Background
Telekommunikatsioonipakett: tarbijaõiguste ja konkurentsi tugevdamine
Infoühiskond - 19-11-2009 - 15:50
ELi telekommunikatsioonieeskirjade põhjalik reform, mille eesmärk on tugevdada telefoni- ja internetikasutajate õigusi ning suurendada telekommunikatsiooniettevõtete vahelist konkurentsi, pannakse Euroopa Parlamendis lõplikule hääletusele 24. novembril.
Uued eeskirjad, mis peaksid jõustuma 2011. aasta keskpaigaks, tugevdavad tarbijaõigusi, tagavad juurdepääsu internetile ja andmete kaitse, suurendavad konkurentsi ning ajakohastavad raadiospektri kasutamist.
Käesolevas taustateatises kirjeldatakse üksikasjalikult telekommunikatsioonipaketi iga osa.
Telekommunikatsioonisektori õiguslik raamistik
Läbivaadatud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiiv, mille Euroopa Parlamendi raportöör oli Catherine Trautmann (S&D, Prantsusmaa), hõlmab muu hulgas järgmist:
– internetile juurdepääsu tagamine;
– raadiospektri haldamise ühtlustamine kogu ELis, pidades eelkõige silmas üleminekut analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile aastaks 2012;
– liikmesriikide telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste vaheline koostöö ning
– funktsioonipõhise eraldamise lubamine, st eeskirjad, mis kohustavad turgu valitsevaid teenuseosutajaid eraldama oma võrguinfrastruktuuri majandusüksustest, mis pakuvad teenuseid kõnealuse infrastruktuuri kaudu.
Kodanikuõigused
Kodanikuõiguste direktiivi, mille raportöör oli Malcolm Harbour (ECR, Ühendkuningriik), eesmärk on:
– parandada tarbijaõigusi, näiteks võimaldades tarbijale operaatori vahetamise korral mobiiltelefoninumbri ülekandmise ühe tööpäeva jooksul, ning
– tugevdada isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset, näiteks nõuda nn präänikfailide kasutamiseks kasutaja nõusolekut.
Telekommunikatsioonisektori reguleerivad asutused
Euroopa Parlamendi liikmed, kelle eesotsas oli raportöör Pilar del Castillo (PPE, Hispaania), leppisid ELi telekommunikatsiooniministritega kokku moodustada 27 liikmesriigi reguleerivaid asutusi koondav Euroopa tasandi organ: elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC).
5. novembril 2009 õnnestus parlamendil nõukogu esindajatega toimunud läbirääkimiste viimases voorus lisada raamdirektiivi internetile juurdepääsu tagamine. Juba mais 2009 olid parlament ja nõukogu jõudnud kokkuleppele telekommunikatsioonipaketi kahes teises osas (telekommunikatsioonisektori reguleerivad asutused ja kodanikuõigused), mille parlamendiliikmed kiitsid heaks 6. mail 2009 ja nõukogu 26. oktoobril.
Internetile juurdepääsu tagamine- Universaalteenuse laiendamine ja tarbijaõiguste tugevdamine
- Eraelu puutumatuse parem kaitse ja meetmed ebaseadusliku tegevuse vastu internetis
- Spektri haldamise reformimine uute traadita teenuste edendamiseks
- Reguleerivate asutuste abivahendite valiku laiendamine
- Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet
Viide: 20091112BKG64357
Internetile juurdepääsu tagamine
Kasutajate juurdepääsu internetile võib piirata vaid juhul, kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas, ning üksnes pärast eelnevat, õiglast ja erapooletut menetlust, mis tagab kasutajatele õiguse esitada oma seisukoht. See oli viimane lahtine küsimus telekommunikatsioonipaketis, milles parlamendiliikmed ja nõukogu leppisid kokku 5. novembril lepituskohtumisel. Kokkulepe toob ELi telekommunikatsiooni valdkonna õigusaktidesse sisse kodanikuõigused kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
Kui riigi õigusasutus või pädev haldusasutus tahab internetile juurdepääsu ära võtta, peab kasutajatele enne mis tahes otsuse langetamist andma võimaluse esitada oma seisukoht ja ennast kaitsta. Tõendamiskohustus lasub süüdistuse esitanud poolel ning otsuse peale on võimalik edasi kaevata.
