Euroopa Parlament toetab inimõigusi

Inimõiguste austamine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Igasugune inimõiguste rikkumine, kas Euroopa Liidus või väljaspool seda, kahjustab meie ühiskonna demokraatlikke aluspõhimõtteid. Euroopa Parlament võitleb selliste rikkumiste vastu seadusandliku tegevusega, mis hõlmab ka valimisvaatlust, igakuiseid inimõiguste teemalisi arutelusid Strasbourgis ja inimõigusalaste kohustuste sätestamist väliskaubanduslepingutes.

Euroopa Parlament toetab inimõigusi ka 1988. aastal asutatud Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga, mida antakse välja igal aastal. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest kogu maailmas, juhitakse tähelepanu inimõiguste rikkumistele ning toetatakse laureaate ja nende tegevust.

Kes on selle aasta finalistid?

 

Aura Lolita Chavez Ixcaquic

Sahharovi 2017.a. auhinna finalist Aura Lolita Chavez Ixcaquic

© CC Wikimedia Commons_Wotancito

Aura Lolita Chavez Ixcaquic, tuntud ka kui Lolita, on Guatemalast El Quiché piirkonnast maia-kitšee põlisrahva kogukonnast pärit õpetaja ja inimõiguste kaitsja. Lolita juhib elu, loodust, maad ja territooriume kaitsva kitšee hõimude nõukogu (CPK). Sellesse organisatsiooni kuulub 87 põlisrahvaste kogukonda ja nende traditsioonilised kogukonnavanemad, kes tegelevad põlisrahvaste maade ja ressursside kaitsega.

Lolita tegutseb nõukogu poliitilises komisjonis, mis kaitseb rahvusvahelise õiguse kohaselt kitšeede õigust oma maale ning võitleb maade ekspluateerimise vastu suurte kaevandus- ja hüdroelektrijaamade projektide teostamiseks. See võitlus on viinud põlisrahvaste kogukonnad vastasseisu jõuliste huvidega. Nõukogu liikmeid on ähvardatud, laimatud ja hirmutatud, nendega on vägivallatsetud. 2012. aasta juunis üks organisatsiooni liige tapeti.

4. juulil 2012. aastal langes Lolita koos kaaslastega pärast rahumeelsel meeleavaldusel osalemist matšeetede, nugade ja kaigastega relvastatud meestejõugu rünnaku alla. Ta pääses vigastusteta, kuid neli teist naist said haavata. Hiljem on Lolitale esitatud mitu korda valetõendite alusel kriminaalsüüdistus.

Lolita on innustav näide põlisrahvaste vastupanust keskkonna hävitamisele, mida suured arendajad valitsuste toel toime panevad. Tema tegevuses põimuvad ühtlasi põlisrahvaste õigused, naiste õigused ja keskkonnakaitse. Naiste osalemine ja juhtpositsioon on selles liikumises keskse tähtsusega.

Venezuela demokraatlik opositsioon

Venezuela demokraatlik opositsioon: rahvuskogu (Julio Borges) ja kõik organisatsiooni Foro Penal Venezolano nimekirja kantud poliitvangid, keda esindavad Leopoldo López, Antonio Ledezma, Daniel Ceballos, Yon Goicoechea, Lorent Saleh, Alfredo Ramos ja Andrea González

Sahharovi 2017.a. auhinna finalist Venezuela demokraatlik opositsioon

© EU 2017 - EP/AP Images / Ariana Cubillos

Viimastel aastatel on Venezuelas kestnud poliitiline kriis. Valitsev erakond on pidevalt piiranud õigusriiki ja põhiseaduslikku korda ning 2017. aasta märtsis kõrvaldas ülemkohus demokraatlikult valitud rahvuskogu seadusandlikult võimult. Rahvuskogu esimees Julio Borges on kokkuvõtlikult iseloomustanud olukorda Venezuelas järgmiste sõnadega: „Venezuelas ei ole tegemist üksnes poliitilise vastasseisuga. See on eluline, eksistentsiaalne, väärtustel põhinev vastasseis".

