Fookuses
Euroopa Parlament sotsiaalse ja elujõulise Euroopa eest
Tööhõivepoliitika - 18-03-2008 - 08:01
Euroopa sotsiaalne mudel
EL ei tähenda mitte ainult konkurentsi, siseturgu ja hindade stabiilsust, vaid ka sotsiaalseid õigusi ja tervisekaitset – kaks tegurit, mida saab parandada Lissaboni strateegia abil, mille eesmärk on konkurentsivõime parandamine ja paremate töökohtade loomine. Sotsiaal- ja tervisepoliitika on ELi riikide teha, kuid Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud sellist Euroopat, kus äritegevus ja kasum käivad käsikäes sotsiaalse kaasatuse ja vastutusega.
See on väga lai ja keeruline teema. Siinolevast Fookusest saate lisateavet sotsiaalse Euroopa mõne aspekti kohta. Me käsitleme üksikasjalikumalt Euroopa sotsiaalset mudelit, haigekassakaarti ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu Euroopa Liidus, üleminekut suitsuvabale Euroopale ning puuetega inimeste osalemist ja õigusi tööelus. Edasi lugemiseks klõpsake allpool olevale lingile.
Sommaire du dossier :
Viide: 20080307FCS23267
Euroopa sotsiaalne mudel: mis see on?
EL võimsamaks majandusruumiks!
ELil on vastus globaliseerumisele ja selle nimi on Euroopa sotsiaalne mudel. EL ei ole keskendunud üksnes majanduskasvule, vaid tema tegevuses on kesksel kohal ka ELi õitsengut soodustavad põhimõtted: sotsiaalne õiglus, võrdsus ja solidaarsus. Sotsiaalpoliitika töötavad välja liikmesriigid, kuid Euroopa sotsiaalne mudel on riiklike sotsiaalsüsteemide viiteraamistikuks.
Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon seisab sotsiaalsema Euroopa eest, kus on suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ning rohkem ja paremaid töökohti. Kui parlament eelmise aasta oktoobris kiitis heaks oma viimase raporti sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kohta, nõudis ta ambitsioonikamate eesmärkide seadmist vaesuse vähendamiseks.
ELi retsept: Lissaboni strateegia
2000. aasta märtsis käivitasid ELi juhid Lissaboni strateegia, mille eesmärk on muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks. Strateegia eesmärgiks on lisaks tugevale, töökohtade loomisele keskenduvale majandusele ka sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, millega tagatakse säästev areng ja sotsiaalne kaasatus.
See sisaldab Euroopa sotsiaalse mudeli kaasajastamist selliselt, et investeeritakse inimestesse töökohtade ja võrdsete võimaluste loomise, elukestva õppe ja kaasaegse sotsiaalkaitse abil ning tõkestatakse sotsiaalset tõrjutust. Ümberhindamine tähendab mudeli tugevdamist ja muutmist majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks pika aja jooksul.
Globaliseerumine tugevdab konkurentsi
Seni on Lissaboni tegevuskavas parlamendiliikme Ilda Figueiredo (GUE/PT) 2005. aasta raporti kohaselt pööratud vähem tähelepanu sotsiaalpoliitikale kui hindade stabiilsusele, kulude kärpimisele ja eelarvepuudujäägi vähendamisele. "Globaliseerumine tugevdab konkurentsi kõikidel maailma turgudel," ütles Figueiredo. "Praegune suundumus teenuseid järjest rohkem liberaliseerida suurendab konkurentsi ja põhjustab suuremat töökohtade kaotust ja vaesust. Lahendus on investeerida rohkem tööhõivesse ja tööturu kaitstud paindlikkusse. Soovitan tungivalt Lissaboni strateegia reformimist kui tõhusat vastust globaliseerumise põhimõtetele.”
Vaatamata sellele, et kesksel kohal on Euroopa majanduse uuendamine ja nähtav edu, tekitab järjest rohkem muret see, et reformiprotsess ei ole piisavalt kiire ja 2010. aasta ambitsioonikad eesmärgid jäävad saavutamata.
