President Jerzy Buzek

HD

Austatud Euroopa Parlamendi endised presidendid,
lugupeetud ministrid,
austatud Euroopa institutsioonide juhid ja esindajad,
austatud kolleegid, armsad sõbrad!

Täna seisan Teie ees otse valitud Euroopa Parlamendi kolmeteistkümnenda presidendina ning mul on hea meel, et siin viibivad Euroopa Parlamendi endised presidendid

Teie kohalolek on meile suur au.

Nagu paljud Teie hulgast on korduvalt öelnud, sümboliseerib minu valimine presidendiks ka ühe osa Euroopa kodanike täitunud unistust meie kontinendi ühtsusest.

Kallid kolleegid Eestist, Lätist, Leedust, Slovakkiast, Tšehhi Vabariigist, Ungarist, Sloveeniast, Rumeeniast ja Bulgaariast, Küproselt ja Maltalt!

Tunnen ja mõistan ELiga hiljuti ühinenud riikide muresid, vajadusi ja ootusi. Tunnen neid, sest need on samad ka minu riigis. Kuid nüüdsest vastutame ühiselt meie kontinendi tuleviku eest. Enam ei ole ei uut ega vana Euroopat, on vaid üks, meie ühine Euroopa! Soovime, et ta oleks tänapäevane ja tugev ning et ka meie kodanikud näeksid teda sellisena.

See nõuab energiat ja tööd. Eesmärk on seda väärt, et me ei hoiaks kokku jõupingutusi, sest tegemist on mitme põlvkonna eurooplaste unistusega. Olen valmis tööks selle eesmärgi nimel, sest see unistus on olnud ka minu unistus.


Kallid kolleegid!

Selle parlamendikoosseisu ametiaja alguses seisab Euroopa ja meie, tema esindajate ees palju suuri ülesandeid. Me ei tohi unustada, et Euroopa paremaks muutmisel on Euroopa Parlamendil nii institutsioonina kui ka ühiskondlikus mõttes täita eriline roll.  Sellel rollil on sügav sümboolne tähendus, sest Euroopa Parlament on Euroopa demokraatliku süsteemi tuum.

Parlament on demokraatia püsivuse ja stabiilsuse alus, ta kaitseb ideid ja väärtusi, mis kajastuvad mitte ainult meie otsustes ja nende tulemustes, vaid ka meie aruteludes.

Kreeklased, kes lõid demokraatia, tavatsesid öelda oma õpetaja Aristotelese sõnu kasutades, et inimese ja seega ka kodaniku küpsuse mõõdupuu on tema võime lahendada erimeelsusi ja huvide konflikte mitte jõuga, vaid arutelu teel ja argumentide toel. Euroopa Parlament on selle traditsiooni edasikandja ning tagab stabiilsuse poliitikaareenil, kus arenevad erinevad stsenaariumid ja võim kuulub parlamendiliikmetele. Euroopa Parlamendil on ka teine ülesanne: anda uuele Euroopale tulevikunägemus, mille sihid on praegustest kõrgemad, suunatud olemasolevalt sellele, mis peaks olema. Selle eesmärgi saavutamiseks on meil vaja fantaasiat, teadmisi, tarkust ja eelkõige julgust.

Juudi päritolu saksa filosoof Hannah Arendt on öelnud, et poliitika on peale religiooni ainus valdkond, kus võib imesid juhtuda. Täpselt 20 aastat tagasi olime Euroopas sellise ime tunnistajaks, seepärast usume me fantaasia, tarkuse ja julguse jõudu. Arvan, et ka kõik siinviibijad usuvad sellesse.

Astun optimistlikult vastu lahendamist ootavatele ülesannetele. Minu arvates on need järgmised:
1. Vajanduskriis ja Euroopa solidaarsus,
2. Energeetika ja ökoloogia,
3. Välispoliitika,
4. Inimõigused ja väärtussüsteem ning,
5. Meie parlament ja selle reformimine.


Austatud parlamendiliikmed!

Kõige tõsisem ja keerulisem küsimus on majanduskriis. Me peame sellest välja tulema ja me tuleme sellest välja. Euroopa on võtnud juhtrolli ja pakkunud G8 ja G20 raames välja lahendusi, milles järgitakse meie sotsiaalmudelit, kuid soodustatakse maailma majanduse elavdamist.

