Fookuses
EP täiskogu istung Strasbourgis: 17.-20. mai 2010
Institutsioonid - 14-05-2010 - 16:38
Istung toob Strasbourgi enam kui 700 parlamendiliiget 27st ELi liikmesriigist
Majanduskriis, elundidoonorlus, energiatõhusus, pagulaste vastuvõtmine, lihaliimi kasutamine ning FIEdena töötavad naised on vaid mõned Strasbourgi istungi paljudest teemadest, millega parlamendiliikmed rinda hakkavad pistma. 17.-20. maini toimuval istungil arutavad saadikud ka Euroopa 2020 strateegiat majanduskasvu ja tööhõive heaks.
Lugege pikemalt maikuu istungist allolevast Fookusest, mida täiendame uudistega pidevalt istungi käigus.
Sommaire du dossier :
Ülevaade istungi peateemadest 
FIEdest naistele samad rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigused kui palgatöölistel 
Noorte töötus - suurenev probleem Euroopas 
Istungi avamine: Homofoobiavastase võitluse päeva tähistamine 
Richard Ashworth ELi põllumajanduspoliitika lihtsustamisest 
Riikide vaheline koostöö tagaks rohkem elundisiirdamisi 
"Made in" päritolumärgistuse kasutamine riietel võib saada kohustuslikuks 
Pagulaste vastuvõtmine: vabatahtlikud riigid võivad saada 6000 eurot iga ümberasustatud inimese kohta 
Raportöör Jean Lambert Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomisest 
FIEdena töötavate meeste abikaasadel peaksid olema samad rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigused kui palgatöölistel 
Energiatõhusus: 2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid 
Saadikud kinnitavad vajadust ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele 
EP kiitis heaks ELi ühised eeskirjad soodustamaks elundidoonorlust 
Saadikud tõkestasid "lihaliimi" kasutamise 
Saadikud soovivad ELi tugevamat majandusjuhtimist
Viide: 20100507FCS74267
Ülevaade istungi peateemadest
Noor reporter parlamendis töötamas
Majanduskriis parlamendi päevakorras esikohal
Saadikud arutavad komisjoni ja nõukoguga uut euroala laenamisinstrumenti ning sellega seotud majandusjuhtimise parandamise ettepanekuid. Fraktsioonid soovivad teada, kuidas komisjon ja nõukogu kavatsevad teha majanduse koordineerimise mehhanismid tõhusamaks ja milline on komisjoni ja parlamendi roll majandusjuhtimise tugevdamise töögrupi töös.
Ühised eeskirjad, et soodustada elundidoonorlust
Maksa, neeru või mõne muu elundi siirdamist vajavate inimeste ooteaeg peaks lühenema kui täiskogu toetab kompromissi, milleni parlamendi ja nõukogu läbirääkijad jõudsid siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite eelnõu osas. Parlamendiliikmed hääletavad lisaks Euroopa Komisjoni elundidoonorluse tegevuskava käsitlevat algatusraportit.
Energiatõhusus: tarbimise vähendamise lisameetmete lõpphääletus
Parlamendiliikmed hääletavad Strasbourgis uut hoonete energiatõhususe õigusakti ning ELi energiatõhususe märgise uut kujundust. Need meetmed, mis on ELi 2008. aasta kliimamuutuste paket lisad, lepiti nõukoguga kokku eelmisel aastal. Enne jõustumist peab parlamendi täiskogu õigusaktid kolmapäeval heaks kiitma.
Pagulaste vastuvõtmine: vabatahtlikud riigid võivad saada 6000 eurot iga ümberasustatud inimese kohta
Liikmesriigid, kes on vabatahtlikult nõus võtma vastu põgenikke kolmandatest riikidest, võivad saada kuni 6000 eurot ümberasustatud inimese kohta - nii näeb ette kodanikuvabaduste komisjoni poolt muudetud eelnõu. ELi riigid panustavad vähem ümberasustamisse kui teised arenenud riigid, nt USA, Austraalia ja Kanada. Parlament peaks samuti heaks kiitma ettepaneku asutada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, seda pärast kokkuleppe saavutamist nõukoguga.
„Made in” päritolumärgistuse kasutamine riietel võib saada kohustuslikuks
„Made in” päritolumärgistuse kasutamine Euroopas müüdavatel riietel võib saada kohustuslikuks, kui parlament toetab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esitatud muudatusettepanekuid ELi märgistussüsteemi kohta.
FIEdena töötavatel naistel peaks olema samad rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigused kui palgatöölistel
ELi liikmesriigid peaksid tagama FIEdena töötavatele naistele ja FIEdena töötavate meeste abikaasadele või elukaaslastele ühtse sotsiaalkindlustussüsteemi, sh vähemalt 14-nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse toetuse, öeldakse direktiivi eelnõus. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esitatud kompromissmuudatusettepanek ütleb, et see, kas FIEdena töötavad naised peaksid liituma sotsiaalkindlustussüsteemiga kohustuslikul või vabatahtlikul alusel, peaks olema liikmesriigi otsustada.
EP korrigeerib oma eelarvet Lissaboni lepingu uute kohustuste täitmiseks
Saadikud arutavad ja hääletavad parlamendi eelarvet: esiteks 2010. aasta eelarve korrigeerimist, et võimaldada parlamendil toime tulla uute kohustustega pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning seejärel järgmise aasta üksikasjalikku eelarvet.
Euroopa 2020 strateegia majanduskasvu ja tööhõive heaks
Parlament hääletab kolmapäeval Euroopa 2020 resolutsiooni, pärast seda kui 5. mail teemat täiskogul arutati. Parlament arutab ja hääletab ka mitmeid 2020 strateegiat käsitlevaid suulisi küsimusi ja raporteid, näiteks Louis Grechi (S & D, MT) raportit ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele, Liem Hoangi (S & D, FR) raportit riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta ning Lambert van Nistelrooij ( EPP, NL) teadusuuringute ja innovatsiooni assigneeringute raportit.
Parlament võib keelustada "lihaliimi" kasutamise
Saadikud hääletavad kolmapäeval võimalikku veise- ja seatrombiini kasutamise lubamist toidu lisaainena. Veise- ja seatrombiin on loomne ensüüm, mille eesmärk on lihatükid omavahel siduda, et tekiks üks lihatoode. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon avaldas oma vastuseisu lisaaine kasutamisele, kuna sel viisil valmistatud toit võib tarbijaid eksitada. Komisjoni ettepanek lubada trombiini kasutamine lükatakse tagasi kui enamik parlamendiliikmeid järgib keskkonnakomisjoni eeskuju.
