Tihedamat majandusliitu käsitlev kokkulepe sunnib häirekella lööma

Euroopa Parlament lõi kolmapäeval taas häirekella võimalike kitsaskohtade pärast tihedamat majandusliitu käsitlevas valitsustevahelises lepingus, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse. Parlamendi resolutsioonis väljendatakse tõsiseid kahtlusi sellise lepingu vajalikkuses väljaspool ELi süsteemi. Selles rõhutatakse samuti vajadust suurendada demokraatlikku kontrolli ning öeldakse, et kokkuleppe eesmärk peaks olema edendada majanduskasvu, mitte lihtsalt jõustada kasinusmeetmeid.

Resolutsioon võeti vastu 521 poolthääle ja 124 vastuhäälega, 50 parlamendiliiget jäid erapooletuks.

Enne hääletust sõna võtnud fraktsioonide esindajad väljendasid üldiselt arvamust, et kavandatav rahvusvaheline leping ei ole mitmel põhjusel vajalik, ning on isegi ohtlik.

Elmar Brok (PPE, Saksamaa): „Selle küsimuse lahendamisel ei oleks praegune leping olnud mingil juhul meie esimene valik. Meil tuleb vältida Euroopa Liidu lõhenemist ning kõigi ELi institutsioonide õigused peavad olema tagatud.”

Roberto Gualtieri (S&D, Itaalia): „Meie resolutsioon on kriitiline, sest oleks olnud võimalik valitsustevahelist süsteemi vältida. On paradoksaalne, et vaevalt on tint jõudnud majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketil kuivada, kui juba soovivad mõned liikmesriigid valitsustevahelist süsteemi kasutades seda muutma hakata.”

Guy Verhofstadt (ALDE, Belgia): „Kavandatav valitsustevaheline leping on väga ohtlik ettevõtmine. Me peame piirama selle kohaldamise miinimumini, s.t kuldse reeglini. ...Hiljemalt viie aasta jooksul tuleb kogu selle sisu võtta ELi aluslepingutesse.”

Daniel Cohn Bendit (Verts/ALE, Prantsusmaa): „See rahvusvaheline kokkulepe on absoluutselt kasutu – meil ei ole seda vaja. See ei veena isegi turge, sest nemad vajavad sidusat majanduspoliitikat. Praegune kriis nõuab teistsugust lahendust.”

Martin Callanan (ECR, Ühendkuningriik): „See leping ei tee midagi pakiliste probleemide lahendamiseks. Sellega suunatakse tähelepanu ja ressursid kriisi tõelisest lahendamisest kõrvale. Paljud liikmesriigid ei suuda enam võlgu maksta, ning nad peavad läbi viima põhjalikud reformid ja seejärel devalveerimise.”

Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL, Taani): „Selle lepinguga me ei saavuta euro stabiilsust ning selles sisalduvad kasinusmeetmed ei too majanduskasvu. Samuti suurendatakse sellega ELi integratsiooni, ilma et oleks konsulteeritud kodanikega. Meil ei ole võimalik seda toetada.”

Nigel Farage (EFD, Ühendkuningriik): „Kasinusmeetmetest üksi ei piisa. Te ajate riigid depressiooni vaid selle nimel, et päästa eurot. Eriti lõunapoolsetel liikmesriikidel on tarvis euroalast väljuda ning devalveerida.”

Uus leping, millest on vähe tulu

Resolutsioonis väljendatakse kahtlusi taolise valitsustevahelise lepingu vajalikkuse suhtes, arvestades et selle põhilisi eesmärke saaks paremini ja tõhusamalt saavutada tavapärase ELi süsteemi abil. Lisaks väljendatakse resolutsioonis veendumust, et üksnes järeleproovitud ELi süsteemi kasutades on võimalik saavutada tõelist majandus- ja fiskaalliitu.

... kuid mis sisaldab palju ohtusid

Resolutsioonis rõhutatakse ka võimalikke probleeme, mida uus leping oma praegusel kujul võib tekitada. Need hõlmavad näiteks demokraatliku kontrolli vähenemist ning seetõttu nõutakse resolutsioonis riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi osalemist kõikides tulevastes majanduse koordineerimise ja juhtimise aspektides.

Samuti on oht, et valitsustevahelise kokkuleppega kinnistatakse jäädavalt kahekiiruseline EL. Selle vältimiseks nõutakse resolutsioonis, et iga sellise lepingu sisu tuleks hiljemalt viie aasta jooksul võtta ELi õigussüsteemi.

Lõpuks hoiatatakse resolutsioonis kriisi lahendamisel kasutatava ühekülgse lähenemise eest, mis paneb liiga palju rõhku kasinusmeetmetele. Seetõttu peaks leping sisaldama ka liikmesriikide kohustusi seoses väljaostmisfondi, projektivõlakirjade ja finantstehingute maksuga ning tegevuskava stabiilsusvõlakirjade kohta.

Menetlus: Fraktsioonide esitatav resolutsiooni ettepanek