SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
27.11.2017 - (13419/2016 – C8‑0100/2017 – 2006/0058(NLE)) - ***
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Theresa Griffin
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
(13419/2016 – C8‑0100/2017 – 2006/0058(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13419/2016),
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist,
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0100/2017),
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8-0376/2017),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
Lepingu taust ja sisu
Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele anti 2003. aasta juunis volitus pidada läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega lennutranspordilepingu sõlmimiseks.
Läbirääkimiste eesmärk oli luua pooltevaheline avatud lennunduspiirkond. Selle mõte oli tagada ühtne lennutransporditurg, kus Euroopa ja USA lennuettevõtjad saaksid pakkuda lennuteenuseid ilma piiranguteta ning mis hõlmaks mõlema poole siseturgu.
Volituse eesmärgi täielik saavutamine oleks nõudnud olulisi muudatusi Ameerika Ühendriikide õigusaktides, eelkõige USA lennuettevõtjate välisomanduse ja välismaise kontrolli ning kabotaažiga seotud kehtivate õiguslike piirangute kõrvaldamist. Need küsimused on USAs praegugi veel poliitiliselt väga tundlikud. Seepärast tunnistati volituse puhul võimalust rakendada lepingut etapiviisiliselt.
2005. aasta novembris püüdis USA transpordiministeerium muuta välisomandusega seotud eeskirju ja esitas kavandatavate eeskirjade teatise (Notice of Proposed Rulemaking), et muuta eeskirjad paindlikumaks. Kuid 2006. aasta detsembris otsustas ta pärast üldsuselt, sealhulgas USA Kongressilt saadud paljude märkuste läbivaatamist teatise tagasi võtta.
Seepärast oli vaja uut lepingu eelnõu läbirääkimiste vooru, et muuta leping ELile vastuvõetavamaks.
Selle tulemusel esitati 2. märtsil 2007 uus esimese etapi lepingu eelnõu, mis allkirjastati 30. aprillil 2007 toimunud ELi ja USA tippkohtumisel. Nõukogu kiitis lepingu eelnõu heaks ja otsustas kohaldada seda ajutiselt alates 30. märtsist 2008[1].
Euroopa Parlament vastas uue lepingu eelnõule oma 14. märtsi 2007. aasta resolutsiooniga Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimise kohta (T6-0071/2007). Ta pidas esimese etapi lepingut tervitatavaks, kuna see oli oluline samm integreeritud Atlandi-ülese lennundusturu suunas, mis toob tarbijatele kasu, ja andis 11. oktoobril 2007 nõusoleku lepingu sõlmimiseks[2].
2008. aasta mais alustati läbirääkimiste teist etappi ja selle tulemusel sõlmiti protokolli vormis teise etapi leping, millega muudeti ajutist (esimese etapi) lepingut ja mis allkirjastati 24. juunil 2010, mil seda hakati ka ajutiselt kohaldama[3] (protokolli ratifitseerimise ja nõusoleku saamise protsess on veel pooleli).
Protokoll kujutab endast suurt edasiminekut, nähes muu hulgas ette täiendavad investeerimis- ja turulepääsuvõimalused ning koostööraamistiku tugevdamise reguleeritavates valdkondades, nagu ohutus, julgeolek ja keskkond. See sisaldab ka vastastikust kohustust „võimaluste edasise laiendamise“ suhtes (artikkel 21), mis käsitleb muu hulgas edusamme seoses välisomanduse eeskirjadega.
Saavutused
EL ja USA tähistasid 2017. aasta juulis Washingtonis ELi ja USA vahelise lennutranspordilepingu kümnendat aastapäeva. Lepingut peetakse üldiselt suurepäraseks saavutuseks. Atlandi-ülene turg hõlmab praegu kokku 55 miljonit reisijat, mis tähendab, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga teenindatakse 6,4 miljonit reisijat ja 52 linnapaari rohkem.
