Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda: säästvad ökosüsteemi teenused inimeste hüvanguks" (KOM(2006)0216);

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta(1) ;

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavasid loodusvarade säilitamise, põllumajanduse, kalanduse ning arengu- ja majanduskoostöö valdkondades(2) ;

–   võttes arvesse oma 25. juuni 1993. aasta arvamust komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni vastuvõtmist(3) ;

–   võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(4) (linnudirektiiv) ja oma 17. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni(5) nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta(6) (elupaigadirektiiv) rakendamise kohta;

–   võttes arvesse oma 31. mai 2001. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega sätestatakse ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm aastateks 2001–2010;(7)

–   võttes arvesse ELi säästva arengu strateegia läbivaatamist – uuendatud strateegia(8) ;

–   võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste kaheksanda konverentsi ja Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osaliste kolmanda kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A6-0089/2007),

A.   arvestades, et praegune murettekitav bioloogilise mitmekesisuse hävimine suure tõenäosusega suureneb ja jätkub laiaulatuslike meetmete puudumisel;

B.   arvestades, et on olemas üksikud piisavad näitajad, et tõhusalt mõõta, millises ulatuses järgitakse bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud kohustusi erineva poliitika rakendamisel, kusjuures üks tähelepanuväärsemaid näitajaid on põllumaade linnustiku ühine indeks;

C.   arvestades, et bioloogiline mitmekesisus omab keskset rolli elu ja elatusvahendite, majandusliku ja sotsiaalse arengu, inimeste heaolu toetamisel, samuti aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel 2015. aastaks;

D.   arvestades, et vastavalt ÜRO 2005. aasta aastatuhande ökosüsteemide hindamise projektile on alates 1960. aastate algusest ökosüsteemid vähenenud 2/3 võrra;

E.   arvestades, et peamised bioloogilise mitmekesisuse hävimist põhjustavad tegurid on kliimamuutus, keskkonna olukorra halvenemine, intensiivsete põllumajandusmeetodite kasutamine ning ebasobiv metsa- ja veeressursside majandamine;

F.   arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse kasutajana on põllumajandusel oluline osa selle bioloogilise mitmekesisuse majandamisel ja säilitamisel; on veendunud, et ühine põllumajanduspoliitika peab edaspidi edendama säästvaid tootmisviise, mis on majanduslikult elujõulised ja samas võimaldavad mõjutada keskkonda ning võimalikult paljude looma-, taime- ja mikroobiliikide bioloogilise mitmekesisuse väärtustamist ja taastamist;

G.   arvestades, et kiiresti on vaja teha tõhusaid ja kooskõlastatud jõupingutusi, et peatada hiljemalt 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine,

1.   tervitab eespoolnimetatud komisjoni teatist (KOM(2006)0216) selle kontseptuaalse lähenemise, ajavahemikuks 2007–2008 seatud põhieesmärkide ja peamiste toetusmeetmete pärast ja näeb selles head lähtekohta, et läheneda 2010. aastaks seatud bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele keskendatumalt; kinnitab samuti otsust asetada rõhk olemasoleva poliitika ja olemasolevate meetmete rakendamise tugevdamisele;

2.   tervitab 17. märtsil 2007. aastal G8 +5 riikide poolt (Hiina, India, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Brasiilia) heakskiidetud Potsdami algatust, mille eesmärk on kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse massilise hävimise piiramisele 2010. aastaks; julgustab G8 +5 riike kiirelt rakendama vastu võetud algatust ning nägema ette rahastamist ookeanide kaitseks, teadusuuringute toetamiseks ning hävimisohus liikide jälgimise parandamiseks;

3.   rõhutab bioloogilise mitmekesisuse olulist väärtust ja kiiret vajadust kaitsta seda edasise kahjustumise eest inimmõju ja -sekkumise tagajärjel, kaasa arvatud (kuid mitte ainult) kliimamuutus ja elupaikade kadumine;

4.   väljendab sügavat muret bioloogilise mitmekesisuse jätkuva hävimise ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste halvenemise pärast;

5.   tunnustab tervete ökosüsteemide elulist tähtsust ELi ja ülemaailmse õitsengu ja heaolu tagamisel;

6.   rõhutab, et kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine on omavahel tihedalt seotud ja on võrdselt tähtsad;

7.   kinnitab veel kord kiiret vajadust jõupingutuste järele, et täita kohustused (võetud 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogus säästva arengu strateegiaga ja kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga) peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine ELis 2010. aastaks; rõhutab kiiret vajadust tõhustatud ja kooskõlastatud jõupingutuste järele, et peatada kõnealune arengutendents, pidades eriti silmas vähest aega, mis on jäänud 2010. aasta kohustuste täitmiseks; toetab komisjoni teatises esitatud terviklikku lähenemisviisi, mille kohaselt loodusliku mitmekesisuse vähenemise peatamine peaks saama kogu asjassepuutuva ELi poliitika osaks;

8.   tunnustab areneva ökosüsteemi teenuste kontseptsiooni võimalikku tähtsust, nagu seda edendatakse komisjoni teatises, kui vahendit bioloogilise mitmekesisuse majandusliku väärtuse kaasamiseks muusse poliitikasse ning soovitab, et ökosüsteemi teenuste alalhoidmisest saaks kogu ELi horisontaalse ja valdkondliku poliitika põhieesmärk; hoiatab siiski bioloogilise mitmekesisuse väärtuse vähendamise eest kasu nimel, mida inimesed sellest saavad, või suhtumise eest bioloogilise mitmekesisuse kadumisse kui ainult majanduslikku probleemi;

