Oleg Sentsov, 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaat

© Sergei Venyavsky/Getty Images

Ukraina filmirežissöör ja kirjanik Oleg Sentsov on kindlameelselt vastu Krimmi okupeerimisele Venemaa poolt.

1976. aastal Simferoopolis sündinud Sentsov õppis kõigepealt Kiievis majandust ning seejärel Moskvas stsenaristiks ja režissööriks. 2012. aastal valmis tema esimene täispikk mängufilm „Gámer", mis pälvis suurt tunnustust. 2013. aastal lõi ta aktiivselt kaasa liikumises Automaidan, mis kutsus inimesi toetama vabadust ja inimõigusi ning mis oli üks Euromaidani sündmuste käivitajaid. Kui Krimm 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeriti, korraldas Sentsov ümberpiiratud Ukraina sõduritele humanitaarabi andmist, varustades neid toidu ja ravimitega ning aidates nende perekondi evakueerida.

Oleg Sentsov vahistati 10. mail 2014 Krimmis Simferoopolis, süüdistatuna terroriaktide kavandamises Venemaa sealse de facto võimu vastu. Vene julgeolekuteenistus viis Sentsovi Venemaale. Teda peeti aasta aega vahi all enne sõjaväekohtu ette saatmist, kus talle määrati 20 aasta pikkune vanglakaristus istungil, mida Amnesty International nimetas äärmiselt küüniliseks kohtuteatriks. Venemaa ametivõimud kohtlesid Sentsovi Vene kodanikuna, kuigi tal ei ole kunagi olnud Venemaa passi ning ta kinnitas, et tal on üksnes Ukraina kodakondsus.

Sentsovi süüdistati terroriorganisatsiooni juhtimises ja Krimmi mälestusmärkide õhkimise kavas. Ta kinnitas järjekindlalt oma süütust ja tema osalemise kohta kuritegelikus tegevuses ei esitatud mingeid veenvaid tõendeid. Prokuratuuri peamine tunnistaja võttis oma algse tunnistuse tagasi ja teatas, et andis selle piinamise käigus. Kohtus peetud kõnes naeruvääristas Sentsov oma fabritseeritud kohtuprotsessi ja avaldas lootust, et Venemaa rahvas saab oma hirmudest üle.

Pärast süüdimõistmist saadeti Sentsov range režiimiga karistuslaagrisse Siberis, polaarjoonest põhja pool, tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust. Vanglas jätkas Sentsov võitlust oma veendumuste eest. 2018. aasta mais alustas ta 145 päeva kestnud näljastreiki, millega nõudis kõikide Venemaal viibivate Ukraina poliitvangide vabastamist. Ta oli sunnitud näljastreigi sundtoitmise ähvardusel ja tõsiste terviseprobleemide tõttu lõpetama.

14. juunil 2018 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles nõutakse nii Oleg Sentsovi kui ka kõigi teiste Venemaal ebaseaduslikult kinni peetavate Ukraina kodanike viivitamatut ja tingimusteta vabastamist.

Sentsovi toetasid ja tema vabastamist nõudsid rahvusvaheline üldsus, inimõiguslaste rühmad, Venemaa filmitegijad, tuntud filmirežissöörid ja kuulsad näitlejad. Venemaa inimõiguste keskus Memorial peab Sentsovi poliitvangiks.

Septembris 2019 vabastati Sentsov vanglast ja ta naasis Ukrainasse. Tema vabastamine oli osa Venemaa ja Ukraina vahelisest vangide vahetamise kokkuleppest. Euroopa Parlamendi president David Sassoli väljendas oma avalduses kergendust ja rõõmu Sentsovi vabastamise üle. Sassoli tunnustas Sentsovi kui vaprat meest, kes astus ebaõiglusele väärikalt vastu.

Venezuela demokraatlik opositsioon - 2017, Venezuela

Nadia Murad ja Lamya Haji Bashar - 2016, Iraak

Raif Badawi – 2015, Saudi Araabia

Denis Mukwege – 2014, Kongo Demokraatlik Vabariik

Malala Yousafzai – 2013, Pakistan

Nasrin Sotoudeh – 2012, Iraan

Jafar Panahi – 2012, Iraan

Mohamed Bouazizi – 2011, araabia kevade kangelased, Tuneesia

Ali Ferzat – 2011, araabia kevade kangelased, Süüria

Asmaa Mahfouz – 2011, araabia kevade kangelased, Egiptus

Ahmed El Senussi – 2011, araabia kevade kangelased, Liibüa

Razan Zaitouneh – 2011, araabia kevade kangelased, Süüria

Guillermo Fariñas – 2010, Kuuba

Teised laureaadid