Lisateave :
FIEdest naistele samad rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigused kui palgatöölistel
Kõigil rasedatel FIEdena töötavatel naistel või FIEde abistavatel abikaasadel peaks igal juhul olema õigus 14-nädalasele rasedus- ja sünnituspuhkusele©BELGA_Belpress_Philippe Turpin
ELi liikmesriigid peaksid tagama FIEdena töötavatele naistele ja FIEdena töötavate meeste abikaasadele või elukaaslastele ühtse sotsiaalkindlustussüsteemi, sh vähemalt 14-nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse toetuse, ütlevad saadikud direktiivi eelnõus, mida nad arutavad esmaspäeval, hääletavad teisipäevasel istungil.
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esitatud kompromissmuudatusettepanek ütleb, et see, kas FIEdena töötavad naised peaksid liituma sotsiaalkindlustussüsteemiga kohustuslikul või vabatahtlikul alusel, peaks olema liikmesriigi otsustada.
EL ajakohastab oma olemasolevat õigusakti, et tagada ühtsed sotsiaalkindlustusõigused FIEdena töötavatele naistele ja "abistavatele abikaasadele" või FIEdena töötavate meeste elukaaslastele. Abikaasad või elukaaslased ei ole palgatöötajad, kuid sellegi poolest abistavad FIEsid (tavaline põllumajanduses, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vabakutselistes ametites). Liikmesriigi enda valik peaks olema, kas FIEdena töötavate naiste ja FIEde abistavate abikaasade liitumine sotsiaalkindlustussüsteemiga peaks olema vabatahtlik või mitte, rõhutavad saadikud nõukoguga kokku lepitud kompromissettepanekus.
Kõigil rasedatel FIEdena töötavatel naistel või FIEde abistavatel abikaasadel peaks igal juhul olema õigus 14-nädalasele rasedus- ja sünnituspuhkusele, st. õigus minimaalsele sünnituspuhkuse hüvitisele nagu see on tavalistel palgatöötajatel vastavalt ELi rasedus-ja sünnitusepuhkuse direktiivile. Taas antakse liikmesriigile võimalus otsustada, kas puhkus peaks olema kohustuslik või vabatahtlik ning kas vastav sotsiaalkaitse võib olla ka "proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisega".
Raportöör Astrid Lulling ütles, et "sarnaselt palgatöötajatele peab üksikisikust ettevõtjatel olema sotsiaalne kaitse ja samuti peavad nad pensionikassasse maksma. "Veelgi olulisem on, et nende partnerid on kaitstud, eriti abielulahutuse korral. Nende ei tohi toetuda oma abikaasa kindlustusele."
Noorte töötus - suurenev probleem Euroopas
Kes otsib äsja ülikooli lõpetanud ilma kogemuseta noort spetsialisti? © Getty images
Majanduskriisi tingimustes on noorte töötus saanud väga tõsiseks probleemiks Euroopas - täna on töötuid 21,4 protsenti alla 25aastastest noortest. Saadikud kritiseerivad komisjoni 2011. aasta eelarveprojekti noorte väheses toetamises. Teisipäeval hääletab parlament Euroopa noorte strateegia üle järgmiseks 10ks aastaks.
Euroopas on hetkel töötud ligi 5,5 miljonit alla 25aastast noort, keda on proportsionaalselt kaks korda rohkem kui teisi elanikegruppe. See teeb noortest majanduskriisi tingimustes ühe haavatama rühma. Halb uudis on see, et analüüside järgi noorte töötus vaid suureneb.
"Alustades tööelu algust töötuna võib jätta pikaajalised armid," ütles Euroopa noorte strateegia raporti autor Georgios Papanikolaou, kreeka konservatiiv. "Noorte jaoks on täna vastuvaidlemata vähe töövõimalusi ning majanduskriis teeb olukorra vaid halvemaks."
Papanikolaou on koostanud raporti "ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine", mida parlament arutab teisipäeval, 18. mail.
ELi uuringud näitavad, et siis, kui noorte tööhõive väheneb, tõusevad vaesuse, haiguste ja kuritegevuse näitajad.
"Sellises tundlikus eas võitleb üks mees eneseteostuse eest ja töökoht on selle saavutamiseks üks põhielemente. Töötusega silmitsi seisev oma parimas aastais noor mees tunneb ilmtingimata stressi, depressiooni ja kurbust. Kui noortelt inimestelt võetakse ära lootus ja energia tuleviku osas, siis on kaalul kogu ühiskonna jätkusuutlikkus ja elujõulisus."
Papanikolaou sõnul on kõrgharidussüsteem vaja viia paremasse kooskõlla tööturu vajadustega.
Lisaks rõhutab raportöör ELi noorsoo strateegia olulisust, otsustava ja koordineeritud poliitika vajalikkust, mis keskendub haridusele ja sektoripõhisele lähenemisele.
Parlament arutab Papanikolaou raportit teisipäeval, 18. mail.
Istungi avamine: Homofoobiavastase võitluse päeva tähistamine
President Jerzy Buzek istungit avamas
Istungit avades teatas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, et EL tähistab 17. mail rahvusvahelist homofoobiavastase võitluse päeva. President kõneles lisaks tänavusest Euroopa päevast ning Karl Suure noorteauhinna üleandmisest. Lisaks õnnitles ta Ühendkuningriigi ning Ungari valitsust ametisse astumise puhul.
Euroopa Liit tähistab rahvusvahelist homofoobiavastase võitluse päeva kuuendat korda," ütles president Buzek istungit avades ning rõhutas, et vastavalt põhiõiguste hartale ning aluslepingutele on EL diskrimineerimise mistahes vormide vastu.
9. mail tähistati Schumani deklaratsiooni 60. aastapäeva ning seda päeva tähistatakse nüüd kui Euroopa päeva. 8. ja 9. mail korraldas parlament tava kohaselt lahtiste uste päevad - tänavu külastas parlamendihooneid Strasbourgis ja Brüsselis üle 30000 kodaniku.
Teisipäeval, 11. mail andis president Buzek Aachenis üle Karl Suure noorteauhinna. Esimene, teine ja kolmas koht läksid vastavalt Saksamaa, Iirimaa ja Bulgaaria noortele. Karl Suure põhiauhind anti kaks päeva hiljem Poola peaministrile Donald Tuskile.
