Jaga seda lehte @ : 
Infograafik: ELi ja USA kaitsesektorite võrdlus        
EL vs USA 

Tihedam kaitsekoostöö Euroopa Liidus sõltub poliitilisest tahtest, sest võimalused selle arendamiseks on sisse kirjutatud Lissaboni lepingusse, seisab neljapäeval, 16. märtsil kinnituse saanud resolutsioonis. Kaitsealastele riigihangetele kehtivate tõkete, dubleerimise ja ülevõimsuse tõttu läheb ELis igal aastal kaotsi miljardeid eurosid. Euroopa Liidu ja USA kaitsesektorit võrdleb meie infograafik.

Raporti üks autoritest Esteban González Pons (EPP, ES) lausus kolmapäeval täiskogul toimunud resolutsiooni arutelul, et tihedamast kaitsealasest koostööst võidavad operatsioonid ning ühtlasi saavad liikmesriigid käivitada varasemalt võimatuks osutunud projekte.


„Me ei kutsu üles Euroopa Liidu militariseerimisele,“ kinnitas sama ajal resolutsiooni teine autor Michael Gahler (EPP, DE).


ELi naabruskonnas teravnenud julgeolekuolukord on muutnud viimastel kümnenditel valitsenud trendi, kui riikide kaitse-eelarved pigem vähenesid. Alates 2014. aastast on kaitsekulutusi tõstnud 14 liikmesriiki.


Samas soosivad Euroopa riigid oma kohalikku kaitsetööstust ja see on põhjus, miks ELis on kasutusel 154 erinevat relvasüsteemi, kui USA puhul on see näitaja 27. Eri liiki soomustransportööre on Euroopa Liidus kasutusel 37, USAs 9. Põhjalikuma ülevaate teeb infograafik.


Lisaks on ühikute hind liikmesriikide jaoks kallim, sest toimima ei hakka mahuefekt. Hinnangute järgi saaks EL kaitsekulutuste vallas kokku hoida kuni 30 protsenti, kui hankeid korraldataks ühiselt. Vabanevad ressursid saaks aga suunata näiteks teadus- ja arendustegevusse.


Rahalisi vahendeid panustab maailmas kõige rohkem kaitsekuludesse USA, eraldades selleks 2016. aastal 546 miljardit eurot. Seda on üle kahe korra rohkem kui EL28 kokku.

 

Kaitseliidu arendamine

 

Parlament on ELi kaitseliidu arendamist puudutavas resolutsioonis öelnud, et liikmesriigid peavad liikuma eesmärgi poole eraldada kaitsekuludeks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Hetkel on sellel tasemel Kreeka, Eesti ja Ühendkuningriik. Loe mullu novembris vastu võetud Urmas Paeti (ALDE, EE) raporti kohta lähemalt.

 

Kuid kaitsekulutuste tõstmine ei tähenda koheselt suuremat turvalisust. Panustada tuleb arengukoostöösse Euroopa naabruskonna stabiliseerimise nimel ning leida toimiv lahendus rändevoogudega tegelemiseks. Antud teemad on ära toodud parlamendi resolutsioonis ELi rolli kohta muutuvas maailmas.


Eurobaromeetri uuringu järgi soovib 66 protsenti eurooplastest ELilt võrreldes praegusega suuremat panustamist julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse.

Eurobaromeeter 2016: ELil tuleb julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas rohkem ära teha, arvab kaks kolmandikku eurooplastest        
Klikka suurendamiseks