Parlamendiliikmete volituste kontrollimine 

Vastvalitud parlamendiliikmete volitusi kontrollitakse, et veenduda, et nad ei pea mõnda teist ametit, mis pole Euroopa Parlamendi liikmele lubatud.

Euroopa Parlamendi liige ei tohi näiteks kuuluda Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusse ega parlamenti, töötada Euroopa Komisjonis või olla Euroopa Kohtu liige. Samuti ei tohi parlamendiliige kuuluda Euroopa Keskpanga direktorite nõukokku ega olla Euroopa Kontrollikoja ega Euroopa Investeerimispanga liige. Parlamendiliikmed ei tohi olla ka ELi institutsioonide ega ELi aluslepingute kohaselt liidu rahaliste vahendite haldamiseks moodustatud organite tegevametnikud.

Pärast valimistulemuste kinnitamist teatavad liikmesriigid Euroopa Parlamendile valituks osutunud kandidaatide nimed ning president palub liikmesriikide pädevatel asutustel kontrollida, kas nad peavad mõnd Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatut ametit. Parlamendiliikmed peavad esitama kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et nad ühtki sellist ametit ei pea. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt kuus päeva enne parlamendi avaistungit.

Seejärel kontrollib vastvalitud parlamendiliikmete volitusi Euroopa Parlamendi õiguskomisjon, kes teeb otsuse liikmesriikide esitatud teabe põhjal. Otsus edastatakse presidendile, kes annab sellest järgmisel istungil täiskogule teada. Lisaks volituste kontrollimisele otsustab parlament, kuidas lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti alusel otsese üldise valimisõiguse kohta (kuid mitte nendes küsimustes, mis puudutavad riigisiseseid valimiseeskirju).

Kui on kindlaks tehtud, et valituks osutunud kandidaadil on mõni muu, Euroopa Parlamendi liikme ametiga ühitamatu amet, loeb parlament selle parlamendiliikme ametikoha vabaks.