Uutes õigusaktides ei esitata selgeid näiteid ebaseaduslikuks peetava internetikasutuse kohta, mida seega võiks arvestada võimaliku põhjusena internetile juurdepääsu äravõtmisel. Liikmesriigid otsustavad riigis kehtivate õigusaktide alusel ise, millised rikkumised võivad kaasa tuua kasutajatelt internetile juurdepääsu äravõtmise. Näitena võib tuua lapsporno ja terrorismiga seotud materjalide levitamise.
Internet on põhiõiguste ja -vabaduste kasutamiseks esmatähtis
Parlamendiliikmete algatusel tunnistatakse elektroonilise side raamdirektiivis interneti olulisust hariduse ning sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu praktilisel tagamisel. Parlamendiliikmed nõudsid nõukogu esindajatega toimunud lepituskohtumisel internetile juurdepääsu võimaliku piiramise jaoks piisavate menetluslike tagatiste loomist, mis tagavad tõhusa õiguskaitse ja nõuetekohase menetluse kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
Piirangud üksnes juhul, kui need on vajalikud ja proportsionaalsed, ning pärast õiglast ja erapooletut menetlust
Kasutajate juurdepääsu internetile võib piirata ainult siis, kui see on asjakohane, proportsionaalne ja vajalik demokraatlikus ühiskonnas – ütlevad riikidele siduvad sätted, milles leppisid kokku parlamendiliikmed ja nõukogu esindajad. Elektroonilise side raamdirektiivi kompromisstekstis on öeldud, et selliseid meetmeid võib kasutada vaid süütuse presumptsiooni põhimõtet ning eraelu puutumatust austades ning eelneva, õiglase ja erapooletu menetluse tulemusel, mis tagab kasutajale õiguse olla ära kuulatud ning õiguse tegelikule ja õigeaegsele seaduslikkuse järelevalvele. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada asjaomast menetluskorda, tingimusel et see on kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
Tulevikus võivad internetikasutajad viidata nendele sätetele kohtuasjades, kui liikmesriik on otsustanud nende internetiühenduse katkestada.
Ei komisjoni esialgne ettepanek ega nõukogu ühine seisukoht ei sisaldanud tagatisi kasutajatelt internetile juurdepääsu õigustamatu äravõtmise kohta.
Universaalteenuse laiendamine ja tarbijaõiguste tugevdamine
Universaalteenust ning kasutajate õigusi elektroonilise side sektoris käsitleva direktiivi muutmise eesmärk on parandada tarbijakaitset. Samuti soovitakse muudatustega ajakohastada olemasolevaid sätteid, võttes arvesse kõnealuses kiiresti arenevas sektoris toimuvaid tehnoloogilisi ja turumuutusi.
Parlament ja nõukogu pidasid 2009. aasta kevadel kõnealuse teksti üle pikki läbirääkimisi. Parlament võttis kompromissteksti vastu 6. mail ning nõukogu 26. oktoobril 2009.
Universaalteenus
Muudetud direktiiviga pannakse muu hulgas operaatoritele kohustus pakkuda kindlaksmääratud kvaliteediga teenuste miinimumpaketti, millele on taskukohase hinnaga juurdepääs kõigil lõppkasutajatel. Nimetatud universaalteenus hõlmab õigust ühendusele üldkasutatava sidevõrguga, mis peab võimaldama toetada kõnesidet, saata ja vastu võtta fakse ning andmesidet edastuskiirusega, mis on piisav toimiva internetiühenduse jaoks. Olemasolev toimiva internetiühenduse määratlus, mille puhul oli piirväärtuseks 56 kbit/s, jäeti välja, selleks et soodustada lairibaühenduse laiendamist.
Kasutajatele tuleb samuti tagada tasuta helistamisvõimalus hädaabinumbritele (nii Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 kui ka riigisisestele hädaabinumbritele), vähemalt ühe numbriinfoteenuse kättesaadavus ning üldkasutatavate taksofonide ja muude avaliku telefonside juurdepääsupunktide piisav geograafiline katvus. Kasutajate õigust teabele on märkimisväärselt tugevdatud, selleks et parandada tarbijakaitset ning lihtsustada ka valiku tegemist erinevate teenuseosutajate vahel.
