Paremad töötingimused kõigile: paindlikkuse ja kaitse tasakaalustamine  

 
 

Jaga seda lehte: 

Enrique Calvet Chambon 

Euroopa Parlament tahab, et kõigile töötajatele – ka neile, kes töötavad mittetraditsioonilise lepingu alusel – oleksid töötingimuste suhtes tagatud vähemalt miinimumõigused.

Parlamendis toimunud hääletusel otsustati alustada läbirääkimisi ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega sätestatakse uued miinimumõigused töötingimuste suhtes. Need hõlmavad muu hulgas töötaja katseaja kestust, töötunde ja piirangutega lepinguid. Direktiivis nähakse ette, et kõik uued töötajad, kaasa arvatud ebatüüpilise lepingu alusel ja mittetraditsioonilistel töökohtadel töötajad, peavad saama ka tööülesandeid ja töötingimusi selgitava põhjaliku infopaketi. Nüüd algavadki parlamendi ja nõukogu läbirääkimised direktiivi eelnõu üle.

Rohkem teavet selle teema kohta annab alljärgnev intervjuu ALDE-fraktsiooni kuuluva Hispaaniast valitud parlamendiliikme Enrique Calvet Chamboniga, kes on direktiivi eelnõud käsitleva raporti koostaja.

Tööturu paindlikumaks muutumine ja digitaliseerimine on kaasa toonud ka uued, ebastandardsed töösuhte vormid. Millist kasu see suundumus annab ja milliseid probleeme tekitab?

Uus tehnoloogia ja digitaliseerimine loovad uusi tööhõivevorme, koguni uue töökäsituse, ja panevad ühtlasi proovile meie tööturu ning kompavad tööõiguse ja sotsiaalkaitse normide piire. See võib olla mitmeti kasulik. Uute, paindlikumate, loomingulisemate ja kergemini kohandatavate tööhõivevormide tulemist on lihtsalt võimatu ignoreerida. Muidugi tahab Euroopa just nende uute ja ebastandardsete töötamisviiside puhul vältida töötaja ärakasutamist ja kaitse puudulikkust, mis oleks Euroopa sotsiaalse mudeliga kokkusobimatu. Lühidalt öeldes püüame selle poole, et töösuhte paindlikkus ja töötaja kaitse oleksid omavahel tasakaalus.

Uusi ärimudeleid vaadates jääb selgusetuks, kas seal on osa töötajaid füüsilisest isikust ettevõtjad või on tegemist päris-töötajatega. Kas uued reeglid kehtivad ka näiteks Uberi ja Deliveroo taoliste platvormide kohta?

Uusi norme kohaldatakse iga töötaja suhtes, kes teeb tasulist tööd teise isiku juhtimisel, kes teda juhib ja kellest ta sõltub. See hõlmab ka platvormide töötajaid. Võib koguni öelda, et direktiiv ongi nendest ajendatud. Tegelikud ja vabatahtlikud füüsilisest isikust ettevõtjad tahab parlament seevastu direktiivi kohaldamisalast kindlalt ja selgelt välja jätta. Kaitsen seda seisukohta ka läbirääkimistel nõukoguga.

Mis on kehtivate reeglitega võrreldes teisiti?

Uue direktiiviga sätestatakse sotsiaalõiguste üldised miinimumnormid Euroopa Liidus. See ongi peamine uudis. Neid õigusi võiks pidada Euroopa töötururaamistiku lähtealuseks, need on vajalikud Euroopa projekti tugevdamiseks. Rõhutaksin eelkõige järgmisi punkte: töötaja katseaja kestust piiratakse ja üldiselt ei tohi see olla pikem kui kuus kuud; töötajal on õigus töötada ka teiste tööandjate juures, nn ainuõigus- ja kokkusobimatusklauslid keelatakse; töötajal on õigus saada ettenähtud koolitust tasuta ja tööaja sees; töötajal on õigus konkreetsetele tagatistele, mis tagavad minimaalse prognoositavuse selliste tööhõivevormide puhul, mis oma olemuselt ei ole hästi prognoositavad, näiteks nn nõudetööleping („on-demand“ contract).

Nõudetöö puhul tahab parlament, et töötajale makstaks töötasu, kui garanteeritud töötunnid tühistatakse pärast kokkulepitud tühistamistähtaega.