9.   tervitab komisjoni teatisele lisatud "ELi tegevuskava 2010. aastani ja edaspidiseks" ning tunnistab, et see on oluline vahend ja viimane võimalus viia kokku tegutsejad ühenduse ja liikmesriigi tasandil seoses peamiste meetmetega, et täita 2010. aastaks võetud kohustused; kuid rakendamiseks jäänud piiratud aega arvesse võttes nõuab tungivalt, et komisjon tagaks vajalike struktuuride olemasolu tegevuskava viivitamatuks ja tõhusaks rakendamiseks ühenduse ja liikmesriikide tasandil;

10.   tunnistab, et tegevuskava on pikas perspektiivis bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja ökosüsteemi teenuste alalhoidmiseks ebapiisav; tervitab kõiki ettepanekuid käivitada ELi tasandil tulevikuvisiooni arutelu raamistikuna pikaajalisele poliitikale; kutsub komisjoni üles alustama ELi bioloogilise mitmekesisuse tulevikuvisiooni väljaarendamise protsessi kui raamistikku edasise poliitika väljaarendamisele;

11.   seoses sellega kutsub komisjoni üles uurima ja tegema ettepanekuid praktiliste meetmete kohta, et lülitada bioloogilise mitmekesisuse kadumise kahjud tegevustesse, millel on oluline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

12.   on arvamusel, et kogu ELi ühiskond, sealhulgas ettevõtlus- ja haridussektor, tuleks aktiivselt kaasata bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise protsessi;

1. poliitikavaldkond – bioloogiline mitmekesisus ja EL
Kõige olulisemad elupaigad ja liigid (1. eesmärk)

13.   rõhutab linnudirektiivi ja elupaigadirektiivi olulist rolli ELi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel; tunnustab maismaa- ja merekeskkonna Natura-2000 võrgustiku (kehtestatud elupaigadirektiiviga) lõpuleviimise, võrgustiku tõhusa majandamise ja piisava rahastamise, maakasutuse planeerimise ning võrgustiku ühtsuse, paindlikkuse ja ühenduvuse tugevdamise tähtsust, eriti kliimamuutust silmas pidades;

14.   rõhutab ülemeremaade ja -territooriumide kaasamise tähtsust Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, mis kuuluvad ELi liikmesriikide suveräänsete õiguste alla;

15.   rõhutab ohustatud liikidele suunatud lisameetmete tähtsust ja tunnustab selles suhtes liigipõhiste tegevuskavade kasutamise suurendamisest tulenevat väärtust; rõhutab, et elupaikade ja liikide säilitamine, mille kaitset nõutakse elupaigadirektiivis, tuleb kindlate ajavahemike tagant teaduslikult uuesti läbi vaadata;

16.   juhib tähelepanu vajadusele koostada sobivad meetmed bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks uutes ELi liikmesriikides ning rõhutab asjaolu, et ökosüsteemi teenused nagu maastikuhooldus ja majandustegevus nagu turism on vastastikku sõltuvad;

17.   märgib, et selektiivsete kalastusmeetodite edendamine on esmatähtis, kuna kaaspüüki vähendades aitab see kaasa kalanduse säästlikkusele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

18.   rõhutab äärepoolseimate piirkondade suure bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ning nõuab seadusandlike meetmete võtmist selle kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks;

19.   tunnustab, et kui elusloomade püüdmine ja nendega kauplemine ohustab jätkuvalt bioloogilist mitmekesisust, on Euroopal ka hulk zooloogiainstituute ja muid organisatsioone, mis tõestavad aretusprogrammide ja kohapealsete säilitamismeetmete kaudu, et neil on oma osa teatud ohustatud liikide püsimajäämise toetamisel;

20.   tervitab komisjoni kavatsust rakendada ühine merenduspoliitika, mis põhineb terviklikul lähenemisviisil ookeanidele, ning juhib tähelepanu vajadusele säilitada ookeanide keskkonda ja ökoloogilist seisundit, mis tagab kalandus- ja turismisektori ning muude sektorite majandusliku arengu;

Maismaa- ja merekeskkond üldiselt (2. ja 3. eesmärk)

21.   tunnistab, et maakasutuse planeerimine ja looduslike liikide kasutamine (mittesäästva jahipidamise ja mittesäästva kalastamise kaudu) on olulised tegurid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste mõjutamisel; rõhutab eelkõige ohte suure keskkonnaalase väärtusega põllumaadele ja metsadele, mida tekitavad nii nende intensiivsem kasutamine kui ka hülgamine; tunnistab ohte, mida ökoloogiliselt mittesäästvad kalastusviisid, kaasa arvatud ebaseaduslik kalastamine ning kalastamine, mis kasutab hävitavat ja mittevalikulist püüdmise tehnikat, tekitavad kalavarudele, mittesihtliikidele ja mereelupaikadele;

22.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa maapiirkondade maastike mitmekesisuse säilitamine ei ole oluline mitte ainult selleks, et säästva põllumajanduse teenuste pakkumine saaks jätkuda, vaid ka selleks, et säilitada geenivoog loodusliku loomastiku ja taimestiku populatsioonide vahel;

23.   rõhutab reformitud ühise kalanduspoliitika rakendamise tähtsust, kuna see sätestab kalavarude säästliku arendamise ning tõkestab ülepüüki, mis kujutab ohtu mereelustikule;

24.   kutsub komisjoni üles koostama eritegevusprogrammi, et võidelda ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis kujutab endast väga olulist ohtu kalavarude taastumisele;