President Buzek õnnitles Ühendkuningriigi ning Ungari uut valitsust ametisse astumise puhul ning avaldas lootust, et tegemist on stabiilsete ning otsusekindlate valitsustega.
Lõpetuseks toetas president Itaalia ning Ühendkuningriigi saadikute palvet saata kaastundeavaldused Afganistanis täna hommikul hukkunud kahe Itaalia sõduri perekondadele ning teiste NATO missiooni raames Afganistanis teeninud ning seal hukkunud sõdurite perekondadele.
Muudatused päevakorras
Bussi- ja veoautojuhtide tööaega käsitleva raporti (Bauer) arutelu ja hääletus lükati edasi juuni kuusse.
Kolmapäeval hääletatakse ettepanekut kiita heaks nõukogu eelarve täitmine.
Neljapäeval asendatakse Transnistria ajakirjanikku puudutav arutelu debatiga olukorra kohta Tais.
Richard Ashworth ELi põllumajanduspoliitika lihtsustamisest
Parlamendiliige Richard Ashworth pidas 1970ndatel Uus-Meremaal talu
ELi ühise põllumajanduspoliitika (CAP) bürokraatlikkus "võtab põllumeestelt aja tegeleda igapäevaselt oma karja ja põllumaaga", ütles raportöör Richard Ashworth CAPi eesolevat reformi kommenteerides. Reeglite lihtsustamine on reformi üks põhielemente, ütles ta intervjuus.
Mis on ühise põllumajanduspoliitika probleem?
CAP moodustab täna endiselt 40% ELi eelarvest. Samas, kui mainida CAPi inimesele tänavalt, siis esimesed assotsiatsioonid tekivad tal veinijärvede ja toidumägedega, mis toetavad ebatõhusust. Selline arutelu toimus 15 aastat tagasi, aga tänasel päeval tähendab CAP 500 miljoni eurooplase varustamist toiduga, mis on mõistliku hinnaga.
Euroopa elab hetkel läbi finantskriisi - kas põllumajandus suudab neis tingimustes säilitada oma senise osa eelarvest ka pärast 2013. aastat?
CAPi reform pole võimalik enne eelarvereformi. Majanduskriis, töötus ja paljud teemad polnud veel vaateväljas, kui me viimati CAPi reformisime. Siis olid teemadeks energiajulgeolek, kliimamuutus, rändekontroll. Kodanikud ootavad ka nende teemadega tegelemist, kuid sama eelarvega, mis varem. Põllumajandus peab tugevalt võitlema, et säilitada oma 40 protsendiline osakaal eelarvest.
Miks peaks CAPi lihtsustama? Kuidas saaksid põllumehed sellest kasu lõigata?
Põllumehed peavad täitma keskkonna, tervise ja heaolu standardeid. Tänane CAP on liiga bürokraatlik - on palju reegleid, mis ei ole riskidega proportsioonis.
Paljud põllumehed peavad juba täna täitma väga kõikehõlmavaid kvaliteedistandardeid. On väga ärritav, kui nädal hiljem tuleb mees ministeeriumist, joonlaud näpus, taaskord inspekteerima. Kogu paberimajandus tuleb taas esitada, sest skeemid ei ühildu. See võtab põllumeestelt aja tegeleda igapäevaselt oma karja ja põllumaaga.
Teine põllumeeste seas viha tekitav element on see, et ankeedis tehtud pisimagi vea eest ootab karistus - karistused on standardiseeritud ja väikenegi viga toob ebaproportsionaalselt suure karistuse. Tihtilugu tekivad need vead tahtmatult ning kohaliku toiduameti valeteabe tõttu. See on ebaaus. Esimese eksimuse korral ei tohiks kohe karistus järgneda.
2004. aastal liitunud riikide põllumehed saavad vähem toetusi kui nende kolleegid varem liitunud riikidest. Kas see muutub pärast 2013. aastat?
Tegu oli üleminekuaja reeglitega, mis järkjärgult ühilduvad EL15 omadega. Seal on oma loogika, kuid mul on teatud kahetsustunne EL12 põllumeeste osas, kes vaatavad üle aia oma briti, saksa ja prantsuse kolleegide poole, kes naudivad täistoetusi.
Teisest küljest annab üleminekuaeg teisi eeliseid - näiteks oluliselt madalamaid kulusid. Tahan, et põllumajandus oleks lihtsam, ausam ja läbipaistvam. Vastasel juhul näen ma ette, et uued liikmesriigid võivad blokeerida igasuguse CAPi või eelarve reformi. Ma saan neist aru.
Teie ise olite põllumees 70ndatel enne kui Ühendkuningriigi liitumist ELiga Uus-Meremaal. Mida räägiksite sealsetele farmeritele ELi põllumajandusest?
Esiteks teeksin selgeks, et suures osas ei soovi Euroopa põllumehed olla toetustest sõltuvad, vaid täielikult iseseisvad. Peame aga olema realistlikud - me ei ole Uus-Meremaal. Siinse põllumehe keskmine sissetulek on märgatavalt kõrgem kui Uus-Meremaal, samas kui farmerite keskmine sissetulek on vaid pool keskmisest palgast üldiselt. Ilma toetuseta oleksime me kriisis.
Riikide vaheline koostöö tagaks rohkem elundisiirdamisi
Kirurg võtab jääkastist välja siirdamiseks mõeldud maksa ©BELGA_SCIENCE
Iga päev sureb ELis 12 inimest, kes ei jõudnud ära oodata elundisiirdamist. Lühemad ooteajad, lihtsam sobivate doonorite leidmine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine - need on üleeuroopalise elundisiirdamise reeglite põhieesmärgid, mida arutavad parlamendiliikmed tänasel istungil. Homme toimub hääletus.
Hetkel ootab elundisiirdamise võimalust Euroopas ligi 60 000 inimest.
Doonorlusaktiivsus on liikmesriikides väga erinev, näiteks Hispaanias tehakse miljoni elaniku kohta 34,6 elundisiirdamist, Rumeenias aga 0,5. 81 protsenti eurooplastest toetavad doonorikaardi ideed, kuid umbes 12 protsendil see ka tõepoolest on.
