Kuidas EL parandab töötajate õigusi ja töötingimusi? 

 
 

Jaga seda lehte: 

©AP Images/European Union-EP 

Tutvuge sellega, kuidas EL parandab töötajate õigusi ja töötingimusi kogu Euroopas tööajast ja vanemapuhkusest tööohutuseni.

Euroopa Liit on kehtestanud tööõiguse normid, mille eesmärk on parandada sotsiaalkaitset. Kõnealused normid sisaldavad miinimumnõudeid, mis on kehtestatud sellistele töötingimustele nagu tööaeg, osaajaga töötamine, töötajate lähetamine ja töötajate õigus saada teavet oma tööd puudutavate oluliste aspektide kohta. Need nõuded on Euroopa sotsiaalmõõtme nurgakivi.

Sotsiaalpartnerid (ametiühingud ja töötajate organisatsioonid) osalevad Euroopa sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kujundamises sotsiaaldialoogi pidades, mis tähendab konsulteerimist ja arvamuste koostamist. Sotsiaalpartnerid võivad samuti osaleda läbirääkimistel konkreetseid küsimusi puudutavate raamkokkulepete üle.


Töötajate õigused ja uued töövormid

EL on kehtestanud kogu liidus kohaldatavad tööaja ühised miinimumnormid. ELi õigusaktidega nähakse selles valdkonnas ette kõigi töötajate individuaalsed õigused, nagu 48tunnine töönädal, vähemalt neli nädalat tasusulist puhkust aastas ja puhkeaeg, ning öötööd, vahetustega tööd ja töökorraldust käsitlevad normid.

Aastate jooksul on Euroopa tööturul toimunud märkimisväärsed muutused, nagu digitaliseerimine ja uute tehnoloogiate areng, suurem paindlikkus ja töö killustamine. See on toonud kaasa uued tööhõivevormid ning kasvanud on ajutiste ametikohtade ja ebastandardsete töökohtade osakaal.

Kõigi ELi töötajate kaitseks ja kõige haavatavamate, st. ebatüüpiliste lepingutega seotud töötajate õiguste parandamiseks võttis parlament 2019. aastal vastu uued normid, millega kehtestatakse töötingimusi puudutavad miinimumõigused. Õigusaktiga sätestatakse kaitsemeetmed, näiteks lühendatakse katseaega kuuele kuule, nähakse ette kohustuslik tasuta koolitus ja keelatakse piirangutega lepingud. Samuti on õigusaktiga nõutav, et uutele töötajatele antaks ametialast põhiteavet töötamise esimesel nädalal.

Samuti soovib EL, et töötajad osaleksid ettevõtte otsustuste tegemisel, ning liidus on kehtestatud üldine raamistik, mis käsitleb töötajate õigust olla informeeritud ja ära kuulatud.

ELi normide kohaselt tuleb kollektiivse koondamise korral pidada läbirääkimisi töötajate esindajatega.

Rahvusvahelisel tasandil esindavad töötajaid Euroopa töönõukogud. Nende vahendusel teavitab juhtkond töötajaid kõigist ELi olulistest otsustest, mis võivad mõjutada töötamist või töötingimusi, ja kuulab töötajad ära.

©AP Images/European Union-EP 

ELi-sisene töötajate liikuvus

Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamist käsitlevad ELi normid tagavad selle, et inimesed saavad täielikult kasutada õigust kolida õppimise, töötamise või elamise eesmärgil mõnda teise ELi riiki ja kasutada seal oma sotsiaal- ja tervisekindlustuse õigusi. Praegu läbivaadatavas ELi õigusaktis käsitletakse haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning vanemapuhkust, töötusega seonduvat ja mitmesuguseid toetusi.

2019. aastal võeti vastu otsus luua uus ELi asutus – Euroopa Tööjõuamet –, mis hakkab täielikult tööle 2023. aastal, et aidata liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil kohaldada ja jõustada ELi õigust töötajate liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamise vallas.

Ettevõtted võivad saata oma töötajaid ajutiselt mõnda teise liikmesriiki konkreetseid ülesandeid täitma. 2018. aastal vaadati läbi töötajate lähetamist käsitlevad ELi normid, et tagada võrdse tasu saamine samal kohal töötamise eest.

Töötuse probleemi lahendamiseks ning kogu Euroopas tööjõuturu nõudluse ja pakkumise paremaks tasakaalustamiseks kiitis parlament 2016. aastal heaks uue õigusakti, millega täiendati Euroopa tööturuasutuste võrgustikku EURES kogu ELi hõlmava tööotsijate ja vabade töökohtade andmebaasiga.

Töötajate tervis ja ohutus

Euroopa Liit võtab vastu õigusakte töötervishoiu ja tööohutuse vallas selleks, et täiendada ja toetada liikmesriikide tegevust.

Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiviga kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete üldpõhimõtted. Raamdirektiivi kohaldatakse pea kõigi avaliku ja erasektori tegevusvaldkondade suhtes ning sellega määratakse kindlaks tööandjate ja töötajate kohustused.

Lisaks nähakse ette konkreetsed reeglid, milles käsitletakse kokkupuudet ohtlike ainetega, töötajate rühmi (rasedad, noored jt), konkreetseid ülesandeid (raskuste käsitsi teisaldamine jms) ning töökohti (kalalaevad jne).

Korrapäraselt ajakohastatakse näiteks direktiivi töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tuleneva ohu eest, millega kehtestatakse konkreetsete ainetega kokkupuute piirnormid.

Liikmesriigid võivad kehtestada ka rangemad normid, kui nad võtavad ELi direktiive üle riigi õigusesse.

Tööjõu vananemise ja kõrgema pensioniea tõttu suureneb terviseprobleemide tekkimise oht. Euroopa Parlament võttis 2018. aastal vastu raporti, milles soovitatakse võtta meetmeid töötajate tööle naasmise hõlbustamiseks pärast pikaajalist haigust ning krooniliste haigustega või puuetega inimeste paremaks tööhõivesse kaasamiseks.

Töö ja eraelu tasakaalu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine


Euroopa Parlament on alati kindlalt kaitsnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet ning edendanud oma tegevusega soolist võrdõiguslikkust.


Naistele ja meestele võrdsemate tingimuste loomiseks ja hoolduskohustuse paremaks jagamiseks võttis parlament 2019. aastal vastu uued õigusnormid, mis võimaldavad lapsevanematel ja raskesti haigeid sugulasi hooldavatel töötajatel paremine tööd ja eraelu ühitada.


Direktiiviga nähakse ette vähemalt 10 päeva isapuhkust, vähemalt neli kuud vanemapuhkust kummalegi lapsevanemale (millest kaks kuud ei ole ülekantavad ühelt vanemalt teisele) ja viis päeva hoolduspuhkust aastas. Samuti nähakse ette paindlikum töökorraldus.


Rasedus- ja lapsehooldusõigused on kindlaks määratud rasedate töötajate direktiivis, millega kehtestatakse vähemalt 14 nädala pikkune emapuhkus, millest kaks nädalat tuleb võtta enne ja/või pärast sünnitust.


Parlament on samuti pidevalt seisnud selle eest, et võtta rohkem meetmeid soolise palgalõhe kaotamiseks ja pensionilõhe vähendamiseks ning on nõudnud ELi normide kehtestamist töökiusamise ja seksuaalse ahistamise tõkestamiseks.