Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")

Korduma kippuvad küsimused parlamendiliikmete ja Euroopa Parlamendi kohta

04-04-2017 - 09:40
 

Kuidas Euroopa Parlamendi saadikud töötavad, kui palju nad palka saava ja millised on nende kulutused? Vastused neile ja teistele korduma kippuvatele küsimustele parlamendi töömeetodite ja igapäevaste kulude kohta leiate käesolevast korduma kippuvate küsimuste kogumikust.


Allpool asuva viida alt avanev dokument sisaldab ulatuslikku teavet parlamendi igapäevase töökorralduse kohta. Küsimusi ja vastuseid ajakohastatakse regulaarselt, et hõlmatud oleks nii päevakajalised kui ka alaliselt huvi pakkuvad teemad.

Viide : 20140331FAQ41132
 
 

Parlament: parlamendi volitused ja seadusandlikud menetlused

Suurema osa ELi õigusakte kujundavad ja võtavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu koos. Seadusandlik tavamenetlus – ehk kaasotsustamine – hõlmab lisaks muudele valdkondadele varjupaigaküsimusi, sisserännet, justiits- ja siseküsimusi, majandusjuhtimist, finantsteenuseid, ühtset turgu, töötajate vaba liikumist, teenuseid, põllumajandust, kalandust, energiajulgeolekut, viisatemaatikat, tarbijapoliitikat, üleeuroopalisi transpordivõrke, keskkonda, kultuuri, teadusuuringuid (raamprogramm), sotsiaalset tõrjutust, rahvatervist, võitlust ELi puudutavate pettustega, vahendeid diskrimineerimise tõkestamiseks, ettevõtete toetamise erimeetmeid, tegevust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ning Euroopa tasandi erakondade põhimäärust.


Teatud valdkondades kohaldatakse otsustamise erimenetlust, mille puhul esitab parlament komisjoni ettepaneku kohta lihtsalt oma seisukoha. Nendel juhtudel peab nõukogu saama parlamendi seisukoha enne komisjoni ettepaneku hääletamist, kuid see ei ole talle siduv. Kõige tähelepanuväärsem seadusandluse valdkond, kus kirjeldatud konsultatsioonimenetlust tänaseni kohaldatakse, on maksustamine. Õigusaktide vastuvõtmine nendes valdkondades eeldab ka nõukogu ühehäälset nõusolekut.


Mõnel muul juhul on otsuse tegemiseks vaja parlamendi heakskiitu. Sellisel juhul tähendab hääletamine lihtsa ja siduva „jah” või „ei” ütlemist. Seda kohaldatakse näiteks siis, kui uued liikmesriigid ELiga liituvad ning ELi ja kolmandate riikide või riikide rühmade vaheliste rahvusvaheliste kaubanduslepingute korral. Sama kehtib Euroopa Komisjoni ametissenimetamise lõpliku otsuse vastuvõtmisel.


Seadusandlik algatus


Kuigi ELi seadusloome algatamise õigus on Euroopa Komisjonil, võib Euroopa Parlament oma initsiatiivi kasutades esitada Euroopa Komisjonile palve esitada seadusloome ettepanek. Sellist "seadusandlikku algatust" tehes võib Euroopa Parlament ka sätestada tähtaja seadusloome ettepaneku esitamiseks. Kui Euroopa Komisjon antud tähtajaks ettepanekut ei ole esitanud, tuleb tal anda selgitus, miks seda tehtud ei ole.


Delegeeritud aktid ja rakendusaktid


Seadusloomet vastu võttes võivad Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu anda Euroopa Komisonile ülesandeks täiendada seadusloomet väikeste muudatuste või täiendustega delegeeritud aktidega (aktid, mis täiendavad või muudavad osa seadusloomest) või rakendusaktidega (aktid, mis täpsustavad kuidas seadusloomet tuleb rakendada). See võimaldab hoida seadusloomet lihtsamana, ja vajadusel, täiendada või uuendada seadusloomet ilma uute läbirääkimisteta seadusloome tasandil.


Olenevalt akti liigist on saadikutel erinevad variandid kuidas reageerida juhul kui nad ei ole nõus Euroopa Komisjoni poolt esitatuga. Delegeeritud aktide puhul on saadikutelveto-õigus. Rakendusaktide puhul võivad saadikud teha Euroopa Komisjonile ettepaneku rakendusakt tagasi võtta või muuta, aga komisjonil ei ole selleks seadusest tulenevat kohustust.


Eelarve

Parlament otsustab koos ELi Nõukoguga ELi iga-aastaste eelarvete kohta. Iga-aastased eelarved peavad jääma ELi seitsmeaastases finantsraamistikus sätestatud piiridesse. Viimase vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Parlamendi heakskiitu.


Pärast iga aasta lõppu, analüüsib Euroopa Parlament kuidas Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid on raha kulutanud, et otsustada kas anda oma heakskiit sellele kuidas eelarvet on rakendatud.







 
 

Parlament: Kuidas valitakse saadikuid?

Iga viie aasta järel valivad Euroopa Liidu kodanikud oma esindajad Euroopa Parlamenti.


Viimati toimusid Euroopa Parlamendi valimised 22.–25. mail 2014. Igal liikmesriigil on õigus valida Euroopa Parlamenti kindel arv liikmeid, alates kuuest Malta, Luksemburgi, Küprose ja Eesti puhul, kuni 96-ni Saksamaa puhul. Kokku on saadikuid 751.


Parlamendikohtade jagunemine on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte alusel: suurtel riikidel on rohkem kohti kui väikestel, kuid väikesed riigid saavad parlamenti saata siiski rohkem liikmeid kui pelgalt proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes.



Euroopa Parlamendi valimisi reguleerivad eelkõige riikide valimisseadused ja tavad, aga kehtivad ka teatud ühised ELi reeglid. 2015. aasta novembris algatasid saadikud ELi reeglite muudatused, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel, ja teha kogu süsteem läbipaistvamaks. Saadikud soovivad, et reform viidaks lõpuni aegsasti enne 2019. aasta valimisi.


Kui saadik lahkub parlamendist oma mandaadi ajal, valitakse uus saadik vastavalt tema liikmesriigis kehtivatele seadustele.



 
 

Parlament: Saadikud parlamendi juhtivatel positsioonidel

Esimesel täiskogu istungil pärast Euroopa Parlamendi valimisi valib parlament uue presidendi, 14 uut asepresidenti ja 5 kvestorit.


