Orbteosed: autorita Euroopa kultuuripärandi esitlemine võib peagi lihtsustuda 

 
 
Orbteoseid hoitakse tihti varjus ©Belga/Illustra 

Orbteosed on filmid, kirjutised, fotod ja teised üllitised, mis on küll autorikaitse all, kuid mille õiguste omanikku ei ole tuvastatud. Neljapäeva hommikupoolikul jõuab Euroopa Parlamendi täiskogul arutelule õigusloome ettepanek, mis paneb paika orbteoste kasutamise alused ELis. Näiteks võidavad sellest avalik-õiguslikud asutused, mis tihti omavad suures koguses autorita teoseid, kuid ei julge kahjunõude hirmus neid esitleda. Vaata arutelu otseülekandes neljapäeval kella 11 paiku.

Plaanitava orbteoste direktiivi eesmärk on muuta ilma autorita teostega töötamine raamatukogude, muuseumite ja rahvusringhäälingute jaoks lihtsamaks. Orbteoste esitlemise nõudeks on kasumit mittetaotlev eesmärk ning orbteoste kättesaadavuse peaks tagama digitaliseerimine.


Lisaks paneb direktiiv paika reeglid, kuidas orbteoseid ära tunda. Selleks tuleb esmalt heas usus viia läbi teatud kriteeriumitele vastav hoolikas päritoluotsing ning kui autorit või päritolupaika ei leita, siis võib üllitise nimetada orbteoseks.


Kui autor siiski hiljem välja ilmub, on tal võimalik kaotada vastava töö orbteose staatus ja nõuda teose kasutamise eest kompensatsiooni. Samas kaitseb direktiiv avaliku sektori asutusi liiga suurte summade maksmise eest.


Õiguskindlus


Parlamendi sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raport sai õiguskomisjonis heakskiidu märtsis, millele järgnes juunis mitteametlik kokkulepe Euroopa Liidu (EL) Nõukoguga. "Tegemist on arusaadava õigusloomega, mis tagab õiguskindluse avaliku sektori institutsioonidele, et nad ei kardaks orbteoseid kasutada," lausus Poolat esindav saadik.


Geringer de Oedenbergi rääkis, et hetkel ei kipu avalik-õiguslikud institutsioonid autorita teoseid esitlema, kuna õiguste omaniku nõusoleku puudumine võib viia kohtuasjani, kus võidakse potentsiaalselt nõuda miljoneid eurosid. "Taolised teosed võivad kogudest moodustada kuni 70 protsenti ning on risk, et need tööd vajuvad unustusehõlma."


ELi Nõukogu ja parlamendi vahel saavutatud esmast kokkulepet toetasid juulis parlamendis toimunud seisukohtade vahetamisel kõik fraktsioonid, välja arvatud rohelised.


"Antud eelnõu ei aita muuta Euroopa ühist kultuuripärandit kättesaadavamaks. Seetõttu soovitan ma kõigil ümber mõelda, sest hetkel on see lihtsalt kasutu," rääkis Rootsit esindav ning Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kuuluv Christian Engström.


Kui parlament kiidab direktiivi sel neljapäeval täiskogul heaks, peab sellele ka lõpliku kinnituse andma ELi Nõukogu.