25.   tervitab ELi ja liikmesriikide ettepanekut liita mere- ja jõgede ökosüsteemid NATURA 2000 kaitsealade võrgustikku ning nõuab tähelepanu pööramist ka kalavarude taastootmise piirkondadele;

26.   kutsub komisjoni üles tihendama veelgi NATURA 2000 võrgustikku, laiendades seda kümnele uuele liikmesriigile, kes ühinesid ELiga 2004. aastal ning Rumeeniale ja Bulgaariale, kuna pärast kahe viimatimainitud riigi ühinemist ELiga, moodustab Must meri osa ühenduse vetest;

27.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt kõigi olemasolevate võimaluste kasutamist ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika raames, et kaitsta bioloogilise mitmekesisuse sihte ELi maismaa- ja merekeskkonnas üldiselt (st väljaspool Natura-2000 alasid); nõuab bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste täiendavat integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse ja ühisesse kalanduspoliitikasse ning eriti, et tehtaks kindlaks võimalused, mis on selles suhtes ette nähtud 2008.–2009. aasta eelarve läbivaatamisega;

28.   väljendab muret tagajärgede pärast, mille eksootiliste liikide sissetoomine ja geneetiliselt muundatud kalade võimalik pääsemine mere ökosüsteemi võivad bioloogilisele mitmekesisusele põhjustada, ning kutsub komisjoni üles uurima ohte põhjalikumalt;

29.   nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja toetaks uuringuid, mis on seotud uute liikide kasvatamisega vangistuses, eelkõige liikide puhul, mille osas esineb ülepüük, vastates seega turuvajadustele, mille rahuldamist võib püügi vähendamine ohustada;

30.   tunneb muret seoses põllumajandusloomade ja taimesortide väheneva mitmekesisusega; kutsub seetõttu võtma viivitamata üle nõukogu direktiivi 98/95/EÜ(9) , mis annab õigusliku aluse, et seemnekaubandust käsitlevate õigusaktide raames oleks võimalik säilitada genofondi vaesumisest ohustatud sorte, kasutades neid kohapeal ja põllumajandusettevõtetes;

31.   juhib tähelepanu sellele, et ühine põllumajanduspoliitika ja sellega seotud arengudünaamika, mis viivad ühelt poolt spetsialiseerumisele ja intensiivistamisele ning teiselt poolt maa marginaliseerimisele ja alakasutusele, on viimastel aastakümnetel kaasa toonud bioloogilise mitmekesisuse olulist vähenemist;

32.   juhib tähelepanu põllumajandustaimede ja -loomade suurele liigirikkusele ja geneetilisele mitmekesisusele ning pooldab selle mitmekesisuse säilitamist ja tugevdamist;

33.   nõuab tungivalt, et komisjon vaataks üle teatud kalaliikide majandamis- ja taastamiskavad, mis sageli ei ole vastavuses nende liikide nõuetekohase järelevalvega; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks konkreetsemaid meetmeid, mis oleksid kõnealustes biogeograafilistes piirkondades kasutatavate püügivahendite ja kalapüügiviisidega vastavuses;

34.   rõhutab vee raamdirektiivi(10) "õigeaegse ja tõhusa rakendamise tähtsust, et saavutada magevee hea ökoloogiline seisund ning seisundi mitte halvenemine" ja järgida rannikuvööndi tervikliku haldamise soovitust; soovitab liikmesriikidel tungivalt kasutada vee raamdirektiivi artiklis 5 ja artiklis 9 sätestatud majandushoobasid, et innustada kõnealuse napi ressursi hoolikat kasutamist ning ette näha usaldusväärne rahastamise alus vesikondade majandamiskavade rakendamiseks; rõhutab ambitsioonika mere raamdirektiivi kehtestamise tähtsust merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisel; rõhutab, et on eriti tähtis seada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste alalhoidmine tulevase merestrateegia esmatähtsaks eesmärgiks;

35.   nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks tõhusamalt mere ökosüsteemide reostamise ja olukorra halvendamise vastase võitlusega seotud ühenduse õiguse järgimist;

36.   tunnistab tohutut kahju, mida on ELi ökosüsteemidele tekitanud saasteained, eriti õhus edasikanduvad happed ja eutrofeerivad ained, sealhulgas põllumajandusettevõtetest pärinev ammoonium; rõhutab saasteainete avaldatud mõju vähendamise tähtsust, eelkõige Natura-2000 aladel ja neid ümbritsevatel aladel ning teistel kõrge keskkonnaväärtusega aladel; rõhutab võimalust tegeleda kõnealuste probleemidega heitkoguse siseriikliku ülemmäära direktiivi tulevase läbivaatamise raames, samuti õhu kvaliteedi temaatilise strateegia õigeaegse rakendamise kaudu;

37.   tunnistab teatavate pestitsiidide, leegiaeglustite ja muude püsivate, bioakumuleeruvate ja mürgiste kemikaalide ohtu ökosüsteemidele; rõhutab selles suhtes (välja jäetud) REACHi tõhusa rakendamise tähtsust; rõhutab vajadust teostada selliste saasteainete bioakumulatsiooni järelevalvet maismaa-, magevee- ja merekeskkonnas, kasutades selleks röövloomi; lisaks on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata pestitsiidide kasutamisega seotud ohtudele, sest nad on kavandatud toksilistena ja neid kasutatakse keskkonnas; juhib tähelepanu sellele, et pestitsiide käsitlevad Euroopa õigusaktid – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (KOM(2006)0388); ettepanek võtta vastu raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta (KOM(2006)0372); pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia (KOM(2006)0373) – peaksid tagama, et Euroopa bioloogilise mitmekesisuse hävimise suurenemine ei ole tingitud pestitsiidide kasutamisest;

