Pressiteade
 

Rootsi eesistumise kava esitlemine

Euroopa Ülemkogu - 15-07-2009 - 15:44
Täiskogu istungid
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt tutvustamas Rootsi eesistumise kava

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt tutvustamas Rootsi eesistumise kava

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt kirjeldas täna Rootsi eesistumise töökava järgmise kuue kuu jooksul. Olulisemad teemad on Reinfeldti sõnul Lissaboni leping, majanduskriis ning kliimamuutused.

Nõukogu kõnevoor
 
Fredrik REINFELDT tõi olulisemate teemadena esile Lissaboni lepingule sujuva ülemineku, majanduskriisist väljatuleku ning kliimakriisiga tegelemise.
 
Reinfeldt kirjeldas kliimaga seotud väljakutseid ja rõhutas, kui oluline on nendega koheselt tegeleda. Ta kinnitas ka, et vabatahtlikest kliimakonventsioonidest ei piisa ning et Euroopal on otsustav roll teiste riikide kaasamisel.
 
Peaminister märkis, et majanduse vallas tuleb taastada usaldus finantsturgude vastu. Teiseks tuleb tegeleda riikide eelarvedefitsiidiga ning naasta stabiilsuspakti põhimõtete juurde, ning kolmandaks tuleb tagada Euroopa poliitikate sotsiaalne dimensioon ja aktiivne tööturupoliitikat.
 
Lisaks on Rootsi eesistumise ajal olulisel kohal Läänemere strateegia ning peaminister avaldas lootust, et strateegia võetakse vastu oktoobrikuisel ülemkogul.
 
Komisjoni kõnevoor
 
José Manuel BARROSO nentis samuti, et järgmise poolaasta olulisemad teemad on majanduskriisist üle saamine ning Kopenhaagenis tõhusa kliimakokkuleppe saavutamine.
 
Lisaks märkis Barroso, et inimesed tuleb tööturule tagasi tuua ning et EL peaks siinkohal liikmesriike aitama, nt loobudes 2010. aastal liikmesriikide omafinantseerimise nõudest Euroopa Sotsiaalfondi puhul.
 
Lõpetuseks rõhutas Barroso, et EL peaks ennast kokku võtma ning ratifitseerima järgmiste kuude jooksul Lissaboni lepingu.
 
Fraktsioonide kõnevoor
 
Joseph DAUL (EPP, DE) rõhutas, et Rootsi eesistumine peab minema "kaugemale ja kiiremini", kasutades sotsiaalse turumajanduse mudelit, et lahendada majanduse ja kliimaga seotud väljakutseid.
 
Martin SCHULZ (S&D, DE) ütles, et tööturukriisile tuleb koheselt lahendus leida ning tuletas meelde, et stabiilne tööturg on ühiskonna jaoks väga oluline. Eesistujariik peaks tema sõnul liikmesriike aktiivsemaks muutma, et majanduse taastamise kava rakenduks juba sel aastal. Schulz nõustus ka, et esmajärjekorras tuleb keskenduda kliimamuutustele.
 
Guy VERHOFSTADT (ALDE, BE) oli nõus, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine, Kopenhaageni tippkohtumine ning Stockholmi kava on olulised, ent kõige olulisem on tema sõnul majanduskriisist üle saamine. Verhofstadt kutsus nõukogu ja komisjoni üles esitama ühtset Euroopa taastamiskava 27 riikliku kava asemel.
 
Rebecca HARMS (Verts/ALE, DE) märkis, et tema fraktsioon soovib, et kogu Euroopa Komisjon valitaks Lissaboni lepingu alusel. Lisaks kritiseeris ta aeglast edasiminekut majanduse taastamise vallas ning ta rõhutas, et majandusarengule tuleb läheneda jätkusuutlikul moel ning tagada, et majandus- ja keskkonnaeesmärgid oleks kooskõlas.
 
Michał Tomasz KAMIŃSKI (ECR, PL) ütles, et ta tervitab Rootsi eesistumise plaani võidelda majanduskriisiga ning et ta toetab eesistujariigi eesmärke: enam vabaturgu, vähem reguleerimist, enam majandusvabadust ning vabakaubandust. Kaminski leidis ka, et tegeleda tuleb Euroopa naabritega ning võimaliku laienemisega, sest ei tohi unustada, et meie idapiiri taga on riigid, millel on õigus saada osa ELi demokraatiast ning jõukusest.
 
Lothar BISKY (GUE/NGL, DE) ütles, et praeguses majanduskriisi olukorras on vaja läbipaistvust ning tuleb rääkida sellest, millised Euroopa riikide poliitikad aitasid kaasa kriisi tekkimisele. Ehkki Bisky tervitas ühise varjupaigapoliitika algatust, märkis ta, et vaja on mõista, miks inimesed lahkuvad oma koduriigist, ning seejärel tuleb tegeleda nende põhjustega.
 
Francesco Enrico SPERONI (EFD, IT) leidis, et rohkem tuleb keskenduda sellele, mida soovivad valijad, ehk lahendada tuleb tööhõive ja kuritegevusega seotud probleemid.
 
Eesti saadikute kõned
 
Ivari PADAR (ALDE, EE) märkis, et Toomas Hendrik Ilvese osalusel algatatud Läänemere strateegia on "väga oluline kogu Euroopale" ning ta tänas eesistujat, kes on selle võtnud oma prioriteediks. "Tegemist on ka hea näitega sellest, kuidas parlamendiliikmete algatused jõuavad konkreetsete tulemusteni," märkis ta. Padar kutsus Rootsi eesistujat üles Läänemere strateegiat ellu viima, ent nentis, et selleks tuleb praegu tühi eelarverida ELi eelarves rahaga nö sisustada. "Loodan, et strateegia võetakse vastu Rootsi eesistumisajal Euroopa ülemkogul," ütles Padar.
 
Tunne KELAM (EPP, EE) märkis, et on ülioluline, et uus komisjon oleks toimiv nii pea kui võimalik. "Selleks, et tulla majanduskriisist välja ja luua uusi töökohti, on meil enam kui kunagi varem vaja tugevat, sõltumatut ja innovaatilist komisjoni," kinnitas ta. Kelam kiitis eesistujariiki, et Läänemere strateegia on seatud prioriteediks. Samas on Läänemere strateegia eelarverida ikka veel tühi ning Kelam märkis, et me ei saa oodata Läänemere keskkonnaseisundi paranemist, kui toetume vaid ad hoc projektidele. "Meil on kindlasti vaja ka koordineeritud toetust ELi eelarvest," kinnitas ta. Lõpetuseks märkis Kelam, et Stockholmi programmi puhul tuleks kasutada ka tänapäevast infotehnoloogiat ning ta avaldas arvamust, et ehk on vaja agentuuri, mis tegeleks selliste projektidega vabaduse, julgeoleku ja õiguse ala raames.
 
Arutelu: 15.07.2009
 
Viide: 20090714IPR58191