Kõik Euroopa Parlamendi valitavad ametikohad, st president, asepresident, kvestor, komisjoni esimees ja aseesimees, delegatsiooni esimees ja aseesimees, nimetatakse uuesti ametisse iga kahe ja poole aasta järel, st kord 5-aastase ametiaja jooksul (Täiskogu istungjärgul 16.-19. jaanuaril 2017). Neid saab kinnitada ka teiseks ametiajaks.


Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleb arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus.


 

Euroopa Parlamendi president

 

Parlamendi president juhatab tööd parlamendis ja parlamendi täiskogu istungeid ning kuulutab välja eelarve kui see on vastu võetud. President esindab parlamenti suhetes teiste ELi institutsioonide ja välismaailmaga.

Vastvalitud Euroopa Parlamendi esimene samm on presidendi valimine.



Kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget (Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 15). Valimised toimuvad salajase hääletuse teel.


Valituks saamiseks peab kandidaat saavutama kehtivatest antud häältest absoluutse häälteenamuse ehk 50 protsenti pluss üks hääl (artikkel 16).


Kui ükski kandidaat ei osutu esimeses hääletusvoorus valituks, võib neid või teisi kandidaate samadel tingimustel üles seada teiseks hääletusvooruks. Seda võib vajadusel samade reeglite alusel korrata ka kolmandas voorus.


Kui ka kolmandas hääletusvoorus kedagi ei valita, lähevad kaks selles voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaati edasi neljandasse hääletusvooru, kus võidab see kandidaat, kes saab suurima arvu hääli. (Kui selles voorus peaks hääled jagunema võrdselt, võidab kandidaat, kes on vanem.)



Asepresidendid ja kvestorid



Asepresidendid võivad vajadusel asendada presidenti tema ametikohustuste täitmisel, kaasa arvatud täiskogu istungite juhatamisel (artikkel 21). Asepresidendid moodustavad juhatuse, mis vastutab kõigi haldus-, personali- ja organisatsiooniliste küsimuste eest parlamendis. Kvestorit tegelevad haldusküsimustega, mis mõjutavad otseselt parlamendiliikmeid (artikkel 28). Parlamendil on 14 asepresidenti ja 5 kvestorit.


Asepresidendi ja kvestori kohale võivad kandidaate esitada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Asepresidendi valimine toimub ka salajasel hääletusel ühe hääletussedeliga (artikkel 15).



Fraktsioonide juhid

Euroopa Parlamendis on antud hetkel 8 fraktsiooni. Iga fraktsioon valib endale esimehe ja aseesimehed. Fraktsioonide juhid ja Euroopa Parlamendi president moodustavad koos esimeeste konverentsi.


Esimeeste konverents organiseerib parlamendi tööd ja viib läbi seadusloomelist planeerimist, võtab vastu otsuseid parlamendi komisjonide ja delegatsioonide ülesannete ja liikmelisuse kohta ja vastutab suhete eest teiste ELi insitutsioonide, riiklike parlamentide ja kolmandate riikidega.


Komisjonide esimehed


Komisjonide avaistungil (ja ametiaja keskel, kui valitakse uued ametikandjaid) valivad Euroopa Parlamendi alalised ja ajutised komisjonid oma esimehed ja aseesimehed. Esimehed ja aseesimehed võib kinnitada kohale ka teiseks ametiajaks valimistel, mis toimuvad parlamendi koosseisu ametiaja keskel. Sama teevad ka parlamendi parlamentidevahelised delegatsioonid.


Iga komisjon valib eraldi hääletustega oma juhatuse, mis koosneb esimehest ja aseesimeestest. Valitavate aseesimeeste arvu määrab kindlaks parlamendi täiskogu esimeeste konverentsi ettepaneku alusel.


Euroopa Parlamendi alalised parlamentidevahelised delegatsioonid (suhtluseks kolmandate riikide parlamentidega) valivad oma esimehed ja aseesimehed sama menetlusega kui komisjonid (artiklid 212 ja 214).


Komisjonide koordinaatorid

Parlamendi fraktsioonid valivad parlamendi komisjonide jaoks koordinaatorid. Koordinaatorid organiseerivad koos komisjoni esimehe ja aseesimeestega  komisjoni tööd.

 
 

Parlament: Kuidas nimetatakse ametisse komisjoni president ja volinikud?

Komisjoni president

 

Lissaboni lepingu jõustumisega muutus parlamendi roll komisjoni presidendi valimisel märksa tähtsamaks.


Pärast valimis on üheks uue parlamendi koosseisu esimestest ülesannetest valida uus Euroopa Komisjoni president. Kui liikmesriigid esitavad kandidaadi sellele ametikohale peavad nad arvestama Euroopa Parlamendi valimistulemustega. Kui Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat ei saa parlamendilt vajalikku toetust (vähemalt 376 saadiku toetust 751st), siis peavad liikmesriigid esitama uue kandidaadi ühe kuu jooksul. Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid peavad samuti edukalt läbima avalikud kuulamised Euroopa Parlamendis.

 

Volinikud


Kokkuleppel ametisseastuva komisjoni presidendiga kinnitab nõukogu isikute nimekirja, keda ta soovitab määrata komisjoni liikmeteks.


Volinikukandidaadid esinevad kõigepealt oma tulevaste vastutusvaldkondadega tegelevates parlamendikomisjonides. Iga komisjon koostab seejärel kandidaadi kohta parlamendi presidendile saadetava hinnangu, mis on varasemalt esile kutsunud ka kandidaatide taandumist.


Komisjoni president, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, non volinikukandidaadid tuleb seejärel Euroopa Parlamendis heaks kiita.


Kui parlament on presidendi ja volinikud heaks kiitnud, nimetakse nad ametisse nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega.


Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul toimub vastutusalade oluline ümberjagamine, näiteks kui täidetakse vaba ametikoht või kui pärast uue liikmesriigi ühinemist nimetatakse ametisse uus volinik, siis astuvad asjaomased volinikud uuesti üles vastavates parlamendikomisjonides.


 
 

Parlament: Fraktsioonide moodustamine ja rahastamine

Parlamendiliikmed erinevatest ELi riikidest moodustavad fraktsioone vastavalt oma poliitilistele vaadetele. Fraktsioon peab koosnema vähemalt 25 parlamendiliikmest, kes on valitud vähemalt neljandikust liikmesriikidest (st vähemalt seitsmest). Parlamendiliige ei tohi kuuluda samaaegselt mitmesse fraktsiooni.


Pärast fraktsiooni moodustamist tuleb esitada parlamendi presidendile teatis, milles on kirjas fraktsiooni nimetus, selle liikmed ja juhatus.