38.   juhib tähelepanu sellele, et kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste edendamisel on oluline osa piirkondlike eritoodete, kogu nendega seonduva maapiirkonna kultuuri ja vastavate traditsiooniliste tootmisviiside kaitsmisel, mis võimaldab säilitada maapiirkondi ja maapiirkondade põllumajandustootmise süsteeme paljude looduslike liikide elupaigana;

39.   juhib tähelepanu sellele, et 1992. aastal anti algne tõuge bioloogilise mitmekesisuse kaitse integreerimisele ühisesse põllumajanduspoliitikasse, ning seejärel võeti 2003. aasta reformiga tarvitusele meetmed, nagu nõuetele vastavus, otsetoetused (lahtisidumine) ja maaelu areng, mis avaldavad bioloogilisele mitmekesisusele soodsat mõju;

40.   teeb ettepaneku muuta bioloogiline mitmekesisus aastaks 2008 ettenähtud ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" üheks peamistest põhimõtetest ja peab vajalikuks kasutada 2008. aasta "tervisekontrolli" selleks, et hinnata erinevate bioloogilise mitmekesisuse alaste meetmete, eelkõige metsandussektori meetmete tulemuslikkust ja käsitleda asjakohaselt puudujääke selles valdkonnas;

41.   juhib tähelepanu uuele maaelu arengu määrusele (programmiperiood 2007–2013), milles on muu hulgas sätestatud Natura 2000 rahastamine ning mis sisaldab põllumajanduse keskkonnameetmeid ja meetmeid geneetiliste ressursside säilitamiseks põllumajanduses ja metsa säästva majandamise toetamiseks ning milles on säilitatud ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadele mõeldud maksed;

42.   toetab (kohalike/piirkondlike) partnerluste edendamist maaomanike ja -kasutajate, looduskaitseorganisatsioonide, valitsuse ja asjatundjate keskuste vahel, et nad saaksid teha koostööd bioloogilise mitmekesisuse alastele probleemidele kohalike lahenduste leidmisel, kasutades altpoolt tulevaid algatusi;

43.   nõuab, et biomassi kasvatamist ja kasutamist energia tootmiseks ja kütusena käsitletaks võimalusena suurendada põllumajanduses bioloogilist mitmekesisust; on seisukohal, et see peaks kajastuma ka teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi alusel tehtavate uuringute rahastamises, ning et biomassi kasvatamisel ei tohiks lasta kaasa tuua bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ei Euroopa Liidus ega väljaspool seda;

Regionaal- ja territoriaalareng (4. eesmärk)

44.   tunnistab ökosüsteemide suurenevat killustumist, mis tuleneb infrastruktuuri, tööstuse ja elamumajanduse laiendamisest; kinnitab, et hoolika planeerimisega saab ökosüsteemide kahjustusi suuresti vähendada ning kindlaks teha ökosüsteeme toetavad võimalused; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et ühtekuuluvus- ja struktuurifondide rahastatud projektid ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, vaid optimeerivad kasu bioloogilisele mitmekesisusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste alalhoidmise ja taastumise ruumilisel planeerimisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil esmatähtsaks ning tagaksid bioloogilise mitmekesisuse piisava arvessevõtu keskkonnamõju strateegilistes hindamistes ja keskkonnamõju hindamistes;

Sissetungivad võõrliigid ja võõrgenotüübid (5. eesmärk)

45.   tunnistab, et sissetungivad võõrliigid on peamiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ning et sissetungivate võõrliikide levikut soodustab inimeste ja kaupade suurenenud liikumine; nõuab tungivalt ühenduse laiaulatusliku reageerimise väljaarendamist probleemile, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemi, mis täidaks lüngad õiguslikus raamistikus, ning ELi strateegia väljaarendamist seoses sissetungivate võõrliikidega;

46.   rõhutab, et immunokontratseptsioon võib etendada otsustavat osa imetajate sissetungivate võõrliikide ohjeldamisel ning viitab käimasolevatele tähtsatele teadusuuringutele selles valdkonnas; soovitab komisjonil tungivalt eraldada raha Euroopa teadusuuringutele seoses immunokontratseptsiooniga ning kuulutada välja projektiettepanekute esitamine; märgib, et programm LIFE + on üks olemasolevatest raamistikest, mida võiks tulemuslikumalt kasutada tegevuse soodustamiseks sissetungivate võõrliikide osas;

47.   kutsub komisjoni üles astuma samme õigusakti ettepaneku esitamiseks, mis piiraks võõrliikide sissetoomist Euroopa Liitu ja jälgiksid CITESi konventsiooni (Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon) täitmist;

48.   juhib tähelepanu hukatuslikule mõjule, mida eksootilised organismid võivad mõnikord tekitada mere ökosüsteemis; kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid organismide liikumise takistamiseks ballastvette ning nõuab liikmesriikidelt tungivalt IMO rahvusvaheliste laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni rakendamist;

49.   kutsub komisjoni üles kehtestama tõhusa kontrolli ballastvee välja pumpamise üle ELi vetesse;

50.   rõhutab geneetiliselt muundatud organisme käsitleva ELi õigusliku raamistiku täieliku rakendamise tähtsust; rõhutab geneetiliselt muundatud põllukultuuride tööstusliku tootmisega kaasnevaid võimalikke ohte bioloogilisele mitmekesisusele ning palub komisjonil hinnata selle mõju Euroopa ökosüsteemidele;

