ŠĻą”±į > ž’
Ķ Ļ ž’’’ Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į '` šæ ŻĢ bjbj"9"9 EŹ @S @S Ä Q ’’ ’’ ’’ ¤ ž ž ž D Öb Öb Öb 8 c ¬ ŗd D
Ī ^Č L
o o $o $o $o $o ²o , Žo ŻĒ ßĒ ßĒ ßĒ ßĒ ßĒ ßĒ $ ŖÉ h Ģ ō Č ž öo $o $o öo öo Č ž ž $o $o Č ¤q ¤q ¤q öo ž $o ž $o Ä Ų ¤q öo ŻĒ ¤q ¤q É ž ž Ł $o žn PØLCĖĪ Öb xp ] , Q “6 .Č 0 ^Č P Ķ q X Ķ X ķ Ķ ž ķ d öo öo ¤q öo öo öo öo öo Č Č ^q F öo öo öo ^Č öo öo öo öo Ī Ī Ī $& ņ: ä' Ī Ī Ī ņ: 4 F @ ¤ 4 Ų " ś ž ž ž ’’’’
17.10.2013 A7-0166/ 001-180
MUUDATUSETTEPANEKUD 001-180
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raport
Gaston Franco A7-0166/2013
ELi üldine keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2020
Ettepanek võtta vastu otsus (COM(2012)0710 C7-0392/2012 2012/0337(COD))
_____________________________________________________________
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(5 a) 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi läbivaatamine ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide kindlaksmääramine parem keskkond parema elu heaks1 juhtis Euroopa Parlament tähelepanu kolmele prioriteedile, millel uus programm peaks põhinema, nimelt rakendamine ja tugevdamine, integreerimine ning rahvusvaheline mõõde.________________1Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0147.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5 b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(5 b) Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruandes Euroopa keskkond seisund ja väljavaated 2010. aastal (SOER 2010) juhitakse tähelepanu mitmele suurele keskkonnaprobleemile, mis on siiani lahendamata, ja asjaolule, et nende eiramine toob kaasa tõsiseid tagasilööke.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(6 a) Praeguse ja tulevase keskkonnapoliitika tõhus rakendamine on olulise tähtsusega kõrge tööhõive, konkurentsivõimelise majanduse, sotsiaalse stabiilsuse ning rikkaliku ja terve keskkonna tagamisel.Selgitus
Käesoleva dokumendi eri osades on rõhutatud, et keskkonnapoliitika on olulise tähtsusega sotsiaalse stabiilsuse, kõrge tööhõive ning rikkaliku ja tervisliku keskkonnaga konkurentsivõimelise majanduse tagamisel ELis. Muudatusettepanekus tuuakse need keskkonnapoliitika eelised kokkuvõetuna ja selgesõnalisemalt välja.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(7) Tuleb kehtestada Euroopa Liidu prioriteetsed eesmärgid 2020. aastaks, võttes arvesse 2050. aastani ulatuvat pikaajalist visiooni. Uus programm peaks põhinema poliitikaalgatustel, mis on esitatud strateegias Euroopa 2020, samuti ELi kliima- ja energiapaketis, teatises Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 edenemiskava, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020, ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas ja juhtalgatuses Innovatiivne liit. (7) Tuleb kehtestada Euroopa Liidu prioriteetsed eesmärgid 2020. aastaks, võttes arvesse 2050. aastani ulatuvat pikaajalist selget visiooni, et luua stabiilne, jätkusuutlikke investeeringuid ja majanduskasvu soodustav raamistik. Uus programm peaks põhinema poliitikaalgatustel, mis on esitatud strateegias Euroopa 2020, samuti ELi kliima- ja energiapaketis, teatises Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 edenemiskava, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020, ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas ja juhtalgatuses Innovatiivne liit.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(8) Programm peaks aitama saavutada neid keskkonnaeesmärke, mille suhtes liidus on juba kokku lepitud.(8) Programm peaks aitama saavutada neid keskkonnaeesmärke, mille suhtes liidus on juba kokku lepitud ja määratleda poliitikavaldkondi, kus tuleb püstitada täiendavaid eesmärke.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 9
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(9) Euroopa Liidus on kokku lepitud vähendada ELi kasvuhoonegaaside (KHG) heidet vähemalt 20 % võrra 2020. aastaks (30 % võrra eeldusel, et teised arenenud riigid kohustuvad heidet samal määral vähendama ja arenguriigid annavad samuti oma vastutustundele ja suutlikkusele vastava piisava panuse); tagada 2020. aastaks 20 % tarbitava energia pärinemine taastuvenergeetikast ning vähendada primaarenergia kasutust võrreldes prognoositud tasemega 20 % võrra, mis tuleb saavutada energiatõhusust suurendades.(9) Euroopa Liidus on kokku lepitud vähendada ELi kasvuhoonegaaside (KHG) heidet vähemalt 20 % võrra 2020. aastaks (30 % võrra eeldusel, et teised arenenud riigid kohustuvad heidet samal määral vähendama ja arenguriigid annavad samuti oma vastutustundele ja suutlikkusele vastava piisava panuse); tagada 2020. aastaks 20 % tarbitava energia pärinemine taastuvenergeetikast ning vähendada primaarenergia kasutust võrreldes prognoositud tasemega 20 % võrra, mis tuleb saavutada energiatõhusust suurendades. Nende lubaduste täitmist tuleb jätkata kliima- ja energiapoliitika olemasoleva raamistiku alusel, millega määratakse kindlaks siduvad eesmärgid aastaks 2030, et tagada pikaajaliste kliimapoliitiliste eesmärkide kulutõhus saavutamine.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(10) Liidus on kokku lepitud peatada 2020. aastaks ELis elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemiteenuste kahjustumine ja need võimaluste piires taastada ning suurendada ELi panust maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisesse.(10) Liidus on kokku lepitud peatada 2020. aastaks ELis elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemiteenuste kahjustumine ja need võimaluste piires taastada ning suurendada ELi panust maailma elurikkuse vähenemise ärahoidmisesse, samuti pikaajalisse visiooni, et 2050. aastaks liidu on bioloogiline mitmekesisus ja sellega seotud ökosüsteemi teenused piirkonna loodusvara kaitstud, hinnatud ning taastatud nii, et on arvesse võetud bioloogilise mitmekesisuse väärtust omaette ning ka selle olulist panust inimeste heaolusse ja majanduslikku jõukusesse.Selgitus
Muudatusettepanekuga kajastatakse komisjoni teatist (COM(2011)0244), nõukogu 25. ja 26. mai ning 23. juuni 2011. aasta järeldusi, samuti Euroopa Parlamendi seisukohta täiskogu istungjärgul vastu võetud raportis meie elukindlustuse, meie looduskapitali kohta: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020([2011/2307).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(10 a) Liit on seadnud eesmärgi peatada hiljemalt aastaks 2030 maakera metsapindala vähenemine ning vähendada alates 2020. aastast troopikametsade raadamist võrreldes 2008. aasta tasemega vähemalt 50% võrra1._______________1 Keskkonnanõukogu 2912. kohtumine 4. detsembril 2008.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 19
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(19) Prioriteetsete eesmärkide täitmiseks tuleks meetmeid võtta mitmel valitsemistasandil ja vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele.(19) Prioriteetsete eesmärkide täitmiseks tuleks meetmeid võtta mitmel valitsemistasandil ja vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ning uusimatele teaduslikele arengutele.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 20
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(20) Tähtis on kaasata valitsusväliseid osalejaid, et tagada programmi edu ja prioriteetsete eesmärkide täitmine.(20) Tähtis on läbipaistvalt kaasata valitsusväliseid osalejaid, et tagada programmi edu ja prioriteetsete eesmärkide täitmine.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 21
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(21) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisel ja ökosüsteemide kahjustumisel Euroopa Liidus on keskkonnale tõsised tagajärjed ning see läheb kalliks maksma kogu ühiskonnale tervikuna, eriti sellistes majandussektorites osalejatele, mis otseselt sõltuvad ökosüsteemiteenustest. (21) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisel ja ökosüsteemide kahjustumisel Euroopa Liidus ei ole tõsised tagajärjed mitte ainult keskkonnale ja inimeste heaolule, vaid ka tulevastele põlvkondadele, ning see läheb kalliks maksma kogu ühiskonnale tervikuna, eriti sellistes majandussektorites osalejatele, mis otseselt sõltuvad ökosüsteemiteenustest. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine on liidu jaoks probleem ka äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja territooriumitel, mis on bioloogilise mitmekesisuse koondumispaigad1, samuti ülejäänud maailmas seoses liidu ökoloogilise jalajäljega väljaspool oma piire. _______________1 Bioloogilise mitmekesisuse koondumispaigad on geograafilised piirkonnad, kus bioloogiline mitmekesisus on ohus. Äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid on 70 % Euroopa bioloogilise mitmekesisuse koduks ja seal leidub rohkem endeemseid liike kui Euroopa mandriosas.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 22