Sotsiaalne Euroopa ja uus reformileping
Igal ELi liikmesriigil on küll oma sotsiaal- ja majanduspoliitiline süsteem ja struktuurid, kuid kõik 27 riiki on kinnitanud, et nad tunnustavad samasuguseid põhiväärtusi ja eesmärke, mille aluseks on kõigi põhiõigused. ELi lepingutes kohustatakse neid töötama muu hulgas selliste eesmärkide nimel nagu kõrgel tasemel sotsiaalne kaitse, meeste ja naiste vaheline võrdsus, elatustaseme tõus ja sotsiaalse tõrjutuse tõkestamine.
1961. aastal koostatud ja 1996. aastal muudetud Euroopa sotsiaalharta, mille on ratifitseerinud 47 riiki, ei kuulu uuendatud ELi lepingusse, kuid see on olnud inspiratsiooniallikaks põhiõiguste hartale, mis muutub õiguslikult siduvaks reformilepingu jõustumisel.
Patsientide liikuvus ELis
ELi ravikindlustuskaart ei jäta hätta
Tänapäeval võivad ELi kodanikud vabalt reisida kogu Euroopas. Kuid mis juhtub, kui nad välismaal olles haigestuvad või satuvad õnnetusse? Kes kannab ravikulud? Teises ELi liikmesriigis töötaval ELi kodanikul on ravikindlustus olemas, aga kuidas on teistega? Parlament käsitleb neid teenuseid ELi tasandil ja palub liikmesriikidel kohelda kõiki ELi kodanikke võrdsetel alustel.
Haigestumine välismaal - mis saab?
Paljud ELi liikmesriigid hüvitavad teises liikmesriigis tekkinud ravikulud ainult siis, kui selleks on eelnevalt luba antud. Üldiselt soovivad patsiendid ravi saada kodus. Aga mis saab siis, kui nad vajavad vältimatut abi välismaal olles või kui ravijärjekord on pikk? Milline on piirialadel elavate kodanike olukord? Nendele probleemidele tuleb veel lahendus leida.
Teisest küljest peavad ELi liikmesriikide tervishoiusüsteemid toime tulema raske ülesandega – kärpima kulusid, kuid samal ajal osutama kvaliteetseid teenuseid kõikidele ühiskonnakihtidele. ELi meetmed ei tähenda ühtlustamist, kuid tundub ebatõenäoline, et toimivat lahendust on võimalik leida üksnes riiklikul tasandil.
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni esimees Miroslav Ouzký ütles, et ta jätaks tervishoiu rahastamise liikmesriikide pädevusse. Saksamaa sotsialist Karin Jöns, kes on koostanud raporti tervishoiu ja eakate hooldamise kohta, lisas: „Me peame tagama kvaliteetsete ja taskukohaste tervishoiuteenuste kättesaadavuse kõikidele ELi kodanikele nende sissetulekust, sotsiaalsest seisundist, vanusest ja elukohast olenemata.”
Praegune olukord – juhtumiuuring
2004. aastal kasutusele võetud ELi ravikindlustuskaardi mõte oli tagada ravikulude hüvitamine, kui inimene haigestub puhkuse ajal või välismaal õppimise ajal või kui siseriiklik asutus on raviks loa andnud. See toimib järgmiselt.
Brigitta on kindlustatud Rootsis. Tal on luba operatsiooniks Saksamaal. Ravi- ja haiglakulud Saksamaal on 4000 eurot. Samasuguse ravi puhul hüvitatakse Saksamaal 3200 eurot, kuid Rootsis ainult 2800 eurot. Tänu loale hüvitatakse Brigittale 3200 eurot. Kui koduriik hüvitab kulud kõrgema määra alusel, saab patsient suurema hüvitise.
Kui luba ei ole, siis põhimõtteliselt teises liikmesriigis tekkinud ravikulusid ei hüvitata.
Aktiivne parlament
-
Parlamendi taotlusel esitab komisjon 2008. aasta alguses ettepaneku tervishoiuteenuste kohta, milles käsitletakse just patsientide liikuvust liikmesriikide vahel ja patsientide õigusi.