Rohkem kättesaadavaid elundeid
Möödunud aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku elundisiirdamise ühiseks turuks ELis: liikmesriigid teevad koostööd, suurem kättesaadavate elundite arv ning nende kvaliteedi ja ohutuse tagamine, rohkem doonoreid.
Praegu tegelevad riikideülese elundisiirdamisega kaks organisatsiooni: Eurotransplant (Austria, Benelux, Horvaatia, Saksamaa, Sloveenia) ja Scandiatransplant (Rootsi, Taani, Soome, Norra, Island).
Direktiivi ettepanekus nähakse ette, et iga liikmesriik loob või määrab pädeva riikliku ametiasutuse.
Suur osa liikmesriikidest ei vaheta elundeid
"Eesmärk on rohkem elundeid suuremale hulgale patsientidele," kommenteeris EP raporti koostaja Miroslav Mikolášik, slovakkia konservatiiv. See nõuab suuremat riikide vahelist koostööd - hetkel ei kuulu ligi pooled liikmesriikidest kahte elundisiirdamisega tegelevasse organisatsiooni. Samas on neil riikidel "heakvaliteedilisi elundeid".
Eurotransplanti liikmed vahetavad aastas omavahel ligi 20 protsenti elundeist (3300 elundit), samas vaid 2 protsenti elundeist tuleb väljastpoolt Eurotransplanti liikmesriike.
Samaaegselt direktiiviga tegi komisjon ettepaneku elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskavaks aastateks 2009-2015.
Doonorikaart koos juhilubadega
Andres Perello Rodriguezi raport, mis on saanud keskkonna ja tervisekomisjoni heakskiidu, toetab tegevuskava, soovitades inimestele elundidoonorlust pakkuda siis, kui tehakse avaldus passi või autojuhilubade saamiseks.
"Tahame tagada, et inimesed, kel on ellujäämiseks vaja elundit, saaksid elada, et eurooplased, kes ootavad elundit, jääksid ellu," ütles Perello Rodriguez, hispaania konservatiiv.
Parlament hääletab elundidoonorluse küsimuste üle kolmapäeval, 18. mail.
"Made in" päritolumärgistuse kasutamine riietel võib saada kohustuslikuks
Valmistatud" ehk "made in" päritolumärgistuse kasutamine Euroopas müüdavatel riietel peaks olema kohustuslik©BELGA/FREY/Jean Francois
"Valmistatud" ehk "made in" päritolumärgistuse kasutamine Euroopas müüdavatel riietel peaks olema kohustuslik, ütleb parlament teisipäeval vastu võetud eelnõus. Lisaks märgivad nad, et peatselt võib olla vaja uut ELi ühtlustatud ning kohustuslikku märgistussüsteemi.
Riik päritolumärgisel tuleb muuta kohustuslikuks, et vältida tarbijate eksitamist märgistega, mille järgi on riided valmistatud ELi liikmesriigis, mitte kolmandates riikides nagu Hiina või Pakistan, ütlevad parlamendiliikmed. "Made in" märgised on praegu vabatahtlikud ja praktikas sõltub nende kasutamine kohalikest seadustest. Samas on nt USAs, Kanadas ning Jaapanis "made in" märgise kasutamine rangelt reguleeritud.
Uued tekstiilid kiiremini turule
Praegune ELi õigusakt tekstiiltoodete märgistamise osas piirdub ainult tekstiilkiudude nimetuste ühtlustamisega ja kiukoostise märgistamisega.
Kuigi parlament pidi algselt hääletama vaid Euroopa Komisjoni tehnilisi ettepanekuid (mille eesmärk on vähendada uute kiudude turulejõudmise aega), pöörasid saadikud selle poliitiliseks ettepanekuks, mille peamine eesmärk on muuta riigi märkimine päritolumärgisel kohustuslikuks.
ELi seadusandlus: uued märgistusnõuded võivad olla vajalikud
Et aidata tarbijatel teha teadlikumaid valikuid, palusid parlamendiliikmed komisjonil esitada kahe aasta jooksul aruanne ja vajadusel õigusakti ettepanek võimalike uute märgistusnõuete kehtestamise kohta liidu tasandil. Aruandes tuleks uurida hooldusnõuete (hetkel vabatahtlik), riiete ja jalanõude suuruse ning tervise, ohutusnõuete (süttivus, võimalikud allergeenid) ja sotsiaalse märgistuse ühtlustamist.
Resolutsiooni poolt hääletas 528, vastu 18 ja erapooletuks jäi 108 saadikut.
Pagulaste vastuvõtmine: vabatahtlikud riigid võivad saada 6000 eurot iga ümberasustatud inimese kohta
Parlament kiitis Rui Tavares'i (GUE/NGL, PT) raporti täna heaks 512 poolt- ja 81 vastuhäälega, erapooletuid oli 7.
Liikmesriigid, kes on vabatahtlikult nõus võtma vastu põgenikke kolmandatest riikidest, võivad saada kuni 6000 eurot ümberasustatud inimese kohta - nii näeb ette parlamendi poolt täna heaks kiidetud eelnõu. ELi riigid panustavad vähem ümberasustamisse kui teised arenenud riigid, nt USA, Austraalia või Kanada. Parlament kiitis samuti heaks ettepaneku asutada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, seda pärast kokkuleppe saavutamist nõukoguga.
2008. aastal osales EL ainult 6,7% ehk 4378 pagulase ümberasustamises ning vaid 10 liikmesriiki on osalenud ümberasustamise programmis alaliselt. Et innustada liikmesriike osalema ümberasustamises, tegid parlamendiliikmed ettepaneku anda esimesel aastal iga ümberasustatud inimese kohta 6000 eurot, teisel aastal 5000 ja igal järgneval aastal 4000 eurot.
Kahel esimesel kahel aastal antav lisasumma tuleb investeerida jätkusuutliku ümberasustamisprogrammi väljatöötamisse. Programmis juba praegu osalevad riigid saaksid iga ümberasustatud inimese kohta 4000 eurot.