Parlament ei hinda tavaliselt fraktsiooni liikmete poliitilisi vaateid. Fraktsiooni moodustades kinnitavad parlamendiliikmed selle nimetuse alusel oma poliitilisi vaateid. Ainult juhul, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, hindab parlament, kas fraktsioon moodustati vastavalt eeskirjadele.


Fraktsioonidele antakse kasutada sekretariaat ja haldusvahendid, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Parlamendi juhatus kehtestab summade ja vahendite haldamise ja auditeerimise eeskirjad.


Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetel (st need, kes ei kuulu ühessegi fraktsiooni) on samuti võimalus kasutada sekretariaati ning neil on juhatuse kehtestatud eeskirjadele vastavad õigused.


Vahenditega on võimalik katta fraktsiooni töötajate haldus- ja tegevuskulusid ja kulutusi ELiga seotud poliitilisele ja teavitustegevusele.


Eelarvet ei tohi kasutada Euroopa tasandi, riiklike, regionaalsete või kohalike valimiste kampaaniate või erakondade ja erakondadest sõltuvate asutuste rahastamiseks.

 
 

Parlament: Laiendatud töörühmad

Laiendatud töörühmad on mitteametlikud rühmad, mis koosnevad parlamendiliikmetest, kes on huvitatud teemadest, mis ei kuulu tingimata Euroopa Parlamendi tavapärane tegevuse raamesse, kuid mis on üldsuse jaoks siiski olulised. Laiendatud töörühmad korraldavad mitteametlikke arvamuste vahetusi ning edendavad parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna vahelist suhtlust.


Kuna laiendatud töörühmad ei ole parlamendi ametlikud organid, ei esinda nad parlamendi seisukohti. Nende tegevus ei tohi hõlmata midagi, mida võib pidada parlamendi ametlikuks tegevuseks.


Esimeeste konverents on kehtestanud laiendatud töörühmade loomise tingimused. Kõnealused töörühmad moodustatakse parlamendi ametiaja alguses ja selleks peab taotluse allkirjastama vähemalt kolm fraktsiooni, lisaks on vaja esitada iga-aastane majanduslike huvide deklaratsioon. Kui need tingimused on täidetud, võivad fraktsioonid anda laiendatud töörühmadele logistilist toetust.


Laiendatud töörühmade esimehed peavad deklareerima kogu saadud toetuse, olgu see siis rahaline või mitterahaline. Deklaratsioone tuleb uuendada igal aastal ning need on avalikud.

 
 

Parlament: Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused

Euroopa tasandi erakonnad

 

Mis on Euroopa tasandi erakond?


Euroopa tasandi erakond koosneb mitmest  liikmesriikidest pärinevatest siseriiklikest parteidest ja üksikliikmetest.  Vt Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõiget 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 224.

Kuidas Euroopa tasandi erakondi rahastatakse?


Alates juulist 2004 on Euroopa tasandi erakondadel olnud võimalik saada iga-aastast rahalist toetust Euroopa Parlamendilt. Rahastamine toimub tegevustoetuse vormis. See võib katta kuni 85% erakonna kulutustest, ülejäänu tuleb katta omavahenditest, nagu liikmemaksud ja annetused.

Milliseid kulusid võib ja milliseid ei või toetusest katta?


Toetust võib kasutada selliste kulude katmiseks, mis on otseselt seotud erakonna poliitilises programmis seatud eesmärkidega, näiteks:

  • koosolekud ja konverentsid;
  • väljaanded, uurimused ja reklaam;
  • haldus-, personali- ja reisikulud;
  • Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniakulud.

Toetust ei või kasutada järgmiste kulude katmiseks:

  • kampaaniakulud seoses referendumite ja valimistega (v.a. Euroopa Parlamendi valimised);
  • siseriiklike parteide, valimiskandidaatide ja riiklike kui ka Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste otsene või kaudne rahastamine;
  • võlad ja võlgadega seotud tasud.

Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused


Mis on Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus?

Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on seotud Euroopa tasandi erakonnaga ning mis toetab ja täiendab selle erakonna eesmärke. Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus jälgib ja analüüsib Euroopa avaliku poliitika küsimuste arutelu ja osaleb selles. Samuti arendab ta sellega seotud tegevust, korraldades seminare, koolitusi, konverentse ja uuringuid.

 

Kuidas Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi rahastatakse?

Sihtasutusi rahastati oktoobrist 2007 kuni augustini 2008 tegevustoetustega, mida andis Euroopa Komisjon katseprojektide raames. Alates septembrist 2008 on Euroopa Parlament võtnud rahastamise üle ja annab nüüd iga-aastaseid tegevustoetusi. Toetus võib katta kuni 85% sihtasutuse kulutustest, ülejäänu tuleb katta omavahenditest, nagu liikmemaksud ja annetused.


Mida võib ja mida ei või toetusest katta?

Toetust võib kasutada selliste kulude katmiseks, mis on otseselt seotud sihtasutuse poliitilises programmis sätestatud tegevustega, näiteks:

  • koosolekud ja konverentsid;
  • väljaanded, uurimused ja reklaam;
  • haldus-, personali- ja reisikulud.

Toetust ei või kasutada muuhulgas näiteks järgmiste kulude katmiseks:

  • kampaaniakulud seoses referendumite ja valimistega;
  • siseriiklike parteide, valimiskandidaatide ja riiklike poliitiliste sihtasutuste otsene või kaudne rahastamine;
  • võlad ja võlgadega seotud tasud.

 
 

Parlament: Mis juhtub seadusloome eelnõudega, mida ei jõuta vastu võtta ametiaja lõpuks?



Kõik enne valimisi EP täiskogul toimunud hääletused, nii esimese lugemise, teise lugemise või konsultatsioonimenetluse seadusloome hääletused jäävad  õiguslikult kehtivaks järgmise parlamendikoosseisu jaoks. See tähendab, et uus parlamendikoosseis alustab eelnõudega tööd sealt, kust tänane koosseis nendega pooleli jäi.


Juhul kui eelnõud enne valimisi täiskogule ei jõua, ei ole õiguslikult kehtivat parlamendi seisukohta eelnõu kohta vormistatud, ja parlamendi kodukorra reeglite kohaselt töö nende eelnõudega (komisjonides) aegub.


Samas, uue koosseisu ametiaja alguses võib parlamendi esimeeste konverents, mis koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide juhtidest, otsustada, vastavalt sisendile parlamendi komisjonidest, kas jätkata tööd antud eelnõudega (vastavalt kodukorra eeskirja reeglile 229).


 
 

Parlament: Miks parlament Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõidab?