Globaliseeruvas maailmas tuleb Euroopal kõnelda ühel häälel.

Just nüüd, kriisi ajal, tuleb meil keskenduda majanduskasvule ja võidelda tööpuudusega, anda uut hoogu Lissaboni strateegia ideedele ning leida võimalusi investeerida uutesse tehnoloogiatesse, innovatsiooni, haridusse ja inimressurssidesse. Ühenduse eelarvel on äärmiselt oluline osa selles, et Euroopa teadusprogrammidel oleksid selged prioriteedid ja eeskirjad.

Kriisiga võideldes tuleb kuulda võtta majandusteadlasi, kes soovitavad kriisiaega kasutada selleks, et reformida põhjalikult Euroopa ja maailma majandust. Kui kriis kord möödas on, võib meie reformiind raugeda ning me ei ole teinud vajalikke jõupingutusi, et olla valmis järgmiseks kriisiks.

Uue aluslepingu kohaselt on Euroopa Parlamendil ja nõukogul võrdsed eelarvevolitused. Kaasotsustamismenetlus hakkab kehtima põllumajandus-, kalandus-, väliskaubandus-, õigus- ja siseküsimuste suhtes, samas antakse meile võrdsed volitused ka põllumajanduskulude valdkonnas.

Meil on see õigus ja seda tuleks kasutada ning mitte ainult selleks, et kriisist välja tulla.

Meil tuleb seista vastu kiusatusele toetada protektsionismi ja muuta uuesti riiklikeks ühise poliitika valdkonnad. Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ühenduse järgmise eelarve prioriteediks, kui soovime saavutada meie taasühinenud kontinendi täielikku integratsiooni. Ühtne turg on meie suursaavutus, mida tuleb kaitsta ja tugevdada, et Euroopa püsiks konkurentsivõimeline.

See tähendab, et Euroopa integratsiooni tuleb tugevdada, mitte nõrgendada. Olgem julged ja jäägem kindlaks oma veendumustele! Kodanikele tuleb selgitada, miks Euroopa on oluline ja miks ühenduse meetod on kasulik kõigile eurooplastele.

Kriisiga ei ole võimalik võidelda, kui me alahindame ühiskonna tähtsust ja elulisi vajadusi.

Selleks, et elavdada ja mõista ühendust, mida me ehitame ja milles elame, on olulised kaks küsimust: solidaarsus ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Tõelist ühendust ei ole tegelikult olemas, kui me ei kanna hoolt kõigi, eeskätt kõige nõrgemate eest: töötud, väljaõppeta või äärealadel elavad inimesed.

Võitlus tööpuudusega on Rootsi eesistumisaja peamine eesmärk. Me toetame neid igati selle ülesande täitmisel.

Kui olime veel teisel pool raudset eesriiet, skandeerisime tänavatel: "Ilma solidaarsuseta ei ole vabadust!" Täna võime öelda, et solidaarsuseta ei ole ühendust ega tänapäevast ja tugevat Euroopat.


Armsad sõbrad!

Majanduskriisist ei ole võimalik välja tulla, jättes kasutamata naiste tohutu intellektuaalse, majandusliku ja loova potentsiaali.

Pooltel meie ühenduse liikmetest ei ole veel võrdseid võimalusi.

Demograafiline kriis nõuab toetust perekonnale ja sündimuse suurendamisele. Peame tagama, et naised ei tooks perekonna ja laste kasvatamise nimel ohvriks oma ametialast karjääri.

Demograafilisest kriisist väljatulekuks peab ühendus olema avatud, kuid jääma samas kindlaks demokraatia põhimõtetele. Sisserändest on Euroopale alati kasu olnud.  Meil tuleb leida lahendused, mis võimaldavad võtta vastu sisserändajaid ning luua tingimused nende integratsiooniks, kuid oodata ka nende valmisolekut integreeruda.

Minu eelkäija, Hans-Gert Pötteringi algatatud kultuuridevaheline dialoog on hea ja läbiproovitud vahend integratsiooni edendamiseks.