Selgemad lepingud
Direktiiviga parandatakse tarbijate õigusi saada teavet hindade, tariifide ja lepingu tingimuste kohta. Lepingutes peab olema täpsustatud, kuidas hädaabikõnesid tehakse ja kuidas nende asukohta jälgitakse, samuti lisatud teave võimalike piirangute kohta teatavale sisule juurdepääsul või teatavate seadmetüüpide kasutamisel (näiteks interneti- ehk IP-kõned (VOIP – Voice Over Internet Protocol) on blokeeritud mobiiltelefonidel, mis muidu pakuvad internetiühendust) ning teave kehtivate õiguslike tingimuste, teenuse kvaliteedi parameetrite, lepingu kestuse, kohaldatavate hindade ja tariifide, pakutavate kliendi- ja hooldusteenuste liikide, makseviiside ja selle kohta, kui numbri üleviimise või lepingu lõpetamise eest tuleb tasuda.
Kogu nimetatud teave peaks olema läbipaistev, võrreldav, ajakohane ja ajakohastatud ning avaldatud selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul. Kasutajatel peaks olema võimalik väljavalitud operaatori pakutava lepinguga tutvuda enne selle allkirjastamist. Kui operaator muudab kehtiva lepingu tingimusi, on abonendil õigus leping lõpetada ilma trahvideta.
Hästi teavitatud kasutajad
Paremini teavitatud kasutajatel on turul pakutavate teenuste hulgast valiku tegemine lihtsam. Selleks tuleb neile pakkuda võrreldavat teavet hindade ja tariifide kohta. Liikmesriigid saavad õiguse nõuda, et teenuseosutajad pakuksid kõikidele kasutajatele tasuta üldist huvi pakkuvat standardset teavet olemasolevate tavade kohta seoses elektroonilise side ebaseadusliku kasutamise ning pahatahtliku, keelatud või autoriõigust rikkuva materjali levitamisega. Tarbijatel peaks olema võimalik saada teavet võimalike meetodite kohta, mille abil ennast kaitsta isikuandmete turvalisust puudutavate ohtude vastu. Kõnealune üldist huvi pakkuv teave peaks olema standardne ja riigiasutuse koostatud.
Hädaabinumber kergemini kättesaadavaks
Läbivaadatud direktiivi eesmärk on edendada Euroopa hädaabinumbri 112 kasutamist ja parandada selle kättesaadavust. Riigiasutused peavad võtma meetmeid, et tagada hädaabiteenuse võimalikult lai katvus, sealhulgas riigisiseste hädaabinumbrite kaudu. Hädaabinumbrid peaksid kogu ELis pidevalt kättesaadavad olema, isegi siis, kui sidevõrk õnnetuse või mõne muu vääramatu jõu tagajärjel ei tööta. Hädaabinumbrile 112 saabunud kõnedele tuleks vastata nõuetekohaselt ning need edastada vähemalt sama kiiresti ja tõhusalt, kui seda tehakse riigisiseste hädaabinumbrite puhul.
Teine oluline muudatus seisneb selles, et kasutajatele tagatakse juurdepääsuõigus kõigile ELi hädaabinumbritele, olenemata kasutatavast tehnoloogiast (tavatelefon, mobiiltelefon või IP-kõne). Liikmesriigid tagavad kõnealuse õiguse toimimise, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav.
Kadunud laste otsimise abitelefon ja muud teenused
Liikmesriigid peavad edendama numbriga 116 algavate sotsiaalse väärtusega telefonsideteenuste kasutamist. Selliste numbrite hulka kuulub kadunud lastest teatamise vihjeliin 116000. Selliste teenuste korraldamine jääb liikmesriikide pädevusse, kuid Euroopa Komisjon võib võtta tehnilisi meetmeid nende kasutuselevõtu kiirendamiseks.
Direktiiviga aidatakse samuti kaasa kõikide ELi liikmesriikide jaoks rahvusvahelise koodiga 3883 Euroopa telefoninumeratsioonivälja (ETNS) kasutuselevõtu kiirendamisele ning Euroopa ühise telefoninumbri kasutuselevõtule mobiilsideseadmete vargusest teatamiseks ja nende kasutamise viivitamatuks blokeerimiseks.