51.   väljendab muret võimaluse pärast, et geneetiliselt muundatud kalad pääsevad mere ökosüsteemi ning võivad seguneda kohalike kaladega, mis võib kahjustada nende ökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust; kutsub komisjoni üles keelama ELi toiduahela jaoks ette nähtud geneetiliselt muundatud kalade toomise ELi;

52.   tervitab komisjoni esitatud kavatsust kehtestada konkreetsed õigusaktid kalade ökomärgistamiseks ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti õigusakti ettepaneku;

2. poliitikavaldkond - EL ja ülemaailmne bioloogiline mitmekesisus
Kliimamuutus (9. eesmärk)

53.   toetab tugevalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tõhusat rakendamist ja nõuab selles suhtes tungivalt ELi juhirolli astumist; rõhutab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tööprogrammide rakendamise tähtsust, sealhulgas kaitsealadel; rõhutab vajadust teha rahvusvahelisel tasandil koostööd geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja eeliste jaotuse küsimustes; on seisukohal, et liike ja sorte puudutavat võrdlusmaterjali peaks koguma ainult bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriigid; rõhutab, et tuleb suurendada vastastikust abi ja koostoimet rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete vahel ja teeb ettepaneku, et ELi toetusi saavad kolmandad riigid peavad austama ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitikat;

54.   tunnistab ohtu bioloogilisele mitmekesisusele avamerel; nõuab tungivalt bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitleva lepingu väljatöötamist ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel; nõuab tungivalt ELi juhtiva rolli jätkumist kõnealuses küsimuses;

55.   on seisukohal, et väga oluline on soodustada ELi ja kolmandate riikide vahel kokkuleppeid ning kooskõlastatud tegevusplaane, mille eesmärk on ühiste merealade kaitsmine;

56.   rõhutab süvamere põhjatraalimisest ja muudest ökoloogiliselt mittesäästvatest kalastusviisidest tulenevat ohtu bioloogilisele mitmekesisusele; võtab teadmiseks ÜRO Peaassamblee hiljutise sellekohase otsuse; nõuab, et komisjon esitaks viivitamatult õigusakti ettepanekud süvamere kalapüügi kohta avamerel; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd ÜROga ja asjaomaste piirkondlike kalandust juhtivate organisatsioonidega seal, kus nad on olemas, et võtta vastu ja rakendada meetmeid kogu avamerel teostatava kalapüügi, kaasa arvatud traalpüüniseid kasutava kalapüügi juhtimiseks; nõuab samuti tungivalt, et komisjon töötaks avamerel tähtsaid süvamereelupaikasid hävitavate kalastusviiside, kaasa arvatud põhjatraalimise eest kaitsvate meetmete kiire rakendamise suunas;

57.   kiidab täielikult heaks 19.–21. septembrini 2006 toimunud Pariisi konverentsi järelduste teksti "Message from Paris" (Sõnum Pariisist) bioloogilise mitmekesisuse kohta Euroopa arengukoostöös; nõuab tungivalt, et komisjon ja asjaomased liikmesriigid tagaksid keskkonnaalaste ja bioloogilise mitmekesisuse küsimuste piisava rahastamise ELi ülemeremaades ja -territooriumidel ning parema juurdepääsu Euroopa kohalikele organitele ja valitsusvälistele organisatsioonidele suunatud programmidele, koostöös kohalike asutustega;

58.   avaldab kahetsust selle üle, et kahepoolsetes ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes on bioloogilise mitmekesisuse aspektidele pööratud vähe tähelepanu; toetab bioloogilise mitmekesisuse mõõtme integreerimist rahvusvahelisse kaubandusse ja ülemaailmsetesse jõupingutustesse muuta mittesäästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi; kutsub seega komisjoni ja liikmesriike üles pidama tähtsaimaks prioriteediks muude kui kaubandusega seotud küsimuste tunnustamist käimasolevatel WTO läbirääkimistel;

Välisabi (7. eesmärk)

59.   jagab kontrollikoja aruandes väljendatud sügavat muret seoses keskkonna arengukoostöösse integreerimise olukorraga ja ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika läbivaatamise järeldustes väljendatud muret bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava puuduliku rakendamise pärast majandus- ja arengukoostöö alal; tervitab Euroopa arengukoostöö konsensuse üleskutset muuta bioloogilise mitmekesisuse rahastamine sihtotstarbelisemaks ja süvalaiendada bioloogilist mitmekesisust arengukoostöös;

60.   juhib tähelepanu sellele, et vaatamata kõnealustele pürgimustele on ühenduse ja liikmesriikide välisabiprogrammides väga vähe sihtotstarbelist bioloogilise mitmekesisuse rahastamist; tervitab hiljutist neljandat ülemaailmse keskkonnafondi vahendite täiendamist, kuid avaldab kahetsust, et tegelikkuses bioloogilise mitmekesisuse rahastamine sellega ei kasva; rõhutab, et on eluliselt tähtis luua sihtotstarbelised vahendid bioloogilise mitmekesisuse prioriteetide rahastamiseks kolmandates riikides;

61.   rõhutab bioloogilise mitmekesisuse tõhusa süvalaiendamise tähtsust ühenduse ja liikmesriikide välisabiprogrammidesse (sealhulgas eelarvelised toetusmeetmed) tagamaks, et ei kahjustataks bioloogilist mitmekesisust ega ökosüsteemi teenuseid; rõhutab selles suhtes abisaajamaade suutlikkuse tähtsust bioloogilise mitmekesisuse probleemide integreerimisel riiklikesse arengustrateegiatesse (sealhulgas vaesuse vähendamise strateegiatesse);

