Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")

Kõik, mis Sul on vaja teada ACTAst

Vastuseid ACTAga seotud küsimustele

 
ACTA maailmakaardil   ACTA maailmakaardil
Võltsimisvastase kaubandusleppe ACTA on seni allkirjastanud 30 riiki Euroopa Liidus (EL) ja mujal maailmas. Kuid ACTA saab ELis jõustuda vaid siis, kui sellele annab heakskiidu Euroopa Parlament (EP). Eelolevatel kuudel on parlamendil võimalus otsustada leppe tuleviku üle. Kuid mis on ACTA eesmärk? Mida selle lepinguga soovitakse saavutada? Miks on ACTAga kaasnenud protestid üle maailma? Kuidas EP otsuseni jõuab? Kuidas seda protsessi jälgida saab? EP veebileht jagab vastuseid.

Mis on ACTA mõte?

ACTA on suunatud võltsimise vastu ja autoriõiguste kaitseks internetis. ACTA eesmärgiks on tõhusamalt jõustada intellektuaalomandile kehtivaid õigusi rahvusvahelisel tasandil. Mitmed riigid on mures, et nende majandused saavad võltsimise ja piraatluse tõttu suurt kahju.


Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu järgi võis 2005. aastal ulatuda võltsimisel ja piraatlusel põhineva rahvusvahelise kaubanduse käive 200 miljardi USA dollarini. OECD ei arvestanud oma uuringus ühes riigis toodetud ja turustatud võltsitud kaupa ning jättis kõrvale ka märkimisväärse koguse internetis levitatud digitaalseid tooteid. Kõrvale jäänud toodete käibe lisamisel võiks kogumaht kasvada veel mitmesaja miljardi dollari võrra.


Milline on ACTA ulatus? 

ACTA katab kõike võltsitud kaubast kuni autoriõiguste rikkumiseni internetis.


Kes osalevad ACTAs?

ACTA osas pidasid läbirääkimisi EL ja ühenduse liikmesriigid, USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur, Lõuna-Korea ja Šveits. Pärast lepingu jõustumist on igal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmel võimalik taotleda liitumist.


Miks on ACTA vastuoluline?

Kriitikud on mures, et lepe soosib suurfirmasid kodanikeõiguste arvelt ning selle rakendumine interneti valdkonnas tähendab ohtu privaatsusele ja inimõigustele.


Lisaks on ACTA üle peetud kõnelused hukka mõistetud vähese läbipaistvuse pärast, kaasatud ei ole kodanikuühiskonna organisatsioone ega arenguriike.


Millised riigid on ACTA allkirjastanud?

ELis on ACTA allkirjastanud kõik liikmesriigid välja arvatud Eesti, Küpros, Slovakkia, Saksamaa ja Holland. Väljaspool ühendust on oma allkirja andnud Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur, Lõuna-Korea ja USA.


Miks on Euroopa Parlamendi roll otsustav?

Parlament peab andma oma heakskiidu ning alles seejärel saab ACTA ELis ja liikmesriikides jõustuda. Ilma EP heakskiiduta ei tule Euroopas mingit lepingut. Nimelt on alates Lissaboni leppe rakendumisest EPl õigus panna veto enamikule ELi poolt rahvusvahelisel tasandil otsustatud lepetele.


Millised võimalusi Euroopa Parlament omab?

Parlament ei saa lepet muuta, omades vaid volitust see kas heaks kiita või tagasi lükata. Lisaks on EPl võimalus saata lepe Euroopa Kohtusse, mis hindab selle ühildumist laiemalt ELi seadusandlusega. ACTA saab jõustuda ilma kohtu lõpliku seisukohata, kui EP leppe heaks kiidab ja liikmesriigid selle ratifitseerivad.


22. veebruaril teatas Euroopa Komisjon, et küsib Euroopa Kohtult õiguslikku hinnangut selgitamaks, kas ACTA ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas väljendusvabaduse ja internetivabadusega. EP ootab kohtuotsuse ära, enne kui esitab oma seisukoha.


Kuna EPle ei ole seatud tähtaega otsuse langetamiseks, võib EP teoreetiliselt lasta asjal olla ootel määramatu aja jooksul. Sellisel juhul lükkuks ACTA jõustumine Euroopas pidevalt edasi.


Kuidas jõuab Euroopa Parlament otsuseni?

Parlament on pühendunud, et viia kogu protsess läbi avalikult ning julgustab inimesi aktiivselt protsessis osalema. Inimesed on oodatud tutvuma EP dokumentidega ning jälgima ACTA-teemalisi arutelusid, mida enamikus saab vaadata otseülekandes.


Ettevalmistusi lõpliku otsuse langetamiseks EP täiskogu istungil tehakse parlamendi komisjonides. Juhtivkomisjoniks on rahvusvahelise kaubanduse komisjon, mis esitab kogu parlamendile soovituse ACTA heaks kiita või tagasi lükata. Sotsiaaldemokraat ja Ühendkuningriiki esindav David Martin koostab rahvusvahelise kaubanduse komisjonis parlamendi esmase seisukoha.


Lisaks annavad ACTAle hinnangu veel neli EP komisjoni: tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjon, õiguskomisjon, kodanikevabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon ning arengukomisjon.


Komisjonid arutavad küsimust mitu kuud võimalikult paljude erinevate osapoolte ja asjast huvitatutega, et koostada nende ekspertiisil põhinev teadlik otsus. Enamik, kui mitte kõik komisjonide kogunemised on jälgitavad otseülekandes.


Pärast seda, kui komisjonide soovitus kogu EPle ACTA heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks on valmis, tehakse see avalikult kättesaadavaks. Täiskogu hääletus võib toimuda suve alguses.


Mida on EP praeguseks öelnud ACTA kohta?

Seni on parlament välja käinud kolm resolutsiooni, kutsudes Euroopa Komisjoni avalikustama ACTAga seotud dokumente ja suurendama parlamendi rolli läbirääkimistes.


  • 11. märtsist 2009 pärinev resolutsioon kutsus Euroopa Komisjoni "koheselt muutma avalikult kättesaadavaks kõik dokumendid, mis on seotud käimasolevate rahvusvaheliste läbirääkimistega."


  • 10. märtsist 2010 pärinev resolutsioon avaldas muret ACTA läbirääkimiste kohal oleva saladuseloori pärast.


  • 24. novembrist 2010 pärinev resolutsioon tervitab ACTAt kui sammu õiges suunas ja kutsub Euroopa Komisjoni kinnitama, et lepe ei oma mingit mõju peamistele vabadustele ja olemasolevale seadusandlusele.


Mis juhtub, kui parlament toetab ACTAt?

Enne ACTA lõplikku jõustumist peavad selle veel Eesti, Küpros, Slovakkia, Saksamaa ja Holland allkirjastama. Lisaks on leppe ELis jõustumiseks vajalik, et kõik ühenduse liikmesriigid selle ratifitseeriks.


Mis juhtub, kui parlament ei toeta ACTAt?

Sellisel juhul ei ole ACTA jõustumine ELis võimalik. Ükski kokkulepe ei ole võimalik ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta. Siiski, kui kuus riiki väljaspool ELi ACTA ratifitseerivad, rakendub see seal.


Kuidas kursis olla viimaste arengutega EPs?

EP veebilehel asuvat põhjalikku ülevaadet, kuhu koondatakse ACTAga seotud lood, täiendatakse pidevalt. ACTAt puudutavate arutelude otseülekannetest annab EP veebileht eelnevalt teada ning lingid suunavad väljastatud dokumentide juurde. Lisaks jagab EP infot jooksvalt läbi Facebooki ja Twitteri.