Paindlikum sotsiaalkindlustus teises ELi liikmesriigis elavatele inimestele 

 
 

Jaga seda lehte: 

© AP Images/European Union - EP 

Ülevaade sellest, kuidas koordineeritakse ELis sotsiaalkindlustussüsteeme ning kuidas parlament süsteemi täiustab, et välismaal töötamist lihtsustada.

Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon kiitis 20. novembril heaks ajakohastatud õigusnormid, mis aitavad lihtsustada teises ELi liikmesriigis töötamist ja hõlbustada juurdepääsu sotsiaalkindlustusele.


Miks on oluline sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerida?

ELi kodanikel on õigus teises liikmesriigis ajutiselt õppida või töötada, aga ka alaliselt teise liikmesriiki elama asuda. Liidu siseselt on teise liikmesriiki elama kolinud juba ligikaudu 14 miljonit inimest, kelle seas on ka pensionäre ja mittetöötavaid inimesi. ELi eesmärk on tagada, et nad saavad sellegipoolest kasutada sotsiaalseid hüvesid ja tervishoiuvõimalusi, millele neil on õigus. Muu hulgas määratakse ELi tasandi eeskirjadega kindlaks, millisesse riiklikku süsteemi nad kuuluvad, et nad ei jääks sotsiaalkaitsest ilma ega kuuluks ka mitmesse süsteemi.


Koordineerimine, mitte ühtlustamine

ELi õigusaktides käsitletakse haigus- ja vanemapuhkust, pere- ja töötushüvitisi ning muid sarnaseid teemasid. Sotsiaalkindlustussüsteemide rakendamise eest vastutavad aga jätkuvalt liikmesriigid ise. Nemad otsustavad, milliseid hüvitisi ja toetusi ning millistel tingimustel inimestele antakse. ELi eeskirjadega koordineeritakse seega üksnes riiklike süsteemide koosmõju.


Mida see tegelikult tähendab?

Üldjoontes peavad teises ELi liikmesriigis elavad ja töötavad inimesed järgima selle riigi seadust, kus nad tegelikult töötavad. Tööotsijad saavad näiteks teises liikmesriigis tööd otsides teatava aja jooksul töötushüvitist ikka oma päritoluriigist ning pensionärid, kes on töötanud mitmes liikmesriigis, võivad täispensioni saamiseks tööstaaži kombineerida. Ka turistidel on ajutiselt teises liikmesriigis viibides tänu Euroopa ravikindlustuskaardile õigus kasutada teise riigi tervishoiuteenuseid.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise põhimõtted on järgmised: 
  • iga inimene kuulub ainult ühe riigi sotsiaalkindlustussüsteemi ning maksab sotsiaalkindlustusmakseid ainult ühes riigis;  
  • igal inimesel on riigis, kus ta on kindlustatud, selle kodanikega samad õigused ja kohustused; 
  • vajaduse korral võetakse arvesse varasemaid kindlustus-, töö- või eluperioode teistes riikides; 
  • rahalised hüvitised ühest riigist on üldjuhul lubatud isegi siis, kui inimene elab teises riigis. 

Uued eeskirjad töötus-, pere- ja pikaajalise hoolduse hüvitiste kohta

Praegu makstakse teises ELi liikmesriigis tööd otsivatele kodanikele töötushüvitist vähemalt kolm kuud. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon toetas aga selle perioodi pikendamist kuue kuuni ja võimalust pikendada seda kuni hüvitise saamise õiguse lõppemiseni.

Parlamendikomisjoni liikmed on lisaks seisukohal, et inimestel peaks olema võimalik valida, kas nad soovivad saada töötushüvitist sellest riigist, kus nad viimati töötasid, või riigist, kus nad hetkel elavad.

Rahalist perehüvitist, mis asendab lapsepuhkusel oleva inimese sissetulekut, tuleks aga edaspidi käsitada lapsevanema personaalse hüvitisena ning seega tuleks seda eristada teistest perehüvitistest.

Samuti toetasid parlamendiliikmed pikaajalise hoolduse hüvitisi käsitlevate sätete õigusselguse ja läbipaistvuse suurendamist.