ELi riikide valitsused otsustasid 1992. aastal ühehäälselt määrata alaliselt kindlaks ELi institutsioonide asukohad. Otsus mõjutas ka parlamendi töökorraldust: ametlik asukoht ja enamiku istungite toimumise koht on Strasbourgis, parlamendikomisjonid peavad koosolekuid Brüsselis, parlamendi haldustöötajatest koosnev sekretariaat asub Luxembourgis. See korraldus lisati 1997. aastal tervikuna ELi lepingusse.


Praeguse süsteemi muutmine peab olema osa uuest lepingust, milles lepivad ühehäälselt kokku kõik 28 liikmesriiki ja mille ratifitseerivad kõigi liikmesriikide parlamendid. Veebruaris 2012 võtsid parlamendiliikmed 2013. aasta eelarve menetluse suuniste üle hääletamise käigus vastu muudatusettepaneku, milles tõdetakse, et „tõelise ja suurima kokkuhoiu võib saavutada sellega, et Euroopa Parlamendil oleks üks ainus töökoht”. Seetõttu soovivad parlamendiliikmed olukorra viivitamatut hindamist. Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 329 parlamendiliiget, 223 oli vastu ja 23 jäi erapooletuks.


Euroopa Parlamendi liikmed nõudsid 2013. aasta novembris vastu võetud resolutsioonis aluslepingu muutmist, et parlament saaks oma töökoha üle ise otsustada. Parlament teatas, et kavatseb algatada Euroopa Liidu lepingu muutmise menetluse, et teha sinna vajalikud muudatused, mis võimaldavad parlamendil endal otsustada oma töökoha ja administratsiooni üle. Euroopa Parlament võiks töötada tulemuslikumalt, kulutõhusamalt ja keskkonda säästvamalt, kui tal oleks üksainus töökoht, leidsid parlamendiliikmed.


Resolutsioonis (mis võeti vastu 483 poolt- ja 141 vastuhäälega, erapooletuid oli 34) märgiti, et „jätkuvast igakuisest rändamisest Brüsseli ja Strasbourgi vahel on saanud enamiku ELi kodanike jaoks sümboolne negatiivne teema (...) ning seda ajal, mil finantskriis on nõudnud liikmesriikidelt tõsiseid ja valusaid kulukärpeid”. Parlamendiliikmed tunnistasid, et on vaja leida sobiv kompromiss, et olemasolevaid parlamendi hooneid saaks jätkuvalt kasutada.


Kui palju maksab parlamendi töökoha säilitamine Strasbourgis?

 

2013. aastal Euroopa Parlamendi poolt tehtud uuring näitab, et igal aastal võiks säästa 103 miljonit eurot, juhul kui kõik parlamendi tegevus viidaks Strasbourgist Brüsselisse (2014. aasta hindades). See on märkimisväärne summa, samas on see võrdub 6 protsendiga parlamendi kogueelarvest, 1 protsendiga ELi administratiiveelarvest, või 0,1 protsendiga kogu ELi eelarvest.


2014 aastal viis Euroopa Kontrollkoda läbi oma sõltumatu analüüsi, milles kinnitati 2013. aasta EP uuringu järeldusi, aga milles hinnati Strasbourgis töökoha säilitamise kulusid 109 miljonile eurole aastas. Lisaks leiti, et 5 miljonit eurot oleks võimalik säästa lähetustega seotud kulude pealt Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu eelarvetest.


Kuidas see alguse sai?

 

1992. aasta otsus muutis ametlikuks sel ajal juba eksisteerinud olukorra, ja see oli kompromiss, mille suunas oli liigutud juba aastaid.


Kui mõned aastad pärast teist maailmasõda, 1952. aastal, asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus, paiknesid selle ühenduse institutsioonid Luxembourgis. Euroopa Nõukogu (samuti pärast Teisele maailmasõjale järgnenud perioodil moodustatud valitsustevaheline kogu) asus juba Strasbourgis ja pakkus oma istungitesaali koosolekuteks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassambleele, millest hiljem kujunes Euroopa Parlament. Strasbourg kujunes parlamendi täiskogu istungite põhiliseks asukohaks, kuigi 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel korraldati lisaks istungeid ka Luxembourgis.


Pärast Euroopa Majandusühenduse loomist 1958. aastal hakkas suur osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tegevusest koonduma Brüsselisse. Kuna parlamendi töö hõlmab mõlema institutsiooni järelevalvet ja vastastikust koostööd, otsustasid parlamendiliikmed aja jooksul teha suurema osa tööd Brüsselis. Üheksakümnendate aastate alguseks oli praegune korraldus põhiosas välja kujunenud, komisjonid ja poliitilised fraktsioonid kohtusid Brüsselis ja täiskogu istungid toimusid Strasbourgis. Suur osa parlamendi personalist paikneb Luxembourgis.

 
 

Parlament: Mitut keelt parlamendis kasutatakse?

Parlamendiliikmetel on õigus rääkida, kuulata, lugeda ja kirjutada ükskõik millises ELi 24-st ametlikust keelest.


Demokraatia aluspõhimõte on, et ühtegi ELi kodanikku ei saa takistada Euroopa Parlamendi liikmeks saamast põhjusel, et ta ei räägi ühte selle töökeeltest. Iga kodanik, kellest saab Euroopa Parlamendi liige, peab saama täita oma ülesandeid ilma erilise keelteoskuseta. Võrdsete töötingimuste tagamiseks kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele peab neil – välja arvatud siis, kui nad seda ei soovi – olema täielik juurdepääs omakeelsele teabele. Ka igal Euroopa Liidu kodanikul (ja ajakirjanikul) on õigus saada teavet õigusaktide ja parlamendi töö kohta tema oma keeles.


Parlamendiliikmete ühes ametlikus keeles peetavad kõned tõlgitakse sünkroonselt teistesse ametlikesse keeltesse.


Bulgaaria ja Rumeenia liitumine ELiga 1. jaanuaril 2007, iiri keele heakskiitmine ametliku keelena samal kuupäeval ja Horvaatia liitumine 1. juulil 2013 suurendasid ametlike keelte arvu 24ni – need on bulgaaria, tšehhi, taani, hollandi, horvaatia, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, iiri, läti, leedu, malta, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, hispaania ja rootsi keel.

Nimetatud 24 keelt on võimalik kombineerida 552 viisil (24 × 23).


Üldjuhul tõlgivad kõik tõlgid ja tõlkijad oma emakeelde. Selleks, et kõigi võimalike keelekombinatsioonidega toime tulla, on parlament sisse viinud nn releekeelte süsteemi – kõne või tekst tõlgitakse esmalt ühte enamlevinud keelde (inglise, prantsuse või saksa keel) ja seejärel teistesse keeltesse.