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(22) Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks liidus on märkimisväärselt võimalusi. See vähendab keskkonnasurvet ja suurendab konkurentsivõimet ning loob uusi majanduskasvu ja töökohtade allikaid, kuna paranenud tõhususega hoitakse kokku kulusid, innovatsioon tuuakse turule ja ressursse majandatakse paremini kogu olelusringi vältel.(22) Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energia ja ressursitõhususe suurendamiseks liidus on märkimisväärselt võimalusi. See vähendab keskkonnasurvet ja suurendab konkurentsivõimet ning loob uusi majanduskasvu ja töökohtade allikaid, kuna paranenud tõhususega hoitakse kokku kulusid, innovatsioon tuuakse turule ja ressursse majandatakse paremini kogu olelusringi vältel.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(22 a) Merekeskkonna seisundi halvenemine, kaasa arvatud ookeanide hapestumise tõttu, merepraht ja ookeanimüra on liidu merekeskkonnale tõsiseks ohuks.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 23
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(23) Keskkonnaprobleemid ja keskkonnamõju ohustavad jätkuvalt olulisel määral inimeste tervist ja heaolu, seetõttu oleks kasulik võtta meetmeid keskkonna seisundi parandamiseks.(23) Keskkonnaprobleemid ja keskkonnamõju ohustavad üha rohkem inimeste tervist ja heaolu, seetõttu oleks kasulik võtta meetmeid keskkonna seisundi parandamiseks ja nende võtmist tuleks ärgitada kõikides liidu poliitika aspektides.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(23 a) ELi kliimamuutuste poliitikas tuleks seada eesmärgiks terviklik lähenemisviis ja tunnistada, et kõik majandussektorid peavad andma panuse kliimamuutustega võitlemisse, et saavutada 2050. aasta eesmärgid. Lisaks heitkogustega kauplemise skeemiga kaetud valdkondadele on vaja täiendavaid meetmeid, et vastavalt jõupingutuste jagamist käsitlevale otsusele heitkoguseid kulutõhusalt vähendada ja teha seda viisil, mis stimuleerib keskkonnahoidlikke investeeringuid ning muudatusi tarbijate ja muude osaliste käitumises.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 24
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(24) Liidu keskkonnaõigustiku täielik ja ühtlane rakendamine kogu Euroopa Liidus on hea investeering keskkonda ja inimtervisesse ning samuti majandusse.(24) Liidu keskkonnaõigustiku täielik ja ühtlane rakendamine kogu Euroopa Liidus ei ole mitte ainult lepingutest tulenev kohustus, vaid ka hea investeering keskkonda ja inimtervisesse ning samuti majandusse.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 25
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(25) Liidu keskkonnapoliitika peaks jätkuvalt rajanema kindlatel tõenditel.(25) Liidu keskkonnapoliitika peaks jätkuvalt rajanema kindlatel teaduslikel alustel ja tõenditel ning olema vastuvõtlik uutele teaduslikele avastustele.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 26
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(26) Keskkonnaeesmärke peaksid toetama piisavad investeeringud.(26) Keskkonnaeesmärke peaksid toetama piisavad investeeringud ning tuleks ergutada avaliku ja erasektori partnerluse rakendamist, eelkõige jäätmemajandussektoris liidu struktuurifondide sihipärase toetuse kaudu vastavalt jäätmete raamdirektiivile. ELil tuleks seada rahaliste vahendite eraldamisel esmatähtsale kohale tegevused, mis jäävad jäätmehierarhias ülespoole (nt tuleks eelistada ringlussevõtutehaseid jäätmete kõrvaldamisele).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 27
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(27) Keskkonnateema lõimimine on möödapääsmatu, et vähendada teiste sektorite poliitikast ja tegevusest tulenevat survet keskkonnale ning jõuda keskkonna ja kliimaga seotud sihtidele.(27) Keskkonnateema lõimimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse on möödapääsmatu, et vähendada teiste sektorite poliitikast ja tegevusest tulenevat survet keskkonnale ning jõuda keskkonna ja kliimaga seotud sihtidele.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 30
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(30) Uus üldine keskkonnaalane tegevusprogramm peaks olema ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20 tippkohtumine) jätkuks ja toetama rahvusvahelist ja piirkondlikku protsessi, millega maailma majandust muundatakse kaasavaks keskkonnasäästlikuks majanduseks, mille taustal on säästev areng ja vaesuse vähendamine.(30) Liidu uue üldise keskkonnaalase tegevusprogrammiga tuleks nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil toetada ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20 tippkohtumine) võetud kohustuste täitmist, millega muundatakse maailma majandust kaasavaks keskkonnasäästlikuks majanduseks, mille taustal on säästev areng ja vaesuse vähendamine.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 33 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(33 a) Vastavalt komisjoni teatisele (COM(2012)0095) ja Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioonile Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest: usalduse suurendamine teadmisi ja reageerimisvõimet täiustades tuleks pöörata suuremat tähelepanu ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele.
___________1Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0077.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 lõige 1 punkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekb) muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnasäästlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks;b) muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnasäästlikuks, uuenduslikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks;
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 lõige 1 punkt e
Komisjoni ettepanekMuudatusettepaneke) parandada keskkonnapoliitika aluseks olevat tõendusbaasi;e) parandada keskkonnapoliitika aluseks olevaid teadmisi ja tõendusbaasi;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek2 a. Programm tagab keskkonnakaitse kõrge taseme ning kodanike õiglase ja püsiva heaolu kaudu kõrge elukvaliteedi.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 lõige 3
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek3. Kõiki programmis esitatud meetmeid, tegevusi ja sihte rakendatakse kooskõlas aruka reguleerimise põhimõttega ning vajaduse korral tehakse nende kohta terviklik mõjuhinnang.3. Kõiki programmis esitatud meetmeid, tegevusi ja sihte rakendatakse kooskõlas aruka reguleerimise põhimõttega, need peavad tuginema usaldusväärsetele teaduslikele andmetele ning vajaduse korral tehakse nende kohta terviklik mõjuhinnang.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 3 lõige 1
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek1. Euroopa Liit ja liikmesriigid vastutavad käesolevas programmis esitatud prioriteetsete eesmärkide täitmise tagamise eest. Nad käsitlevad tuvastatud probleeme sidusalt. Meetmeid võetakse subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvestades ja tasemel, mis sobib kõige paremini käesolevas programmis esitatud prioriteetsete eesmärkide ja nendega seotud tulemuste saavutamiseks.1. Euroopa Liit ja liikmesriigid vastutavad käesolevas programmis esitatud prioriteetsete eesmärkide täitmise tagamise eest. Nad käsitlevad tuvastatud probleeme sidusalt. Meetmeid võetakse pädevuse omistamise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid nõuetekohaselt arvestades ja tasemel, mis sobib kõige paremini käesolevas programmis esitatud prioriteetsete eesmärkide ja nendega seotud tulemuste saavutamiseks.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 4
