Euroopa Parlament toetab inimõigusi

Inimõiguste austamine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Igasugune inimõiguste rikkumine, kas Euroopa Liidus või väljaspool seda, kahjustab meie ühiskonna demokraatlikke aluspõhimõtteid. Euroopa Parlament võitleb selliste rikkumiste vastu seadusandliku tegevusega, mis hõlmab ka valimisvaatlust, igakuiseid inimõiguste teemalisi arutelusid Strasbourgis ja inimõigusalaste kohustuste sätestamist väliskaubanduslepingutes.

Euroopa Parlament toetab inimõigusi ka 1988. aastal asutatud Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga, mida antakse välja igal aastal. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest kogu maailmas, juhitakse tähelepanu inimõiguste rikkumistele ning toetatakse laureaate ja nende tegevust.

Oleg Sentsov, 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaat

Ukraina filmirežissöör ja kirjanik Oleg Sentsov on kindlameelselt vastu Venemaa okupatsioonile Krimmis. Ta vahistati 10. mail 2014 Krimmis Simferoopolis, süüdistatuna terroriaktide kavandamises Venemaa sealse de facto võimu vastu.

Oleg Sentsov, 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaat

© Sergei Venyavsky/Getty Images

1976. aastal Simferoopolis sündinud Sentsov õppis kõigepealt Kiievis majandust ning seejärel Moskvas stsenaristiks ja režissööriks. 2012. aastal valmis tema esimene täispikk mängufilm „Gámer", mis pälvis suurt tunnustust. 2013. aastal lõi ta aktiivselt kaasa liikumises Automaidan, mis kutsus inimesi toetama vabadust, inimõigusi ja rahu ning mis oli üks Euromaidani sündmuste käivitajaid. Kui Krimm 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeriti, korraldas Sentsov Ukraina sõduritele humanitaarabi andmist, nende toidu ja ravimitega varustamist ning nende perekondade evakueerimist. Kuna ta osales aktiivselt okupatsioonivastastes meeleavaldustes, jättis ta katki töö teise mängufilmiga „Rhino".

Venemaa julgeolekuteenistus vahistas ta 2014. aasta mais ning ta viidi Venemaale ja anti väidetava terroristliku tegevuse eest sõjaväekohtu alla. Pärast aastapikkust vangistust toimus lõpuks kohtuprotsess, mida Amnesty International on kirjeldanud kui äärmiselt küünilist kohtufarssi. Julgeolekuteenistus kuulutas ta terrorismis avalikult süüdi veel enne, kui ta kohtusse jõudis. Venemaa ametivõimud määrasid talle ühepoolselt Venemaa kodakondsuse ja keelasid tal Ukraina ametnikega kohtuda. Sentsov keeldus aga avalikult Venemaa kodakondsusest ja teatas, et tema on ainult Ukraina riigi kodanik.

Teda süüdistati Krimmi mälestusmärke õhkida kavatsenud terroriorganisatsiooni juhtimises, kuid kindlaid tõendeid tema osaluse kohta kriminaalses tegevuses ei esitatud. Lisaks võttis prokuratuuri peamine tunnistaja tagasi oma algse tunnistuse, teatades, et andis selle piinamise käigus. Sentsov kinnitas samal ajal jätkuvalt, et on süütu. Ta mõisteti sellegipoolest 20 aastaks vangi ja saadeti kodust tuhandete kilomeetrite kaugusele Siberisse rangelt turvatud vanglasse. Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist peetud kõnes kritiseeris Sentsov oma fabritseeritud kohtuprotsessi ning avaldas lootust, et Venemaa rahvas saab oma hirmudest üle. Ta on tõeline vastupanuvaimu kehastus ning eeskujuks kõigile, keda rõhutakse.

2018. aasta mais alustas Sentsov 145 päeva kestnud näljastreiki, millega nõudis kõikide Venemaal viibivate poliitvangide vabastamist. 2018. aasta oktoobris oli ta sunnitud näljastreigi sundtoitmise ähvardusel ja järsult halvenenud tervisliku seisundi tõttu lõpetama. Sellegipoolest jätkab ta isegi vanglas võitlust oma veendumuste ja ukrainlaste vabaduse eest.

14. juunil 2018 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles nõutakse nii Oleg Sentsovi kui ka kõigi teiste Venemaal ebaseaduslikult kinni peetavate Ukraina kodanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist. Inimõiguste keskus Memorial, mida on samuti Sahharovi auhinnaga tunnustatud, peab Sentsovi poliitvangiks. Tema vabastamist on nõudnud paljud inimõigustega tegelevad organisatsioonid ja avaliku elu tegelased. Seda on Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt nõudnud ka mitmed filmitegijad ja kuulsad näitlejad nii Venemaalt kui ka mujalt maailmast. Siiani on aga nõudmised jäänud tagajärjetuks.


Kuidas toetab Euroopa Parlament inimõigusi?

Lisaks Sahharovi auhinnaväljaandmisele toetab Euroopa Parlament inimõigusi ka konkreetsete poliitilisteja seadusandlike meetmete abil.

Kontakt

DG COMM

European Parliament
60 rue Wiertz / Wiertzstraat 60
B-1047 - Bruxelles/Brussels
Belgium