Plast ookeanis: faktid, mõju ja ELi uued eeskirjad 

 
 

Jaga seda lehte: 

Plastijäätmed meie ookeanides on keskkonnarisk ©AP Images/European Union-EP 

Infograafikutest saate ülevaate ookeani sattunud plastist ja selle mõjust, samuti ELi tegevusest plastprügi vähendamisel meredest.

Kõikjal mererandades ja ookeanides võib näha, millised tagajärjed on ühekordselt kasutatavat plasti soosival tarbimiskultuuril. Plastprügi reostab ookeane üha enam ning ühe prognoosi kohaselt on aastaks 2050 ookeanides plasti kaalult rohkem kui kala.

Euroopa Parlament kiitis 27. märtsil täiskogu istungil heaks uued eeskirjad. Nendega piiratakse kümmet liiki ühekordsete plasttoodete kasutamist, mis Euroopa rannikuid enim reostavad. Need ja kaduma jäänud kalapüügivahendid kokku moodustavad mereprügist 70 %.

Infograafik mereprügi puudutavate oluliste faktide ning mereprügist tingitud probleemide kohta 

Probleem

Lisaks sellele, et plast reostab randu, kahjustab see ka mereloomi, kes jäävad suurematesse plastitükkidesse kinni ja peavad väiksemaid ekslikult toiduks. Plastosakeste neelamine võib takistada nende tavapärase toidu seedimist ja viia organismi mürgiseid keemilisi saasteaineid.

Toiduahela kaudu söövad plasti ka inimesed. Selle mõju tervisele ei ole teada.

Mereprügi põhjustab majanduslikku kahju merest sõltuvatele sektoritele ja kogukondadele, kuid ka tootjatele: ainult umbes 5 % plastpakendite väärtusest jääb majandusse, ülejäänu visatakse sõna otseses mõttes minema. Seega on vaja panna suuremat rõhku ringmajandusele.

Infograafik plastist ja mitteplastist mereprügi kohta liikide kaupa 

Mida oleks vaja teha?

Kõige parem oleks ennetada plasti sattumist ookeani. Lõviosa mererannalt leitud prügist moodustavad ühekordselt kasutatavad plastesemed: ligi pool kogu mereprügist koosneb sellistest toodetest nagu plastist söögiriistad, joogipudelid, sigaretikonid ja vatitikud

Nimekiri kümnest kõige sagedamini rannast leitavast ühekordselt kasutatavast plastesemest 

Uued meetmed

Täielikult keelatakse ühekordse kasutusega plastesemed, mida saab kergesti asendada muust materjalist toodetega: vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide pulgad. Euroopa Parlamendi liikmed lisasid nimekirja ka oksüdantide toimel lagunevad plastesemed ja polüstüreenist valmistatud kiirtoidunõud.

Muude plasttoodete vähendamiseks kiideti heaks järgmised meetmed:

  • Laiendatud tootjavastutus, eriti tubakatootjate puhul, et kohaldada „saastaja maksab“ põhimõtet senisest rangemalt. Uus kord hakkab kehtima ka kalapüügivahenditele. Sellega tagatakse, et merel kaduma jäänud võrkude kogumise eest maksavad tootjad, mitte kalurid.
  • Eesmärk jõuda 2029. aastaks selleni, et joogipudelitest kogutakse kokku 90 % (näiteks tagatisrahasüsteemide abil).
  • Suurendada ringlussevõetava materjali osakaalu plastpudelites 2025. aastaks 25 %-ni ja 2030. aastaks 30 %-ni.
  • Filtriga tubakatoodetel, plasttopsidel, hügieenisidemetel ja niisketel salvrättidel peab olema märgistus, mis teavitab kasutajat nende sobilikust kõrvaldamisest.
  • Teadlikkuse tõstmine.