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek4. Tublisti on edenenud keskkonnaeesmärkide lõimimine teistesse liidu poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse. Reformitud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on põllumajandustootjatele otsetoetuste maksmine alates 2003. aastast olnud seotud nõudega säilitada maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund ning järgida asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Kliimamuutusega võitlemisest on saanud energiapoliitika lahutamatu osa ning on tehtud edusamme ressursitõhususe, kliimamuutuse ja energiatõhususe alaste mureküsimuste lõimimisel teistesse peamistesse sektoritesse nagu transport ja hooned.4. Tublisti on edenenud keskkonnaeesmärkide lõimimine teistesse liidu poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse. Reformitud ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on põllumajandustootjatele otsetoetuste maksmine alates 2003. aastast olnud seotud nõudega säilitada maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund ning järgida asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Kliimamuutusega võitlemisest on saanud energiapoliitika lahutamatu osa ning on tehtud edusamme ressursitõhususe, kliimamuutuse ja energiatõhususe alaste mureküsimuste lõimimisel teistesse peamistesse sektoritesse nagu transport ja hooned. Tulevikus tuleks aga pöörata suuremat tähelepanu nõuetele vastavuse süsteemi tõhusamale rakendamisele.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 5
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek5. Siiski on paljud keskkonnaalased suundumused Euroopa Liidus endiselt murettekitavad ja selle kaalukaks põhjuseks on ka ELi kehtiva keskkonnaõigustiku puudulik rakendamine. Üksnes 17 % elupaikade direktiivi alusel hinnatud liikide ja elupaikade seisund on hea ning looduskapitali degradeerumine ja hävimine vähendab võimalusi ELi elurikkuse ja kliimamuutuse alaste eesmärkide saavutamiseks. Sellega kaasnevad suured kulud, mille maksumust ei ole majandus- või sotsiaalsüsteemis veel õieti hinnatud. ELi territooriumist on 30 % väga killustunud, mis mõjutab ökosüsteemide ühenduvust ja tervist ning nende võimet pakkuda teenuseid ja tagada liikidele elujõulised elupaigad. Kuigi ELis on õnnestunud majanduskasv lahutada KHG heitest, ressursikasutusest ja keskkonnamõjust, on ressursikasutus siiski suuresti jätkusuutmatu ja ebatõhus ning ka jäätmeid ei käidelda veel nõuetekohaselt. Selle tõttu lasevad ELi ettevõtjad käest palju võimalusi, mida ressursitõhusus konkurentsivõime, kulude vähendamise, suurema produktiivsuse ja tarnekindluse alal pakub. Vee kvaliteet ja õhusaaste tase tekitab mitmel pool Euroopas ikka veel probleeme ja ELi elanikud puutuvad endiselt kokku ohtlike ainetega, mis võivad kahjustada nende tervist ja heaolu. Jätkusuutmatu maakasutus neelab alla viljakad mullad ja mõjutab toiduga kindlustatust ning elurikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Mulla degradeerumine jätkub suuresti kontrollimatult.5. Siiski on paljud keskkonnaalased suundumused Euroopa Liidus endiselt murettekitavad ja selle kaalukaks põhjuseks on ka ELi kehtiva keskkonnaõigustiku puudulik rakendamine. Üksnes 17 % elupaikade direktiivi alusel hinnatud liikide ja elupaikade seisund on hea ning looduskapitali degradeerumine ja hävimine vähendab võimalusi ELi elurikkuse ja kliimamuutuse alaste eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu ohustatud liikide punasesse raamatusse on kantud 395 Euroopa looduslikku liiki, mis on märgitud kui kriitiliselt ohustatud. Nendest liikidest 110 on ohus sissetungivate võõrliikide tõttu. Sellega kaasnevad suured kulud, mille maksumust ei ole majandus- või sotsiaalsüsteemis veel õieti hinnatud. ELi territooriumist on 30 % väga killustunud, mis mõjutab ökosüsteemide ühenduvust ja tervist ning nende võimet pakkuda teenuseid ja tagada liikidele elujõulised elupaigad. Mitmesuguste inimtekkeliste ohtude tõttu ähvardab mereelupaiku ja liike liidu vetes jätkuvalt kadumine ja väljasuremine. Kuigi ELis on õnnestunud majanduskasv lahutada KHG heitest, ressursikasutusest ja keskkonnamõjust, on ressursikasutus siiski suuresti jätkusuutmatu ja ebatõhus ning ka jäätmeid ei käidelda veel nõuetekohaselt. Selle tõttu lasevad ELi ettevõtjad käest palju võimalusi, mida ressursitõhusus konkurentsivõime, kulude vähendamise, suurema produktiivsuse ja tarnekindluse alal pakub. Vee kvaliteet ja õhusaaste tase tekitab mitmel pool Euroopas ikka veel probleeme ja ELi elanikud puutuvad endiselt kokku ohtlike ainetega, mis kahjustavad nende tervist ja heaolu. Jätkusuutmatu maakasutus neelab alla viljakad mullad ja mõjutab ülemaailmset toiduga kindlustatust ning elurikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Mulla degradeerumine jätkub suuresti kontrollimatult. Selgitus
The ecological and economic justifications for action are compelling. Biological invasions are one of the main drivers of biodiversity loss. Invasive alien species may have far-reaching and harmful effects on the environment and natural resources for generations. Invasive alien species can also affect human life and health and cause serious economic damage to agriculture, forestry and fisheries, which is estimated to be at least EUR 12 billion per year in Europe alone. Postponing effective action further will prevent the EU from achieving its own biodiversity conservation objectives and its global biodiversity commitments.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 7
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek7. Kasvav ülemaailmne nõudlus kaupade ja teenuste järgi ning ressursside ammendumine, millega kaasnevad maailmamajanduse praegused rohkelt jäätmeid tekitavad tootmis- ja tarbimissüsteemid, suurendavad peamiste toorainete, maavarade ja energia maksumust, tekitavad rohkem saastet ja jäätmeid, suurendavad kogu maailma KHG heidet ja soodustavad maa degradeerumist, metsade raadamist ja elurikkuse kadumist. Ligi kaks kolmandikku maailma ökosüsteemidest on kadumas ja leidub tõendeid selle kohta, et maakera elurikkuse, kliimamuutuse ja lämmastikuringluse taluvuspiirid on juba ületatud. Suure tõenäosusega on 2030. aastaks puudu 40 % vett, kui ressursitõhusus märksa paremaks ei muutu. Samuti on risk, et kliimamuutus võimendab neid probleeme edaspidi, ja see on väga kulukas. aastal tekitasid osaliselt kliimamuutusest põhjustatud katastroofid ülemaailmselt majanduskahju üle 300 miljardi euro. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on hoiatanud, et looduskapitali jätkuva degradeerumise ja erosiooniga kaasneb oht pöördumatuteks muutusteks, mis ohustavad elatustaseme tõusu kaks sajandit ja tähendavad suuri kulutusi. 7. Kasvav ülemaailmne nõudlus kaupade ja teenuste järgi ning ressursside ammendumine, millega kaasnevad maailmamajanduse praegused rohkelt jäätmeid tekitavad tootmis- ja tarbimissüsteemid, ressursside säästva majandamise puudumine ülemaailmsel tasandil, mis suurendab peamiste toorainete, maavarade ja energia maksumust, tekitavad rohkem saastet ja jäätmeid, suurendavad kogu maailma KHG heidet ja soodustavad maa degradeerumist, metsade raadamist ja elurikkuse kadumist. Ligi kaks kolmandikku maailma ökosüsteemidest on kadumas ja leidub tõendeid selle kohta, et maakera elurikkuse, kliimamuutuse ja lämmastikuringluse taluvuspiirid on juba ületatud. Suure tõenäosusega on 2030. aastaks puudu 40 % vett, kui ressursitõhusus märksa paremaks ei muutu. Samuti on risk, et kliimamuutus võimendab neid probleeme edaspidi, ja see on väga kulukas1. aastal tekitasid osaliselt kliimamuutusest põhjustatud katastroofid ülemaailmselt majanduskahju üle 300 miljardi euro. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on hoiatanud, et looduskapitali jätkuva degradeerumise ja erosiooniga kaasneb oht pöördumatuteks muutusteks, mis ohustavad elatustaseme tõusu kaks sajandit ja tähendavad suuri kulutusi.__________________1Vastavalt Sterni ülevaatele kliimamuutuste majandustegurite kohta on kliimamuutuse üldkulud, kui selle vastu meetmeid ei võeta, võrdsed vähemalt 5% maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP) aastas. Kui lisada sellele veel laiemad ohud ja mõju, võib see number kasvada kuni 20%-ni SKPst.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 9
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek9. Selleks et tulevikus hästi elada, tuleb nüüd kiiresti ja üksmeelselt võtta meetmeid ökoloogilise vastupidavuse parandamiseks ja keskkonnapoliitikaga majanduse ja ühiskonna mõjutamisel saadava kasu maksimeerimiseks ning teha seda maakera ökoloogiliste võimaluste piire respekteerides. Käesolev programm kajastab ELi võetud kohustust muuta oma majandus kaasavaks keskkonnasäästlikuks majanduseks, kus kindlustatakse kasv ja areng, hoitakse inimeste tervist ja heaolu, pakutakse korralikke töökohti, vähendatakse ebavõrdsust, investeeritakse looduskapitali ja kaitstakse seda.9. Selleks et tulevikus hästi elada, tuleb nüüd kiiresti ja üksmeelselt võtta meetmeid ökoloogilise vastupidavuse parandamiseks ja keskkonnapoliitikaga majanduse ja ühiskonna mõjutamisel saadava kasu maksimeerimiseks ning teha seda maakera ökoloogiliste võimaluste piire respekteerides. Käesolev programm kajastab ELi võetud kohustust muuta oma majandus kaasavaks keskkonnasäästlikuks majanduseks, kus kindlustatakse kasv ja areng, hoitakse inimeste tervist ja heaolu, pakutakse korralikke töökohti, vähendatakse ebavõrdsust, investeeritakse ja kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid looduskapitali , mida see sisaldab oma tegeliku väärtuse ja olulise panuse tõttu inimeste heaolusse ja majanduslikku õitsengusse.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 10