Parlament kiitis Rui Tavares'i (GUE/NGL, PT) raporti täna heaks 512 poolt- ja 81 vastuhäälega, erapooletuid oli 7. Ümberasustamisprogramm järgib ELi ühiseid prioriteete, mille osas parlament ja nõukogu ei ole aga jõudnud kokkuleppele. Saadikud soovivad, et keskendutaks lastele ning naistele, kellel on oht langeda psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise ohvriks, saatjata alaealistele, eriravi vajavatele isikutele ning vägivalla ja piinamise ohvritele. Nõukogu soovib aga seada prioriteedid vastavalt pagulase geograafilisele piirkonnale või rahvusele.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
Parlament toetas Jean Lamberti (Greens / EFA, UK) raporti vastu võtmisega Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist. La Vallettas (Malta) asuv amet hakkab jagama teadmisi varjupaigataotlejaid vastu võtvatele riikidele. Ameti eesmärk on tugevdada koostööd riiklike ametiasutuste vahel ning anda haldusabi erilise surve all olevatele liikmesriikidele. Parlament ja nõukogu jõudsid teisel lugemisel kokkuleppele, et amet koordineerib ka ümberasustamist puudutavat infovahetust liikmesriikide vahel.
Kolmapäeval hääletab parlament Claude Moraes'i (S & D, UK) raportit Euroopa Pagulasfondi rahastamise kohta.
Raportöör Jean Lambert Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomisest
Jean Lambert: "Euroopal on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet vaja, sest meil on suured erinevused erinevate liikmesriikide asüüliseaduste vahel"
2008. aastal said ELi riigid, kel kõigil on väga erinevad asüülipoliitikad, kokki ligi 250 000 varjupaigataotlust. Sel istungil kiidavad parlamendiliikmed heaks ettepaneku asutada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, et ühtlustada liikmesriikide varjupaigapoliitikad. Raportöör Jean Lambert (briti roheline) selgitab ameti loomisega seotud küsimusi.
Jean Lambert, miks on ELil vaja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ja mis selle ülesanneteks saavad?
Euroopal on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet vaja, sest meil on suured erinevused erinevate liikmesriikide asüüliseaduste vahel. On liikmesriike, kes peaaegu kunagi ei anna kellelegi varjupaigaluba, on väga avatuid ja kompetentseid süsteeme.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet aitab idee järgi tõsta standardeid, et inimesed, kes vajavad kaitsed, ka seda saavad. See on põhjus, miks tegu on kiireloomulise küsimusega ja liikmesriigid, kes on surve all, tahad näha, et neid toetatakse ja et nende probleeme võetakse tõsiselt.
Iraagi põgenikul on ühes liikmesriigis tõenäosus saada kaitset 71%, samas kui teises vaid 2%. Kas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametist piisab, et viia ELi asüülisüsteemid vastavusse?
Tugiametist endast ei piisa täielikult, kuid see aitab kaasa. Üheks tema rolliks saab anda standardiseeritud teavet pagulaste päritoluriikide kohta.
Inimesed näiteks Iraagist, Tšetšeeniast ja teiste probleemsetest piirkondadest peavad tundma, et neid koheldakse õiglaselt ning et neid ei kohelda vaid nende riigi poliitika järgi.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet asutatakse Maltale. Kas teie meelest mõjutab see perspektiive ning aitab liigutada väikesi liikmesriike?
Peame olema väga hoolikad, et Malta enda teemad ei hakkaks domineerima. Teame, et Malta on suure surve all ja sinna satub palju inimesi, kellest osad on asüülitaotlejad ja osad ei ole. Kindlasti on Malta palju investeerinud oma asüülipoliitikasse ja nad tahavad väga seda ametit saada.
Osaliselt näitab Malta asukoht sümboolselt seda, et Euroopa Liit on nendega solidaarne. Samas on see ikka terve ELi asüülikontor.
Teie rääkisite nõukoguga läbi ameti rolli osas. Kas see vastab parlamendi ootustele?
Tahtsime, et ameti roll oleks pigem toetav kui jälgiv. Liikmesriigid aga soovisid teatud põhjustel, et sellest saab tugiamet.
Parlament arutas raportit teisipäeval ning hääletab kolmapäeval, 18. mail.
FIEdena töötavate meeste abikaasadel peaksid olema samad rasedus- ja sünnituspuhkuse saamise õigused kui palgatöölistel
ELi liikmesriigid peaksid tagama FIEdena töötavatele naistele ja FIEdena töötavate meeste abikaasadele või elukaaslastele ühtse sotsiaalkindlustussüsteemi ©BELGA/Alliance/Hans Wiedl
ELi liikmesriigid peaksid tagama FIEdena töötavatele naistele ja FIEdena töötavate meeste abikaasadele või elukaaslastele ühtse sotsiaalkindlustussüsteemi, sh vähemalt 14-nädalase rasedus- ja sünnituspuhkuse toetuse, ütleb parlament täna heaks kiidetud direktiivis.
Vabatahtlik või kohustuslik?
EL ajakohastab oma olemasolevat õigusakti, et tagada ühtsed sotsiaalkindlustusõigused FIEdena töötavatele naistele ja "abistavatele abikaasadele" või FIEdena töötavate meeste elukaaslastele. Abikaasad või elukaaslased ei ole palgatöötajad, kuid sellegi poolest abistavad FIEsid (tavaline põllumajanduses, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vabakutselistes ametites). Liikmesriigi enda valik peaks olema, kas naissoost FIEd ja FIEde abistavad abikaasad saaksid sotsiaalkindlustussüsteemiga liituda vabatahtlikult või peaks see olema kohustuslik, ütlevad saadikud nõukoguga kokku lepitud tekstis.
Kõigil rasedatel FIEdena töötavatel naistel või FIEde abistavatel abikaasadel peaks igal juhul olema õigus 14-nädalasele "piisavale rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele kutsetegevuse katkestamist ajal", st. õigus minimaalsele sünnituspuhkuse hüvitisele nagu see on tavalistel palgatöötajatel vastavalt ELi rasedus-ja sünnitusepuhkuse direktiivile.
Taas antakse liikmesriigile võimalus otsustada, kas puhkus peaks olema kohustuslik või vabatahtlik ning kas vastav sotsiaalkaitse võib olla ka "proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses osalemisega".
Ajutine asendamine
Juurdepääs mistahes riiklikule olemasolevale teenusele, mis tagab naise ajutise asendamise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, võib olla alternatiiviks rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele või selle osaks, ütlevad saadikud. Antud juhul ei saaks puhkusel olev naine täistoetust, vaid talle leitaks ajutine asendaja pereettevõttesse.
Ettevõtte asutamisel tuleb vältida diskrimineerimist
Viimasena kutsub parlament liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et tingimused, millega rajatakse ettevõte abikaasade (või elukaaslaste, kui neid tunnustatakse siseriikliku õiguse alusel) vahel ei ole rangemad kui teiste isikute vahel.
