Jaga seda lehte @ : 
Biljana Borzan esindab parlamendis sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ning Horvaatiat        
Biljana Borzan esindab parlamendis sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ning Horvaatiat 

Euroopa Liidus läheb igal aastal hinnanguliselt raisku 88 miljonit tonni toitu, mis teeb 173 kilo inimese kohta. Parlamendi keskkonnakomisjon kinnitas teisipäeval, 11. aprillil raporti, kus kirjas soovitused, kuidas toidu raiskamist vähendada 2030. aastaks poole võrra. Raportöör Biljana Borzan ütleb intervjuus, et ELil kui maailma ühel kõige jõukamal piirkonnal lasub moraalne ja poliitiline kohus vähendada aasta-aastalt toidu raiskamist.

Kuigi maailmas kannatavad paljud inimesed nälja ja alatoitumise tõttu, visatakse endiselt suur hulk toitu minema. Millistest suurusjärkudest me räägime?


Ligi kolmandik inimestele tarbimiseks mõeldud toidust läheb raisku või tarnahelas kaduma. See mõjutab oluliselt majandust, sotsiaalvaldkonda ja keskkonda. Kaasneb toiduainepuudus ja alatoitumine.


Toidu raiskamine läheb maailmas aastas maksma 940 miljardit eurot. Seejuures kasutatakse raisku mineva toidu tootmisel hinnalisi ressursse, näiteks saaks kokku hoida ligi neljandiku põllumajanduses kasutatavast veest.


Millistes faasides toidu raiskamine peamiselt toimub?

 

Toidu raiskamine toimub globaalses võrdluses erinevalt. Arenenud riikides leiab raiskamine aset peamiselt lõppfaasis, turustamisel ja tarbimisel. Arengumaades toimub see algfaasides, kuna põllumajandustehnikad ei ole niivõrd arenenud ja puudub toimiv taristu.


Millised on tagajärjed keskkonnale ja majandusele?

 

Toidu raiskamine tähendab, et ühtlasi raisatakse vett, maad, töötunde, energiat ja teisi ressursse. Eksperdid on seisukohal, et kui vähendada toidu ülejäämist arenenud riikides tarbijate poolt 30 protsendi võrra, aitaks see 2030. aastaks säästa 400 000 ruutkilomeetrit põllumaad.


Kuidas paistab olukord Euroopas?

 

Toidu raiskamise hinnanguline kulu oli Euroopa Liidus 2012. aastal 143 miljardit eurot. Kaks kolmandikku sellest annavad kodumajapidamised.

 

Euroopa Liidul kui maailma ühel kõige jõukamal piirkonnal lasub moraalne ja poliitiline kohus vähendada toidu raiskamist igal aastal.


Kuigi 20 protsenti Euroopas toodetud toidust läheb raisku, on meil 55 miljonit inimest, kes ei suuda endale igal teisel päeval korralikku einet lubada. Selline olukord ei ole jätkusuutlik.

 

Mida peavad EL ja liikmesriigid olukorra parandamiseks tegema?

 

Toitu läheb raisku kõikides tarne- ja tarbimisahela lülides. See tähendab, et ühe ja ainsa õigusloomega seda küsimust ei lahenda. Hetkel on meil 52 kehtivat ELi akti, mis omavad teatud mõju, kas siis positiivset või negatiivset.


Koordineeritud poliitilised sammud peavad toimuma ELi ja liikmesriikide tasandil, arvestades seejuures prügimajanduse ja toiduohutusega. Samuti tuleb silmas pidada majandusküsimusi, teadus- ja arendustegevust, keskkonda, põllumajandust, haridusvaldkonda ja sotsiaalpoliitikat.


Kuidas saame üksikisikuna toidu äraviskamist vähendada?

 

Hinnanguliselt toimub 53 protsenti toidu raiskamisest just nimelt kodumajapidamistes. Kriitilist tähtsust omab tarbijate harimine.


Eurobaromeetri andmetel on kolm neljandikku eurooplastest seisukohal, et tarbija on see, kes saab toidu raiskamist vähendada. Tarbimist tuleb ette planeerida, korraga ei tasu liiga palju toitu osta. Uuem toit tuleb külmikus panna riiuli tagumisele poolele. Söögikorrast ülejäänud toitu saab uuesti kasutada.


Alla poole eurooplastest ei tee vahet mõistetel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Toitu ei tasu kohe pärast „parim enne“ lõppu ära visata. Tihti on see toit kõlblik veel mitu nädalat.


Parlamendi raport saab olema sisendiks läbirääkimistele prügimajanduse paketi üle.