Rändekriis: algpõhjused ja kontrolli taastamine välispiiril

Euroopa Liit otsib lahendusi jätkuva rändevooga toimetulekuks ja abivajajatele kaitse tagamiseks. Rände algpõhjustele keskendusid saadikud täiskogul teisipäeval, 7. juunil.

Avaldatud: 02-06-2016 Viimati uuendatud: 07-06-2016 - 19:30

Parlamendi kodanikuvabaduste komisjonis läbis 30. mail hääletuse kolm olulist raportit, mis puudutavad ühtse piiri- ja rannikuvalve loomist, reisidokumente ebaseaduslikult ELis viibivate kodanike tagasisaatmiseks ja teabevahetust varasemate karistuste osas.

Arutelu rände algpõhjustega tegelemise kava üle toimus täiskogul koos Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi ja liidu välispoliitikajuhi Federica Mogheriniga. ELi eesmärgiks on aidata kaasa erasektori investeeringute jõudmisele rände lähteriikidesse, eelkõige käib siinkohal jutt Aafrikast.

Lisaks oli 7. juunil täiskogu päevakorras veel kaks Euroopa Komisjoni poolt esitatavat rändepoliitikaga seotud ettepanekut: kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu vastuvõtutingimused ehk nn sinise kaardi süsteemi ülevaatamine ja uus tegevuskava tõhusamaks integratsiooniks.

Ühtne piiri- ja rannikuvalve

Ühtse piiri- ja rannikuvalve eesmärgiks on tagada kontroll liidu välispiiril ja kaitsta nii sisepiirideta Schengeni ala. Uus üksus ühendab välispiiriagentuuri Frontex ja liikmesriikide piirivalve võimekuse.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet saab õiguse sekkuda piirikontrolli isegi juhul, kui vastavat piirilõiku haldav liikmesriik ei ole abi palunud. Samuti on uue ameti ülesandeks jälgida rändevooge, mis liiguvad Euroopa suunas ja sees.

Amet saab suurema rolli põgenike tagasisaatmisel, selle tarbeks luuakse eraldi Euroopa tagasisaatmise büroo. Tagasipöördujatele tagatakse ELi poolt spetsiaalsed reisidokumendid.

Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon toetas ameti loomist 30. mail 2016. "Euroopa Liit vajab piiride paremat haldamist ja seega ühtset piiri- ja rannikuvalvet. See ei tee küll lõppu rändekriisile, kuid on esimene samm selles suunas," ütles raportöör Artis Pabriks, kes esindab parlamendis Rahvaparteid ja Lätit.

Parlamendi poolt tehtud muudatusettepanekute järgi otsustaksid ameti sekkumise piirikontrolli Euroopa Komisjoni asemel liikmesriigid ELi Nõukogus. Triloogid õigusloome kinnitamiseks algasid 31. mail.

Tagasisaatmine

Ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine on hetkel aeganõudev ja pikk protsess. Liikmesriigid võivad tagasisaadetavatele inimestele anda küll reisidokumendid, kuid tihti ei tunnustata neid mujal. See viib keeruliste protseduurideni kolmandate riikide ametivõimudega, tihti peavad ebaseaduslikud sisserändajad samal ajal viibima kinnipidamisasutuses.

Olukorra muutmiseks on plaanis kasutusele võtta standardne Euroopa reisidokument ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks koduriiki. Ühtne dokument muudab tagasisaatmise kiiremaks ja lihtsamaks.

EP kodanikuvabaduste komisjon andis õigusloomele toetuse 30. mail. "See on küll väike tükk kogu pusles, kuid siiski oluline osa," ütles raportöör Jussi Halla-aho, kes esindab Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni ning Soomet.

Karistusi puudutav infovahetus

Varjupaigataotluste läbivaatamisel on oluline kontrollida inimeste tausta ning ligipääs teiste liikmesriikide karistusregistritele annab selleks võimaluse. Infovahetuse olulisus tõusis teravalt päevakorda pärast hiljuti Euroopat tabanud terrorirünnakuid.

Plaanitava õigusloome alusel muutub liidus tõhusamaks teabevahetus kolmandatest riikidest pärit kodanike varasemate karistuste kohta. Riiklikud ametivõimud saavad vastavale infole ligipääsu läbi Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS).

Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon toetas ettepanekut 30. mail. Saadikute seisukoha järgi peavad infole pääsema taotluse esitamisel ja juhtumipõhiselt ligi ka Europol ja Frontex.

"Peame taastama avalikkuse usalduse, et suudame jälgida Euroopa Liitu saabujaid," ütles raportöör Timothy Kirkhope, kes esindab Euroopa Konservatiive ja Reformistide ning Ühendkuningriiki.

Turvalised päritoluriigid

Euroopa rände tegevuskava näeb ette turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamist. Nendesse riikidesse tohib saabunud põgenikke tagasi saata. Taolise nimekirja olemasolu aitaks kiirendada varjupaigataotluste läbivaatamist.

Turvaliste päritoluriikide nimekirjade koostamine on hetkel iga liikmesriigi enda teha ja puudu jääb omavahelisest koordineerimisest. Euroopa Komisjon käis ettepaneku ELi-tasandi nimekirja loomiseks välja 2015. aasta septembris. Hetkel on õigusloome töös kodanikuvabaduste komisjonis.

Parlament on komisjoni ettepanekut tervitanud, kuid märkis seejuures, et kaitset vajavatel inimestel on vähe võimalusi pääseda legaalselt ELi ja seega tehakse valik inimsmugeldajate kasuks. Saadikud rõhutasid vajadust humanitaarkoridoride ja -viisade järele, samuti tuleb panna rõhku ümberpaigutamise meetmele, perekondade taasühinemisele ja erasektori kaasamisele.

See uudislugu avaldati algselt 2. juunil.