Puuetega inimeste õiguste parem tunnustamine
Edasised muudatused puuetega inimeste õigustes võimaldavad neile samasuguse juurdepääsu elektroonilistele sideteenustele, kui on teistel kasutajatel. Selle eesmärgi saab saavutada, kasutades puuetega inimeste ja vanurite erivajaduste jaoks kohandatud seadmeid, näiteks video- või tekstivõimalusega telefonid, või varustades telesaated subtiitritega.
Numbri teisaldatavus ja lepingu kestus
Tarbijatel on õigus operaatori vahetamise korral oma number säilitada. Kuid operaatorid leiavad sageli viise, kuidas numbri teisaldamist raskendada, eriti pikkade ooteaegade kehtestamise abil. Uue direktiivi kohaselt peab numbri teisaldamine toimuma võimalikult kiiresti. Igal juhul peab uus operaator aktiveerima abonendi numbri ühe tööpäeva jooksul alates teenuseosutaja vahetamiseks lepingu sõlmimisest. Liikmesriigid peavad samuti võtma meetmeid abonentide kaitseks selle eest, et teisaldamine ei toimuks abonentide tahte vastaselt. Paljud kasutajad on osutunud sellise ebaseadusliku tegevuse nagu kokkuleppeta eelsuunamise ohvriks. Operaatoritele, kes on süüdi sellises tegevuses või kes ei pea kinni teisaldamise tähtajast, võib määrata karistuse.
Tarbijatega sõlmitud lepingute maksimaalne kestus ei tohi ületada 24 kuud ning kasutajatel peab olema võimalus sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on 12 kuud.
Teave juurdepääsupiirangute kohta
Teenuseosutaja kehtestatud mis tahes tingimused, millega piiratakse kasutajate juurdepääsu teenustele, rakendustele või seadmetele või nende kasutamist, sõltuvad liikmesriigi õigusest. Direktiiviga ei nähta ette piiranguid ega keelata neid ja seega ei muudeta praegust olukorda. Küll aga nähakse ette kasutajate teavitamine sellistest piirangutest. Direktiivis sätestatakse, et liikmesriigid peavad austama kodanike põhiõigusi, kaasa arvatud õigus konfidentsiaalsusele ja eraelu puutumatusele, ning infoühiskonna eesmärke ja turueeskirju.
Võrgu neutraalsus
Komisjon plaanib esitada deklaratsiooni, milles ta rõhutab interneti avatud ja neutraalse iseloomu säilitamise suurt tähtsust, võttes täielikult arvesse kaasseadusandjate praegust soovi interneti neutraalsus poliitilise eesmärgina sätestada.
Universaalteenuse direktiivi eesmärk on parandada üldkasutatavate teenuste kvaliteeti. Operaatorid peavad tarbijaid teavitama kõikidest piirangutest internetile juurdepääsul (näiteks teatavate teenuste kättesaadavuse piiramine kasutuse tippkoormuse ajal ülekoormuse vältimiseks). Direktiivis sätestatakse, et lõppkasutajatel peab olema võimalik otsustada, millist sisu nad soovivad saata ja vastu võtta ning milliseid teenuseid, rakendusi, riist- ja tarkvara nad selleks soovivad kasutada, ilma et see piiraks võrkude ja teenuste terviklikkuse ning turvalisuse säilitamise vajadust. Teenuse kvaliteedi halvenemise, näiteks võrguliikluse takistuste või aeglustumise vältimiseks võivad riigiasutused kehtestada teenuse kvaliteedi miinimumnõuded.
Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult nimetatud sätete rakendamist ning annab 2010. aasta lõpuks parlamendile ja nõukogule teada, kas lisajuhised on vajalikud.
Eraelu puutumatuse parem kaitse ja meetmed ebaseadusliku tegevuse vastu internetis
Telekommunikatsioonipaketi järgmise aspekti, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris käsitleva 2002. aasta direktiivi läbivaatamise eesmärk on parandada võrgu turvalisust ja terviklikkust, kaitsta paremini kasutajate andmeid ning tõhustada pealesunnitud teabe (rämpsposti) ja küberrünnakute vastaseid meetmeid.
Isikuandmete parem kaitse
Kehtiva direktiiviga ühtlustatakse liikmesriikide mitmesuguseid eeskirju, selleks et tagada isikuandmete töötlemisel põhiõiguste ja -vabaduste kaitse võrdväärne tase. Läbivaadatud direktiivis laiendatakse nimetatud ühtlustamist isikuandmete ja eraelu puutumatuse ning infotehnoloogia turvalise kasutamise õigusele.
