Mida teeb Euroopa Parlament seoses pestitsiididega toidus?  

 
 

Jaga seda lehte: 

© CC0 Photo by Manki Kim on Unsplash 

Eurooplased muretsevad toidus leiduvate pestitsiidijääkide ja nende võimalike tervisemõjude pärast. Järgnevalt selgitame, mil moel Euroopa Parlament selle probleemiga tegeleb.

Umbes 50 % Euroopa Toiduohutusameti 2016. aastal testitud toidust sisaldas pestitsiidijääke ja 3,8 % toidust ületasid jäägid seadusega lubatud määra. Ehkki pestitsiide ja nendes leiduvaid toimeaineid jälgitakse ELis tähelepanelikult, on viimastel aastatel esile kerkinud mure pestitsiididele lubade andmise menetluse pärast, seda eriti seoses vaidlusi tekitanud glüfosaadi loa uuendamisega 2017. aastal.

Inimeste tervise paremaks kaitsmiseks soovib Euroopa Parlament parandada pestitsiidide kasutamise juhtimist ELis.


Läbipaistvam pestitsiididele lubade andmise menetlus

2018. aasta veebruaris nimetas parlament pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni. 16. jaanuaril toetasid parlamendiliikmed komisjoni lõpparuannet, milles nõutakse poliitilise vastutuse tagamiseks läbipaistvamat lubade andmise menetlust.

Parlamendiliikmed soovitasid järgmist:


  • uuringud, mida lubade andmise menetluse käigus kasutatakse, peaksid olema avalikkusele kättesaadavad
  • tootjad, kes soovivad toimeaine heakskiitmist, peaksid avalikus registris registreerima kõik regulatiivsed uuringud, et arvesse võetaks kindlasti kogu asjakohane teave
  • teaduseksperdid peaksid läbi vaatama uuringud glüfosaadi kantserogeensuse kohta ning sätestada tuleks maapinna ja pinnavee pestitsiidijääkide piirnormid
  • pestitsiide ja nende toimeaineid tuleks põhjalikult testida, võttes arvesse kumulatiivset mõju ja mürgisust pikaajalisel kokkupuutel
  • pestitsiide ei tohiks enam kasutada koolide, lastehoiuasutuste, mänguväljakute, haiglate, sünnitusmajade ja hooldekodude lähedal

Toiduahela ohutust käsitlevad uuringud kergemini kättesaadavaks

2018. aasta detsembris hääletas parlament selle poolt, et ajakohastada üldiseid toidualaseid õigusnorme käsitlevat määrust, mis hõlmab ka toiduohutust kõigis toiduahela lülides ELis, loomade tervist, taimekaitset ja tootmist.

Ettepanekus esitletud uute eeskirjadega soovitakse muuta avalikkusele hõlpsamini ligipääsetavaks uuringud, mida Euroopa Toiduohutusamet on kasutanud toidu riskihindamisel, ning tagada nende uuringute objektiivsus, usaldusväärsus ja sõltumatus.

Luuakse ühtne Euroopa register kõigist tellitud uuringutest, et Toiduohutusamet saaks kontrollida, kas ettevõtted võtavad arvesse ka endale ebasoodsate uuringute tulemusi. Kui taotleja esitatud tõendusmaterjalis on alust kahelda, saab amet paluda lisauuringute korraldamist.


Endokriinfunktsiooni kahjustajad

Põllumajanduses kasutatakse taimede kahjurite eest kaitsmiseks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, mis takistavad kahjurite kasvu või paljunemist. Neil võib olla aga mõju ka inimeste tervisele ning võimalik on seos hormoonsõltuva vähi, diabeedi ja viljatusega.

2017. aasta oktoobris lükkasid parlamendiliikmed tagasi Euroopa Komisjoni ettepaneku, mis oleks erandkorras lubanud mõnede pestitsiidides leiduvate kemikaalide puhul mitte liigitada neid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide hulka, ehkki mõned neist olid konkreetselt välja töötatud ründama organismi endokriinsüsteemi.


Alternatiivsed võimalused

Eurooplased ostsid 2016. aastal 30,7 miljardi euro väärtuses mahetoitu, mida on pea 50 % rohkem kui 2012. aastal. 2018. aastal ajakohastasid parlamendiliikmed olemasolevaid eeskirju mahetootmise ja mahetoodangu märgistamise kohta, vastuseks suurtele muutustele selles sektoris.

2017. aastal võtsid parlamendiliikmed vastu määruse, millega kutsuti komisjoni üles koostama ettepanekuid, mis kiirendaksid madala riskiastmega pestitsiidide hindamist ja registreerimist ning neile lubade andmist.