Poolt või vastu: ELi ja Maroko kaubanduslepe põllumajanduse ja kalanduse vallas
Euroopa Parlamendi (EP) komisjonid on olnud eri meelt leppe osas, mille eesmärk on liberaliseerida Euroopa Liidu (EL) ja Maroko vahelist kaubandust põllumajandus- ja kalandustoodetega. Leppe arutelu EP täiskogul toimus teisipäeval ning neljapäeval andis parlament leppele hääletusel heakskiidu. Kuna leppe poolt ja vastu on parlamendis tekkinud eri leerid, siis selgitavad kaks saadikut oma seisukohti.
Leppe osas rahvusvahelise kaubanduse komisjonis raporti koostanud Prantsusmaa esindaja José Bové tegi ettepaneku, et parlament ootaks oma nõusoleku andmisega, mis tähendaks leppe mittejõustumist. Samas andis rahvusvahelise kaubanduse komisjoni hääletusel leppele heakskiidu, millega soovitas ka täiskogul lepe vastu võtta.
Leppele andsid oma hinnangu ka põllumajanduskomisjon ja kalanduskomisjon. Kui esimene oli leppe heakskiitmise vastu, siis teine jällegi toetas seda.
Enne neljapäeval toimunud heakskiitmist käisid lepet toetavad EP fraktsioonid lauale resolutsiooni, mis arvestab osa muredega, mida leppe vastased on esile tõstnud. Resolutsiooni taga on parlamendi kolm suuremat fraktsiooni ning ka Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon.
Bové ning rahvusvahelise kaubanduse komisjonis leppe poolt hääletanud Cristiana Muscardini jagavad oma poolt- ja vastuargumente.
Miks peaks parlament leppe heaks kiitma või seda mitte tegema?
Muscardini sõnul annab lepe võimaluse Euroopal tegelikult toetada Vahemere-äärsete riikide arengut. "Alustades Marokost, mis on hiljuti ette võtnud demokraatlikud reformid."
Muscardini märkis, et kõnealune lepe esindab araabia kevade läbinud riikidele avatud ust. "Selle olulise leppe heakskiitmisega annab EL tõuke majandusreformide läbiviimiseks, mis on vajalikud, et luua parema, ohutuma ja ausama kaubandusega Vahemere piirkond," rääkis Itaaliat esindav Muscardini.
Roheliste fraktsiooni kuuluva Bové hinnangul peaks parlament sõna võtma liberaliseerimisleppe vastu, kuna see omab katastroofilist mõju põllumajanduslikele perefirmadele nii Marokos kui ELis. Marokos katavad põllumajanduslikud perefirmad Bové sõnul 20 protsenti tööhõivest ning taolised perefirmad saaks Euroopas eelkõige kannatada Hispaanias ja Prantsusmaal.
"See lepe vähendab püsivalt Maroko võimekust suurendada oma toiduautonoomiat.," lausus Bové. Ta lisas, et lepe seab Maroko elanikud ohtu, kuna nad pole enam kaitstud spekulatsioonide eest, mis toimuvad põllumajanduslike toodetega maailma turgudel.
Kes võidab ELi ja Maroko vahelisest lepingust?
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kuuluva Muscardini sõnul võidab ühelt poolt Maroko, kuna leppe tulemusel suureneb Euroopa suunal nii eksport kui import. Samuti võidab EL, avades oma turu Vahemere piirkondadele, mida mõjutas revolutsioonilaine ning mis vajavad demokraatia juurutamiseks investeeringuid ja majanduslikku tuge.
"Euroopa põllumehed saavad võimaluse oma toodetega kauplemiseks Euroopa-Vahemere turul. Küllastunud turu osas annavad garantii kaitseklauslid," rääkis Muscardini.
Bové märkis, et Maroko põllumeeste abistamise asemel suurendab leping eksporti EList 50 protsenti võrra ja eksporti Marokost 15 protsendi võrra. "Asjad on väga selged, kui vaadata, kes kasu saab. Euroopa ettevõtted, mis ekspordivad teravilja ja piimapulbrit, ootavad selle leppe allkirjastamist. Töödeldud toiduga tegelevad suured Euroopa ettevõtted võidavad sellest võrdselt," ütles Bové.
Tema sõnul kasvab ka nende Maroko firmade käive, mis toodavad juur- ja puuvilju ekspordiks. "Seega saavad sellest kasu käputäis suuri firmasid mõlemal pool Vahemerd perekondlike põllumajandusettevõtete arvelt."
Mis on leppe heakskiitmise või selle mitteheakskiitmise võimalik mõju?
Kui parlament lükkab leppe tagasi, siis kaotab EL võimaluse saada endale oluline ja peamine roll Euroopa-Vahemere piirkonnas, selgitas Muscardini.
Bové sõnul annab leppe tagasilükkamine võimaluse alustada uusi läbirääkimisi uutel alustel. "Kuid üldiselt rääkides, ma arvan, et see oleks tugev signaal Euroopa Komisjonile, et viimane peab muutma parlamendi kaasamise viisi, eriti protsessi varajastel kõnelustel. Ei ole enam vastuvõetav, et parlament saab leppeid ainult heaks kiita või tagasi lükata," rääkis Bové.
Ta lisas, et eelolev arutelu leppe sõlmimiseks MERCOSURi riikidega (Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay, Venezuela), on hea võimalus vaadata, kas parlamendi sõnum jõudis komisjonile kohale.