Suuline ja kirjalik tõlge on erinevad elukutsed – tõlgid tõlgivad ühest keelest teise koosolekute ajal suuliselt ja reaalajas; tõlkijad töötavad kirjalike dokumentidega, koostades dokumendist täiesti täpse versiooni sihtkeeles.


Parlamendis töötab ligikaudu 330 koosseisulist tõlki ja samuti on võimalik kasutada 1800 vabakutselise tõlgi teenuseid. Täiskogu istungitel on tegevuses 800 kuni 1000 tõlki.


Parlamendis töötab ka ligikaudu 700 tõlkijat, kes tõlgivad iga kuu rohkem kui 100 000 lehekülge.


2013. aastal kulutas parlament mitmekeelsusele umbes ühe neljandiku kogukuludest.




 
 

Parlament: Kui palju inimesi töötab Euroopa Parlamendis?

2015. aasta septembri seisuga oli parlamendi eri asukohtades, sealhulgas poliitilistes fraktsioonides töötavate ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate arv järgmine:


KOKKU

Brüssel

Strasbourg

Luksemburg

Teised asukohad

7606

4741

296

2317

252


Suurem osa parlamendi töötajatest (56%) on naised.


Ligi 9% parlamendi sekretariaadi ametikohtadest (665 ametikohta) moodustavad fraktsioonide heaks töötavad isikud.


Parlamendi personal pärineb kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kõige arvukamalt on esindatud belglased, kellele järgnevad töötajad Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Saksamaalt.


Erasektori töötajad tegelevad parlamendi hoonete haldamise, IT-, koristus- ja toitlustusteenuste valdkonnas. Ajakirjanikud, külastajad ja lobistid suurendavad samuti parlamendi tööruumes viibivate inimeste arvu, mis ületab kolmes põhilises töökohas aeg-ajalt 10 000 piiri.


 
 

Parlament: Kui palju hooneid on Euroopa Parlamendil?

ELi liikmesriikide (Euroopa Ülemkogu) otsuse järgi on parlamendil kolm töökohta – Strasbourg (parlamendi ametlik asukoht), Brüssel ja Luxembourg.

KOKKU

Brüssel

Strasbourg

Luxembourg

Hoonete arv

27

16

5

6

Pindala m2

1 160 446

618 644

343 930

197 872


Parlament on järk-järgult ostnud hooneid, mida ta kasutab oma peamiste töökohtadena ja nüüdseks kuulub parlamendile juba enamik neist. Rahuldamaks vajadust rohkemate bürooruumide järele – näiteks pärast ELi laienemist 2004. aastal –, on parlament eelistanud võimaluse korral hooneid osta ja mitte neid üürida. Sama kehtib üha enam parlamendi infobüroode kohta, mis asuvad liikmesriikides.


Ostmine säästab palju raha – Euroopa Kontrollikoja sõnul on see pikas perspektiivis 40 kuni 50 protsenti odavam kui üürimine. Üldiselt kuulub parlamendile 84 protsenti tema käsutuses olevatest hoonetest. Nende hoonete üürimine maksaks umbes 163 miljonit eurot aastas (see arv on esitatud vastustes 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta).

 
 

Parlament: Kui palju on akrediteeritud lobiste ja ajakirjanikke?

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon asutasid 23. juunil 2011 ühise avaliku läbipaistvusregistri, et pakkuda senisest rohkem andmeid nende kohta, kes soovivad mõjutada Euroopa poliitikat. Nagu oli kavatsetud, hõlmab register nüüd nii õigusbüroosid, valitsusväliseid organisatsioone, eksperdirühmi kui ka tavapäraseid lobitöö tegijaid.


Euroopa Parlamendi ja komisjoni uues ühises läbipaistvusregistris on registreerunud 10923 isikut (5. jaanuari 2017. aasta seisuga). Euroopa Parlamendi lobisti sissepääsukaardi saamiseks tuleb selles registris registreeruda. Parlamendi juures on registreerunud 6580 isikut.


Uus register asendab alates 2008. aastast kasutusel olnud komisjoni registrit ja parlamendi akrediteeritud huvirühmade esindajate nimekirja. Komisjon ja Euroopa Parlament jätkavad koostööd nõukoguga tema võimaliku osalemise küsimuses.


Samuti on ELi kõikide institutsioonide juures akrediteeritud umbes 900 ajakirjanikku, lisaks on ligikaudu 80 ajakirjanikku akrediteeritud ainult parlamendi juures.


 
 

Parlament: Kui suur on parlamendi eelarve?

Parlamendi eelarve 2016. aasta eelarve on 1,838 miljardit eurot, millest 34% on personalikuludeks, enamjaolt parlamendi sekretariaadis ja fraktsioonides töötava 6000 töötaja palkadeks. Samuti kaetakse sellest tõlkimisega seotud kulud ja tööreisidega seotud kulud.


Ligikaudu 23 protsenti üldsummast on ette nähtud parlamendiliikmete palkadeks, hüvitisteks, bürookuludeks, reisikuludeks ja assistentide palkadeks.


Üldsummast 13 protsenti on ette nähtud parlamendi hoonetega seotud kuludeks. Summa on ette nähtud hoonete rendikuludeks, ehitustöödeks, ülalpidamiskuludeks, turvateenuste jaoks ja jooksvateks kuludeks parlamendi peamises kolmes asukohas - Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourgist, samuti 28 liikmesriigis asuvate infobüroodega seotud kuludeks.


Administratiivkuludeks nagu näiteks IT ja telekommunikatsiooniga seotud kuludeks on ette nähtud 24% üldsummast. Fraktsioonidega tegevusega seotud kulud moodustavad 6 protsenti eelarvest.


 
 

Parlamendiliikmed: kui palju on parlamendiliikmeid?

Vastavalt Lissaboni lepingule 1. juulist 2014 on Euroopa Parlamendis 751 parlamendiliiget. 


1. juulini 2014 oli saadikuid 766, kuigi 2009. aasta juunis valiti viimastel Euroopa Parlamendi valimistel vastavalt Nice’i lepingu sätetele 736 parlamendiliiget. See arv kasvas 18 võrra pärast kokkulepet liikmesriikide vahel (1. detsembrist 2011) ja veel 12 võrra (1. juulist 2013) pärast Horvaatia liitumist.


2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kaotasid 12 liikmesriiki ühe koha. Muudatused kohtade jaotuses olid vajalikud, et teha ruumi Horvaatia saadikutele ja pidada kinni Lissaboni leppega kehtestatud 751-liikmelise parlamendi piirist.