Kallid kolleegid!

Seisame silmitsi energiakriisiga. Eurooplased ei mõista ehk geopoliitikat, kuid nad teavad, mida tähendab, kui küte ära võetakse. Peame jätkama energiaallikate mitmekesistamist ning investeerima enam taaskasutatavasse energiasse ja fossiilkütustesse. Tuumaenergia kasutamine on liikmesriikide otsustada. Peame laiendama oma piirülest gaasivõrku, et mitte enam sõltuda ühestainsast riigist. Peame parandama gaasi- ja elektrivõrkude ühildatavust ning kaaluma võimalust osta gaasi ühiselt, et luua solidaarsusel rajanev toimiv Euroopa energiaturg. Arvan, et on saabunud aeg kehtestada liidu ühine energiapoliitika, ning kavatsen selle küsimusega ka tegelda.

Meie ühendus sai alguse 1951. aastal loodud Euroopa Söe- ja Teraseühendusest.

Tol ajal ütles Robert Schuman: " ...sel moel tootmises saavutatud solidaarsus garanteeriks, et igasugune sõda [...] ei muutu mitte ainult mõeldamatuks, vaid materiaalselt võimatuks."


Armsad sõbrad!

Energiapoliitikas tuleb meil arvesse võtta kliimamuutusega seotud keskkonnaohte. Meil on vaja rohelist revolutsiooni ning eetikat, millega seame enestele ise piirid.

Euroopa Parlament arutab seda teemat. Koos paljude teiste parlamendiliikmetega töötasin kliimamuutuste ajutises komisjonis. Teile on mu seisukohad tuttavad ja teate, et töötan koos teiega selle nimel, et saavutada Kopenhaagenis kompromiss, mis on kasulik nii keskkonna kui ka meie majanduse seisukohast.


Austatud parlamendiliikmed!

Meie institutsioonil on kaalu ka rahvusvahelises plaanis. Seda ootavad meilt ka meie kodanikud. Euroopat peab olema rohkem kuulda mitte ainult Euroopa Liidus endas, vaid kogu maailmas. Sidus ja tõhus välispoliitika, millel on globaalset haaret, peaks olema üks praeguse parlamendikoosseisu suurtest eesmärkidest.

Jean Monnet on öelnud, et igaühel on oma suur eesmärk. Küsimus on vaid selles, kas eesmärk on lihtsalt kellekski saada või hoopis midagi korda saata. Olgu meie ametiaja eesmärk midagi korda saata.

Millised on kõige tähtsamad eesmärgid?

Esiteks on vaja aktiivset poliitikat Euroopa Liidu lõuna- ja idanaabritega. Selleks tuleb jätkata tööd Euroopa - Vahemere piirkonna parlamentaarses assamblees ning tegutseda Euronesti parlamentaarse assamblee raames.

Teiseks tuleb edendada demokraatiat ja head valitsemistava. Parlamentaarsete assambleede ja meie delegatsioonide tegevust tuleb kasutada selleks, et korraldada parlamentide tippkohtumisi enne ELi kahepoolsete tippkohtumiste toimumist. See on oluline, sest Euroopa Parlamendil osaleb tulevikus üha suuremat hulka poliitikavaldkondi käsitlevate otsuste tegemises. Sellise koostöö hea näide on EUROLAT .

Kolmandaks on aeg luua toimiv atlandiülene parlamentaarne partnerlus ning töötada ühiselt välja uus rahvusvaheline raamistik. Püüan kõigil tasandeil tugevdada sidemeid USA Kongressiga.

Neljandaks tuleb tugevdada strateegilist partnerlust Venemaaga, unustamata seejuures, nagu meie suhetes Hiinagagi, et majanduslikud ja poliitilised küsimused ei tohi olla tähtsamad kui inimõigused, õigusriik ja demokraatia. Parlamendi presidendina kavatsen igati osaleda dialoogis meie Venemaa partneritega, eeskätt uue Läänemere strateegia raames.

Viiendaks peaksime tugevdama suhteid India ja teiste kiirelt arenevate riikidega, nagu Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. India peab olema meie partner nii majanduse kui ka poliitika vallas.