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek10. Järgnev 2050. aasta visioon on mõeldud abiks tegevuse juhtimisel kuni 2020. aastani ja pärast seda: 2050. aastal elame me hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires. Meie õitseng ja heas tervises keskkond võrsuvad innovatiivsest ringmajandusest, kus midagi ei raisata ja kus loodusvarasid majandatakse ühiskonna vastupidavust suurendades. Meie majanduskasv on vähese CO2-heitega ja lahus ressursikasutusest ning näitab teed ülemaailmsele jätkusuutlikule majandusele.10. Järgnev 2050. aasta visioon on mõeldud abiks tegevuse juhtimisel kuni 2020. aastani ja pärast seda: 2050. aastal elame me hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires. Meie heaolu ja heas tervises keskkond võrsuvad innovatiivsest ringmajandusest, kus midagi ei raisata ja kus loodusvarasid majandatakse ühiskonna vastupidavust suurendades. Bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid kaitstakse, hinnatakse ja vajaduse korral taastatakse. Meie majanduskasv on vähese CO2-heitega ja lahus ressursikasutusest ning näitab teed ülemaailmsele jätkusuutlikule majandusele. ELis ja väljaspool seda toimib keskkonna-alane õiglus. Kõigil on võrdne juurdepääs keskkonna-alastele hüvedele. Keskkonna kahjustumisest põhjustatud koormised jaotatakse õiglaselt.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 11
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek11. Selline muudatus nõuab keskkonnaküsimuste täielikku lõimimist teiste valdkondade poliitikasse energeetikasse, transporti, põllumajandusse, kalandusse, majandusse ja tööstusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tööhõivesse ja sotsiaalpoliitikasse, et luua sidus ja ühine lähenemisviis. ELis toimuvat tegevust peaks täiendama suurem ülemaailmne tegevus ja naaberriikidevaheline koostöö, et ühiste probleemidega toime tulla.11. Selline muudatus nõuab keskkonnaküsimuste täielikku lõimimist teiste valdkondade poliitikasse energeetikasse, transporti, põllumajandusse, kalandusse, rahvusvahelisse kaubandusse, majandusse ja tööstusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tööhõivesse, kaubandusse, arengusse, välis-, julgeoleku- ja sotsiaalpoliitikasse ning haridusse ja koolitusse, et luua sidus ja ühine lähenemisviis. ELis toimuvat tegevust peaks täiendama suurem ülemaailmne tegevus ja naaberriikidevaheline koostöö, et ühiste probleemidega toime tulla.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 12
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek12. EL on muutuse käima lükanud pikaajaliste lõimitud strateegiatega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks, ressursitõhususe parandamiseks ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kiirendamiseks. Komisjon on veelgi lõiminud keskkonnaküsimusi ja -eesmärke viimasel ajal esitatud algatustesse muudes peamistes poliitikavaldkondades nagu energeetika ja transport, ning püüdnud suurendada saadavat keskkonnakasu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu, kalanduse ning ühtekuuluvuspoliitika reformidega, mis rajanevad praeguseks saavutatud edul.12. EL on muutuse käima lükanud pikaajaliste lõimitud strateegiatega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks, ressursitõhususe parandamiseks ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kiirendamiseks. Komisjon on veelgi lõiminud keskkonnaküsimusi ja -eesmärke viimasel ajal esitatud algatustesse muudes peamistes poliitikavaldkondades nagu energeetika ja transport, ning püüdnud suurendada saadavat keskkonnakasu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu, kalanduse ning ühtekuuluvuspoliitika reformidega, mis rajanevad praeguseks saavutatud edul. Sellega seoses tuleb siiski suuremat tähelepanu pöörata keskkonnanõuetele vastavuse alaste sätete rakendamisele.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 13
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek13. EL on alla kirjutanud paljudele rahvusvaheliselt kokkulepitud keskkonnakohustustele, sealhulgas ÜRO säästva arengu konverentsil (Rio+20), kus EL avaldas toetust lähenemisele, kus säästva arengu laiema strateegia keskne osa on kaasav keskkonnasäästlik majandus.13. EL on mitmepoolsete keskkonnalepingute raames alla kirjutanud paljudele rahvusvaheliselt juriidiliselt siduvatele kohustustele, sealhulgas ÜRO säästva arengu konverentsil (Rio+20) kokku lepitud kohustustele. Rio+20 lõppdokumendis tunnistatakse kaasavat keskkonnasäästlikku majandust olulise vahendina säästva arengu saavutamiseks ning sätestatakse raamistik tegevuseks, mis hõlmab kõiki kolme säästva arengu mõõdet, mis kajastuvad selle programmi prioriteetsetes eesmärkides. Lisaks lepiti selles dokumendis kokku, et tuleb töötada välja säästva arengu eesmärgid, et tugevdada institutsioonilist raamistikku ning arendada välja jätkusuutliku arengu rahastamise strateegia. EL ja selle liikmesriigid peavad nüüd tagama, et neid kohustusi täidetakse nii kodus, läbi sisepoliitika, kui ka globaalselt, panustades rahvusvahelisse tegevusse.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 14
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek14. Käesolev programm täiendab neid püüdeid ja selles määratletakse ELi prioriteetsed eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastani ulatuva ajavahemiku jooksul.14. Käesolev programm täiendab neid püüdeid ja selles määratletakse ELi prioriteetsed eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastani ulatuva ajavahemiku jooksul, ning soovituslikud suunised kuni 2050. aastani. See tagab rakendamise, soodustab riiklikke meetmeid ja aitab eri osalejatel teha tasuvaid investeerimisvalikuid.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 15
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek15. Paljudel juhtudel on nende eesmärkide saavutamiseks vaja tegutseda peamiselt riigi, piirkonna või kohalikul tasandil, vastavalt lähimuse põhimõttele. Teistel juhtudel on vaja täiendavaid ELi tasandi meetmeid. Kuna keskkonnapoliitika kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, on üks selle programmi eesmärkidest luua jagatud sihtide ja eesmärkide ühine omand ning tagada ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele võrdsed võimalused. Selged sihid ja eesmärgid annavad poliitikakujundajatele ja teistele sidusrühmadele, sealhulgas piirkonnad ja linnad, ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid ning üksikisikud, edasiliikumiseks orientiirid ja prognoositava tegevusraamistiku.15. Paljudel juhtudel on nende eesmärkide saavutamiseks vaja tegutseda peamiselt riigi, piirkonna või kohalikul tasandil, vastavalt lähimuse põhimõttele, eeldusel, et üldsuse arvamust tuleb keskkonnaküsimuste üle arutlemisel tõeliselt kuulda võtta. Teistel juhtudel on vaja täiendavaid ELi tasandi meetmeid. Kuna keskkonnapoliitika kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse, on üks selle programmi eesmärkidest luua jagatud sihtide ja eesmärkide ühine omand ning tagada ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele võrdsed võimalused. Selged sihid ja eesmärgid ning parimate tavade vahetamine annavad poliitikakujundajatele ja teistele sidusrühmadele, sealhulgas piirkonnad ja linnad, ettevõtjad ja sotsiaalpartnerid ning üksikisikud, edasiliikumiseks orientiirid ja prognoositava tegevusraamistiku.Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 16