Need 12 liikmesriiki on Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Portugal ja Rumeenia. Lisaks neile 12 liikmesriigile, kes kaotasid igaüks ühe koha, kaotas Saksamaa vastavalt Lissaboni leppele uues Euroopa Parlamendi koosseisus kolm kohta.


Enne 2016. aasta lôppu tuleb kohtade jaotus ümber vaadata, et need jaguneksid liikmesriikide vahel objektiivsel, õiglasel, kestlikul ja läbipaistval viisil. Jaotus peaks tuginema "kahaneva proportsionaalsuse põhimõttel", võttes arvesse muutusi liikmesriikide arvus ning ametlikke rahvastiku demograafilise arengu andmeid, pidades silmas aluslepingutes sätestatud institutsionaalse süsteemi üldist tasakaalu.


 
 

Parlamendiliikmed: Uute parlamendiliikmete volituste kontrollimine

Vastvalitud parlamendiliikmete volitusi kontrollitakse tegemaks kindlaks, et nad ei tööta sellisel ametikohal, mis ei sobi kokku Euroopa Parlamendi liikmelisusega. Kokkusobimatud ametikohad on ELi liikmesriigi valitsuse või parlamendi liige, Euroopa Komisjoni, Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga direktorite nõukogu, Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Investeerimispanga liige.Parlamendiliikmetena ei tohi töötada ka ELi institutsioonide või ELi aluslepingute kohaselt ühenduse vahendite haldamiseks moodustatud organite tegevametnikud.


Pärast valimisi küsib Euroopa Parlamendi president ELi liikmesriikidelt valimistel koha saanute nimed ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.


Enne ametisse asumist esitavad uued parlamendiliikmed kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et neil ei ole ühtegi Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit (esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses). Deklaratsioon esitatakse üldjuhul hiljemalt kuus päeva enne parlamendi esimest istungit.


Uute parlamendiliikmete volitusi kontrollib parlamendi õiguskomisjon, kes koostab liikmesriikide esitatud ja parlamendi kontrollitud teatiste alusel raporti, millega võetakse vastu otsus iga vastvalitud liikme mandaadi kehtivuse ning erimeelsuste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, välja arvatud need, mis tekivad riigisiseste valimisseaduste alusel.


Kui tehakse kindlaks, et parlamendiliikmel on Euroopa Parlamendi liikmele sobimatu amet, kuulutab parlament liikme ametikoha vabaks.


 
 

Parlamendiliikmed: parlamentaarne puutumatus

Parlamentaarne puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagatis.

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Parlamendiliikmete puutumatus on kaheosaline:

•           oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

•           teise liikmesriigi territooriumil puutumatus tõkendite ja kohtumenetluse suhtes (vt protokoll (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta, artikkel 9).


Puutumatusele ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õigusrikkumiselt.


Puutumatuse äravõtmise ja kaitsmise menetlus


Kui riigi ametiasutused paluvad Euroopa Parlamendil parlamendiliikmelt puutumatuse ära võtta (või ametisolev või endine parlamendiliige esitab taotluse oma puutumatuse kaitsmiseks), teatab parlamendi president täiskogu istungil, et parlament on sellise taotluse saanud ning edastab selle vastutavale komisjonile (kelleks on parlamendi praegusel ametiajal õiguskomisjon).

Komisjon arutab taotlust viivitamata. Ta võib nõuda asjaomaselt ametiasutuselt mis tahes lisateavet või selgitusi, mida ta peab vajalikuks. Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus esitada oma seisukohad ning ta võib esitada asjassepuutuvad dokumendid või muud kirjalikud tõendid.

Komisjon võtab suletud uste taga vastu dokumendi, milles soovitatakse, et parlament tervikuna rahuldab taotluse või lükkab selle tagasi, s.t võtab asjaomaselt parlamendiliikmelt puutumatuse ära või jätab selle alles. Komisjoni otsusele järgneval täiskogu istungil langetab parlament lihthäälteenamusega otsuse. Kui komisjoni soovitus tagasi lükatakse, tähendab see, et parlament on vastu võtnud komisjoni seisukohale vastupidise otsuse.


Pärast hääletust teavitab president viivitamata asjaomast parlamendiliiget ning asjassepuutuva liikmesriigi ametiasutusi parlamendi otsusest.


Kas parlamendiliikmele jääb ametikoht alles isegi siis, kui talt puutumatus ära võetakse?


Sõltub asjaoludest, õigust töötada parlamendiliikmena käsitletakse puutumatusest eraldi. Parlamendiliikmelt puutumatuse võtmine ei tähenda süüdimõistvat kohtuotsust. See võimaldab riigi kohtuasutustel lihtsalt menetlust jätkata. Kuna parlamendiliige on valitud riigi valimisseaduse alusel, on tema kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral liikmesriigi ametiasutuste ülesanne Euroopa Parlamenti teavitada, kas see isik peab lõpetama tegevuse parlamendiliikmena.

 
 

Parlamendiliikmed: palgad ja pensionid

Palgad

 

Alates 2009. aasta juulist kehtiva parlamendiliikmete ühtse põhimääruse alusel saavad kõik parlamendiliikmed ühesugust palka. Ühtse põhimääruse alusel on parlamendiliikmete kuupalk enne maksude mahaarvamist alates 2010. aastast 8 484,05 eurot (juuli 2015). Palka makstakse parlamendi eelarvest ja seda maksustatakse ELi maksuga ja sellest arvatakse maha kindlustusmaksed, misjärel on palk 6411,42 eurot.


Liikmesriigid võivad palka maksustada ka riiklike maksudega. Põhipalga suuruseks on kehtestatud 38,5% Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast, nii et parlamendiliikmed ei saa ise oma palga suuruse üle otsustada.


Ühtses põhimäärus on mõned erandid: Enne 2009. aasta valimisi parlamenti kuulunud parlamendiliikmed võivad säilitada varasema palga, üleminekuhüvitise ja pensionide riiklik süsteemi kogu nende Euroopa Parlamendi liikmena töötamise ajaks.


Pensionid

 

Alates 63. eluaastast on parlamendiliikmetel õigus vanaduspensionile. Pension moodustab 3,5% palgast iga mandaadi täitmisega seotud täisaasta eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70%. Pensionikulud kaetakse ELi eelarvest.


Varasem, 1989. aastal sisse viidud, pensioniskeem on alates 2009. aastast uutele liikmetele suletud ja on selle kasutamine lõpetatakse järk-järgult.

 
 

Parlamendiliikmed: kokkuvõte parlamendiliikmete hüvitistest

Suur osa parlamendiliikme tööst on seotud kodust ja kodumaast eemalviibimisega ja sellega seotud kulude katmiseks on võimalik kasutada mitmeid hüvitisi.