Elektrooniliste sidesüsteemide arenguga on isikuandmete hulk, mida on võimalik seostada üksikkasutajaga, kasvanud suuremaks kui iialgi varem. Seda teabehulka säilitatakse, vahetatakse operaatorite vahel ja töödeldakse mitmel eri viisil. See loob olukorra, mis soodustab järjest enam andmete turvalisuse rikkumisi, isegi kui tegelikke kasutajate huvide rikkumisi (andmete hävitamine, kaotamine või muutmine, omavoliline juurdepääs) esineb suhteliselt harva.
Võrgu turvalisus – isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine
Esimest korda ELi õiguses kehtestatud uute eeskirjade kohaselt nähakse direktiiviga ette, et turvalisuse rikkumisest, näiteks internetiteenuse osutajalt kliendinimekirja varastamisest, peab kohe teatama riigi reguleerivale asutusele. Kasutajaid teavitatakse nende isikuandmete ja eraelu puutumatusega seotud rikkumisest juhul, kui see on vajalik rikkumise tõsiduse tõttu. Isikuandmetega seotud rikkumisest ei ole vaja asjaomasele abonendile teatada, kui teenuseosutaja on tõendanud pädevale asutusele, et ta on rakendanud kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ning need andmed on kõigi teiste jaoks kasutuskõlbmatud. Teenuseosutajad peaksid siiski säilitama isikuandmetega seotud rikkumiste loetelu, selleks et asjaomased asutused saaksid kontrollida kaitsemeetmete nõuetele vastavust.
Teenuseosutajad on juba kohustatud võtma vajalikke meetmeid turvaohtude vähendamiseks. Täiendavate turvanõuetega tagatakse, et isikuandmetele pääsevad juurde üksnes selleks volitatud töötajad.
Kaitse rämpsposti ja küberrünnakute vastu
Direktiiv peaks tugevdama ka kaitset rämpsposti vastu. Teenuseosutajad peaksid isikuandmete töötlemiseks – isegi siis, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega – saama eelnevalt kasutaja loa. Kasutajal peaks igal ajal olema võimalik oma nõusolek tagasi võtta.
Telefoni või arvutivõrgu kaudu edastatavate kommertsteadaannete (k.a müügikampaaniad, auhinnad ja kingitused) puhul peab olema ära näidatud saatja ja aadress, mis võimaldab kasutajatel keelduda edasistest saadetistest. Direktiivis sätestatakse, et pahatahtliku või petturliku sisuga linke sisaldavate e-kirjade saatmine on ebaseaduslik.
Samuti parandatakse kaitset viiruste, Trooja hobuste või nuhkvara vastu. Nimetatud programmid on juba keelatud, olenemata salvestamise süsteemist (CD-ROM, välkpüsimälu, USB-mälupulk) või allalaadimise meetodist (internet, telefon või mobiiltelefon).
Präänikfailid üksnes eelneva nõusoleku korral
Ka präänikfailide installeerimiseks tuleb saada kasutaja eelnev nõusolek.
Spektri haldamise reformimine uute traadita teenuste edendamiseks
Raadiospekter on alustala tänapäevastele traadita tehnoloogiatele ja teenustele, nagu lairibainternet, mobiilside ja -levi, Bluetooth, satelliitnavigatsioonisüsteemid, lennujuhtimine, ilmaennustus jne. Üha uute rakenduste esilekerkimisega on raadiosagedused muutunud napiks ressursiks, mille vastu tunnevad huvi paljud sidusrühmad.
Koostalitlusvõimelised üleeuroopalised traadita teenused
Spektri kasutus on praegu tihtipeale ebatõhus. Spektri jaotamist ja haldamist tuleb reformida, et sellesse sobitada uued esilekerkivad rakendused. Veelgi enam, vajalikuks on muutunud ELi ja rahvusvahelise tasandi koordineerimine, selleks et võimaldada spektri kasutajatel osutada üleeuroopalisi teenuseid ilma kahjulike häireteta, näiteks tagada võimalus välismaal reisides kasutada mobiiltelevisiooniteenuseid.