Järgmised sammud
Nõukogu peaks need muudatused kiitma heaks 7. juunil. Liikmesriikidel on seejärel 2 aastat, et rakendada kõiki kõnealuseid muudatusi või kuni 4 aastat juhul kui "liikmesriigil on raskusi" leida viise, kuidas tagada ühtne sotsiaalkindlustussüsteem naissoost FIEdele või FIEde abikaasadele ja elukaaslastele.
Energiatõhusus: 2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest ©BELGA_Novosti_Vitaliy Ankov
Saadikud võtsid teisipäeval vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada oma energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk - vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra. Liikmesriigid peavad kohandama oma ehitusalaseid õigusakte, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele. Olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.
Hoonete energiakulud moodustavad 40 % liidu energia kogutarbimisest, olles sellega Euroopas suurimaks emissiooniallikaks. Energiatõhususe parandamine aitab seega saavutada CO2 emissioonide vähendamise eesmärke.
Uus energiatõhususe direktiiv sätestab uutele hoonetele energiatõhususe nõuded ja olemasolevatele hoonetele miinimumnõuete rakendamise. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada need eesmärgid kulutõhusalt.
Kõrgemad standardid uutele hoonetele
Kõik hooned, mis on ehitatud 2020. aasta lõpust, peavad olema kõrge energiasäästlikkuse tasemega ning kasutama suurel määral taastuvenergiat. Ametiasutuste hoonete projektid peavad neid nõudmisi täitma juba kaks aasta varem. Osa vastavate muutuste rahastamisest tuleb ELi eelarvest.
Olemasolevate hoonete ajakohastamine
Võimalusel tuleb olemasolevate hoonete energiakasutust parandada suurte renoveerimistööde käigus. Omanikke julgustatakse renoveerimise käigus paigaldama nö "tarku mõõdikuid" ning asendama soojaveetorustiku ning kütte- ja kliimasüsteemid kõrge tõhususega alternatiividega nagu soojuspump. Lisaks nõutakse boilerite ja kliimaseadmete regulaarset ülevaatust.
Teisipäeval teisel lugemisel vastu võetud direktiiv on osa laiemast energiatõhususe seadusandlikust paketist.
Parlamendi raporti koostas Silvia-Adriana Ţicău (S&D, RO). Energiatõhususe märgise kujunduse raporti vastuvõtmist oodatakse saadikutelt kolmapäeval.
Saadikud kinnitavad vajadust ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele
Vene autokolonn Lõuna-Osseetias 23. augustil 2008 ©BELGA_AFP_DMITRY KOSTYUKOV
Armeenia, Aserbaidžaan ning Gruusia - Musta ning Kaspia mere vahele surutud riigid, millel on mõjukad naabrid nagu Venemaa, Türgi ja Iraan, on ELi jaoks olulise strateegilise tähtsusega. Samas hoiatab raportöör Evgeni Kirilov, et "kipume vahel unustama, et Lõuna-Kaukaasia asub Euroopas".
Tõsi see on, et Armeenial, Aserbaidžaanil ning Gruusial on merepiir Rumeenia ja Bulgaariaga.
Evgeni Kirilov on koostanuid raporti pealkirjaga "Vajadus ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele", mida ta tutvustab EP istungil neljapäeval, 20. mail, päeval, mil tavaliselt on istungi päevakavas inimõiguste ja välisküsimused.
Bulgaaria sotsiaaldemokraadist parlamendiliige kiidab heaks idapartnerluse initsiatiivi ning ütleb, et " kui julgeolek paraneb, siis muutuvad ka arenguvõimalused neid riikides palju paremaks". Sel juhul jääb kehtima ka tee liitumaks ELiga. "See ei ole juhus, et kolme riigiga algavad peagi assotsiatsioonilepingu läbirääkimised".
Lõuna-Kaukaasia poliitiline kaart
Milan Cabrnoch, kes on EP delegatsiooni esimees suheteks Armeenia, Aserbaidžaani ning Gruusiaga, ütles, et kolme Lõuna-Kaukaasia ELi liikmelikus on huvitav küsimus. "Sõltub, kuidas me vaatame Euroopa Liitu. Usun, et miski ei tohiks takistada neid riike saamaks ühel päeval liikmeks, kui nad täidavad liikmelisuse kriteeriumid."
Kirilovi sõnul pole EL on piirkonnas seni liiga aktiivne olnud. Venemaa-Gruusia kriisi juhtis tema sõnul piirkonnale ELi tähelepanu, kuid panustama peaks palju rohkem.
Kirilov toob välja Nagorno-Karabakhi piirkonna Aserbaidžaanis, mida kontrollib Armeenia vähemus ja kus suurema konflikt on igal hetkel lahvatamas. Tema sõnul peaks võtma EL kasutama iga võimalust, et olla kaasatud kahe kriisi - Nagorno-Karabakhi ja Venemaa-Gruusia - lahendamisse.
Lisaks Nagorno-Karabakhi kriisile rõhutab Cabrnoch energiajulgeoleku olulisust, toetust demokraatiale, inimõiguste ning meediaõiguste kaitsmist.
Kirilovi sõnul ei saa tegelikku edasiminekut toimuma ilma kolme riigi koostööta, mis omakorda ei saa toimuda ilma kahe kriisikolde likvideerimiseta. Kuidas saavutada koostöö? "Peaksime proovima julgustada kõiksugu erinevaid vahetusi - poliitilisi, kultuurilisi, noorte inimeste vahelisi."
Cabrnochi sõnu on ELi olulisim roll partnerlus ja kommunikatsioon.
EP kiitis heaks ELi ühised eeskirjad soodustamaks elundidoonorlust
Tollal 23aastane Jennifer Sutton vaatamas oma esimest südant, mis 2007. asendati doonori omaga ©BELGA/AFP/SHAUN CURRY
Elundi siirdamist vajavate inimeste ooteaeg peaks lühenema, sest parlament kiitis heaks siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite eelnõu. Direktiiv hõlmab kõiki elundidoonorluse etappe, alates elundi annetamisest kuni selle siirdamiseni ning võimaldab elundite vahetamist liikmesriikide vahel. Parlamendiliikmed kiitsid samuti heaks elundidoonorluse tegevuskava resolutsiooni.
