Background
KKKd internetile juurdepääsu kaitsemeetmete ja telekommunikatsioonipaketi kohta
Infoühiskond - 19-11-2009 - 14:01
Kasutaja juurdepääsu internetile võib vajaduse korral ja proportsionaalselt piirata üksnes pärast õiglast ja erapooletut menetlust, kus arvestatakse kasutaja õigust olla ära kuulatud. Neljapäeva, 5. novembri esimestel tundidel jõudsid parlamendiliikmed ja nõukogu kokkuleppele, leides lahenduse telekommunikatsioonipaketi viimasele lahtisele küsimusele.
Parlamendiliikmed nõudsid kolmapäevasel lepituskohtumisel asjakohaste menetluslike kaitsemeetmete kehtestamist internetile juurdepääsule, kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mille alusel on tagatud tõhus õiguskaitse ja nõuetekohane menetlus.
Allpool esitatud KKKdes käsitletakse telekommunikatsioonipaketis sisalduvaid internetile juurdepääsu tagatisi põhjalikumalt.
K1. Mida parlament saavutas telekommunikatsioonipaketi kahe direktiivi ja ühe määrusega?- K2: Miks on internetile juurdepääsu kaitse parlamendi jaoks oluline?
- K3: Mida parlament on teinud selleks, et tagada õigus omada juurdepääsu internetile?
- K4: On levinud info, et parlament muutis kõnealustel nõukoguga peetud läbirääkimistel oma seisukohta? Kas see vastab tõele?
- K5: Milliseid tagatisi Euroopa Parlament saavutas?
- K6: Millisel põhjusel võib juurdepääsu internetile katkestada? Kas see on seotud ainult ebaseadusliku allalaadimisega?
- K7: Kas kõnealuse paketi puhul arutati ainult internetile juurdepääsu küsimust?
- K8: Kas see takistab riiklike õigusaktide, näiteks nn kolme rikkumise seaduse vastuvõtmist?
Viide: 20091105BKG63887
K1. Mida parlament saavutas telekommunikatsioonipaketi kahe direktiivi ja ühe määrusega?
V1: Parlament otsustas täna (neljapäeval, 5. novembril), et ilma nõuetekohase menetluseta ei tohi seaduserikkumises kahtlustatavatel internetikasutajatel internetiühendust katkestada. Läbirääkimistel ELi telekommunikatsiooniministritega (keda enamasti esindasid suursaadikud) saavutasid parlamendiliikmed selle, et mis tahes piiranguid saab kehtestada vaid eelneva õiglase ja erapooletu menetluse tulemusena, arvestades kasutaja õigust olla ära kuulatud, st õigust ennast kaitsta. Seetõttu saab piiranguid kohaldada ainult siis, kui on olemas reaalsed tõendid kuriteost: s.o isikut peetakse süütuks seni, kuni ei ole tõestatud vastupidist.
K2: Miks on internetile juurdepääsu kaitse parlamendi jaoks oluline?
V2: Parlamendiliikmed pidasid juurdepääsu internetile põhiõiguseks, kuigi siiani on puudunud ELi õigusaktid kõnealuse õiguse kaitsmiseks. Kuna see valdkond on ELi õigusaktidega hõlmamata, on liikmesriigid senini ise otsustanud internetile juurdepääsuga seotud küsimuste üle.
K3: Mida parlament on teinud selleks, et tagada õigus omada juurdepääsu internetile?
V3: Algses õigusakti eelnõus ei mainitud sõnagagi internetikasutajate juurdepääsuõiguse ning seega ka teabe- ja väljendusvabaduse õiguse kaitset. Seetõttu otsustas Euroopa Parlament kõnealuse juurdepääsuõiguse tagamiseks õigusakti eelnõud muuta. Selleks võttis parlament vastu kuulsaks saanud muudatusettepaneku 138, eesmärgiga kaitsta kasutajat internetile juurdepääsu ebaõiglase piiramise eest, nõudes selleks eelnevat kohtuotsust. ELi ministrid lükkasid muudatusettepaneku tagasi, kuid parlament võttis selle teisel lugemisel uuesti vastu. Ministrid lükkasid selle uuesti tagasi. Seetõttu oli lõpliku kompromissi saavutamiseks vaja parlamendi ja valitsuste esindajate vahelist lepitusmenetlust.