Läbivaadatud elektroonilise side raamdirektiivis nõutakse seetõttu, et liikmesriigid teeksid omavahel ja komisjoniga koostööd raadiospektri kasutamise strateegilisel planeerimisel, koordineerimisel ja ühtlustamisel. Selleks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepanekud raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide algatamise kohta.
Digitaalse dividendi kasutamine digitaalse lõhe ületamiseks
Kuni praeguseni on iga sagedusala jaoks määratud kindlaks konkreetsed teenused. Näiteks lairiba kasutusload sagedusalas kuni 1 GHz on antud ringhäälinguorganisatsioonidele, sest nemad osutavad üldist huvi pakkuvaid teenuseid. Küll aga võimaldab digiteerimine edastada kuut kuni kaheksat telekanalit spektrialal, mida varem vajati ainult ühe analoogtelekanali edastamiseks. Analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminek 2012. aasta lõpuks vabastab seega palju kvaliteetset spektriruumi, mida nimetatakse digitaalseks dividendiks.
Seda vabanenud spektriruumi võiks näiteks kasutada täiendavate teleprogrammide, lairiba-mobiilteenuse, raadiosagedustuvastusseadmete (RFID-seadmed), näiteks teemaksude kogumine ja biomeetrilised passid, liiklusohutuse rakenduste ja uute e-teenuste, nagu e-valitsuse või e-tervishoiu jaoks. Vabanenud sagedused tuleks teha kättesaadavaks uute ja avatud lairibatehnoloogiate ning teenuste jaoks, mis aitavad ületada digitaalse lõhe.
Võimaldada mis tahes sageduse kasutamist mis tahes rakenduse jaoks
Elektroonilise side õigusliku raamistiku reformi eesmärk on siduva põhimõttena kasutusele võtta tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõte, st mis tahes sagedusala võib kasutada mis tahes tehnoloogiat kasutava mis tahes teenuse jaoks. Nii näiteks võiks praegu ringhäälingu jaoks kasutatavat sagedusala tulevikus kasutada traadita lairibateenuste osutamiseks.
Kõnealune uus ja paindlikum lähenemisviis spektri haldamisele võimaldab ka sageduste üleandmist, mis on veel üks läbivaadatud direktiiviga kaasnev uuendus. Tulevikus saavad kasutajad neile kuuluvaid raadisageduste kasutamise individuaalseid õigusi teistele kasutajatele üle anda või rentida, tingimusel et üleandmine on kooskõlas riiklike menetlustega. Uus eeskiri ei sisalda ülekandeks kasutatavaid sagedusi, selleks et vältida ebaausat konkurentsi.
... kuid säilitada meediakanalite paljusus
Üksnes üldistest huvidest lähtuvad eesmärgid, näiteks inimelu kaitse, sotsiaalse, piirkondliku või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning meediakanalite paljususe edendamine, saavad õigustada meetmeid, millega nõutakse teenuse osutamist konkreetses sagedusalas.
Reguleerivate asutuste abivahendite valiku laiendamine
Elektroonilise side õigusliku raamistiku läbivaatamisel nõudsid parlamendiliikmed mis tahes sektoripõhise eelneva reguleerimise järkjärgulist vähendamist vastavalt sellele, kuidas konkurents elektroonilise side turgudel kasvab, et telekommunikatsiooniturgu reguleeriks lõpuks ainult konkurentsiõigus.
Läbivaadatud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste direktiivis öeldakse, et riikide reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik määratleda turge piirkondlikul tasandil. Uue teksti kohaselt võib riiklik reguleeriv asutus seega tühistada regulatiivsed kohustused geograafilistes piirkondades, kus juba valitseb tõhus infrastruktuurialane konkurents.
Tihedam koostöö turu reguleerimisel
Uue õigusaktiga nõutakse, et riikide reguleerivad asutused konsulteeriksid enne regulatiivsete otsuste vastuvõtmist komisjoni ja uue elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC). Sellistel juhtudel võtab BEREC arvamuse vastu oma 27 liikme absoluutse häälteenamusega.
Reguleeriv asutus peab võtma täiel määral arvesse komisjoni ja BERECi tõsiseid kahtlusi selle kohta, et kavandatav meede loob takistusi ELi ühtsel turul. Kokkulepitud teksti kohaselt teevad sellisel juhul BEREC, komisjon ja asjaomase riigi reguleeriv asutus tihedat koostööd, selleks et selgitada välja kõige sobivam ja tõhusam meede, enne kui riigi reguleeriv asutus võtab kasutusele parandusmeetmed.