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek16. ELi majandusliku õitsengu ja heaolu aluseks on looduskapital ja sealhulgas ökosüsteemid, mis tagavad meile eluks vajalikud kaubad ja teenuseid alates viljakast mullast ja multifunktsionaalsetest metsadest tootmismaa ja mereni, alates mageveest ja puhtast õhust tolmeldamiseni, üleujutuste kontrolli all hoidmiseni ja kliima reguleerimiseni ning looduskatastroofide eest kaitsmiseni. Märkimisväärne osa ELi õigusaktidest on suunatud looduskapitali kaitsmisele, säilitamisele ja suurendamisele, sealhulgas vee raamdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv, õhukvaliteedi direktiiv ja sellega seotud direktiivid ning elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv. Kliimamuutust, tööstusheidet ja jäätmeid käsitlevad direktiivid leevendavad samuti survet elurikkusele, kaasa arvatud ökosüsteemidele, liikidele ja elupaikadele.16. ELi majandusliku õitsengu ja heaolu aluseks on looduskapital, s.t. selle bioloogiline mitmekesisus, sealhulgas ökosüsteemid, mis tagavad meile eluks vajalikud kaubad ja teenuseid alates viljakast mullast ja multifunktsionaalsetest metsadest tootmismaa ja mereni, alates mageveest ja puhtast õhust tolmeldamiseni, üleujutuste kontrolli all hoidmiseni ja kliima reguleerimiseni ning looduskatastroofide eest kaitsmiseni. Märkimisväärne osa ELi õigusaktidest on suunatud looduskapitali kaitsmisele, säilitamisele ja suurendamisele, sealhulgas vee raamdirektiiv, linna reovee direktiiv1, nitraadidirektiiv2, merestrateegia raamdirektiiv, õhukvaliteedi direktiiv ja sellega seotud direktiivid ning elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv. Kliimamuutust, tööstusheidet ja jäätmeid käsitlevad direktiivid leevendavad samuti survet elurikkusele, kaasa arvatud ökosüsteemidele, mullale, liikidele ja elupaikadele.__________________1 Direktiiv 91/271/EMÜ2 Direktiiv 91/676/EMÜ
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 17
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek17. Siiski näitavad hiljutised hinnangud, et elurikkus ELis väheneb jätkuvalt ja enamik ökosüsteeme on tõsiselt kahjustatud. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020 on sätestatud sihid ja meetmed, mida on vaja võtta negatiivsete suundumuste tagasipööramiseks ja ökosüsteemiteenuste suurendamiseks. Seda tuleb täielikult rakendada, et EL võiks saavutada oma peamised elurikkuse alased eesmärgid aastaks 2020. Kuigi strateegias on esitatud meetmeid elupaikade ja linnudirektiivi (sealhulgas Natura 2000 võrgustik) rakendamise parandamiseks, nõuab peamiste sihtide saavutamine kõikide selliste kehtivate õigusaktide täielikku rakendamist, mille eesmärgiks on looduskapitali kaitse.17. Siiski näitavad hiljutised hinnangud, et elurikkus ELis väheneb jätkuvalt ja enamik ökosüsteeme on tõsiselt kahjustatud. Invasiivsed võõrliigid ohustavad elurikkust, inimeste tervist ja majandust oodatust rohkem. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020 on sätestatud sihid ja meetmed, mida on vaja võtta bioloogilise mitmekesisuse kao peatamiseks ning ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste alalhoidmiseks, taastamiseks ja tõhustamiseks. Seda tuleb täielikult rakendada, et EL võiks saavutada oma peamised elurikkuse alased eesmärgid aastaks 2020. Kuigi strateegias on esitatud meetmeid elupaikade ja linnudirektiivi (sealhulgas Natura 2000 võrgustik) rakendamise parandamiseks, nõuab peamiste sihtide saavutamine kõikide selliste kehtivate õigusaktide täielikku rakendamist, mille eesmärgiks on looduskapitali kaitse.Selgitus
Ökoloogilised ja majanduslikud argumendid tegutsemiseks on veenvad. Bioloogiline sissetung on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjuseid. Sissetungivad võõrliigid võivad avaldada pika aja jooksul keskkonnale ja loodusvaradele kaugeleulatuvat ja kahjulikku mõju. Sissetingivad võõrliigid võivad mõjutada ka inimeste elu ja tervist ning põhjustada tõsist majanduslikku kahju põllumajandusele, metsandusele ja kalandusele, mis ainuüksi Euroopas ulatub hinnanguliselt vähemalt 12 miljardi euroni aastas. Kui tõhusate meetmete võtmist järjest edasi lükatakse, takistab see ELil oma bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärkide saavutamist ja ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse alaste kohustuste täitmist.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 18
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek18. Hoolimata tänaseks tehtud tohututest pingutustest suudetakse vee raamdirektiivis sätestatud nõuet saavutada hea keskkonnaseisund 2015. aastaks täita tõenäoliselt üksnes umbes 53 % ELi pinnaveekogumite suhtes39. Samuti on risk, et ei jõuta merestrateegia raamdirektiivi eesmärgini saavutada hea keskkonnaseisund 2020. aastaks, muu hulgas selle tõttu, et Euroopa meredel jätkub ülepüük ja vesi on mereprahti täis. Ning samal ajal, kui ELi õhukvaliteedi- ja tööstusheitepoliitika on aidanud vähendada paljusid saastamise vorme, jätkub ökosüsteemide kahjustamine keskkonda vabaneva ülemäärase lämmastiku ja osoonisaastega, mida seostatakse transpordist, intensiivsest põllumajandusest ja elektritootmisest tuleneva heitega.18. Hoolimata tänaseks tehtud tohututest pingutustest suudetakse vee raamdirektiivis sätestatud eesmärki saavutada hea keskkonnaseisund 2015. aastaks täita tõenäoliselt üksnes umbes 53 % ELi pinnaveekogumite suhtes. Seetõttu peaksid nõuetele vastavust käsitlevad sätted hõlmama ka vee raamdirektiivi. Samuti on suure surve all merestrateegia raamdirektiivi eesmärk saavutada hea keskkonnaseisund 2020. aastaks, muu hulgas inimtekkeliste ohtude (nagu näiteks ülepüük), saastatus (sh veealune mürasaaste) ja mereprahi tõttu, millele lisanduvad üleilmse kliimasoojenemise mõjud (nt ookeanide hapestumine). Ning samal ajal, kui ELi õhukvaliteedi- ja tööstusheitepoliitika on aidanud vähendada paljusid saastamise vorme, jätkub ökosüsteemide kahjustamine keskkonda vabaneva ülemäärase lämmastiku ja väävli ning osoonisaastega, mida seostatakse transpordist, mittesäästvatest põllumajandustavadest ja elektritootmisest tuleneva heitega.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 18 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek18 a. Põllumajandusmaa ja metsad hõlmavad liidus 78% kogu maast, seetõttu on põllumajandusel ja metsandusel jätkuvalt oluline roll loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurmaastike säilitamisel, mis on eeltingimus muule inimtegevusele maapiirkondades. Metsastamisel on tähtis osa pinnase kinnistamisel ja kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, samas säästev põllumajandus aitab kaasa pinnase paremale säilitamisele ja vee kvaliteedile. Tuleks edendada ekstensiivseid ja traditsioonilisi meetodeid, mis on ökoloogiliselt ja loodushoiu seisukohast suure väärtusega, samuti kohalikku tootmist ja tarbimist, mis aitab samuti KHK heiteid ära hoida, ning tuleks panna piisavalt rõhku integreeritud ja uuenduslikele põllumajandustavadele, näiteks täppistehnoloogiale ja ökoloogilistele lähenemisviisidele. Eritähelepanu tuleks pöörata mulla viljakuse tõstmisele kemikaalivabade väetistega, jätkusuutliku saagikuse suurendamisele ja kaunviljade kasvatamisele. Kasutades õiget poliitikat, eeskätt ümberkorraldatud ÜPPd, on võimalik suurendada põllumajandusmaa ladustamisvõimsust. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (LULUCF) on ainuke sektor, mis oma ladustamisvõimsusega neelab süsinikku.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 19
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek19. ELi looduskapitali kaitsmine, säilitamine ja suurendamine nõuab seega ka probleemidega tegelemist nende lähtepunktis selleks tuleb muu hulgas paremini lõimida looduskapitali eesmärke teiste valdkondade poliitikasse ja tagada, et poliitika on sidus ja toob mitmekülgset kasu. Kõnealuste eesmärkide toetamiseks on kavandatud komisjoni poolt ELi põllumajandus-, kalandus- ja ühtekuuluvuspoliitika kohta esitatud reformiettepanekutes sisalduvad keskkonnahoidlikumaks muutmise elemendid, mida toestavad mitmeaastases finantsraamistikus 20142020 esitatud ettepanekud ELi eelarve keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Näiteks peaksid maapiirkondade veeökosüsteemid kasu saama sellest, et põllumajandustoetused on seotud vee raamdirektiivi asjaomastele nõuetele vastamisega, nagu on sätestatud komisjoni ettepanekutes ÜPP reformimise kohta40. Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmine edendab ka selliste keskkonnale kasulike põllumajandustavade kasutamist nagu põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade kaitsmine ning ökoloogiliselt väärtuslike põllu- ja metsamaade rajamine ja hooldamine.19. ELi looduskapitali kaitsmine, säilitamine, suurendamine ja väärtustamine nõuab seega ka probleemidega tegelemist nende lähtepunktis selleks tuleb muu hulgas paremini lõimida looduskapitali eesmärke teiste valdkondade poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse ning tagada, et poliitika on sidus ja toob mitmekülgset kasu. Kõnealuste eesmärkide toetamiseks on kavandatud komisjoni poolt ELi põllumajandus-, kalandus- ja ühtekuuluvuspoliitika kohta esitatud reformiettepanekutes sisalduvad keskkonnahoidlikumaks muutmise elemendid, mida toestavad mitmeaastases finantsraamistikus 20142020 esitatud ettepanekud ELi eelarve keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Maapiirkondade veeökosüsteemid peaksid saama kasu sellest, et põllumajandustoetused on seotud vee raamdirektiivis sätestatud objektiivsetele ja mõõdetavatele kriteeriumidele vastamisega, kuna rangetest keskkonnanõuetest kinnipidamisele orienteeritud põllumajandus võib mitte ainult kaitsta pinnase kvaliteeti ja seda püsikindlalt parandada ning kaitsta elurikkust maapiirkondades, vaid aidata ka suuresti parandada õhu- ja veekvaliteeti. Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmine edendab ka selliste keskkonnale kasulike põllumajandustavade kasutamist nagu põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade ja -karjamaade kaitsmine, jätkusuutlik agrometsandus ning ökoloogiliselt väärtuslike põllu- ja metsamaade rajamine ja hooldamine. Jätkusuutliku põllumajanduse oluline osa on tulevaste põlvkondade suhtes vastutustundlik majandamine, mis on samal ajal ressursisäästlik ja tootlik.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 20