-
Juulis kiitis parlament heaks ELi rahvatervise tegevusprogrammi aastateks 2008–2013, milles on esitatud EP eesmärgid tervishoiuga seotud ebavõrdsuse vähendamiseks ning piiriülese tervishoiu ning patsientide ja tervishoiutöötajate liikuvuse edendamiseks.
-
Maikuus jättis parlament teenuste direktiivist tervishoiuteenused välja ja palus komisjonil esitada selleteemaline tekst, millega tagatakse patsientidele laialdane juurdepääs tervishoiusüsteemidele kogu ELis ning arstide, arstiteadlaste ja meditsiiniõdede asutamisvabadus.
-
Märtsis kiitis parlament heaks raporti, milles nõuti piiriülese tervishoiu valdkonnas suuremat õiguslikku selgust. Euroopa Parlamendi liikmed väljendasid rahulolu komisjoni 2007. aastal korraldatud tervishoiuteenuste konsultatsioonimenetluse üle, mille eesmärgiks oli tagada õigus tervishoiuteenuste kasutamiseks kogu Euroopas.
EL muutub üha piiriülesemaks
„Tervishoid Euroopas muutub üha piiriülesemaks ja EL peabki mõtlema, kuidas parandada ja kodifitseerida patsientide liikuvust ja turvalisust … ja soodustada piiriülest koostööd,” ütles Briti konservatiiv John Bowis, raportöör patsientide liikuvuse ja tervishoiu küsimuses. „Tervishoiu hindamiseks ja liigitamiseks kasutatakse mitmesuguseid tabeleid … mina eelistan sellist tabelit, kus on kohad, mida teatakse heade tavade tõttu tervishoiu eri valdkondades. Seda tabelit võiks levitada ja võib-olla määrata ka mõned näidiskohad.”
Euroopa – suitsuvaba piirkond 2009. aastaks?
Passiivne suitsetamine tapab ühe baaritöötaja nädalas
Suitsetamine tapab ELis 650 000 inimest aastas. Nendest 80 000 sureb passiivse suitsetamise tagajärjel. Uurimused on näidanud, et sel põhjusel sureb üks baaritöötaja nädalas. Kogu Euroopa on selgelt suundumas suitsuvaba keskkonna poole.
250 vähki tekitavat ja mürgist ainet
Paljud riigid on kehtestanud üleriigilise suitsetamiskeelu, kuid teha on veel palju. Oktoobris toetas parlament jõuliselt Saksamaa kristliku demokraadi Karl Heinz Florenzi raportit, milles ta nõudis laiaulatuslikke meetmeid suitsetamise piiramiseks avalikes kohtades.
"Minu riigis sureb iga päev tubakasuitsu tõttu 350 inimest. Kui iga päev kukuks alla 350 reisijaga lennuk, oleks see šokk. Sellepärast peame võitlema selle ohtliku saasteainega, milles on tuhandeid keemilisi aineid, sealhulgas 250 vähki tekitavat ja mürgist ainet,” ütles hr Florenz.
Kõikides Euroopa riikides on suitsetamine mõningal määral reguleeritud, kuid selle ulatus ja olemus on väga erinev.
-
Täielik suitsetamiskeeld kõikides kinnistes avalikes kohtades ja töökohtades, sealhulgas baarides ja restoranides, kehtestati Iirimaal märtsis 2004 ja Ühendkuningriigis 2007. aasta suvel.
-
Suitsetamisvastased õigusaktid eranditega võeti vastu Itaalias jaanuaris 2005, Maltal aprillis 2005, Rootsis juunis 2005, Leedus jaanuaris 2007 ja Prantsusmaal ajavahemikul veebruar 2007 – jaanuar 2008.
-
Suitsetamine on keelatud kinnistes avalikes kohtades ja töökohtades Belgias, Küprosel, Eestis, Soomes, Madalmaades, Sloveenias ja Hispaanias.
Liberaalide fraktsiooni Itaaliast valitud liige Luigi Cocilovo ütles: „Minu arvates peaks keeld Euroopas andma inimestele võimaluse soovi korral suitsetada. Keelud ja käsud ei aita suitsetamist maha jätta. Suitsetamisest loobutakse ainult omal vabal tahtel.”
