Plastijäätmed ja ringlussevõtt ELis: faktid ja arvud  

 
 

Jaga seda lehte: 

Euroopas võetakse ringlusse vähem kui kolmandik plastijäätmetest. Rohkem fakte ja arve plastijäätmete ja nende ringlussevõtu kohta ELis leiate meie infograafikult.

Faktid ja arvandmed plastjäätmete ja ringlussevõtu kohta ELis 

Plasti tootmine on üle maailma vaid mõne aastakümne jooksul hüppeliselt suurenenud – 1,5 miljonilt tonnilt 1950. aastal 322 miljonile tonnile 2015. aastal – ja koos sellega ka plastijäätmete kogus.

EL on juba võtnud meetmeid plastijäätmete koguse vähendamiseks, kuid mis juhtub jäätmetega, mille teket ei ole vaatamata jõupingutustele võimalik ära hoida? Ja kuidas oleks võimalik suurendada plasti ringlussevõtu määra?

Plastijäätmete käitlemine Euroopas

Euroopas aitab kõige rohkem plastijäätmeid kõrvaldada energia taaskasutus ning teisel kohal on prügilasse ladestamine 30 % kõigist tekitatud plastijäätmetest kogutakse ringlussevõtuks ja ringlussevõtu määrad varieeruvad riigiti tunduvalt, nagu on näidatud infograafikul.

Pool ringlussevõtuks kogutud plastist eksporditakse käitlemiseks ELi-välistesse riikidesse. Ekspordi põhjuseks on suutlikkuse, tehnoloogia või rahaliste vahendite puudumine jäätmete käitlemiseks kohapeal. Varem veeti märkimisväärne osa eksporditavatest plastijäätmetest Hiinasse, kuid Hiina hiljutise plastijäätmete impordi keelu tõttu on üha olulisem leida muid lahendusi.

Plasti ringlussevõtu väike osakaal ELis toob suurt kahju nii majandusele kui ka keskkonnale. Hinnangute kohaselt läheb 95 % plastpakendimaterjali väärtusest pärast lühikest esmakasutuse tsüklit majanduse jaoks kaotsi.

Igal aastal eraldab plasti tootmine ja põletamine kogu maailmas umbes 400 miljonit tonni CO2, millest osa oleks võimalik parema ringlussevõtuga vältida.

Probleemid plasti ringlussevõtul

Peamised põhjused, mis raskendavad plasti ringlussevõttu, on ringlussevõetud toote kvaliteet ja hind võrreldes esmase ekvivalenttoote omaga. Plastitöötlejad vajavad suures koguses ringlussevõetud plasti, mis on toodetud rangelt kontrollitud spetsifikatsioonide kohaselt ja konkurentsivõimelise hinnaga.

Kuna aga plasti on iga tootja vajadustele (funktsionaalsed või esteetilised) lihtne kohandada, muudab tooraine mitmekesisus ringlussevõtuprotsessi keerukamaks ja kulukamaks ning mõjutab lõpptoote kvaliteeti. Seetõttu moodustab nõudlus ringlussevõetud plasti järele ainult 6 % Euroopa plastinõudlusest.

Väljapakutud lahendused ringlussevõtu määra suurendamiseks

Euroopa Parlamendi liikmed toetasid septembris Euroopa plastistrateegiat, milles nõutakse, et kõik plastpakendijäätmed oleksid 2030. aastaks ringlussevõetavad. See nõuaks ringlussevõetavuse paremat kavandamist, kuid parlamendiliikmed on seisukohal, et vaja on ka meetmeid ringlussevõetud plasti turu stimuleerimiseks.

Sellised meetmed hõlmaksid järgmist:

  • teisese plasti kvaliteedistandardite kehtestamine
  • sertifitseerimise soodustamine, et suurendada nii tööstuse kui ka tarbijate usaldust
  • ringlussevõetud materjali miinimumsisaldust käsitlevate kohustuslike eeskirjade kehtestamine teatavate toodete puhul
  • liikmesriikide ergutamine kaaluma ringlussevõetud toodete käibemaksu vähendamist.

Samal ajal toetas Euroopa Parlament meetmeid plastijäätmete koguse vähendamiseks:

Samuti nõudis parlament, et Euroopa Komisjon võtaks meetmeid mikroplasti vastu.

©AP images/European Union -EP