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek20. Merekeskkonna puhul, kus merendussektor pakub majanduslikke võimalusi alates kalapüügist, laevandusest ja vesiviljelusest kuni tooraineni, avamereenergiani ja merebiotehnoloogiani välja, tuleb hoolt kanda selle eest, et nende kasutamine oleks ühildatav mere ja ranniku ökosüsteemide säilitamise ja säästva majandamisega.20. Merekeskkonna puhul lasub liidul esmane vastutus, kuna liidu merendussektor on maailma suurim, seda ka tänu ELi ülemeremaadele ja -territooriumitele. Kuna merendussektor pakub majanduslikke võimalusi alates kalapüügist, laevandusest ja vesiviljelusest kuni tooraineni, avamereenergiani ja merebiotehnoloogiani välja, tuleb hoolt kanda selle eest, et nende kasutamine oleks ühildatav mere ja ranniku ökosüsteemide säilitamise ja säästva majandamisega. Euroopa rannikuala tervikmajandamisel võib koos mereruumi säästva planeerimisega olla tulemuslik roll mere- ja rannikutegevuste koordineerimisel ning meredel ja ookeanidel lasuvate eri funktsioonide tasakaalustamisel. Merekeskkond on maha jäänud ka kaitse osas, kuna Natura 2000 merekeskkonna võrgustik, mis pidi valmima 2012. aastal1, ei ole siiani ökoloogiliselt ühtne ega toimiv. Jõupingutused, mida liikmesriigid on teinud Natura 2000 võrgustiku laiendamiseks meredele olemasolevate teadusalaste teadmiste ja nende omandamise programmide rakendamise alusel, et viia võrgustiku loomine lõpule, on märkimisväärsed, kuid neid tuleks jätkata. Merekaitsealade haldamise tõhusust tuleks parandada, eelkõige Vahemere piirkonnas. _______________1 COM(2006)0216, 22. mai 2006.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 21
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek21. Ökosüsteemidest lähtuvat lähenemist kliimamuutuse leevendamisele ja sellega kohanemisele, millest on kasu ka elurikkusel ja muude ökosüsteemiteenuste tagamisel, tuleks kasutada ELi kliimamuutuste poliitika osana laiemalt ning muid keskkonnaeesmärke nagu elurikkuse säilitamine ja vee kaitsmine tuleks võtta täielikult arvesse taastuvenergia kohta otsuste tegemisel. Lisaks sellele on vaja kasutusele võtta transpordiga seotud õhusaastele ja CO2-heitele suunatud meetmed.21. Ökosüsteemidest lähtuvat lähenemist kliimamuutuse leevendamisele ja sellega kohanemisele, millest on kasu ka elurikkusel ja muude ökosüsteemiteenuste tagamisel, tuleks kasutada ELi kliimamuutuste poliitika osana laiemalt ning muid keskkonnaeesmärke nagu elurikkuse säilitamine ning mulla ja vee kaitsmine tuleks võtta täielikult arvesse taastuvenergia kohta otsuste tegemisel. Lisaks sellele on vaja kasutusele võtta transpordiga seotud õhusaastele ja CO2-heitele suunatud meetmed.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 22
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek22. Maa degradeerumine, killustumine ja jätkusuutmatu kasutus ELis kahjustab mitmete peamiste ökosüsteemiteenuste tagamist, ohustab elurikkust ja suurendab Euroopa kaitsetust kliimamuutuste ja looduskatastroofide ees. Samuti soodustab see mulla degradeerumist. Enam kui 25 % ELi territooriumist mõjutab mulla vee-erosioon, mis kahjustab mulla funktsioone ja mõjutab magevee kvaliteeti. Mulla saastumine ja katmine on samuti püsivad probleemid. Arvatakse, et saastatud kohti on ELis üle poole miljoni ja kuni neid pole tuvastatud ega hinnatud, on nad jätkuvalt tõsise keskkonna- ja terviseriski lähtepunktid. Igal aastal hõivavad elamusektor, tööstus, transpordisektor ja vabaajasektor üle 1 000 km² maad. Sellist pikaajalist muutust on raske või kulukas tagasi pöörata ning peaaegu alati tuleb siis leida kompromiss mitmesuguste ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnavajaduste vahel. Liikmesriikide maakasutusega seotud planeerimisotsused peaksid muutuma palju jätkusuutlikumaks.22. Maa degradeerumine, killustumine ja jätkusuutmatu kasutus ELis ja väljaspool ELi kahjustab mitmete peamiste ökosüsteemiteenuste tagamist, ohustab elurikkust ja suurendab Euroopa kaitsetust kliimamuutuste ja looduskatastroofide ees. Samuti soodustab see mulla degradeerumist ja kõrbestumist. Enam kui 25 % ELi territooriumist mõjutab mulla vee-erosioon, mis kahjustab mulla funktsioone ja mõjutab magevee kvaliteeti. Mulla saastumine ja katmine on samuti püsivad probleemid. Arvatakse, et saastatud kohti on ELis üle poole miljoni ja kuni neid pole tuvastatud ega hinnatud, on nad jätkuvalt tõsise keskkonna-, majandus- ja sotsiaalse riski, sealhulgas terviseriski lähtepunktid. Igal aastal hõivavad elamusektor, tööstus, transpordisektor ja vabaajasektor üle 1 000 km² maad. Selline mulla kunstlik katmine mõjutab kahjulikult looduslikku veeringlust, kuna pinnavesi ei saa enam maapinda imbuda ja põhjavett täiendada. Kui muld ei saa enam vihmavett imada ja hoida, põhjustab suurenev äravool üleujutusi ja joogivee puudust. Sellist pikaajalist muutust on raske või kulukas tagasi pöörata ning peaaegu alati tuleb siis leida kompromiss mitmesuguste ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnavajaduste vahel. Liikmesriikide maakasutusega seotud planeerimisotsused peaksid seetõttu määrama täpselt kindlaks, millistes piirkondades on lubatud ehitada, ning kehtestama nende piirkondade suuruse piirangud. Laiaulatusliku katmise vältimatu mõju kompenseerimiseks tuleks alles jätta piisaval määral roheala, pidades eriti silmas bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja vee kaitsmist, et saavutada 2050. aastaks seatud eesmärk mitte hõivata allesjäänud maad.Mulla katmise tõsise probleemi lahendamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda meetmeid hoonestatud maa-ala vähendamiseks ning toidu, sööda ja taastuvate toorainete tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa säilitamiseks.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 23
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek23. Selleks et vähendada Euroopas peamisi inimtegevusest põhjustatud survetegureid maale, mullale ja muudele ökosüsteemidele, võetakse meetmeid selle tagamiseks, et maakasutusega seotud otsuste tegemisel kõigil asjakohastel tasanditel võetakse nõuetekohaselt arvesse nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja majandusele avalduvat mõju. Rio+20 tippkohtumise lõppdokumendis esitati üleskutse saavutada maailmas olukord, kus maa degradeerumine ei suurene. EL ja liikmesriigid peaksid mõtlema, kuidas seda kohustust oma pädevuse piires kõige paremini ellu viia ning kuidas käsitleda mulla kvaliteediga seotud küsimusi siduvas õigusraamistikus. Samuti seatakse säästva maa- ja mullakasutuse eesmärgid.23. Selleks et vähendada Euroopas peamisi inimtegevusest põhjustatud survetegureid maale, mullale ja muudele ökosüsteemidele, võetakse meetmeid selle tagamiseks, et maakasutusega seotud otsuste tegemisel kõigil asjakohastel tasanditel võetakse nõuetekohaselt arvesse nii keskkonnale kui ka ühiskonnale ja majandusele avalduvat mõju. Rio+20 tippkohtumise lõppdokumendis, milles tunnistati maa hea majandamise majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust, esitati üleskutse saavutada maailmas olukord, kus maa degradeerumine ei suurene. EL ja liikmesriigid peaksid viivitamata mõtlema, kuidas seda kohustust oma pädevuse piires kõige paremini ellu viia ning kuidas käsitleda mulla kvaliteediga seotud küsimusi, kasutades riskipõhist lähenemisviisi siduvas õigusraamistikus, mis toetub asjakohastele aspektidele, mis sisalduvad komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ1. Lisaks tuleks julgustada teadmiste ja kogemuste jagamist liikmesriikide vahel. Samuti tuleks seada säästva maa- ja mullakasutuse eesmärgid.________________1COM(2006)0232, 22.9.2006.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 24