Viimase 50 aasta jooksul on elundite siirdamine saanud tavapäraseks kogu maailmas ja on sageli ainus võimalik ravi. Aga järjekorrad on pikad - ELis ootab umbes 60000 patsienti sobivat elundit - ja iga päev sureb 12 inimest, kes ei jõudnud ära oodata elundisiirdamist. ELi ühiseid kvaliteedi- ja ohutusstandardeid on vaja elundite annetamise, siirdamise ja elundivahetuse hõlbustamiseks ELis. Nõukoguga kokku lepitud kompromissi poolt hääletas 643 ja vastu 16 saadikut, erapooletuid oli 8. Parlamendi raportöör direktiivi osas oli Miroslav Mikolášik (EPP, SK).
Kvaliteedi ja ohutuse tagamine
Oluliseks sammuks on pädeva asutuse määramine igas liikmesriigis, kes vastutab siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite eest. Selline asutus peab kehtestama eeskirjad, mis hõlmavad kõiki elundidoonorluse etappe, alates elundi annetamisest kuni selle siirdamise või kõrvaldamiseni, ning mis põhinevad direktiivis sätestatud kvaliteedi-ja ohutusnõuetel. Liikmesriigid võivad soovi korral säilitada või kehtestada rangemad eeskirjad.
Pädevad asutused peavad andma hankimisasutustele või siirdamiskeskustele tegevusloa, looma teavitus- ja haldussüsteemi tõsiste kõrvalekallete jaoks, koguma teavet siirdamiste tulemuste kohta ning teostama järelevalvet elundivahetuse üle teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Direktiiv sätestab samuti miinimumandmed, mida reeglina tuleb koguda iga annetatud organi kohta, ehkki erandite tegemine on võimalik kui riski ja kasu analüüs näitab, et eeldatav kasu on suurem kui risk. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et asjassepuutuvad tervishoiutöötajad on vastavalt kvalifitseeritud, pädevad ja koolitatud.
Elusdoonorid ja elundikaubanduse vastu võitlemine
Liikmesriigid peavad tagama "elusdoonorite võimalikult kõrge kaitse," ütlevad saadikud. Elundidoonorlus peab olema "vabatahtlik ja tasustamata", kuid parlamendiliikmed lisavad, et mittetasustamise põhimõte ei takista doonoritel saamast hüvitust, mis on rangelt piiratud annetamisega seotud kulude ja saamata jäänud tulu heastamisega. Liikmesriigid peavad keelama reklaami, mille sisuks on nõudlus inimelundite järele või nende kättesaadavus, juhul kui eesmärgiks on rahaline või sellega võrreldav kasu.
Liikmesriikidevaheline koostöö
Koostöö hõlbustamiseks loob komisjon pädevate asutuste võrgustiku ning võtab vastu eeskirjad teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel. Liikmesriigid võivad sõlmida kokkuleppeid Euroopa elundivahetusorganisatsioonidega ja delegeerida neile organisatsioonidele elundite vahetusega seotud ülesandeid.
Järgmised sammud
Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist.
Elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015)
Andres Perello Rodriguez (S&D, ES) algatusraportis tervitavad saadikud komisjoni elundidoonorluse tegevuskava ning rõhutavad, et siirdamiskoordinaator igas haiglas ning teabe ja parimate tavade vahetamine aitab riikidel, kus on elunditest suur puudus, tõsta elundite annetamist.
Saadikud kutsuvad liikmesriike üles kaaluma skeeme, kus kodanikele antakse võimalus liituda doonorite registriga passi või juhiloa taotlemisel, ning lisada isikutunnistusele või juhilubadele viide, mis näitab, et dokumendi omanik on elundidoonor. Liikmesriigid peaksid pakkuma võimalust liituda internetis siseriikliku ja/või üleeuroopalise doonorite registriga ning saadikud soovivad, et komisjon uuriks võimalust töötada välja süsteem, mille abil võetakse võimalikult paljudes liikmesriikides arvesse kodanike soovi.
Saadikud tõkestasid "lihaliimi" kasutamise
Sigadelt või veistelt saadud ensüümi saab kasutada lihatükkide omavaheliseks sidumiseks, et tekiks üks lihatoode©BELGA/Science
Parlament tõkestas "lihaliimi" trombiini kasutamise lubamise toidu lisaainena. Sigadelt või veistelt saadud ensüümi saab kasutada lihatükkide omavaheliseks sidumiseks, et tekiks üks lihatoode. Saadikud teatasid kolmapäeval toimunud hääletusel, et selline taastatud lihatoode kannab endas vastuvõetamatult kõrget tarbijate eksitamise riski.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lisada sigade/veiste trombiin heakskiidetud lisaainete nimekirja. Saadikud blokeerisid napi enamusega ettepaneku toetades keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni poolt koostatud resolutsiooni 370 poolthäälega, vastu oli 262 saadikut ja erapooletuid 32. Minimaalselt oli vaja 369 poolthäält, et parlament saaks kasutada oma vetoõigust, mis tal on kontrolliga regulatiivmenetluse järgi.
Keskkonnakomisjoni esimees Jo Leinen (S&D, DE) ütles pöördumises parlamendi poole: "Euroopa tarbijad peaksid olema kindlad, et nad ostavad tõelist lihalõiku või sinki, mitte lihatükke, mis on omavahel kokku liimitud." Teistsugust seisukohta väljendas Pilar Ayuso (EPP, ES), kes väitis, et liitmisprotsess on tunnistatud turvaliseks ning on mõnedes riikides juba kasutusel.
Liikmesriikide ametivõimudel on praegu võimalus riigi tasandil otsustada, kas lubada trombiini kasutamist "abiainena" toidus. Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk oli selgitada, et trombiin on toidu lisaaine, mille kasutamist tuleks reguleerida ELi tasandil. ELi õigusaktide järgi võib toidu lisaaine kasutamist lubada vaid juhul, kui see toob tarbijatele kasu ega eksita neid.
Komisjoni ettepaneku järgi oleks pidanud lihatooted, mille valmistamisel kasutatakse trombiini, olema vastavalt märgistatud ning nende kasutamine restoranides oleks välistatud. Sellele vaatamata leidsid saadikud, et vastavad meetmed ei oleks taganud tarbijate kaitsmist eksitamise eest.