Sõidukulud

 

Enamik Euroopa Parlamendi koosolekutest, näiteks täiskogu istungid, komisjonide koosolekud ja fraktsioonide koosolekud toimuvad Brüsselis või Strasbourgis. Parlamendiliikmetele hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel sellistel koosolekutel osalemisega seotud tegelikud reisikulud maksimaalselt äriklassi (või sarnase) lennupileti hinna või esimese klassi rongipileti hinna ulatuses või autoga läbitud marsruudi puhul 0,50 euro ulatuses kilomeetri kohta (maksimaalselt 1000km pikkuse teekonna puhul); lisaks saavad parlamendiliikmed kindlasummalisi hüvitisi sõltuvalt vahemaast ja reisi pikkusest, et katta muud reisiga seotud kulud (sh kiirteemaks, lisapagasi tasu või broneerimistasu).


Parlamendiliikmed peavad tihti reisima liikmesriigis kus nad valiti ja väljaspool oma liikmesriiki kas ametlike kohustuste täitmiseks või muul eesmärgil (nt konverentsidest osavõtmiseks).


Väljaspool oma liikmesriiki reisimise puhul on saadikud õigus kuni 4264 euro suurusele hüvitisele aastas reisi-, majutuse ja sellega seotud kulude katmiseks.


Oma liikmesriigi piires reisimise puhul kaetakse ainult reisikulud maksimaalse aastase summa piires on paika pandud liikmesriikide kaupa.


Päevaraha

 

Parlament maksab kindlasummalist, 307 euro suurust hüvitist iga päeva eest kui parlamendiliikmed on kohal ametlike tööülesannete täitmiseks, kui nad registreerivad oma kohalviibimise. See katab hotelliarved, toiduraha ja kõik muud sarnased kulud. Kui parlamendiliikmed puuduvad täiskogu hääletuse päevadel rohkem kui pooltel nimelistest hääletustest, vähendatakse hüvitist poole võrra.


Väljaspool ELi toimuvate koosolekute eest makstakse hüvitist 152 eurot (jällegi tuleb oma kohalolek registreerida) ja hotelliarved hüvitatakse eraldi.


Üldkulude hüvitis

 

Kindlasummaline hüvitis on ette nähtud selliste kulude katmiseks nagu büroo rentimise ja haldamise kulud, telefoni- ja postikulud, arvutid ja telefonid. Kui parlamendiliikmed ühe parlamendi tööaasta jooksul (septembrist augustini) ei osale nõuetekohase põhjenduseta pooltel täiskogu istungitel, vähendatakse hüvitist poole võrra. Igakuine hüvitise summa 2017. aastal on 4342 eurot.


Ravikulud

 

Parlamendiliikmetel on õigus oma ravikulude hüvitamisele kahe kolmandiku ulatuses. Süsteemi üksikasjalikud eeskirjad ja menetlused peale hüvitise määra on samad mis ELi teenistujatel.


Parlamendiliikmete ametiaja lõppemise hüvitis

 

Ametiaja lõppemisel on parlamendiliikmetel õigus saada palgaga samaväärset üleminekuhüvitist, mida makstakse nii mitu kuud, kui mitu aastat kestis parlamendiliikme ametiaeg. Seda hüvitist ei maksta siiski kauem kui kaks aastat. Hüvitist ei maksta, kui parlamendiliige asub tööle muus parlamendis või avaliku sektori ametikohal. Kui parlamendiliikmel on õigus saada lisaks ka vanadus- või invaliidsuspensioni, ei maksta talle mõlemat hüvitist, vaid ta peab nende seast valima ühe.


Muud õigused

 

Parlament annab parlamendiliikmete käsutusse sisustatud bürood Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendiliikmetel on õigus kasutada mõlemas linnas tööülesannete täitmisel parlamendi ametisõidukeid.

 
 

Parlamendiliikmed: Kaastöötajate töölevõtmise kord – parlamendiliikme assistendid

Parlamendiliikmetel on õigus ise valida oma töötajad parlamendi seatud eelarve piirides. 2017. aastal on igakuine maksimaalne selle jaoks ette nähtud summa 24 164 eurot saadiku kohta. Seda summat ei maksa välja saadikud ise.


Brüsselis (või Luxembourgis või Strasbourgis) töötavaid akrediteeritud assistente haldab ELi ajutiste töötajate teenistustingimuste alusel vahetult parlamendi administratsioon. Saadikud võivad palgata kolm akrediteeritud assistenti (teatud tingimustel neli). Minimaalselt neljandik kogusummast on ette nähtud akrediteeritud assistentide palkamiseks.


Parlamendiliikmete liikmesriikides töötavate assistentidega tegelevad kvalifitseeritud makseagendid, kes tagavad nõuetekohase maksu- ja sotsiaalkindlustuskorralduse.


Kuni neljandikku eelarvest võib kasutada parlamendiliikme valitud teenuseosutajate teenuste eest tasumiseks, milleks võib olla näiteks eksperdi koostatud uurimus konkreetsel teemal.


Kohalike assistentide, teenusepakkujate ja praktikantide peale kuluv summa ei tohi olla suurem kui 75 protsenti eelarvest.


2009. aastast ei tohi parlamendiliikmete kaastöötajate hulka enam kuuluda lähisugulased. Kuni 2014. aasta valimisteni kehtis üleminekuperiood nende suhtes, kes võeti tööle parlamendi eelmisel ametiajal. Assistendid peavad vältima muid tegemusi, mis võivad viia huvide konfliktini.

 
 

Parlamendiliikmed: Istekohtade paigutus istungitesaalis

Fraktsioonide esimeeste konverents otsustab ametiaja alguses, kuidas jagatakse istekohad istungitesaalis fraktsioonide, fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete ja ELi institutsioonide esindajate vahel.


 

 
 

Parlamendi külastamine: külaliste rühmad


Euroopa Parlament võtab aastas Brüsselis ja Strasbourgis vastu rohkem kui 300 000 külastajat EList ja mujalt maailmast. Need külastajad esindavad umbes 7000 rühma ja enamiku neist on kutsunud Euroopa Parlamendi liikmed. Külastajategrupid saavad parlamendilt rahalist toetust, et aidata neid söögi- ja reisikulude katmisel.


Miks makstakse toetusi?