62.   väljendab sügavat muret seoses tõsiasjaga, et vaatamata poliitilistele pürgimustele on tegelikkuses suur oht, et ilma palju aktiivsema komisjoni ja abisaajamaade osaluseta jätavad tulevased riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid bioloogilise mitmekesisuse vajadused jätkuvalt tähelepanuta;

Kaubandus (8. eesmärk)

63.   tunnistab ELi kaubandusest tuleneva ökoloogilise jalajälje mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele kolmandates riikides; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kindlaks suurimad kaubandusest tulenevad mõjud bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, eelkõige säästvuse mõju hindamiste kaudu; rõhutab meetmete kehtestamise tähtsust, et vähendada globaliseerumisest tulenevat keskkonnamõju mitmepoolsete, piirkondlike ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute kontekstis; rõhutab, et Euroopa poliitika ei tohi viia bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele kolmandates riikides;

64.   väljendab sügavat muret ELi poolse toorme, sealhulgas puidu, palmiõli ja sojaubade importimise pärast, mis põhjustab troopiliste alade metsatustamist; väljendab muret, et biokütuste areng suurendab survet troopilistele metsadele veelgi; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt kiiret tegutsemist, et võtta meetmeid troopilistele metsadele kaubanduse poolt põhjustatud negatiivsete mõjude ära hoidmiseks või minimeerimiseks, sealhulgas kahepoolsed lepingud metsandusalaste õigusaktide kohaldamist, metsade haldamist ja metsakaubandust käsitleva programmi alusel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks nii kiiresti kui võimalik analüüsi võimalike täiendavate õigusaktide kohta, et ohjeldada ebaseaduslikult langetatud metsamaterjali importi;

65.   kutsub liikmesriike üles tugevdama jõupingutusi, et võidelda CITESi konventsioonis loetletud liikide ebaseadusliku kaubandusega, ning kutsub komisjoni üles looma koordineeritud reageerimist ja tegevust CITESi jõustamiseks;

66.   väljendab muret, et kalanduse partnerluslepingud on minevikus suurendanud survet kalavarudele, mittesihtliikidele ja mereelupaikadele kolmandate riikide vetes; rõhutab, et kalanduse partnerluslepingud peavad tagama kalavarude hoidmise tasemel, mis toetab maksimaalset säästvat saagikust ja minimeerib mõjusid mittesihtliikidele ja mereelupaikadele; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid ELi kalalaevastike tegutsemise kooskõlas käesolevate lepingutega;

3. poliitikavaldkond - bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutus
Kliimamuutus (9. eesmärk)

67.   tunnistab, et vältimatu kliimamuutuse ajajärk, millel on olulised mõjud ELi ja ülemaailmsetele ökosüsteemidele, on alanud; rõhutab, et paljud kliimamuutusest tingitud mõjud inimühiskonnale ja majandustele saavad tuntavaks ökosüsteemi muutuste kaudu; tunnistab, et ökosüsteemide muutused ja mõju liikidele on juba täheldatavad; rõhutab seepärast kliimamuutusega kohandumist silmas pidava ökosüsteemi lähenemisviisi elulist tähtsust, eriti maa-, vee- ja merekasutust mõjutavate poliitikavaldkondade suhtes; kutsub ELi üles jätkama juhi rollis kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmse vähendamise rahvusvahelises töös;

68.   rõhutab, et kliimamuutuse tõrjumiseks ettenähtud meetmete puhul, nagu näiteks taastuvate energiaallikate arendamine, on tähtis tagada nende hindamine kindlustamaks, et nad võtavad kohe arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele ja et selliseid mõjusid välditakse või minimeeritakse – eriti seoses tuuleenergia, hüdroenergia ja biokütustega;

69.   tunnistab, et kliimamuutus avaldab tugevat lisasurvet ELi ökosüsteemidele; rõhutab suure ühtse kaitstud alade võrgustiku (eriti Natura-2000 alade) ja laiema tervisliku keskkonna elulist tähtsust, et tugevdada ökosüsteemide kohandumisvõimet kliimamuutusele; rõhutab seepärast vajadust vähendada ökosüsteemidele survet avaldavaid nn tavapäraseid tegureid (killustumine, liigne kasutamine, saastamine, sissetungivate võõrliikide levimine); rõhutab vajadust välja töötada lisameetmeid eesmärgiga suunata tähelepanu kliimamuutusega kaasnevatele lisasurvet avaldavatele teguritele; rõhutab samuti vajadust kiiresti hinnata kõige enam kliimamuutuse poolt ohustatud elupaiku ja liike;

4. poliitikavaldkond - teadmiste pagas
Teadmised (10. eesmärk)

70.   tunnistab tohutut väljakutset, mille esitab vajadus mõista bioloogilist mitmekesisust; väljendab sügavat muret, et bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide uurimisele pühendatud vahendite tase on meie jõukuse ja heaolu seisukohast teema kriitilist tähtsust arvestades liiga madal; nõuab tungivalt, et ühenduse bioloogilise mitmekesisuse uuringute rahastamisele (seitsmes raamprogramm) omistataks enam tähelepanu;

71.   tunnistab vajadust tõhusamate mehhanismide järele, et tuua bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenustega seotud tõendusbaas ühenduse, liikmesriikide ja rahvusvahelise poliitika tasandile; toetab ettepanekut kehtestada kõnealusel eesmärgil ELi sõltumatu usaldusväärse abi uus mehhanism, võttes arvesse olemasolevaid sätteid; kutsub komisjoni üles valmistama ette uuringuid ja andma hinnanguid taastuva energia tootmise mõjude kohta bioloogilisele mitmekesisusele ning bioloogilise mitmekesisuse muutustele linnapiirkondades, kaasa arvatud linnapiirkondadesse ilmuvate uute liikide nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjude kohta;

72.   on mures paljude kalaliikide vähenemise pärast ja asjaolu pärast, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikke aruandeid järgitakse iga-aastase lubatud kogupüügi kehtestamisel osaliselt või üldse mitte; tunnistab, et teaduslikud aruanded ei ole poliitilised ettekirjutused, kuid on seisukohal, et peavad olema tõsised põhjused ja veenvad argumendid selleks, et mitte järgida teaduslikke soovitusi; on seisukohal, et sellisel juhul peavad ka komisjon ja nõukogu esitama argumendid, näitamaks, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet ELis tegelikult järgitakse;

73.   kutsub komisjoni üles rahastama mere ökosüsteemide uuringuid, eelkõige rikka bioloogilise mitmekesisuse ning intensiivse kalastustegevusega piirkondades;

Toetusmeetmed
Rahastamine

74.   väljendab tõsist muret finantsraamistiku otsustest tulenevate finantspiirangute pärast Natura-2000 ja teiste bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud tegevuste toetuseks ELi tegevuskavas 2010. aastani ja edaspidiseks;

75.   rõhutab liikmesriikide vastutust ära kasutada kõik olemasolevad võimalused ühtse põllumajandus- ja kalanduspoliitika, ühtekuuluvus- ja struktuurifondide ning Life+ ja seitsmenda raamprogrammi raames; nõuab tungivalt, et 2008.–2009. aasta eelarve läbivaatamisel käsitletaks enam finantsvajadusi, selle vältel peaks toimuma ELi bioloogilise mitmekesisuse rahastamise piisavuse ja kättesaadavuse hindamine, eriti mis puudutab Natura-2000;

76.   avaldab siiski kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole heaks kiitnud Euroopa Parlamendis toetatud komisjoni ettepanekut eraldada 2007–2013. aasta finantsraamistiku alusel maaelu arengu poliitikale 20 miljardit eurot rohkem, seda enam, et seda raha oleks võinud kasutada konkreetselt bioloogilise mitmekesisuse alaste meetmete edasiseks laiendamiseks ja süvendamiseks;

77.   taunib asjaolu, et Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) pakutavad rahalised vahendid on äärmiselt kesised, kui arvestada, mida oleks põllumajanduse ja metsanduse seisukohalt vaja Natura 2000 võrgustiku majandamisele soovitud mõju avaldamiseks, kusjuures eriti napp on teadmiste täiendamiseks ja järelevalveks pakutav toetus;

78.   juhib tähelepanu vajadusele tagada rahaline toetus kohalikele kogukondadele, kelle sissetulekutele on merekeskkonna säilitamiseks võetud konkreetsed meetmed kahjulikku mõju avaldanud.

79.   juhib tähelepanu keskkonnavastutuse direktiivis(11) sätestatud võimalustele rakendada "saastaja maksab" põhimõtet ning soovitab liikmesriikidel tungivalt kasutada neid võimalusi meetmete rahastamisel, et aidata saavutada keskkonnaalaseid eesmärke, sealhulgas elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis püstitatud eesmärke;

Otsustusprotsessi tugevdamine

80.   tervitab bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste tulevikuvisiooni alase ELi tasandi arutelu ettepanekut kui poliitilist raamistikku; rõhutab, et kõnealune arutelu peab olema otseselt seotud Euroopa tulevikku käsitleva aruteluga; nõuab tungivalt, et kõnealune arutelu oleks nii kaasav kui võimalik ning et see viidaks eelkõige piirkondlikule tasandile; nõuab tungivalt, et loodusega seotud euroopalikud väärtused (nii ELis kui ka ülemaailmselt) oleksid Saksamaa eesistumise juhtimisel kavandatava Euroopa väärtuste deklaratsiooni otseseks osaks;

81.   tunnustab poliitika mõju hindamise kõrget kvaliteeti seoses ühenduse keskkonnaalaste poliitiliste algatustega; avaldab kahetsust, et poliitika mõju hindamised seoses poliitiliste algatustega teistes sektorites on sageli nõrgad; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid kõiki uusi poliitilisi algatusi võimalike bioloogilisele mitmekesisusele olulist negatiivset mõju avaldavate tegurite vältimiseks ning tagaksid, et võimalike mõjude kindlakstegemise korral võetakse mõju hindamise protsessis piisavalt arvesse bioloogilise mitmekesisuse kaalutlusi, sealhulgas mõju ökosüsteemi teenustele;

82.   rõhutab tegevuste vastastikuse täiendamise tähtsust ühenduse ja liikmesriikide tasandil; tunnustab ELi tegevuskava 2010. aastani ja edaspidiseks ainulaadset väärtust vastastikuse täiendamise tõhustamise vahendina; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevused tegevuskava omadega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid laiendaksid kõnealust lähendamist piirkondlikele ja kohalikele tasanditele;

83.   rõhutab linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täieliku ja järjekindla rakendamise ja jõustamise olulisust; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid pühendaksid piisavalt vahendeid ja tähelepanu kõnealusele ülesandele;

84.   rõhutab ruumilise planeerimise tähtsust seoses bioloogilise mitmekesisusega ja ökosüsteemi teenustega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid piirkondliku ja kohaliku tasandi lähenemisviise ja meetodeid, et toetada bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas Natura-2000 täiendava kohaldamise kaudu, vesikondade majandamiskava ja maaelu arengu meetmete ning merel ökosüsteemi põhise lähenemise rakendamise kaudu, nagu merestrateegia direktiiviga planeeritud;

85.   nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks survet neile, kes vastutavad mitmete viivituste eest kalandusega seotud piirkondlike nõuandekomisjonide loomisel, mis on kalavarude paremaks järelevalveks ja säilitamiseks elulise tähtsusega;

Partnerlus

86.   tervitab üleskutset tugevdada koostööd bioloogilise mitmekesisuse huvide ja peamiste sidusrühmade vahel; rõhutab partnerlussuhete tähtsust suhetes peamiste maa-, vee- ja mereressursside omanike ja kasutajatega; toetab eelkõige partnerlust jahimeeste, kalanduse valdkonna, talupidajate ja metsnikega ning äri- ja finantssektoritega; tunnustab selles suhtes algatuse "Countdown 2010" tähtsat rolli;

Haridus, teadlikkus ja osalemine

87.   rõhutab, et on tähtis tõsta elanikkonna arusaama sellest, kui tähtsad on bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid õitsengu ja heaolu saavutamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid olulisel määral elanikkonna harimisele ja teavitamisele suunatud programme ja kampaaniaid, et luua poliitiline nõudlus tegutsemise järele ning tugevdada elanikkonna aktiivset osalemist kaitsemeetmete arendamisel; rõhutab selles suhtes teabele juurdepääsu ja õigluse tähtsust;

88.   märgib, et paljud inimesed tunnevad emotsionaalset sidet maastike ja ajalooliselt kujunenud inimtegevuse jälgedega ning hindavad maastike ilu; tunneb kahetsust, et ulatuslik põllumajandustegevus on kahjustanud bioloogilist mitmekesisust ja maastike ilu; on seisukohal, et maastike taastamine, näiteks hekipõõsastikud rohumaade vahel, leiab laialdast heakskiitu ning aitab taastada bioloogilist mitmekesisust;

89.   märgib, et Euroopa loomaaedu ja akvaariume külastab igal aastal rohkem kui 100 miljonit inimest, ning tunnistab, et nimetatud asutused etendavad olulist osa üldsuse keskkonnateadlikkuse tõstmisel;

90.   nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks kampaaniaid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks probleemidest, mis on seotud kalavarude ja seonduvate ökosüsteemide säilitamisega;

Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine

91.   rõhutab näitajate tähtsust avalikkuse ja otsuste tegijate teavitamisel tehtud edusammudest; tervitab kavandatavat bioloogilise mitmekesisuse näitajate kogumit; nõuab tungivalt bioloogilise mitmekesisuse näitaja kui struktuurinäitaja ja kui säästva arengu näitaja vastuvõtmist ja säilitamist;

92.   rõhutab pikaajalise järelevalve suutlikkuse ja meetodite suurt tähtsust, et toetada näitajate kogumit ja ette näha ulatuslikumad teabeallikad bioloogilise mitmekesisuse olukorra, bioloogilisele mitmekesisusele survet avaldavate tegurite ja poliitiliste meetmete tõhususe kohta; rõhutab vajadust tagada kõnealusele teabele juurdepääs teabevahetussüsteemi kaudu;

93.   toetab olemasolevaid projekte, mille käigus töötatakse välja objektiivsed näitajad bioloogilise mitmekesisuse jälgimiseks ja hindamiseks, ning kutsub komisjoni üles tagama bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevate Euroopa Liidu kohustuste täitmise, s.o bioloogilise mitmekesisuse säästliku kasutamise ja säilitamise ning sellest tulenevate eeliste õiglase ja võrdse jagamise, võtma eesmärgiks, et liike ja sorte puudutavat võrdlusmaterjali peaks koguma ainult bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriigid, ning ühtlustama kättesaadavat teavet ja kasutama olemasolevaid võrgustikke;

94.   tervitab komisjoni ettepanekut esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile vahe- (2008. aasta lõpuni) ja lõplikud hinnangud (2010. aasta ja 2013. aasta lõpuni) ELi tegevuskava 2010. aastani ja edaspidiseks rakendamisel tehtud edusammude kohta; rõhutab, et kõnealuste hinnangute tulemused peaksid andma teavet, mida kasutada laiemates poliitikavaldkondade ja eelarvete läbivaatamise protsessides, sealhulgas 2008.–2009. aasta eelarve läbivaatamisel ning poliitikavaldkondade ja eelarvete läbivaatamisel pärast 2013. aastat; soovitab komisjonil tungivalt esitada kõikehõlmav pikaajaline strateegia bioloogilise mitmekesisuse kohta 2010. aastast alates;

95.   on seisukohal, et olemasolevaid aruandlusnõudeid tuleks sujuvamaks muuta ja lihtsustada ning edasine aruandlus ei tohiks tuua kaasa halduskoormuse suurenemist;

o
o   o

96.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 341, 9.11.1998, lk 41. (2) ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 575. (3) EÜT C 194, 19.7.1993, lk 401. (4) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368). (5) EÜT C 262, 18.9.2001, lk 132. (6) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ. (7) ELT C 47 E, 21.2.2002, lk 113. (8) Nõukogu dokument 10117/06, 9.6.2006. (9) Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta direktiiv 98/95/EÜ, millega muudetakse siseturu konsolideerimise, geneetiliselt muundatud taimesortide ja taimede geneetiliste ressursside osas direktiive 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 66/403/EMÜ, 69/208/EMÜ, 70/457/EMÜ ja 70/458/EMÜ peediseemne, söödakultuuride seemne, teraviljaseemne, seemnekartuli, õli- ja kiudtaimede seemne ja köögiviljaseemne turustamise ning ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 1.) (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/21/EÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15).