ELi investeeringud kaitsevõime arendamiseks 

 
 

Jaga seda lehte: 

Parlamendis on arutluse all ühiste arenguprojektide toetamise ja ühise sõjalise varustuse soetamise ettepanekud.

Infograafik  

EP saadikud kaalutlevad Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arengu programmi loomist. Sellisel juhul paigutatakse 500 miljonit eurot 2019–2020. aasta ELi eelarvest uue kaitsetehnoloogia ja -varustuse ühtsesse soetamisse.

 

Eeldatavalt kasvab aasta möödudes eelarvest eraldatud raha kaitsekoostöö tarbeks 1 miljardi euroni. Euroopa Komisjon teeb sel aastal eeldatavasti ettepaneku luua sarnane programm, mis pakub toetuseid ühiste kaitseuuringute tarvis küberkaitse ja robootika vallas.

 

Parlament tervitas pingutusi parendada kaitsekulutuste kooskõlastamist ning vähendada dubleerimist ja ülevõimekust 2017. aasta detsembri otsusega. Toona rõhutasid parlamendiliikmed, et võrreldes Ameerika Ühendriikidega moodustavad ELi 28 liikmesriigi kaitsekulutused 40 protsenti USA kulutustest kaitsevõimekusele. Realiseerida suudavad ELi riigid aga vaid 15 protsenti Ameerika Ühendriikide võimekusest.

 

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmed arutasid esmaspäeval, 22. jaanuaril ettepanekuid ekspertidega. „Me peame uuenduslike projektidega tegema tõhusamat koostööd ning parandama tehnoloogia ja oskusteabe kaitset,“ rõhutas raportöör Françoise Grossetête (EPP, FR).

 

Tihedamalt lõimitud kaitsevõimekus pole uus idee. Euroopa Kaitse Ühendus oli üks esimesi ja ambitsioonikamaid katseid luua Euroopa armee 1950. aastate alguses. Pärast ühenduse läbikukkumist jäi aga ühise kaitsevõimekuse ambitsioon peaaegu pooleks sajandiks sinnapaika.

 

Viimase kahekümne aasta jooksul on huvi koostöö vastu taas tõusnud. Alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) on kõige värskem ettevõtmine arendamaks ühiselt Euroopa sõjalist võimekust. Edaspidi võivad kaitsetehnoloogia koostööprojektid nagu mereväe järelevalve droonide areng olla rahastatud otse ELi eelarvest.

 

Väliskomisjoni liikmed tegid teisipäeval, 23. jaanuaril ettepaneku, et programm ei peaks rahastama teatud kaitseotstarbelisi tooteid nagu massihävitusrelvad ja peamiselt ekspordiks toodetud väikerelvad. Nende seisukoht edastatakse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile, kus hääletatakse ettepaneku üle veebruari lõpus.