Euroopa Parlamendi läbipaistvus on oluline demokraatlike õiguste teostamiseks Euroopa Liidus ja seetõttu peaks inimestel olema hõlbus juurdepääs parlamendi tegevusele ja ruumidele. Kuna Brüsselisse ja Strasbourgi sõidu kulud võivad osutuda paljude ELi kodanike jaoks liiga suureks, ning põhimõtteliselt ei tohiks vahet teha Euroopa Parlamendi töökohtade lähedal või neist kaugel elavate kodanike vahel, siis aitab institutsioon kaasa sõidukulude katmisele.


Kuidas toetusi makstakse?


Parlamendiliikmete kutsel parlamenti külastavad rühmad


Iga parlamendiliige võib kutsuda 110 külastajat aastas, vähemalt 10st külastajast koosnevates rühmades. Parlamendiliikmed võivad kutsuda Strasbourgi või Brüsselisse kuni 5 rühma aastas.

Külastajaid võtavad vastu ametnikud, kes annavad neile ELi ja parlamendi kohta ülevaate. Nad kohtuvad ühe või kahe parlamendiliikmega ja saavad külastada istungisaali külastajate rõdu.

Taotluste ja toetustega tegeleb Euroopa Parlamendi personal. Toetused makstakse pangaülekandega. Paindlikkuse säilitamiseks võib väikese osa toetusest (40 eurot külastaja kohta) külastuspäeval maksta külastusgrupi juhile sularahas.


Toetus arvutatakse võttes arvesse järgmiseid faktoreid, mille summa korrutatakse külastajate arvuga:

reisikulu: kilomeetripõhine määr (0,09 eurot kilomeetri kohta) Brüsseli või Strasbourgi ja lähtekoha vahelise vahemaa jaoks, kulu hotelli eest (60 eurot), toitlustuskulu (40 eurot). Hüvitatakse vaid tegelikud kulud.



Arvamuskujundajate rühmad


Kommunikatsiooni peadirektoraadi kutsutud arvamuskujundajate rühmad võivad saada sõidukulude toetust, mis on poole väiksem parlamendisaadiku toetatud rühma ühele liikmele ette nähtud toetusest.

Sellistesse rühmadesse kuuluvad valitud ametnikud, sotsiaalsete ja ametialaste rühmade või riiklike või piirkondlike ühenduste ja liikumiste esindajad, õpetajad, keskkooliõpilased ja üliõpilased.

Iseseisvalt külastust taotlevad rühmad ja üksikkülastajad


Iseseisvad külastusrühmad võivad samuti esitada külastustaotluse külastuste ja seminaride üksusele. Ka neid võtavad vastu ametnikud, kes räägivad Euroopa Parlamendi tööst ja rollist, ning nad saavad kohtuda parlamendiliikmetega. Nende külastuste jaoks toetust ei anta.


Üksikkülastajatele, kes individuaalselt ja ilma eelneva kutseta paluvad luba külastada Euroopa Parlamendi ruume, pakutakse kindlatel aegadel ja teatud päevadel (välja arvatud osaistungjärkude ajal) lühikest audiogiidi juhitud külaskäiku Euroopa Parlamendi istungisaali külastajate rõdule Brüsselis. Nende külastuste jaoks toetust ei anta.

 
 

Parlamendi külastamine: külastuskeskus Parlamentarium

Euroopa Parlament avas 2011. aasta oktoobris uue külastuskeskuse Parlamentarium. Parlamentarium on suurim parlamendi külastuskeskus Euroopas ja esimene, mis toimib täielikult 24 keeles. Seal kasutatakse erinevaid interaktiivseid multimeediavahendeid, et anda ülevaade Euroopa Parlamendist ja teistest ELi institutsioonidest. Külastajad astuvad otsekui Euroopa Parlamendi südamesse, et vaadata, kuidas valmivad poliitilised otsused, mis mõjutavad meie kõigi igapäevast elu. Parlamentarium töötab 24 keeles ning suudab pakkuda viipekeelset teavet neljas keeles (inglise, prantsuse, hollandi ja saksa).


Parlamentarium on avatud ilma sissepääsuloa ja -tasuta seitsmel päeval nädalas. Esimese aasta jooksul keskuse avamisest üldsusele külastas seda rohkem kui 270 000 inimest, teisel ja kolmandal aastal 350 000 inimest. Küsitlused ja külalisteraamatu sissekanded näitavad, et enamik külastajaid pidasid Parlamentariumi külastust positiivseks kogemuseks. Külastuskeskus kuulub Brüsseli vaatamisväärsuste esikümnesse.


Keskus on mõeldud nii täiskasvanutele kui lastele. Keskuses on loodud eraldi ekskursioon lastele vanuses 8-14. aastat ja neile antakse visiidi käigus eraldi meediagiid.


Külastuskeskus korraldab ka rollimänge keskkooliõpilastele, kes soovivad n.ö. kiirkursust Euroopa demokraatlikult valitud parlamendi töö kohta. See ettevõtmine on osutunud edukaks. Õpilased saavad proovida Euroopa Parlamendi liikme ametit pidades läbirääkimisi õigusaktide üle, mis hakkavad mõjutama Euroopa inimeste igapäevaelu.


Igal aastal pannakse keskuses üles keskmiselt kaks ajutist näitust.


Keskuse külastamiseks saab registreeruda aadressil Parlamenarium@europarl.europa.eu või külastuskeskuse veebilehel.


Parlamentarium on juba võitnud rohkem kui 10 auhinda: näiteks Brüsseli turismifirma VisitBrussels 2012. aasta eriturismi auhinna, Austria innovatsiooniauhinna, "Sinus Award” auhinna, Saksamaa Art Directors Club’i auhinna ja Euroopa Art Directors Club’i auhinna keskkonnakujunduse kategoorias.

 
 

Parlamendi külastamine: Euroopa Ajaloo Maja külastamine

Euroopa Parlament rajab Brüsselisse Euroopa Ajaloo Maja, mille külastajatel avaneb võimalus tutvuda Euroopa ajalooga ning mõtiskleda selle tähenduse üle tänapäevale.


Püsiväljapaneku põhirõhk on Euroopa 20. sajandi sündmustel ja Euroopa integratsiooni arengul, mida vaadeldakse laiemast ajaloolisest vaatenurgast, kõrvutades eurooplaste vastandlikke ajalookogemusi.


Euroopa Ajaloo Maja asukohaks saab Eastmani hoone, mida on 2012. aasta lõpust saadik renoveeritud. Euroopa Ajaloo Maja planeeritakse avada 2017. a. mais.


Projekti arenduskulud on  hinnanguliselt 52,4 miljonit eurot.  See summa on ette nähtud Eastman hoone renoveerimiseks ja laiendamiseks ja püsiväljapaneku ja esimese ajutise näituse jaoks.