Funktsioonipõhine eraldamine kui erandmeede
Uued eeskirjad võimaldavad riigi reguleerival asutusel panna integreeritud turgu valitsevale operaatorile kohustuse eraldada oma võrguinfrastruktuur majandusüksustest, mis pakuvad teenuseid kõnealuse infrastruktuuri kaudu – regulatiivne vahend, mida nimetatakse funktsioonipõhiseks eraldamiseks, kuid mis siiski ei muuda võrgule juurdepääsuõiguse ja võrguteenuste üldist omandilist kuuluvust.
Parlamendiliikmed ja nõukogu leppisid kokku, et riikide pädevad asutused võivad kõnealust erandmeedet kasutada üksnes juhul, kui hulgimüügiturgudel on tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid/turutõrked ning kui muude regulatiivsete vahenditega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi ja väljavaated tulevaseks infrastruktuuripõhiseks konkurentsiks on halvad. Sellisel juhul peab sõltumatu majandusüksus kõikidele võrku kasutavatele ettevõtetele pakkuma juurdepääsutooteid ja -teenuseid samade tähtaegadega ning võrdsete hinna- ja teenusetaseme tingimustega.
Infrastruktuuri jagamine
Veel üks regulatiivne vahend, mille läbivaadatud raamdirektiiv riikide reguleerivatele asutustele annab, on võimalus kohustada operaatoreid ühiselt kasutama võrguelemente ja nendega seotud vahendeid. Ettevõttelt, kellel on õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, võib näiteks nõuda hoone (sealhulgas hoonesisese) juhtmestiku, mastide, antennide, tornide, kaablikanalite, juhtmete, pääseluukide ja kaablikappide ühist kasutamist.
Investeeringud järgmise põlvkonna võrkudesse
Läbivaadatud direktiivis sedastatakse, et riikide reguleerivad asutused peaksid edendama tulemuslikku investeerimist uutesse ja täiustatud infrastruktuuridesse ning nende infrastruktuuride alast innovatsiooni, nagu näiteks uued kiudoptilised võrgud (nn järgmise põlvkonna võrgud). Direktiivis sedastatakse ka, et uute infrastruktuuride avamisel konkurentidele tuleb tagada, et juurdepääsukohustustes võetakse asjakohaselt arvesse investeerivate ettevõtete riske, ning võimaldada erinevaid koostöövorme investorite ja juurdepääsu soovivate isikute vahel, selleks et hajutada investeerimisriske.
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) moodustamises. Parlament kiitis kompromissteksti heaks 6. mail ja nõukogu 26. oktoobril 2009.
Erinevalt komisjoni esialgu kavandatud Euroopa Elektroonilise Side Turu Ametist (EECMA) on BEREC reguleerivate asutuste nõukogu, mille koosseisu kuuluvad liikmesriikide reguleerivate asutuste juhatajad ning hääleõigust mitteomav Euroopa Komisjoni esindaja.
Sõltumatut eksperdinõu andva organina esitab BEREC arvamusi ja soovitusi, selleks et aidata komisjonil – soovi korral ka Euroopa Parlamendil ja nõukogul – elektroonilise side raamdirektiivi tõhusalt ja järjepidevalt kohaldada. BEREC võtab arvamused vastu (näiteks piiriüleste vaidluste puhul) kahe kolmandiku häälteenamusega. See aitab tagada võrdsed võimalused turul tegutsejatele, ausa konkurentsi ja kvaliteetsed teenused kogu ELis, sest tagatakse, et riikide reguleerivad asutused kasutavad samalaadsetes turuolukordades samasuguseid vahendeid.
Kokkuleppe kohaselt pakub BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid väike büroo. BERECi bürood rahastatakse ühenduse eelarvest eraldatavast toetusest ja liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlikest rahalistest sissemaksetest.
Võrgu- ja infoturbeülesanded jäävad ENISAle
Parlamendi ja nõukogu kokkuleppe kohaselt ei võta BEREC üle võrgu- ja infoturbega seotud ülesandeid. Komisjoni oli algselt teinud ettepaneku olemasolev Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) uue organiga liita.