Siseturg ja tööstus

ACTA poolt või vastu? Euroopa Parlamendi (EP) lõplik otsus ACTA heaks kiita või tagasi lükata jõuab aina lähemale. Parlamendi president Martin Schulz soovib kuulda Sinu arvamust, kui osaleb sel neljapäeval Eesti aja järgi kell 15.30 EP Facebooki lehel toimuvas veebivestluses. Sul on võimalus esitada oma arvamusi ja küsimusi.

Võltsimisvastase kaubandusleppe ACTAga seotud toimingud hakkavad Euroopa Parlamendis (EP) jõudma lõppfaasi, kui kolmapäeval tuleb rahvusvahelise kaubanduse komisjonis esitlusele EP täiskogule mõeldud soovitus. Selle autor David Martin (S&D, UK) on seisukohal, et saadikud ei peaks ACTAga liitumist toetama, kuna potentsiaalne oht kodanikuvabadustele kaalub üle leppest saadava võimaliku kasu. Vaata kolmapäeva õhtupoolikul soovituse esitlemist otseülekandes.

Võrreldes konkurentidega jääb Euroopa maha uute toodete, tootmisprotsesside ja teenuste arendamises. Olukorra muutmiseks plaanib Euroopa Liit (EL) käivitada programmi Horizon 2020, mille kaudu saavad perioodil 2014–2020 teadusuuringud ja innovatsioon tuge 80 miljardit eurot. Programmi eesmärk on muuta teadusuuringute tulemused uuteks toodeteks ja teenusteks, mis omakorda loovad töökohti.

Euroopa Parlament (EP) on koostanud võltsimisvastast kaubanduslepet ACTAt puudutava infograafiku, mis annab ülevaate leppe seadusandlikust menetlusest. Infograafikul on ACTA paigutatud ka ajateljele.

Võltsimisvastane kaubanduslepe (ACTA) on tekitanud vastuolusid alates selle esmasest esitlemisest. Leppe eesmärgiks on autoriõiguste tõhusam rakendamine rahvusvahelisel tasandil, kuna paljud arenenud riigid on mures, et nende majandused saavad suurt kahju võltsimise ja piraatluse tõttu. Samas on ACTA-vastased mures, et lepe soosib suurfirmade huvisid kodanikeõiguste arvelt.

Küsimus, kuivõrd ohustab võltsimisvastane kaubanduslepe ACTA kodanikuvabadusi ja arenguriikide ligipääsu koopiaravimitele, oli 1. märtsil Euroopa Parlamendis (EP) toimunud seminaril arutelul. Paljud on ACTA vastu just nimetatud teemade tõttu. ACTA heakskiitmise või tagasilükkamise osas määravat rolli omavad EP saadikud kuulasid ekspertide hinnanguid.

Euroopa Parlament (EP) sai teisipäeval enam kui 2,4 miljoni internetikasutaja allkirjaga petitsiooni võltsimisvastase kaubandusleppe (ACTA) vastu. Selle esitajad kardavad, et ACTA ohustab vaba ja avatud internetti. Parlamendi petitsioonikomisjon vaatab esitatud petitsiooni läbi ja seejärel otsustab, mida edasi teha. Näiteks võib komisjon koostada raporti, mis läheb hääletusele EP täiskogul või paluda Euroopa Komisjonilt uurimise alustamist.

Võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA on seni allkirjastanud 30 riiki Euroopa Liidus (EL) ja mujal maailmas. Kuid ACTA saab ELis jõustuda vaid siis, kui sellele annab heakskiidu Euroopa Parlament (EP). Eelolevatel kuudel on parlamendil võimalus otsustada leppe tuleviku üle. Kuid mis on ACTA eesmärk? Mida selle lepinguga soovitakse saavutada? Miks on ACTAga kaasnenud protestid üle maailma? Kuidas EP otsuseni jõuab? Kuidas seda protsessi jälgida saab? EP veebileht jagab vastuseid.

Euroopa Parlamendi (EP) saadikud kiitsid kolmapäeval heaks Euroopa Liidu (EL) raadiolainete sagedusalade uued koordineeritud kasutusreeglid. Nende alusel peavad liikmesriigid avama 2013. aastast alates rohkem sagedusalasid ülikiirele mobiilsele internetile. Rohkem sagedusalasid on vaja, et rahuldada aina kasvav nõudlus ülikiire mobiilse interneti järele.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi, et aastaks 2020 katab Euroopa energiavajadusest 20 protsendi ulatuses taastuvenergia. Seoses sellega oli Euroopa Parlamendi energeetikakomisjonis esmaspäeval kõne all taastuvenergiat ja Euroopa ülekandevõrke käsitlev uuring. Analüüsi põhjal tuleb seatud eesmärkide saavutamiseks teha muudatusi olemasolevas võrgus ja investeerida uutesse ühendustesse.