Saadikud soovivad, et Arktika säiliks kaitstu ja ohutuna. ©AP Images/European Union-EP 

Neljapäeval vastu võetud resolutsiooni kohaselt on kliimamuutused suurendanud keskkonna- ja julgeolekualaseid väljakutseid Arktikas, sest sulava jää tõttu avanevad uued meresõiduteed ning muutuvad kättesaadavaks uued kalapüügipiirkonnad ja loodusvarad. Resolutsioonis nõutakse Arktika säilitamist väheste pingetega piirkonnana, selle ökosüsteemi kaitsmist ja nafta puurimise keelamist.

“Arktika piirkond on väga tundlik ja haavatav. Kui hävitame selle ala, kasutades loodusvarasid keskkonna jätkusuutlikkusele tähelepanu pööramata, ei hävita me üksnes unikaalset piirkonda, vaid kiirendame ka kliimamuutust,“ ütles üks raportööridest Sirpa Pietikäinen (EPP, FI).

 

Saadikud viitavad resolutsioonis asjaolule, et Põhja-Jäämere jää on pärast 1981. aastat märkimisväärselt vähenenud ja 35 aasta jooksul on suvine merejää vähenenud lausa üle 40 %.


Arktika piirkonnas elab ligikaudu neli miljonit inimest. Sealne loomastik ja taimestik tunnevad esimesena suureneva saaste negatiivset mõju. Seetõttu tuleb põlisrahvaste põhiõigusi ja haavatavat Arktika keskkonda austada ja kaitsta neid rangemate meetmetega.


Saadikud nõuavad resolutsioonis nafta puurimise keelustamist ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna jäistes Arktika vetes. Nad kordavad 2014. aastal komisjonile ja liikmesriikidele tehtud üleskutset aidata aktiivselt kaasa sellele, et raske kütteõli kasutamine ja laevakütusena transportimine Arktikas sõitvatel laevadel keelustataks.


Saadikud paluvad komisjonil vajadusel esitada ettepanek vastavasisuliste eeskirjade kehtestamiseks. Nende abil keelustataks raske kütteõli kasutamine ja vedu ELi sadamatesse sisenevatel laevadel, mis on läbinud või plaanivad läbida Arktika veeteed.


Arktika säilitamine väheste pingetega piirkonnana


Raportöör Urmas Paet (ALDE, ET) ütles, et ”Arktika geopoliitiline tähtsus on kasvamas. Meie peamine eesmärk on tagada selle säilitamine väheste pingetega piirkonnana ja piirkonna militariseerimise ärahoidmine.”


Saadikud märgivad, et alates 2015. aastast on Venemaa Föderatsioon loonud polaarjoonest põhja pool vähemalt kuus uut baasi, sealhulgas kuus süvasadamat ja 13 lennuvälja ning on suurendanud oma kohalolekut Arktikas maavägede näol. Samuti viidatakse Hiina kasvavale huvile Arktika piirkonna, eelkõige selle mereteede ja loodusvarade vastu.


Saadikud soovivad Arktika säilitamist väheste pingetega piirkonnana ja rõhutavad Arktika Nõukogu olulist rolli piirkonnas konstruktiivse koostöö, väheste pingete, rahu ja stabiilsuse säilitamisel.


Mitteseadusandlik resolutsioon võeti vastu häältega: 483 poolt, 100 vastu ja 37 erapooletut.

Asjaga seotud isikud 
Integrated European Union policy for the Arctic