K4: On levinud info, et parlament muutis kõnealustel nõukoguga peetud läbirääkimistel oma seisukohta? Kas see vastab tõele?
V4: Jah ja ei. Muudatusettepaneku sisu osas jäi parlament endale kindlaks ja saavutas võidu. Kuid selleks pidi parlament muutma muudatusettepaneku sõnastust, nii et lõplik tekst läheks läbi ka Euroopa Kohtus, kes otsustab ELi õigusaktide kehtivuse üle.
K5: Milliseid tagatisi Euroopa Parlament saavutas?
V5: Kui riigi kohtuasutus või pädev haldusasutus soovib katkestada kasutaja juurdepääsu internetile, tuleb järgida konkreetset menetlust. Enne internetile juurdepääsu katkestamist ja sellekohase otsuse langetamist tuleb kasutajale anda võimalus esitada oma seisukoht ja ennast kaitsta. Tõendamiskohustus lasub süüdistuse esitajal ning otsust on võimalik edasi kaevata.
Katkend läbirääkimistel kokku lepitud tekstist:
„Kõnealuseid meetmeid võib võtta ainult juhul, kui austatakse nõuetekohaselt süütuse presumptsiooni põhimõtet ning õigust eraelu puutumatusele. Tuleb tagada eelnev õiglane ja erapooletu menetlus, sh asjaomase isiku või isikute õigus olla ära kuulatud, arvestades nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel asjakohaseid tingimusi ja menetluskorrast lähtuvat vajadust, kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Tagada tuleb õigus tõhusale ja õigeaegsele kohtulikule läbivaatamisele.”
K6: Millisel põhjusel võib juurdepääsu internetile katkestada? Kas see on seotud ainult ebaseadusliku allalaadimisega?
V6: Uues õigusaktis ei ole esitatud konkreetseid näiteid interneti sellise ebaseadusliku kasutamise kohta, mis võiks kaasa tuua võimaliku internetile juurdepääsu keelu. Liikmesriigid otsustavad vastavalt oma riiklikele õigusaktidele, missugune on kuritegu, mille alusel võib kasutaja juurdepääsu internetile piirata. Näitena võiks tuua lapsporno ja terroristlike materjalide levitamise.
K7: Kas kõnealuse paketi puhul arutati ainult internetile juurdepääsu küsimust?
V7: Muidugi mitte! See oli kõigest viimane lahendamata küsimus. Parlament ja nõukogu jõudsid kõnealuse paketi põhipunktides kokkuleppele juba käesoleva aasta mais. Need olid järgmised:
– suuremad tarbijaõigused, näiteks viiakse operaatori vahetamisel kliendi mobiiltelefoninumber üle ühe tööpäeva jooksul;
– kasutaja nõusoleku küsimine enne nn küpsiste installeerimist arvutisse;
– teenusepakkujate kohustus lihtsustada lepinguid;
– puuetega inimestele lihtsustatud juurdepääsu võimaldamine internetile.
K8: Kas see takistab riiklike õigusaktide, näiteks nn kolme rikkumise seaduse vastuvõtmist?
V8: Mitte tingimata, kuid õigusaktides tuleb sätestada nõuetekohane menetlus kõigi jaoks, kelle juurdepääsu internetile riigiasutus soovib piirata. Isiku juurdepääsu internetile ei tohi piirata automaatselt, andmata isikule eelnevalt võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Vt ka vastus V5.
Liikmesriigid võivad soovi korral anda ELi õigusaktides sätestatust isegi suuremaid juurdepääsutagatisi, st nad ei pea oma kehtivaid, suuremaid tagatisi andvaid õigusakte tühistama.