Telekomi paketi lepitusmenetlus: Saadikud ja nõukogu jõuavad kokkuleppele internetile ligipääsu osas

Mõlemad pooled jõudsid juba mais kokkuleppele, et internet on esmatähtis selliste põhiõiguste kasutamiseks nagu ligipääs haridusele, väljendusvabadus ning ligipääs teabele. Seetõttu nõudsid saadikud kolmapäevasel lepituskohtumisel piisavaid tagatisi internetile juurdepääsu tagamiseks, kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga, mis tagab tõhusa kohtuliku kaitse ning õiglase kohtumenetluse.

 

 

Juurdepääsu internetile võib piirata "ainult siis, kui see on asjakohane, proportsionaalne ning vajalik demokraatlikus ühiskonnas", leppisid saadikud ja nõukogu esindajad kokku. Selliseid meetmeid võib kasutada vaid süütuse presumptsiooni põhimõtet ning eraelu puutumatust austades, ning eelneva, õiglase ja erapooletu menetluse tulemusel, mis tagab kasutajale õiguse olla ära kuulatud ning õiguse tõhusale ja õigeaegsele seaduslikkuse järelevalvele.

 

Tulevikus võivad internetikasutajad viidata nendele sätetele kohtuasjades, kui liikmesriik on otsustanud nende internetiühenduse katkestada. Parlamendi delegatsioon kiitis teksti ühehäälselt heaks. Kompromissi peavad veel heaks kiitma täiskogu ning nõukogu tervikuna.

 

 

Ei komisjoni esialgne ettepanek ega nõukogu ühisseisukoht ei sisaldanud tagatisi kasutajalt internetile ligipääsu õigustamatult ära võtmise osas. Parlament võttis aga kaks korda vastu muudatusettepaneku, mille kohaselt "ei tohi ühtegi lõppkasutaja põhiõiguste ja -vabaduste piirangut kehtestada ilma kohtu eelneva otsuseta (...) välja arvatud juhul, kui ohustatakse avalikku julgeolekut, millisel puhul võib kohus teha otsuse hiljem."

 

Nõukogu lükkas selle muudatusettepaneku kaks korda tagasi ning sellega jõudis eelnõu lepitusmenetluse faasi.

 

Teisalt oli kahtlusi selle muudatusettepaneku õiguspärasuse osas, sest see tundub ületavat Euroopa Ühenduse pädevusi selles valdkonnas. Kui see muudatusettepanek oleks vastu võetud, oleks Euroopa Kohus võinud elektroonilise side raamdirektiivi hiljem ehk tühistada.

 

 

Parlamendi kolmas lugemine toimub 23.-26. novembril. Kolmanda lugemise käigus saavad nii parlament kui ka nõukogu tervikteksti vaid heaks kiita või tagasi lükata, muudatusi teksti teha ei saa. Parlamendil on vaja lihthäälteenamust, nõukogus on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

 

Kui parlament või nõukogu ei kiida ühisteksti kolmandal lugemisel heaks, siis ei loeta elektroonilise side raamdirektiivi vastu võetuks. Sellisel juhul saab kaasotsustusmenetlust uuesti algatada vaid siis, kui komisjon esitab uue ettepaneku.