Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")

EP : avarama visiooniga majandusjuhtimine

Täiskogu istung Pressiteade - Majandus ja rahandus13-06-2012 - 15:55
 

Hääletades kolmapäeval majanduse juhtimise kaht õigusakti, mida tuntakse inglise keeles "two-pack" nime all, rõhutasid saadikud, et uued seadused peavad olema enam suunatud majanduskasvule ning et Euroopa Komisjoni uued õigused euroala riikide eelarveküsimustes peavad olema allutatud paremale demokraatlikule kontrollile. Suurim muudatus komisjoni ettepaneku osas puudutas uue peatüki lisamist, mis käsitleb võlaküsimuste koordineerimist.


Hääletus toimus pärast seda, kui EP majandus ja rahanduskomisjon oli kaks eelnõud heaks kiitnud, kuid mitte piisava häälteenamusega, et alustada läbirääkimisi liikmesriikidega. Täiskogul saadud mandaat võimaldab seda nüüd teha.


Jean-Paul Gauzes (EPP, FR), raportöör, kes tegeles küsimustega, mis puudutavad märkimisväärsetes finantsraskustes olevaid riike, ütles, et kui reeglid, mida arutatakse, oleksid olnud paigas kaks aastat tagasi, siis oleks olnud võimalik vältida probleeme, mida mõned riigid praegu kogevad. Sel juhul oleks juba siis tegutsetud aegsasti ja konkreetselt.


Elisa Ferreira (S&D, PT), raportöör, kes koostas eelnõu selle osa, mis puudutab eelarve aruandekohustusi kõikidele euroala riikidele, rõhutas, et seadusandlus peab vastama  laiemale poliitilisele kontekstile. "Eelarvedistsipliin ei saa olla meie strateegia A ja O. Peame oma lühiajalised eesmärgid tasakaalustama ja tegelema ka majanduskasvuga ning laenumaksete kõrgete intressimäärade nõiaringiga," ütles ta.


Väljaostmisfod, stabiilsusvõlakirjad ja taristute investeeringud


Parlamendi seisukoht lisab õigusaktidesse selge majanduskasvu mõõtme ning pakub välja mõned kohesed lahendused võlgade vähendamiseks. Kõige olulisemaks on ettepanek luua Euroopa nn väljaostmisfond (European Debt Redemption Fund), mis koondaks euroala liikmete võlad, mis ületavad 60% nende sisemajanduse kogutoodangust. See võlg, mis küündib praegu €2.3 triljonini makstakse tagasi 25 aasta jooksul ja madalamate intressidega. See annaks riikidele n.ö. hingamisruumi, et viia läbi rasked struktuursed reformid. Samuti aitaks see murda kõrgete intressimäärade, kõrgema laenu ja väiksema majanduskasvu nõiaringi.


Mis puudutab pikemaajalisi lahendusi, siis peab komisjon esitama kuu aega pärast seaduse jõustumist tegevuskava euroala stabiilsusvõlakirjade kohta ning tegema ettepaneku euroala jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise instrumendi kohta, mille eesmärk on koondada Euroopa Liidu infrastruktuuri investeeringuteks kümne aasta jooksul iga-aastased rahalised vahendid, mis vastavad umbes 1%-ile SKPst.


Rohkem järelvalvet komisjonilt kuid mitte pankade kontrollimist


Liikmesriigid ja Euroopa Parlament jälgivad veelgi tähelepanelikumalt komisjoni suurema võimu teostust, et tagada selle tegevuse järelvalve, vastutus ja õiguslikkus. Iga kolme aasta tagant tuleb komisjoni õigusi võimu teostamisel uuendada  ning seda saavad teha EP ja nõukogu.



EP resolutsiooni see osa, mis käsitleb komisjoni eriõigusi riikide puhul, kes seisavad silmitsi pankrotiga, paneb komisjoni tugevamasse positsiooni, kui seda nägi ette komisjoni enda ettepanek.


Peamine eesmärk: majanduskasv


Mõlemad õigusaktid rõhutavad, et  eelarve järelvalve tagamine ei tohi takistada majanduskasvu. Komisjoni riigiti antavad eelarvehinnangud peavad olema seega põhjalikumad ning kindlustama, et eelarvekärpeid ei tehtaks investeeringute ja majanduskasvu hävitamise hinnaga.


Riigid, kellel palutakse teha märkimisväärseid kärpeid, ei tohi kahjustada investeeringuid haridusse ega tervishoidu. Komisjon peab samuti jälgima, et ei toimuks n.ö. ülekande efekti, et olla veendunud, et  riigi raskused ei tulene viletsa poliitika ajamisest mujal euroala. Liikmesriikidel palutakse samuti täpsustada, millistel investeeringutel on majanduskasvu ja tööhõive potentsiaal.


Õigusaktide eelnõud rõhutavad samuti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna õigust avaldada arvamust komisjoni soovituste kohta ning olla paremini kaasatud poliitika kujundamisse.


Õiguskaitse alla seadmine


Uus säte annab komisjonile õiguse tagada püsivates makseraskustes või maksed peatanud riigile õiguskaitse, et anda riigile võimalus oma majandusolukord stabiilseks muuta ning oma võlg tagasi maksta. Kui riigile on selline õiguskatse antud, siis ei saa teda kuulutada maksejõuetuks ning võlausaldajad peavad endast kahe kuu jooksul Euroopa Komisjonile märku andma, laenu intressimäärad aga külmutatakse.


Jean-Paul Gauzèsi resolutsioon võeti vastu 471 poolt, 97 vastu ja 78 erapooletu häälega ning  Elisa Ferreira koostatud resolutsiooni poolt hääletas 501 saadikut, vastu oli 138 ning erapooletuks jäi 36.


menetlus: kaasotsustamine ;esimene lugemine

Viide : 20120613IPR46722
 
 
Kontaktid