Parlament rõhutas ka bakteriaalse infektsiooni ohtu trombiiniga lihatoodetes, arvestades et lihatükkide kokkusidumise protsess suurendab pinda ning protsess toimub külmtöötlusega.
Saadikud soovivad ELi tugevamat majandusjuhtimist
Kuidas päästa Euroopa majandus? Vasakult paremale: López Garrido Diego, Olli Rehn; Joseph Daul, Martin Schulz, Guy Verhofstadt, Rebecca Harms, Timothy Kirkhope, Lothar Bisky, Niki Tzavela.
Tugevam ELi tasandil majandusjuhtimine, stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine ning sanktsioonid neile riikidele, kes ei täida kohustusi. Kolmapäeval, 19. mail arutasid parlamendiliikmed efektiivsemat majanduslikku juhtimist Euroopas ja maailmas.
Hispaania riigisekretär ning ELi eesistujariigi esindaja Diego Lopez Garrido sõnul on lahendused kriisile järgmised: lühiajaline abi nagu näiteks Kreeka aitamine ja pikemas perspektiivis struktuurireformid pensionide, tervishoiu ja tööturu osas, tihedam majanduspoliitiline koostöö. "Peaksime töötama ka majandusliidu loomise suunas."
Euroopa majandus-ja rahandusvolinik Olli Rehn tutvustas komisjoni 12. mail avalikustatud lahendusi
• stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine
Hispaania riigisekretär ning ELi eesistujariigi esindaja Diego Lopez Garrido sõnul on lahendused kriisile järgmised: lühiajaline abi nagu näiteks Kreeka aitamine ja pikemas perspektiivis struktuurireformid pensionide, tervishoiu ja tööturu osas, tihedam majanduspoliitiline koostöö. "Peaksime töötama ka majandusliidu loomise suunas."
Euroopa majandus-ja rahandusvolinik Olli Rehn tutvustas komisjoni 12. mail avalikustatud lahendusi
• stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine
• konkurentsivõime tõstmine mõnedes riikides, sisenõudluse suurendamine teistes
• kriisi lahendamise mehhanismi loomine, mille tingimused peavad olema mitteahvatlevad, et keegi ei soovi seda kasutada
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Joseph Daul ei olnud rahul viimase kavaga võidelda kriisiga euroalas ning tema sõnul tuleb eelarve puudujääke veelgi vähendada. Daul soovib karistusi riikidele, kes ei täida oma kohustust edastada täpseid numbreid puudujäägi osas. "Kui me peame kõikjal tegema eelarvekärpeid, siis parlamendiliikmed ja riigiametnikud peavad olema teejuhiks."
Sotsiaaldemokraatide juht Martin Schulz kritiseeris reitinguagentuure, kes Kreeka probleemide tipphetkel "vaatavad juba järgmiseid sihtmärke, püüdes maha võtta Portugali". Schulzi sõnul tuleks neid kontrollida, nad peaksid tegutsema reeglite järgi. "Oleme loonud rahaliidu, kuid mitte majandusliitu - meil on vaja majandusjuhtimist- kõik, kes on selle vastu, pole sõnumist aru saanud."
Liberaalide juht Guy Verhofstadt palus nõukogul olla rahulik ja komisjonil tulla lagedale lahendustega ning mitte oodata nõukogu ja parlamendi järgi. "Pakett peaks sisaldama järgmist nelja elementi: konsolideeritud stabiilsuspakt, veenvam strateegia aastani 2020, IMF roll ja Euroopa võlakirjaturg.
• kriisi lahendamise mehhanismi loomine, mille tingimused peavad olema mitteahvatlevad, et keegi ei soovi seda kasutada
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Joseph Daul ei olnud rahul viimase kavaga võidelda kriisiga euroalas ning tema sõnul tuleb eelarve puudujääke veelgi vähendada. Daul soovib karistusi riikidele, kes ei täida oma kohustust edastada täpseid numbreid puudujäägi osas. "Kui me peame kõikjal tegema eelarvekärpeid, siis parlamendiliikmed ja riigiametnikud peavad olema teejuhiks."
Sotsiaaldemokraatide juht Martin Schulz kritiseeris reitinguagentuure, kes Kreeka probleemide tipphetkel "vaatavad juba järgmiseid sihtmärke, püüdes maha võtta Portugali". Schulzi sõnul tuleks neid kontrollida, nad peaksid tegutsema reeglite järgi. "Oleme loonud rahaliidu, kuid mitte majandusliitu - meil on vaja majandusjuhtimist- kõik, kes on selle vastu, pole sõnumist aru saanud."
Liberaalide juht Guy Verhofstadt palus nõukogul olla rahulik ja komisjonil tulla lagedale lahendustega ning mitte oodata nõukogu ja parlamendi järgi. "Pakett peaks sisaldama järgmist nelja elementi: konsolideeritud stabiilsuspakt, veenvam strateegia aastani 2020, IMF roll ja Euroopa võlakirjaturg.
Parlamendiliige Rebecca Harms (Greens/EFA) ütles, et rohelised soovivad majanduspoliitika tervikuna kohtlemist. "Et ei võideldaks vaid kriisi sümptomitega, vaid lahendatakse kriisi tervikuna."
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni liige Timothy Kirkhope märkis, et EL peaks rakendama jõulisemaid sanktsioone liikmesriikidele ning tutvuma juba nüüd eelarveprojektidega.
Lothar Bisky (GUE/NGL) sõnul peaks Euroopa olema rohkem kui ühe valuutaga ühisturg. "Valitsused kasutavad maksumaksjate raha, et päästa kasiinokapitalismi. Nagu Barroso ütles, et "kui meil ei ole majandusliitu, pole mingit mõtet rahandusliidul"". Tema sõnul tuleks luua sotsiaalmajanduslik liit, reguleerida finantssektorit, koordineerida maksupoliitikad, keelata riskifondid ning maksuparadiisid.
Niki Tzavela (EFD) soovitab ELile alalist majandusjuhtimise instrumenti.
Lisateave :
- Eelarve kontrolli komisjoni esimees de Magistris: Euroopa peab küsima garantiisid, sest Kreeka tegi palju vigu
- Goldman Sachs, Eurostat ja saadikud arutasid Keeka õppetunde
- Parlamendiliikmed arutasid eurotsooni ja juhtimise küsimusi Jean-Claude Trichet ja Olli Rehn´ga
- Europe 2020 strategy: how to make it work?
- Finantskriisi sõnastik (I): põhitõed