Euroopa Parlamendi koosseis aastatel 2014–2019: faktid ja arvud 

 
 

Jaga seda lehte: 

Euroopa Parlamendi koosseis aastatel 2014–2019: faktid ja arvud 

Milline oli Euroopa Parlamendi koosseis aastatel 2014–2019? Tutvuge huvitavate faktidega enne mais toimuvaid valimisi, millega määratakse kindlaks parlamendi järgmine koosseis.

Vähem kui pooled 2014. aasta juulis tööd alustanud parlamendiliikmetest valiti Euroopa Parlamenti esmakordselt. Umbes 51,5% kuulus parlamendiliikmete hulka ka varem. Kreeka puhul oli esmakordselt valituks osutunud parlamendiliikmete osakaal kõige suurem (90,5%).

Koosseisu ametiaja alguses oli naissoost parlamendiliikmete osakaal 36,9%, mis 2019. aasta märtsi lõpuks veidi vähenes, moodustades 36,5%.

2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli parlamendiliikmete keskmine vanus 55 eluaastat. 2014. aasta juulis toimunud avaistungi ajal oli keskmine vanus 53 eluaastat. 2014. aasta juulist kuni 2019. aasta märtsini lahkus 108 parlamendiliiget – 43 astus tagasi, kuus suri ja 59 asus muule ametikohale.


Pikemad täiskogu istungid

Parlamendiliikmete töö kulminatsiooniks on täiskogu istungid, mil nad hääletavad õigusaktide üle ja peavad päevakajalistel teemadel arutelusid. Aastatel 2009–2014 ametis olnud koosseis pidas 260 päeva täiskogu istungeid, mille kogukestus oli 2160 tundi. Alates 2014. aasta juulist kuni 2018. aasta detsembrini olid parlamendiliikmed osalenud täiskogu istungitel juba 255 päeva, kokku 2187 tundi.

2018. aasta lõpu seisuga olid nad korraldanud üle 27 000 hääletuse, mis on rohkem kui eelneva koosseisu korraldatud 23 553 hääletust.


Õigusaktide vastuvõtmiseks kuluv aeg

Õigusakti ettepaneku esitab Euroopa Komisjon ning selle peavad enne vastuvõtmist heaks kiitma Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Parlamendiliikmed peavad ELi liikmesriikide valitsustega läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele õigusaktide lõplikus tekstis. Sõltuvalt läbirääkimiste keerukusest võib nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus toimuda kuni kolm lugemist.

Praeguse koosseisu ametiajal võeti enamik seadusandlikke akte vastu esimesel lugemisel, keskmiselt 18 kuu jooksul. Kui seadusandlik akt pidi läbima teise lugemise, pikenes menetluse keskmine kestus 39–40 kuuni.


Liikmesriikide ja Euroopa tasandi erakonnad

Euroopa Parlamendi valimistel konkureerivad liikmesriikide erakonnad, kuid kui valituks osutunud liikmed Euroopa Parlamendis tööle asuvad, moodustavad nad riigiülesed parlamendifraktsioonid. Parlamendi fraktsioonide arv on aastate jooksul olnud üsna muutumatu. Aastatel 2004–2014 oli parlamendis seitse fraktsiooni ja parlamendi praeguse koosseisu ametiajal kasvas see arv kaheksani.

Liikmesriikide erakondade esindajate arv on siiski pidevalt suurenenud: aastatel 2004–2009 oli Euroopa Parlamendi koosseisus liikmeid 168st liikmesriikide erakonnast, praeguse koosseisu ametiaja alguseks oli see arv kasvanud 191ni ja 2019. aasta märtsi lõpuks esindasid parlamendiliikmed 232 liikmesriikide erakonda.

Euroopa Parlament arvudes (juuli 2014 kuni detsember)  
  • Täiskogul võeti vastu 2134 teksti, millest 708 olid seadusandlikud aktid 
  • Euroopa Parlamendi komisjonid korraldasid 552 avalikku kuulamist 
  • Kodanikud esitasid 6880 petitsiooni 
  • Euroopa Parlamendi istungisaale külastas ligi 1,6 miljonit inimest