Suitsetamise osas tahab parlament:
-
täielikku suitsetamiskeeldu Euroopa Liidu kõikides kinnistes töökohtades, sealhulgas toitlustusasutustes, ja kõikides kinnistes avalikes hoonetes ja transpordivahendites;
-
kogu ELis kehtivat tubakatoodete müügi keeldu alla 18-aastastele ja sigaretiautomaatide muutmist noortele kättesaamatuks ning noortele suunatud tubakatoodete kaugmüügi keeldu;
-
meetmeid nende abistamiseks, kes soovivad suitsetamisest loobuda.
Mis on huuletubaka terviseriskid?
Parlament on samuti palunud komisjonil kiiresti uurida huuletubaka (snusi) tarvitamisega seotud terviseriske ja selle mõju sigarettide tarbimisele. Snus on praegu kogu ELis keelatud, välja arvatud Rootsis. Mõned siiski väidavad, et Rootsi näide viitab sellele, et snusi kasutamine võib hõlbustada sigarettidest võõrutamist ja vähendada kopsuvähist tingitud surmajuhtumeid.
„Kui ülejäänud Euroopa kasutaks tubaka asemel snusi, oleks aastas 250 000 kopsuvähijuhtu vähem. Me peame uurima, kas see aitaks vähendada tubakaga seotud haigestumist Euroopas,” ütles Christofer Fjellner, Rootsist valitud PPE-DE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige. „Tubaka suitsetamise vähendamine on oluline osa suitsuvaba Euroopa saavutamisel!”
Eurooplased ja suitsetamisest loobumine
Mais 2007 läbiviidud Eurobaromeetri uurimusest „Eurooplaste suhtumine suitsetamisse” ilmnes, et tarbimine oli võrreldes eelmise, 2002. aastal tehtud uurimusega märgatavalt vähenenud. Kuid 32% eurooplastest on ikka veel suitsetajad. Kõige rohkem on suitsetajaid Kreekas (42%) ning Lätis, Ungaris ja Bulgaarias (kõigis 36%). Rootsis on suitsetajaid kõige vähem – 18%.
Umbes 88% eurooplastest toetab suitsetamise keelamist büroodes, töökohtade siseruumides ja avalikes siseruumides, nagu lennujaamades, poodides ja metroos. Suitsetamise keelamine baarides ja restoranides leiab samuti tugevat toetust.
Jaanuaris 2007 algatas komisjon ulatusliku avaliku arutelu selle üle, kuidas kõige paremini edendada suitsuvaba keskkonda ELis, avaldades rohelise raamatu „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust”. Tervishoiu volinik Markos Kyprianou ütles: „Olen rõõmus, et Euroopa üldsus avaldab nii suurt toetust töökohtade ja avalike kohtade suitsuvabaks muutmisele. See annab jõudu püüdlustele muuta Euroopa töökohad ja avalikud kohad 2009. aastaks suitsuvabaks.”
Suitsetamine tapab ka muul viisil
Sigaretid ei põhjusta surma üksnes haiguste kaudu. 14 liikmesriigi andmed näitavad, et suitsetamisest tekkinud tulekahjudes saab igal aastal surma üle 2000 inimese. Komisjon kavatseb veel tänavu esitada ettepanekuid muuta isekustuvad sigaretid kohustuslikuks kõigis 27 liikmesriigis.
Parlament veenab ettevõtteid võtma rohkem vastutust
Kuidas panna ettevõtted hoolima?
Ettevõtted peaksid rohkem oma tegemistesse integreerima keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi, ütleb möödunud nädalasel täiskogul parlamendiliikmete poolt heaks kiidetud raport. Ettevõtete sotsiaalne vastutus pole lihtsalt sõnakõlks - saadikud usuvad, et see on hea nii töötajatele, firmadele, tarbijatele ja kodanikele. Samuti aitab suureneva vastutuse võtmine kaasa Lissaboni agenda eesmärkide täitmiseks, et saavutada suuremat kasvu ja luua juurde uusi töökohti.