Kuuendaks, Lähis-Ida on endiselt olulise tähtsusega maailmas stabiilsuse saavutamise seisukohast. Euroopa peab täitma selles piirkonnas olulist osa.

Seitsmendaks, laienemine on olnud üks meie edukamaid poliitilisi strateegiaid. Kas eurooplaste eelnevad põlvkonnad on kunagi elanud nii pikka aega rahus ja õitsengus kui meie tänapäeval? Horvaatia ja vahest ka Island on ehk liitumisele kõige lähemal.

Kaheksandaks, EL on kõige suurem arenguabi andja maailmas. Peame läbi vaatama praeguste ja võimalike abisaajate nimekirja ega tohi unustada oma kohustusi, mis on võetud aastatuhande arengueesmärkidest tulenevalt. Võime küll sulgeda ukse mõne saabuja ees, kuid me ei tohi sulgeda neile oma südant, mistõttu tuleb teha kõik võimalik, et ka nende riikide elatustase hakkaks lähenema Euroopa standarditele.

Üheksandaks, meil tuleb tugevdada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames lähetatavaid missioone, mida on viimase kuue aasta jooksul olnud kokku 22. Missioonidel peaksid olema selged volitused ja tegevuseks vajalikud vahendid. Parlament kavatseb senisest enam kontrollida ja jälgida missioonide tegevust. Parlamendi suuremad eelarvevolitused, mis tulenevad Lissaboni lepingust, võimaldavad kindlasti paindlikumalt eraldada vahendeid meie poolt toetatavatele olulistele missioonidele.


Kallid kolleegid!

Uue aluslepingu rakendamine peab olema meie lähituleviku prioriteet. Võtan kohustuse teha ettevalmistusi, et parlament hakkaks toimima uue korra kohaselt alates lepingu jõustumise päevast.

Kuid ka lepingust olenemata on muudatused vältimatult vajalikud. Tunneme vajadust muuta meie esinduskogu tegevus dünaamilisemaks.

Parlamendi presidendina kavatsen lähtuda viimastel aastatel tehtud suurest tööst parlamendi reformimisel. Oleme teinud juba palju kasulikke muudatusi, kuid seda tööd tuleb jätkata ...

Kavatsen teha kõik endast oleneva, et anda meie esinduskogus rohkem ruumi loovale poliitilisele arutelule.

Tuleb selgelt rõhutada, et demokraatia on ülem kui tehnokraatia.

Isiklikult olen kindlalt selle poolt, et istungisaalis võetaks sagedamini sõna ilma eelneva registreerimiseta, sest see elavdab täiskogu arutelusid. Minu arvates on see ka äärmiselt oluline vahend vähemuste õiguste tagamiseks, pean eelkõige silmas kolleege, kes on parlamendi või fraktsiooni lihtliikmed.

Parlamendiliikmetena on meil kohustus võtta kuulda meie kodanike häält, kuid meil on ka kohustus veenda neid eelistes, mida pakub senisest tugevamalt ühendatud ja paremini toimiv kontinent.

Reformimise käigus on tähelepanuta jäänud üks oluline küsimus: suhete parandamine teiste Euroopa Liidu institutsioonide - komisjoni ja nõukoguga. Kavatsen sellele pühendada suure osa oma ametiajast.

Parlamendi presidendina püüan välja töötada uut tüüpi koostöömudeli komisjoniga, et tõhustada parlamendi järelevalvet täitevvõimu üle ning parandada selle aruandlust parlamendi ees.

Juulis kutsusin komisjoni presidendi osalema infotunnil, mida tahame korraldada iga kuu ja kus parlamendiliikmed saavad istungisaalis esitada küsimusi kohapealt. Teen ettepaneku hakata selliseid infotunde korraldama võimalikult kiiresti.

Kaks nädalat tagasi edastas president Barroso meile oma teise ametiaja "poliitilised suunised". See on oluline uuendus ning näitab, et tunnustatakse tõsiasja, et Euroopa Parlament valib komisjoni presidendi. Tunnen selle üle sügavat rahulolu.

