Ringmajanduse pakett ja selles sätestatud uued ELi ringlussevõtunormid
Uues ringmajanduse paketis on ELile seatud ringlussevõtu ja prügilasse ladestamise jaoks ranged normid ja tähtajad.
Parem jäätmekäitlus on esimene eeldus, mis tuleb täita, et tekiks ringmajandus, milles võetakse (peaaegu) kõik tooted ja materjalid ringlusse või pidevasse korduvkasutusse. 18. aprillil võtsid Euroopa Parlamendi liikmed vastu ringmajanduse paketi, milles on sätestatud uued õiguslikult siduvad normid ja tähtajad, mis kehtivad jäätmete prügilasse ladestamise vähendamise ja ringlussevõtu kohta. Nõukogu peab paketi veel heaks kiitma, enne kui see jõustuda saab.
Paketi kohaselt tuleb ELis 2025. aastaks olmejäätmetest ringlusse võtta vähemalt 55%. 2030. aastaks peab see määr tõusma 60%ni ja 2035. aastaks 65%ni. Pakendijäätmetest tuleb kogu ELis 2025. aastaks ringlusse võtta 65% ja 2030. aastaks 70%. Eri pakendimaterjalidele kehtib eraldi norm.
|
|
2025. aasta norm |
2030. aasta norm |
|
Pakendid kokku |
65% |
70% |
|
Plast |
50% |
55% |
|
Puit |
25% |
30% |
|
Raudmetall |
70% |
80% |
|
Alumiinium |
50% |
60% |
|
Klaas |
70% |
75% |
|
Paber ja kartong |
75% |
85% |
- aastast alates ei tohi olmejäätmetest prügilasse ladestada rohkem kui 10%.
Jäätmed kahjustavad keskkonda, kliimat, inimeste tervist ja majandust. Jäätmekäitlus on ELis viimastel aastakümnetel küll väga palju paranenud, kuid olmejäätmetest ladestatakse prügilasse endiselt rohkem kui neljandik ja ringlusse võetakse või kompostitakse neist jäätmetest vähem kui pool. Liikmesriigiti on erinevused väga suured.