Vähem sõnu, rohkem tegusid
Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et firmad võtavad vabatahtlikult rohkem sotsiaal- ja keskkonnaalast vastutust, olles mitte ainult vastutavad oma töötajate ja nende ametiühingute suhtes, vaid ka investorite, tarbijate, kohaliku omavalitsuse, keskkonnaalaste ja teiste huvigruppide suhtes.
Suurema vabatahtliku vastutuse võtmine muutus aktuaalseks pärast seda, kui mõned suured Ameerika Ühendriikide firmad sattusid skandaalidesse ning teemad nagu kliimamuutus, sotsiaalne tõrjutus ning vaesus maailmas said globaliseeruva majanduse taustal üleüldiseks mureobjektiks.
Möödunud nädala täiskogu istungil parlamendiliikmete poolt heaks kiidetud omaalgatuslik raport on reaktsioon komisjoni teatisele sotsiaalse vastutuse kohta. Raportöör Richard Howitt kurtis oma sõnavõtus, et praegune vabatahtlik ettevõtete sotsiaalse vastutus on limiteeritud ning pani ette "rääkimise asemel tegutseda".
Ombudsman, kohustuslik aruandmine…
Raport pakub välja kriteeriumide loomist, mis aitaks kontrollida, kas end vastutustundlikuks ettevõtteks kutsuv firma seda ka on. Samuti soovitavad parlamendiliikmed, et ettevõtete sotsiaalset vastutust peetakse silmas erinevates poliitikates. Raporti hinnangul peaksid ettevõtted kohustuslikus korras võtma sotsiaalseid kohustusi. Lisaks võiks tegutseda ettevõtete sotsiaalse vastutuse ombudsman, kes tegeleks sotsiaalsete kohustuste teemaga.
Ettevõtete sotsiaalse vastutuse teema ei ole uus - sellealaseid arutelusid peetakse juba 1990ndatest aastatest alates, kui komisjon andis teema kohta välja valge raamatu. Ka parlament on teinud mitmeid resolutsioone. 2001. aastal avaldas komisjon rohelise raamatu sotsiaalsete kohustuste kohta. Möödunud aasta oktoobris toimus parlamendis kuulamine selle kohta, mis on ettevõtete sotsiaalse vastutuse euroopalik lähenemine.
Õigused, sõltumatus ja kaasatus puudega inimestele
Praktikant Annika Flaake saadik Kuhnega
Umbes 50 miljonil eurooplasel, st umbes 10% elanikkonnast, on puue. Igal neljandal inimesel on puudega perekonnaliige. Hoolimata tehtud edusammudest on veel palju ees, et muuta ühiskonna käitumist puudega inimeste suhtes. Alates tulevasest aastast alustab Euroopa Parlament puudega inimestele suunatud praktikaprogrammiga.
Parlamendis 10 puudega praktikanti
Annika Flaake Saksamaalt on veidi ajast eest, sest tema parasjagu lõpetab oma 5kuulist praktikat Euroopa Parlamendis. Keelesekretäriks õppiv Annika on pime, kuid ta töötab parlamendi raamatukogus, kus ta erilise arvutiklaviatuuri Braille abil teeb täiesti tavalist tööd nagu otsib informatsiooni ning koostab statistikat. "Ma teen sama tööd, mida teised inimesed teevad," ütles Annika. Tema praktikavõimalusele parlamendis aitas kaasa kohalik parlamendiliige Helmut Kuhne, kelle poole Annika isa pöördus.
Alates 2007. aastast tuleb Euroopa Parlamenti praktikale 10 puudega praktikanti. Parlamendi endise peasekretär Julian Priestley sõnul on Annika "uue poliitika sümbol" ning et puudega inimesed võivad panustada oluliselt organisatsiooni töösse.
Puudega inimesed kõikidesse ELi poliitikatesse
Viimaste aastate jooksul on Euroopa Liit ja parlament pööranud puuetega inimeste heaolule erilist tähelepanu. 2003. aasta oli ELis pühendatud puudega inimestele, et teadvustada võrdsete võimaluste vajalikkust, diskrimineerimise olemasolu, edendada suuremat sotsiaalset integratsiooni ja luues paremaid võimalusi hariduse saamiseks.