Samuti palusin parlamendikomisjonidel vaadata läbi menetluses olevad õigusaktid ning teha kindlaks, kas komisjoni uus koosseis kavatseb õigusakti ettepanekud tagasi võtta, neid muuta või need menetlusse jätta. Kutsun komisjone ka põhjalikult arutama edasist poliitilist strateegiat, et volinikukandidaatide kuulamistel tuginetaks üksikasjalikule õigusloomekavale, mitte ainult elulugude ja ametikäigu hindamisele.

Tihedamad sidemed tuleb luua ka nõukoguga. Selleks, et suhted oleksid usaldusväärsed, peab neis kajastuma tõsiasi, et praeguses Euroopa Liidus on Euroopa Parlament tegelik seadusandja.

Lisaks sellele tuleb teha koostööd, et ületada Lissaboni lepingust tulenevad institutsioonilised raskused. Need puudutavad kaasotsustamismenetluse laiendamist, uut komiteemenetluse süsteemi, uue kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimetamist, uue välisteenistuse demokraatlikku kontrolli ning küsimust, milline seisukoht võtta täiskogu istungitel ELi nn topelteesistumise suhtes.

Meie suhted Euroopa Liidu 27 liikmesriigi parlamentidega peavad jätkuma endises vaimus. Viimastel aastatel on meie koostöö tihenenud ja Lissaboni leping tugevdab veelgi meie kontakte ning suurendab liikmesriikide parlamentide osa kodanikele soodsate õigusaktide väljatöötamisel. Sellise koostöö ilmekas näide on õigusküsimusi ja kodanike turvalisust käsitlev Stockholmi programm. Võitlus organiseeritud kuritegevusega ELis ja väljaspool seda on programmi keskne eesmärk, mille poole tuleb püüelda koostöös meie peamiste partneritega kogu maailmas.

Parlamendi presidendina kavatsen tugevdada sidemeid kõigis valdkondades.

Soovin jätkata parlamendi inimressursside ja vahendite kasutamise reformimist, et need oleksid täpses vastavuses meie kavandatud tegevusega.

Eri poliitikavaldkondade strateegiatega tegelevad komisjonid vajavad väga häid erialaseid teadmisi.

Meie institutsiooni rikkus ja tugevus seisneb erinevustes, mis tulenevad eri rahvustest, keeltest ja erinevast mõttelaadist. See teebki Euroopa huvitavaks, kuid üksteise mõistmiseks on meil vaja ka tõhusaid vahendeid ning selleks, et oma valijaid paremini esindada, peab parlamendiliikmetel olema võimalus väljendada end soovi korral oma emakeeles. Olen sellest probleemist teadlik ning püüan seda lahendada.


Austatud parlamendiliikmed!

Tuleb järjekindlalt meeles pidada, et Euroopa Liit ei tähenda ainult meie ees seisvate uute ülesannetega tegelemist ning üha suurema rikkuse ja stabiilsuse poole püüdlemist. Liit tähendab eelkõige inimõigusi. Eeskätt tuleb kaitsta vähemuste õigusi, olgu tegemist vähemustega rahvuse, etnilise päritolu, usu või veendumuste tõttu, samuti tuleb kaitsta füüsilise või vaimse puudega isikute õigusi.

Mind teevad murelikuks pinged, mis on tekkinud Slovakkia ja Ungari suhetes vähemusrahvuste teemal. Soovin anda oma panuse erimeelsuste lahendamisse meie parlamendi väärtuste vaimus.

Ühiste väärtuste tähtsustamise hea näide on Sahharovi auhind, mida antakse inimõiguste kaitsjatele, kes nüüdseks moodustavad nn Sahharovi võrgustiku, mille tegevust kavatsen veelgi laiendada. Lisaks sellele soovin jätkata oma eelkäija, Hans-Gert Pötteringi algatatud Euroopa Ajaloo Maja projekti.

Pean vajalikuks parlamendi ees veel kord meelde tuletada, et Euroopa Liit on ideaalidel ja väärtustel rajanev ühendus.

Me kõik teame neid väärtusi ja juhindume neist. Need on vabadus, võrdsus, solidaarsus, õigusriik, sallivus ja ligimesearmastus, turvalisus ja eraelu puutumatus, usk ja arukus, inimõigused ja isiklik õnn ning eraomand, perekond ja vastastikune usaldus. Samuti on need mälestused, ajalugu ja ühine tulevik.

Euroopa Ühendus ei ole eesmärk omaette: see on vahend, mis tagab väärtuste kaitse ning lubab loota, et see kaitse on kestev ja tõhus.


Kallid kolleegid!

Parlamendi presidendina kohustun töötama koos teiega, et leida võimalusi tõeliselt euroopaliku deemose edendamiseks. Olen otsustanud teha kõik, et tagada kõigile komisjonidele ja delegatsioonidele juurdepääs televisioonile nii satelliidi kui ka interneti vahendusel. Kodanikud peaksid teadma, kuidas toimub neid puudutavate õigusaktide arutelu, kuidas õigusakte muudetakse ja hääletusele pannakse.

Meil tuleb läbi vaadata Euroopa Parlamendi valimiste korraldamise viisid. Näiteks tuleks igati toetada uute tehnoloogiate kasutamist valimistel, et suurendada kodanike osalemist. Samuti on aeg algatada arutelu Euroopa erakondade teemal. Kodanikud peavad teadma, kellele nad oma hääle annavad, mitte ainult oma riigi, vaid ka Euroopa tasandil.

Pean väga oluliseks koostööd fraktsioonide esimeeste konverentsiga. Ühiselt ja solidaarselt võtame vastutuse parlamendi tegevuse eest ning teeme seda koos 14 asepresidendiga, kellele avaldan tänu koostöövalmiduse eest. Samuti hindan kõrgelt parlamendikomisjonide esimeeste partnerlusvaimu. Soovin, et alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhid saaksid avaldada olulist mõju ELi välispoliitikale. Koos kvestoritega vaatame läbi parlamendi eelarve.

Kuid eelkõige, kallid kolleegid, loodan teie koostöövalmidusele. Euroopa Parlamendi presidendina olen teadlik sellest, et vastutan teile heade töötingimuste tagamise eest, kuid sooviksin väga, et igaüks teist jagaks minuga seda vastutust.


Daamid ja härrad!

Meist enamiku jaoks tähendab Lissaboni leping kaua oodatud lahendust institutsioonide küsimusele. See suurendab liidu võimekust lahendada jooksvaid probleeme ja lähendab Euroopa institutsioone kodanikele.

Bronisław Geremek, kelle nime kannab nüüd Strasbourgis asuva parlamendihoone peamine siseõu, tavatses öelda, et Euroopa integratsioon on nagu jalgrattasõit: tasakaalu säilitamiseks ja suuna hoidmiseks tuleb pidevalt pedaale tallata. See näitab kujukalt, kui vajalik on Lissaboni lepingu ratifitseerimine.


Armsad sõbrad!

Vähem kui nädala eest viibisin Poola parlamendis, et tähistada 20 aasta möödumist Tadeusz Mazowiecki juhitud esimese mittekommunistliku valitsuse moodustamisest selles Euroopa osas. Solidarność võitis omal ajal, sest me hoidsime ühte, olime üksmeelsed ja solidaarsed. See aastapäev on eriti liigutav, sest sellest sai alguse totalitarismi kiire kokkuvarisemine teistes Kesk-Euroopa riikides. Seesama esimene lõhe muutis võimalikuks Euroopat lahutava müüri langemise.

Pöördun täna teie poole siin, Strasbourgis, sellise piirkonna pealinnas, mille saatus meenutab nii paljuski minu Sileesiat, piiriala, mille elanikel on tulnud tihti vahetada kodakondsust, kuigi nende elukoht jäi samaks.

Kinnitan teile pühalikult, et eelolevatel aastatel olen Euroopa Parlamendi presidendina teie saadik ja viin sõnumi ühendatud kontinendist Euroopa ja kogu maailma kodanikeni.

Tehkem koos tööd, et leida konkreetsed ja praktilised lahendused suurtele ülesannetele, millega seisab täna silmitsi Euroopa ja kogu maailm.

Tehkem tööd, et meie unistused saaksid teoks. Asugem tööle entusiastlikult, targalt ja julgelt!

Sest see on meie Euroopa: ühine, tänapäevane ja tugev.

Tänan tähelepanu eest.