Kliimakohtumine COP23 – sammud pärast Pariisi lepet 

 
 

Jaga seda lehte: 

ÜRO kliimakonverentsist võtab 14.–17. novembrini osa 12 saadikust koosnev Euroopa Parlamendi delegatsioon, mille eesotsas on keskkonnakomisjoni juht Adina Vālean (EPP, RO).

Kliimakonverents COP23 toimub 6.–17. novembrini Saksamaal Bonnis, kuid selle läbiviimise ees vastutab saareriik Fidji.

 

„Pärast USA teadet taganeda Pariisi leppest, tuleb ülejäänud maailmal kokku hoida,“ ütleb delegatsiooni liige Peter Liese (EPP, DE) videolõigus. „Soovime liikuda edasi koos Hiina, Kanada ja Jaapaniga ning kaasata ameeriklased taas siis, kui USAs tuleb võimule uus valitsus.“

 

Kliimakonverentsi eel kohtusid parlamendi keskkonnakomisjoni ja USA delegatsiooni liikmed California osariigi kuberneri Jerry Browniga. "Kliimamuutused kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu ning senised vastusammud ei ole olnud piisavad," lausus Brown parlamendis 8. novembril. Ta rõhutuas, et heitkoguste eritamine peab lõppema 2050. aastaks või isegi varem.

 

Brown osaleb COP23 kliimakonverentsil riikide ja regioonide erinõunikuna. Pärast president Donald Trumpi otsust taandada USA Pariisi kliimaleppest, lõi Brown koos Washingtoni ja New Yorgi osariigiga USA kliimaalianssi. Praeguseks on sellega liitunud 15 osariiki. 

 

Maailma suuruselt teise heitkoguste eritaja USA kõrvalejäämisele annab varasemas intervjuus hinnangu keskkonnakomisjoni juht Vālean.

 

COP23

Kliimakohtumise keskseks teemaks on Pariisi kliimaleppe täitmine, kui kõne all on heitkoguste täiendav vähendamine, arengumaade rahaline toetamine ning oskusteabe ja tehnoloogia jagamine.

 

Pariisis kokku lepitud heitkoguste vähendamise eesmärgid plaanitakse üle vaadata 2018. aastal, eesmärgiga seada veelgi ambitsioonikamad sihid. Vastavate kõnelustega alustatakse juba Bonnis.

 

Euroopa Komisjoni kliimavolinik Miguel Arias Cañete kohtub Bonnis EP delegatsiooniga igapäevaselt, andes ülevaate viimastest arengutest. Lisaks on saadikutel kavas arvamuste vahetus erinevate riikide delegatsioonide, ÜRO ametnike, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega.

 

Parlamendi töölaual

Euroopa Parlament teeb tööd ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmise nimel.

 

Käimas on institutsioonidevahelised läbirääkimised ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiks, mille tulemusel peavad hoogustuma investeeringud keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse.

 

Samuti on parlament pannud paika oma positsiooni riiklike heitkoguste vähendamise eesmärkide osas. Uued siduvad eesmärgid aitavad kaasa Pariisis kokku lepitu täitmisele.

 

Võitluses kliimamuutustega mängivad olulist rolli metsad ning parlament seisab selle eest, et raiutud metsa asemele istutataks uus.

 

Pariisi lepe

Detsembris 2015 sõlmisid 195 riiki Pariisis universaalse ja siduva kliimalepingu. Selle järgi peab globaalne keskmine temperatuuri tõus jääma alla kahe kraadi Celsiuse võrreldes industrialiseerimise eelse ajaga.

 

Pariisi lepe jõustus 4. novembril 2016.