Õiglase toiduainete tarneahela tagamine väikeste osalejate jaoks 

 
 

Jaga seda lehte: 

©AP images/European Union-EP 

Põllumajandustootjad ja väikeettevõtjad on toiduainete tarneahela kaitsetuimad osalised. Nende paremaks kaitseks kiitis parlament heaks uue eeskirja, et võidelda ebaausate kaubandustavadega.

Ebaausad kaubandustavad esinevad kõikides sektorites, kuid toiduainete tarneahelas on need eriti problemaatilised, sest põllumajandustootjad võivad sattuda liigse majandusliku surve alla.

Teisipäeval, 12. märtsil hääletasid Euroopa Parlamendi liikmed uue ELi direktiivi üle, mille eesmärk on tagada põllumajandustootjate ning väikeste ja keskmise suurusega toidukäitlejate õiglasem kohtlemine, kuna nad on oma suurte äripartnerite, näiteks supermarketite ja jaemüüjate ebaõiglase kohtlemise ees kaitsetud. Väiksematel tarnijatel on suurte ostjatega peetavatel läbirääkimistel sageli nõrk positsioon ja neil ei pruugi olla alternatiivseid ostjaid.


Mis on ebaaus kaubandustava?

  • Ebaaus kaubandustava on ettevõtjatevaheline tava, mis kaldub heast äritavast suurel määral kõrvale ning on hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega vastuolus. Harilikult kasutab seda ühepoolselt tugevamal positsioonil asuv kaubanduspartner nõrgema partneri suhtes.
  • Ebaausat kaubandustava võib esineda lepinguliste suhete kõikides etappides: läbirääkimiste ajal, kogu lepingu täitmise või lepingujärgse etapi jooksul.

Ebaausa kaubandustava mõju

Ebaaus kaubandustava võib muu hulgas

  • ohustada väiksemate toiduainetootjate püsimajäämist;
  • vähendada väikeettevõtete soovi investeerida uutesse toodetesse ja tehnoloogiatesse või pääseda uutele turgudele;
  • tekitada nõrgema kaubanduspartneri jaoks ootamatuid kulusid või oodatust väiksemat tulu;
  • viia ületootmiseni ja põhjustada soovimatut toiduraiskamist.

Mis muutub?

Uute eeskirjadega kehtestatakse kaitse miinimumnõuded, millega keelatakse konkreetsed ebaausad tavad. Neid kohaldatakse kõigi toiduainete tarneahela osaliste suhtes, kelle käive on alla 350 miljoni euro. See hõlmab tootjaid, ühistuid, toiduainete töötlejaid ja jaemüüjaid. Need eeskirjad kehtivad ka kolmandate riikide tarnijate suhtes.

Eeskirjadega keelatakse järgmine:

  • hilinenud maksed kiirestiriknevate toiduainete eest;
  • viimasel hetkel toimuv tühistamine;
  • ühepoolsed ja tagasiulatuvad muudatused lepingutingimustes;
  • tarnija sundimine tasuma riknenud toodete eest;
  • kirjalike lepingute sõlmimisest keeldumine.

Muud tavad, nagu tarnijatele müümata jäänud toodete tagastamine, on lubatud vaid juhul, kui mõlemad pooled on neis selgelt kokku leppinud.

Liikmesriigid peavad määrama avaliku sektori asutuse, kes uusi eeskirju jõustab ning on pädev uurima rikkumisi ja määrama nende eest trahve.

ELi toiduainete tarneahela osalised 
  • 11 miljonit põllumajandusettevõtet  
  • 300 000 töötlejat 
  • 2,8 miljonit tarnijat ja jaemüüjat  
  • 500 miljonit tarbijat 

Järgmised sammud

Nõukogu peab uued eeskirjad enne nende jõustumist ametlikult kinnitama. Liikmesriikidel on nende ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusesse aega kaks aastat.