Siiski tuleb märkida, et nende reisijate osakaal, kes reisivad ELi ja USA lennujaamade kaudu, on vähenenud – 2000. aastal moodustasid nad 61 % maailma reisijatest, kuid 2015. aastal 38 %. See kajastab lennundusturu muutuvat olemust ja seda, et rahvusvahelises lennundussektoris tuleb teha varasemast tihedamat koostööd.
USA ja ELi lennundusturud on endiselt kõige arenenumad.
Menetlus
Lennutranspordileping (esimese etapi leping) allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007 ning seda on kohaldatud ajutiselt alates 30. märtsist 2008.
Euroopa Parlament andis oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks 11. oktoobril 2007.
Lennutranspordilepingu muutmise protokoll allkirjastati 24. juunil 2010 ja seda on alates sellest ajast ka ajutiselt kohaldatud.
Kõik liikmesriigid (v.a Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia) viisid ratifitseerimise lõpule 2014. aasta novembris[4].
2015. aasta oktoobris[5] esitas komisjon muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus lepingu sõlmimise kohta, et võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumist ning asjaolu, et Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia olid vahepeal saanud ELi liikmesriikideks.
Praegu Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks esitatud otsuse eelnõu sisaldab pärast seda, kui selle vaatasid läbi nõukogu õiguskeeleeksperdid, õiguslikke muudatusi tulenevalt Euroopa Kohtu 28. aprilli 2015. aasta otsusest[6].
Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu sõlmimiseks on nõukogul vaja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt Euroopa Parlamendi nõusolekut.
Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 99 ja artikli 108 lõike 7 kohaselt esitab vastutav parlamendikomisjon soovituse õigusakti ettepanek heaks kiita või tagasi lükata. Euroopa Parlament teeb otsuse ühe hääletusega ja muudatusettepanekuid lepingu kohta esitada ei saa. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekuid käsitletakse vastuvõetavana üksnes juhul, kui nendes esitatakse raportööri soovitusele vastupidine seisukoht.
- [1] Nõukogu 13., 16. ja 20. aprilli 2007. aasta otsused.
- [2] T6-0428/2007 ning transpordi- ja turismikomisjoni raport A6-0320/2007.
- [3] Lepingu tekst, ELT L 134, 25.5.2007, lk 4; protokolli tekst, ELT L 223, 25.8.2010, lk 1.
- [4] Need riigid ühinesid lepinguga oma ühinemisel ELiga.
- [5] COM(2015) 491 (final), 13. oktoober 2015.
- [6] Kohtuasi C-28/12: Euroopa Kohtu (Suurkoda) 28. aprilli 2015. aasta otsus, Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu, ELT C 213, 29.6.2015, lk 3.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
EÜ ja USA vaheline lennutranspordileping |
||||
Viited |
13419/2016 – C8-0100/2017 – COM(2006)0169 – C6-0210/2007 – 2006/0058(NLE) |
||||
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev |
7.6.2007 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 13.3.2017 |
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Theresa Griffin 7.12.2015 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.11.2017 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 0 3 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Pavel Telička, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Jakop Dalunde, Mark Demesmaeker, Jill Evans, Maria Grapini, Peter Kouroumbashev, Jozo Radoš, Olga Sehnalová |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Juan Fernando López Aguilar |
||||
Esitamise kuupäev |
27.11.2017 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
38 |
+ |
|
ALDE |
Gesine Meissner, Jozo Radoš, Dominique Riquet, Pavel Telička |
|
ECR |
Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Roberts Zīle, Kosma Złotowski |
|
EFDD |
Daniela Aiuto, Peter Lundgren |
|
GUE/NGL |
Merja Kyllönen |
|
PPE |
Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Massimiliano Salini, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp |
|
S&D |
Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Peter Kouroumbashev, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Juan Fernando López Aguilar, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Olga Sehnalová, Janusz Zemke |
|
Verts/ALE |
Michael Cramer, Jakop Dalunde, Jill Evans |
|
0 |
– |
|
/ |
/ |
|
3 |
0 |
|
EFDD |
Jill Seymour |
|
ENF |
Marie-Christine Arnautu |
|
PPE |
Dieter-Lebrecht Koch |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu