ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja selle uuendamine 

 
 

Jaga seda lehte: 

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) eesmärk on aidata kaasa süsinikuheite vähendamisele.

Veebruari EP täiskogul Strasbourgis andsid parlamendisaadikud 535 poolthäälega ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformimisele rohelise tule teisipäeval, 6. veebruaril.

 

Mis on ETS?

Kuigi Euroopa Liit on maailmas kolmas CO2 heitkoguse tekitaja, on ELil ka kõige ambitsioonikamad eesmärgid võitluses kliimamuutusega. Nimelt on Euroopa Liidu siht vähendada 2030. aastaks heite taset 40 protsenti võrreldes 1990. aastaga.

 

Heitkogustega kauplemise süsteem loodi 2005. aastal ning selle alusel peavad 11 000 elektrijaama ja tehast omama luba iga tonni eritatud CO2 kohta. Lubatud heitkoguse ühikuid peavad ettevõtted ostma enampakkumistelt.

 

Enampakkumisele minevate heitkoguse ühikute ja tasuta antavate ühikute hulk väheneb igal aastal ja see peaks aitama kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Mida vähem ettevõte saastab, seda vähem tuleb tal maksta heitkoguste eest.

 

Seejuures jagab EL osa ühikuid tasuta, seda eelkõige sektorites, kus esineb oht, et ettevõtted võivad tootmise liiga karmide keskkonnanõuete tõttu ühendusest välja viia (süsinikuleke).

Infograafik: ELi edusammud kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmisel

Miks on tarvis reformi?

Heitkoguste ühikute hind on ülepakkumise tõttu olnud viimastel aastatel madalal tasemel. See aga tähendab, et ettevõtted ei investeeri keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse.

 

Praegu kehtiv ETSi reguleeriv direktiiv kehtib kuni 2020. aastani. Viimase reformimine kujundaks ümber Euroopa Liidu CO2-turu pärast 2020. aastat, andes tõuke Pariisi kliimaleppes kajastuva kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgile.

 

Saadikud soovivad saastekvootide hinna tõstmiseks vähendada nende arvu enampakkumistel varasemast kiiremini ehk 2,2 protsendi võrra aastas alates 2021. aastast. Samuti on plaanis suurendada heitkoguste ühikute ülejäägi paigutamiseks mõeldud turustabiilsusreservi mahtu.

 

Ettepanekus kajastub ka kahe uue fondi loomine, mis aitavad soodustada uuenduslikkust:

  1. Innovatsiooni fond pakub majanduslikku tuge uuenduslikele taastuva energia, süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise süsteemide projektidele;
  2. Moderniseerimise fond aitab uuendada ja parendada energiasüsteeme väiksema sissetulekuga liikmesriikides.

 

ELi jõupingutused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

Lisaks on arutluses kaks teist õigusakti, et panustada ELi Pariisi kliimaleppe kohtuste täitmisse:

  • Jõupingutuste jagamise määrus, mis käistleb riiklikke kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke;
  • Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus.