Róża Thun: me ei lootnud, et Poolast saab demokraatlik vaba riik

Miks olete kriitiline kirjeldamaks 20 aastat tagasi toimunud demokraatlikke muutusi Kesk-ja Ida-Euroopas "Berliini müüri langemise" sildi all?

"Berliini müüri langemine" on väga sümboolne ja tähtis kahe Saksamaa vaheline sündmus. Mis on aga tõeliselt tähtis Euroopas, on see, et me üheskoos lammutasime raudse eesriide, selle kohutava lõhestatuse Euroopas. Minu on verbid "langemine" ja "kokkuvarisemine" passiivsed, samas kui lammutasime müüri märkimisväärsete jõupingutuste, suure töö, julguse ja visiooniga mõlemal pool raudset eesriiet.

Endise Solidaarsuse aktivistina aitasite te isiklikult kaasa 1989. aastal toimunud muutustele.

Osalesin nn demokraatlikus liikumises dissidendina juba 1970ndatel enne Solidaarsust. Ühel hetkel ülikooli ajal mõistsime sõpradega, et vastutame selle eest, mis toimub meie ümber ja et me ei ole objektid, vaid subjektid ja et me tahame otsustada selle üle, mis toimub. Mõistsime, et saame asju mõjutada - loomulikult ei lootnud me, et Euroopa muutub nii palju ja et Poolast saab vaba demokraatlik riik, kes on Euroopa Liidu liige.

Inimesed nendes gruppides, kes vastandusid kommunistlikule diktatuurile, olid vabad inimesed täiesti ebanormaalses poliitilises süsteemis. See oli luksus, isegi kui me maksime selle eest kõrget hinda.

Pean ütlema, et kuigi see oli keeruline aeg - meid jälgis pidevalt salapolitsei ja meid vahistati pidevalt - on mul sellest vaid head mälestused. Isegi kui mind arreteeriti, olin ma vaba inimene, ma õppisin palju, mul olid suurepärased sõbrad ja ma elan täna Euroopas, mis on palju enam kui minu parimates unenägudes. Lisaks saan öelda - see on luksus -, et olen veidi saanud sellesse arengusse panustada.

Hinnates viimast 20 aastat, millised teie ootused on täitunud ja mis on valmistanud teile pettumust?

Alati on pettumusi ja inimeste gruppe, kes pole saanud hakkama. Oli suur väljakutse tulla suletud maailmast täielikult avatud vabasse turumajandusse. Poolas toimuvad pidevad muutused. Viimase 20 aasta jooksul on kõik muutunud, mitte vaid riigisiseselt, vaid ka välispoliitikas - näiteks kaardile vaadates on kõik Poola naabrid vahetunud - idas oli meil Nõukogude Liit, mis ei eksisteeri enam, lõunas oli meil Tšehhoslovakkia, mis samuti ei eksisteeri enam ning läänes oli Saksamaa Demokraatlik Vabariik, mis samuti lakkas olemast.

Suured muutused tegime läbi ka igapäevaelus. Poola sotsiaalsüsteem pole piisavalt arenenud ja rikas, et aidata neid, kes ei saanud muutustega hakkama. On masenduses inimesi. Üldiselt on poolakad kõike muud kui pettunud inimesed. Arvamusküsitlustes on nad oma elu osas õnnelikud, samuti poliitiliste otsuste üle nagu ELiga liitumine, majanduses on häid uudiseid, praegu Euroopa parimaid, samuti on poolakad väga teotahtelised ja näevad seega ka häid tulemusi.

Mis on teie sõnum järgnevalt põlvkonnale?  

Elage aktiivselt ja võtke asjadest osa, sest kui te saate vanemaks, on oluline vaadata tagasi ja näha neid positiivseid märke, mida te Euroopasse maha jätsite. Vanem generatsioon ütleb alati, et nende ajal oli noorsugu parem. Ma vihkan selle kuulmist - kui me olime paremad, siis me poleks nendel süsteemidel nii pikalt lubanud elada.

Järgmine põlvkond pole ainult hea, vaid nad elavad ka õnnistatud ajal. Ma loodan, et nad ärkavad hommikul üles ja naudivad seda aega, mil nad elavad ning samas tunnevad vastutust. Arengud saavad panustada ainult paremasse homsesse tulevikku nende kommuunis, koolis, koguduses, ülikoolis, piirkonnas, riiklikus või Euroopa poliitikas. Loodan, et nad abielluvad, saavad lapsi, elavad tavalist õnnelikku elu ja annavad optimismi ja vastutuse üle järgmisele põlvkonnale.