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek24. On vaja jätkuvalt tegutseda selle nimel, et majandada toitainete ringlust kulutõhusamalt ja ressursitõhusamalt ning parandada väetiste kasutamise tõhusust. Seega on nende probleemide lahendamiseks vaja parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist.24. On vaja jätkuvalt tegutseda selle nimel, et majandada toitainete ringlust kulutõhusamalt ja ressursitõhusamalt ning parandada väetiste kasutamise tõhusust ja luua säästlik toitainete ringlus linnade ja maapiirkondade vahel. Seega on nende probleemide lahendamiseks vaja investeerida teadusuuringutesse, parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 24 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek24 a. Programmi mitme eesmärgi puhul oleks kasu vähem intensiivsest loomakasvatusest, sest tänu sellele väheneks lämmastiku- ja fosforiheide, kahaneks bioloogilise mitmekesisuse ohustamine ning paraneks mulla, õhu ja vee kvaliteet.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 25
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek25. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames toimuv tegevus, mille eesmärk on taastada 15 % ELi kahjustatud ökosüsteemidest ja laiendada rohelise taristu kasutamist, aitab maa killustumist vähendada. See suurendab jätkuvalt looduskapitali ja tõstab ökosüsteemide vastupidavust ning võib pakkuda kulutõhusaid võimalusi kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning katastroofiriski juhtimiseks. Samal ajal aitavad liikmesriikide pingutused kaardistada ja hinnata ökosüsteeme ja nende teenuseid ning 2015. aastaks planeeritud elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmise algatus aitab alal hoida igas mõõtmes looduskapitali varusid. Ökosüsteemiteenuste majandusliku väärtuse lõimimine ELi ja rahvusvahelistesse raamatupidamis- ja aruandlussüsteemidesse 2020. aastaks võimaldab ELi looduskapitali paremini majandada.25. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames toimuv tegevus, mille eesmärk on taastada 2020, aastaks 15 % ELi kahjustatud ökosüsteemidest ja laiendada rohelise taristu kasutamist, aitab maa killustumist vähendada. Seda eesmärki tuleb siiski pidada minimaalseks eesmärgiks, sest liit peaks taastamise osas püstitama palju kaugeleulatuvama eesmärgi, mis kajastaks tema enda ambitsioonikamat põhisihti ja 2050. aastani ulatuvat visiooni. Täiendusena linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi täielikule rakendamisele aitavad bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames võetud meetmed veelgi kaasa tervete ja vastupidavate ökosüsteemide loomisele ja säilitamisele ning nende teenuste parandamisele. See suurendab jätkuvalt looduskapitali ja tõstab ökosüsteemide vastupidavust ning võib pakkuda kulutõhusaid võimalusi kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning katastroofiriski juhtimiseks. Samal ajal aitavad liikmesriikide pingutused kaardistada ja hinnata ökosüsteeme ja nende teenuseid ning 2015. aastaks planeeritud elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmise algatus aitab alal hoida looduskapitali varusid. Ökosüsteemiteenuste majandusliku väärtuse lõimimine ELi ja rahvusvahelistesse raamatupidamis- ja aruandlussüsteemidesse 2020. aastaks võimaldab ELi looduskapitali paremini majandada.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Elurikkuse kadumine ja ökosüsteemiteenuste kahjustumine on peatatud ning ökosüsteeme ja nende teenuseid säilitakse ja suurendatakse.(a) Elurikkuse kadumine ja ökosüsteemiteenuste kahjustumine on peatatud ning ökosüsteeme ja nende teenuseid säilitatakse, taastatakse ja suurendatakse, eelkõige Natura 2000 võrgustiku täieliku rakendamise ja tõhusa kaitse abil, mida toetavad prioriteetsed tegevusraamistikud, ning rakendades elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmise põhimõtet.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 1 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Survetegurite mõju mage-, siirde- ja rannikuveele on märkimisväärselt vähendatud, et saavutada vee raamdirektiivis määratletud hea seisund või seda säilitada või suurendada.(b) Survetegurite mõju mage-, siirde- ja rannikuveele on märkimisväärselt vähendatud, muu hulgas valdkondadevaheliste meetmete abil, et saavutada vee raamdirektiivis määratletud hea seisund või seda säilitada või suurendada.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 1 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Õhusaaste mõju ökosüsteemidele ja elurikkusele on veelgi vähendatud.(d) Õhusaaste mõju ökosüsteemidele ja elurikkusele on märkimisväärselt vähendatud, et saavutada pikaajaline eesmärk mitte ületada kriitilist koormust ja taset.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 1 alapunkt g
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g) Metsad ja nende pakutavad teenused on kaitstud ning nende vastupanuvõime kliimamuutusele ja tulekahjudele paranenud.(g) Metsad ja nende pakutavad teenused on kaitstud ja neid kasutatakse jätkusuutlikult ning nende vastupanuvõime kliimamuutusele, tulekahjudele, tormidele ja kahjuritele on paranenud.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 1 alapunkt g a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g a) Liidu kodanikud osalevad aktiivselt liidu loodusvarade kaitsmisel, säilitamisel ja edendamisel ning aitavad tagada nende väärilist hindamist.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 1 alapunkt g b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g b) Tolmeldamist hoitakse kõrgel tasemel ja võetakse meetmeid mesilaste tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks ja vajaduse korral võetakse meetmeid, et kaasata selliste taimekaitsevahendite kasutamisse, mis teadusliku riskihinnangu alusel avaldavad mesilasperedele halba mõju, riski vähendavate meetmete rakendamine.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Täielikult rakendada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat.(a) Täielikult rakendada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ilma edasiste viivitusteta.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt a a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a a) Täiendavad meetmed on võetud selliste põllumajandussektorite kaitsmiseks, edendamiseks ja toetamiseks, mille puhul on tõestatud, et need aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, eelkõige mesindussektor.Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Täielikult rakendada Euroopa veevarude kaitsmise kava.(b) Täielikult rakendada vee raamdirektiivi ja Euroopa veevarude kaitsmise kava, muu hulgas nõuetele vastavuse meetmete abil.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt c
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c) Rohkem pingutada muu hulgas selleks, et hiljemalt 2020. aastaks tagada kalavarude hea seisund, alates 2015. aastast alustada kõigis püügipiirkondades püüki maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil või sellest allpool, ning kasutusele võtta kogu ELi hõlmav mereprahi koguste vähendamise eesmärk.(c) Rohkem pingutada muu hulgas selleks, et hiljemalt 2020. aastaks tagada kalavarude hea seisund, alates 2015. aastast alustada kõigis püügipiirkondades püüki maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil või sellest allpool, võidelda saastatuse vastu ja võtta kasutusele kogu ELi hõlmav mereprahi koguste vähendamise eesmärk ning viia lõpule liidu merekaitsealade võrgustiku loomine. Lisaks sellele luua ühtne rannikuala tervikmajandamine, et tagada pikaajaline tasakaal keskkonnakaitse ning mere- ja rannikualade säästva kasutamise vahel.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Pingutada rohkem selle nimel, et saavutada ELi õhukvaliteedi alaste õigusaktide nõuete täielik täitmine ning määratleda strateegilised eesmärgid ja tegevus 2020. aasta järgseks ajaks.(d) Saavutada ELi õhukvaliteedi alaste õigusaktide nõuete täielik täitmine ning määratleda strateegilised eesmärgid ja tegevus 2020. aasta järgseks ajaks.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt e