Samal ajal on poliitvangide arv kasvanud rohkem kui kuuesajani, nagu ilmneb organisatsiooni Foro Penal Venezolano hiljutisest aruandest. See väljapaistev Venezuela inimõigusorganisatsioon pakub tasuta õigusabi piiratud majanduslike võimalustega inimestele, keda on eeldatavasti meelevaldselt kinni peetud, piinatud või meeleavalduste ajal rünnatud. Poliitvangide seas on silmapaistvad opositsiooniliidrid Leopoldo López, Antonio Ledezma, Daniel Ceballos, Yon Goicoechea, Lorent Saleh, Alfredo Ramos ja Andrea González.

Kuigi Venezuela opositsiooniliider Leopoldo López määrati juulis pärast rohkem kui kolmeaastast vangistust ajutiselt koduaresti, viidi ta 2017. aasta augustis tagasi vanglasse. Tuntud opositsioonipoliitik ja endine Caracase linnapea Antonio Ledesma on 2015. aastast saadik koduarestis, samal ajal kui teised endised omavalitsusjuhid, Iribarreni omavalitsusjuht Alfredo Ramos ja San Cristobali linnapea Daniel Ceballos viibivad vangistuses, nagu ka üliõpilasaktivist Lorent Saleh. Poliitvangide seas on ka kaks Hispaania kodanikku, Andrea Gonzalez ja Yon Goicoechea.

Alates aasta algusest on mõrvatud üle 130 ja meelevaldselt vahistatud üle 500 opositsiooni esindaja.

Dawit Isaak

Sahharovi 2017.a. auhinna finalist Dawit Isaak

© EU/ Belga / SCANPIX / KALLE AHLS

Ajakirjanik ja Eritrea meelsusvang Dawit Isaak on muutunud rahvusvaheliseks sümboliks võitluses ajakirjandusvabaduse eest riigis, kus inimõiguste olukord on üks halvemaid maailmas. Eritrea on organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatavas maailma ajakirjandusvabaduse indeksis hinnatud riikide seas kaheksandat aastat järjest viimasel kohal.

Politsei vahistas Rootsi-Eritrea ajakirjaniku ja kirjaniku Dawit Isaaki tema kodus Eritreas 2001. aastal. Eritrea valitsuse sõnul arreteeriti Isaak riigi julgeoleku ohustamise eest ning ta kuulutati reeturiks, samas kui teised väidavad, et ta vangistati selle eest, et avaldas artikli demokraatlike reformide vajadusest Eritreas. Amnesty International peab Dawit Isaaki meelsusvangiks.

Dawit Isaaki on äärmiselt halbade tingimuste poolest tuntud Eritrea eri vanglates ilma kohtumõistmiseta kinni peetud juba üle 15 aasta. Kõigi nende aastate jooksul ei ole ta saanud suhelda ei advokaadi ega oma perekonnaga. Viimati kuuldi temast 2005. aastal. Eritrea ametivõimud keelduvad andmast selget teavet tema tervise või asukoha kohta, kuid 20. juunil 2016 märkis Eritrea välisminister Osman Saleh, et Isaak ja teised poliitvangid on elus ja et nende üle peetakse kohut siis, „kui valitsus otsustab".

Elukutselistest ajakirjanikest koosnev sõltumatu rahvusvaheline žürii tunnustas Dawit Isaaki hiljuti vapruse, vastupanu ja väljendusvabaduse kaitsmise eest UNESCO Guillermo Cano nimelise 2017. aasta maailma pressivabaduse auhinnaga. Lisaks on ta pälvinud organisatsiooni WAN-IFRA auhinna Golden Pen of Freedom, organisatsiooni Piirideta Reporterid ajakirjandusvabaduse auhinna, Rootsi PEN-klubi Tucholsky auhinna, Norra Autorite Liidu väljendusvabaduse auhinna ja Rootsi rahvusliku pressiklubi Anna Politkovskaja auhinna.
Kõikide illustratsioonide autor on 2011. aasta Sahharovi auhinna laureaat Ali Ferzat.

Kuidas toetab Euroopa Parlament inimõigusi?

Lisaks Sahharovi auhinnaväljaandmisele toetab Euroopa Parlament inimõigusi ka konkreetsete poliitilisteja seadusandlike meetmete abil.

2016. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaadid Nadia Murad ja Lamiya Aji Bashar

Nadia Murad Basee Taha ja Lamiya Aji Bashar on läbi elanud Islamiriigi (IS) seksiorjuse ja neist on saanud ISi seksuaalvägivalla tõttu kannatanud naiste huvide kaitsjad. Nad kaitsevad avalikult Iraagi jeziidi kogukonda - usuvähemust, kelle kallal ISi võitlejad panevad toime genotsiidi.

Aji Bashari ja Muradi kodukülas, Iraagis Sinjari piirkonnas asuvas Kocho külas, tappis IS 3. augustil 2014 kõik mehed. Pärast tapatalgut võeti naised ja lapsed orjaks. Kõik noored naised, sealhulgas Aji Bashar ja Murad ning nende õed viidi väevõimuga minema, neid müüdi ja osteti korduvalt ning kasutati seksiorjadena. Murad kaotas Kocho tapatalgus kuus venda. Ka tema ema tapeti - nende kaheksakümne vanema naise hulgas, keda peeti seksuaalselt väärtusetuks. Aji Bashari ja tema kuut õde kasutati samuti seksiorjadena. ISi võitlejad müüsid teda viis korda käest kätte ning Mosulis sunniti teda pomme ja pommiveste valmistama. Tema vennad ja isa oli IS hukanud.

2014. aasta novembril õnnestus Muradil naabripere abiga põgeneda. Naabrid toimetasid ta ISi kontrolli all olevast piirkonnast salaja välja, nii et ta pääses ühte Põhja-Iraagi pagulaslaagrisse ja sealt edasi Saksamaale. Aasta hiljem, 2015. aasta detsembris, esines Murad ÜRO Julgeolekunõukogu kõigi aegade esimesel inimkaubanduse probleemile pühendatud istungil jõulise kõnega, milles kirjeldas enda kogetut. 2016. aasta septembris sai temast ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (ONUDC) hea tahte saadik, kes kaitseb inimkaubanduse tõttu kannatanute väärikust, osaledes ülemaailmsetes ja kohalikes toetusalgatustes, mille eesmärk on tõsta teadlikkust inimkaubanduse loendamatute ohvrite kannatustest. Euroopa Nõukogu tunnustas teda 2016. aasta oktoobris Václav Haveli inimõiguste auhinnaga.

Aji Basharil õnnestus pärast mitut edutut katset lõpuks põgeneda tänu oma perele, kes maksis tema eest kohalikele salakaubavedajatele. ISi võitlejatest jälitatuna sattus ta Kurdistani piiri ja Iraagi valitsuse kontrolli all oleva territooriumi suunas pagedes maamiinile. Plahvatuses hukkus kaks tema kaaspõgenikku, ta ise sai haavata ja kaotas peaaegu nägemise. Ta pääses aga õnnekombel pakku ja saadeti seejärel ravile Saksamaale, kus sai taas kokku oma ellujäänud õdedega. Pärast paranemist on Aji Bashar aktiivselt levitanud teavet jeziidi kogukonna katsumuste kohta ning abistab ISi orjaikke ja julmuste all kannatanud naisi ja lapsi.

Kontakt

Communication campaigns, DG COMM (Teavituskampaaniad, kommunikatsiooni peadirektoraat)

European Parliament
60 rue Wiertz / Wiertzstraat 60
B-1047 - Bruxelles/Brussels
Belgium