Viimane parlamendi raport puudega inimeste kohta oli Ühendkuningriigi liberaalist saadiku Elisabeth Lynne poolt, kes vaatas puudega inimeste olukorda laienenud ELis ning koostas tegevusplaani aastataks 2006-2007. "On elutähtis, et puudega inimestega arvestatakse kõikides ELi poliitikates nagu näiteks töödirektiivis, mis tagab võrdse kohtlemise õigusliku raamistiku," ütles Lynne.
Õigus täisväärtuslikuks igapäevaeluks
Itaallasest Euroopa Rahvapartei parlamendisaadik Mario Mantovani, kes oli 2004. aasta puudega inimeste võrdsete võimaluste raporti raportöör, ütles, et "kõikidel Euroopa inimestel on õigused kodakondsusele, sõltumatusele ja täisväärtuslikuks igapäevaeluks".
Euroopas Parlamendis on puudega inimestega tegelemisel pikk ajalugu. Möödunud aastal sai 25 aastat EP puudega inimeste intergrupi asutamisest. Samuti uuendas EP möödunud aastal oma puudega töötajaid puudutavat koodeksit, mis viib töötingimuste - hoonete ja kabinettide parema varustuse ja tööaja - parandamiseni.
Tervishoiuteenus puhkuse ajal
ELi ravikindlustuskaart
Käes on suvepuhkuste hooaeg! Kohvrid on pakitud, naabrid kastavad teie lilli ja toidavad kassi ning piletid on olemas. Kuid kas te olete mõelnud ka Euroopa ravikindlustuskaardi kaasa võtmisele? Vaba liikumine kõigis 25 ELi riigis on üks Euroopa Liidu peamisi saavutusi. ELi kodanikel on õigus reisida piiranguteta. Sellest vabadusest kasu saamiseks vajavad kodanikud ka hüvitist välismaal saadud raviteenuste eest.
ELi ravikindlustus ületab riigipiire
Määrus, mille alusel Euroopa Ravikindlustuskaarti väljastatakse, sai võimalikuks pärast 2003. aastal Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud õigusakti. Kaardi kasutuselevõtmiseks oli vaja muuta sotsiaalkindlustusskeemide alast seadusandlust. 1. jaanuarist 2006 väljastatakse ja tunnustatakse kaarti kõikides ELi liikmesriikides, ning lisaks ka Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis.
Praktiline teave
Euroopa ravikindlustuskaart parandab teile vajaliku ravi kättesaadavust, kui te viibite ajutiselt teises liikmesriigis. Ravi osutatakse vastavalt külastatava riigi reeglitele ning tehtud kulutused hüvitatakse vastavalt selles riigis kehtivatele tariifidele.
Euroopa ravikindlustuskaart katab vaid meditsiiniteenuse, mille järele on tekkinud vajadus teises ELi liikmesriigis viibides, ja põhimõtteliselt ei väljastata kaarti selleks, et sihipäraselt otsida ravivõimalusi teises liikmesriigis. Euroopa Ravikindlustuskaarti on võimalik kasutada vaid tervishoiuteenuse pakkuja juures, keda hõlmab antud liikmesriigi seadustes ette nähtud ravikindlustussüsteem.
Kui te olete ühes ELi riigis seaduslikel alustel kindlustatud või hõlmatud sotsiaalkindlustussüsteemiga, on teil õigus Euroopa ravikindlustuskaardile. Iga liikmesriik vastutab Euroopa ravikindlustuskaardi tootmise ja levitamise eest oma territooriumil. Kaardi taotlemiseks peate pöörduma vastava tervishoiuasutuse poole. Pange tähele, et E111 vorm alates 1. jaanuaris 2006 enam ei kehti. Lisateabe saamiseks klõpsake Euroopa ravikindlustuskaardi veebilehe viidale. Nii et võtke kaasa Euroopa ravikindlustuskaart või ajutine asendussertifikaat, kuid püüdke vältida tarvidust selle järgi. Ilusat puhkust!