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(e) Pingutada rohkem, et vähendada mulla erosiooni ja suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust, parandada saastatud kohad ja suurendada maakasutuse aspektide lõimimist koordineeritud otsustusmenetlusse, millesse on kaasatud kõik valitsemistasandid ja mida toetab eesmärkide vastuvõtmine mulla ja maa kui ressursside kohta ning maakasutuse planeerimise kohta.(e) Pingutada rohkem, et vähendada mulla erosiooni ja suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust, parandada saastatud kohad ja suurendada maakasutuse aspektide lõimimist koordineeritud otsustusmenetlusse, millesse on kaasatud kõik valitsemistasandid ja mida toetab eesmärkide vastuvõtmine mulla ja maa kui ressursside kohta ning maakasutuse planeerimise kohta.Suurendada jõupingutusi selle nimel, et vähendada maakasutust ja säilitada põllumajandusmaa sööda, toidu ja taastuvate toorainete tootmiseks.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt f
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(f) Astuda edasisi samme muu hulgas linna- ja tööstusreoveest pärineva ning väetiste kasutamisest põhjustatud lämmastiku- ja fosforiheite vähendamiseks.(f) Astuda edasisi samme muu hulgas linna- ja tööstusreoveest pärineva ning väetiste kasutamisest põhjustatud lämmastiku- ja fosforiheite vähendamiseks ja fosforijääkide kogumiseks.Selgitus
Põllumajanduse jaoks olulise ühendi fosfori kogumist tuleks soosida, arvestades, et looduslikud varud kahanevad ja linnade reoveest võib leida märkimisväärseid koguseid.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 26 lõik 2 alapunkt g a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g a) Edendada avaliku teabe jagamist liidus keskkonnapoliitika kohta, parandada riiklikes koolisüsteemides keskkonnaharidust ja toetada rohujuure tasandi algatusi.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt - 27 (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek- 27. Strateegiaga Euroopa 2020 püütakse edendada säästlikku majanduskasvu, pidades esmatähtsaks madala süsinikuheitega majandust, mis on ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem, ning kasutades selle saavutamiseks kahte juhtalgatust, mis aitavad luua tasakaalu liidu keskkonna-alaste püüdluste ja tööstuspoliitika eesmärkide vahel. nimelt Ressursitõhus Euroopa ja Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika1; _______________1COM(2010)0614, 28. oktoober 2010.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 27
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek27. Strateegia Euroopa 2020 juhtalgatuse Ressursitõhus Euroopa eesmärk on toetada üleminekut majandusele, milles kõiki ressursse kasutatakse tõhusalt, majanduskasv on täielikult lahutatud ressursi- ja energiakasutusest ning nende keskkonnamõjust, vähendatakse KHGde heidet, suurendatakse konkurentsivõimet tõhususe ja innovatsiooni kaudu ning edendatakse suuremat energiajulgeolekut. Algatuse tugitaladeks on Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 edenemiskava, mis moodustavad raamistiku tulevasele tegevusele nende eesmärkide saavutamiseks.27. Juhtalgatuse Ressursitõhus Euroopa eesmärk on toetada üleminekut majandusele, milles kõiki ressursse kasutatakse tõhusalt, vähendatakse maavarade üldist kaevandamist ja kasutamist, majanduskasv on täielikult lahutatud ressursi- ja energiakasutusest ning nende keskkonnamõjust, vähendatakse KHGde heidet, suurendatakse konkurentsivõimet tõhususe ja innovatsiooni kaudu ning edendatakse suuremat energia- ja ressursijulgeolekut. Algatuse tugitaladeks on Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 edenemiskava ning liikmesriikidevaheline parimate tavade vahetus, mis moodustavad raamistiku tulevasele tegevusele nende eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 27 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek27 a. Biomajandus on Euroopa aruka ja rohelise majanduskasvu tagamisel põhitegur. Biomajandus avaldab eriti suurt mõju liidu piirkondlikele majandustele ning majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele. Biomajandus eeldab tooraine tarneahelatesse investeerimist, et tagada tooraine kättesaadavus.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 28
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek28. Innovatsioon on ressursitõhususe parandamiseks vajalik kõikides majandussektorites, et parandada konkurentsivõimet olukorras, kus ressursside hinnad tõusevad ning tooraineid on napilt ja nende tarnimine piiratud. Ettevõtlussektor on innovatsiooni ja sealhulgas ökoinnovatsiooni peamine käivitaja. Kuid turud ei anna tulemusi iseenesest. Väga on vaja liidu ja liikmesriikide tasandi valitsemissektori tegevust, et tagada ökoinnovatsioonile õiged raamtingimused, millega stimuleeritakse jätkusuutlike ettevõtlus- või tehnoloogialahenduste väljatöötamist keskkonnaprobleemide lahendamiseks.28. Innovatsioon on ressursitõhususe parandamiseks ja üldise ressursikasutuse vähendamiseks vajalik kõikides majandussektorites, et parandada konkurentsivõimet olukorras, kus ressursside hinnad tõusevad, sõltutakse impordist ning tooraineid on napilt ja nende tarnimine piiratud. Selleks et aidata kaasa toorainetega varustatuse kindlustamisele, tuleb tugevdada tööstuse ja jäätmekäitlussektori innovatsioonipartnerlusi ning teha rohkem teadusuuringuid oluliste tehnoloogiliste toorainete ringlussevõtu alal. Ettevõtlussektor on innovatsiooni ja sealhulgas ökoinnovatsiooni peamine käivitaja. Kuid turud ei anna tulemusi iseenesest. Väga on vaja liidu ja liikmesriikide tasandi valitsemissektori tegevust, et tagada ökoinnovatsioonile ja investeeringutele õiged õiguslikud raamtingimused, millega stimuleeritakse jätkusuutlike ettevõtlus- või tehnoloogialahenduste väljatöötamist keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja edendatakse säästvaid ressursikasutusviise.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 29
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek29. Selle olulise nõude täitmisega keskkonnaprobleemi lahendamiseks kaasneb ka suur ühiskondlik ja majanduslik kasu. Võimalik töökohtade arvu suurenemine, mis on tingitud üleminekust vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele, aitab saavutada strateegia Euroopa 2020 tööhõive alaseid eesmärke. ELi keskkonnatehnoloogiate ja teenustesektorite tööhõive on viimaste aastate jooksul kasvanud umbes 3 % aastas. Ökotööstuse maailmaturg on hinnanguliselt väärt vähemalt triljon eurot ja prognoositakse selle peaaegu kahekordistumist järgmise 10 aasta jooksul. Euroopa ettevõtjad on juba maailmas juhtpositsioonil ringlussevõtu ja energiatõhususe poolest ning neid tuleks õhutada kasu saama sellest ülemaailmse nõudluse kasvust, mida toetab ka ökoinnovatsiooni tegevuskava. Näiteks oodatakse ainuüksi Euroopa taastuvenergiasektoris enam kui 400 000 uue töökoha loomist 2020. aastaks.29. Selle olulise nõude täitmisega keskkonnaprobleemi lahendamiseks kaasneb ka suur ühiskondlik ja majanduslik kasu. Keskkonnapoliitika kaudu tuleb suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, et edendada liidu jätkusuutlikku tööstust. Võimalik töökohtade arvu suurenemine, mis on tingitud üleminekust ohutule ja jätkusuutlikule vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele, aitab saavutada strateegia Euroopa 2020 tööhõive alaseid eesmärke. ELi keskkonnatehnoloogiate ja teenustesektorite tööhõive on viimaste aastate jooksul kasvanud umbes 3 % aastas. Ökotööstuse maailmaturg on hinnanguliselt väärt vähemalt triljon eurot ja prognoositakse selle peaaegu kahekordistumist järgmise 10 aasta jooksul. Euroopa ettevõtjad on juba maailmas juhtpositsioonil ringlussevõtu ja energiatõhususe poolest ning neid tuleks õhutada kasu saama sellest ülemaailmse nõudluse kasvust, mida toetab ka ökoinnovatsiooni tegevuskava. Näiteks oodatakse ainuüksi Euroopa taastuvenergiasektoris enam kui 400 000 uue töökoha loomist 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 29 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek29 a. Et seda saavutada, peab EL looma ja säilitama tingimused ökoloogilise tööstuse arenguks, sh tuleb kindlustada piisava toorainevaru olemasolu1._______________1COM(2011)0025, 2. veebruar 2011, Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 29 b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek29 b. Lisaks annab partnerlus tugevama Euroopa majanduse nimel vahendid investeeringute ja innovatsiooni elavdamiseks kuues keskkonnasäästliku majandusega seotud kasvaval turul, nimel: arenenud tootmistehnoloogiad keskkonnasõbraliku tootmise jaoks, võtmetehnoloogiad, piimapõhised tooted, säästev ehitus ja toorained, keskkonnahoidlikud sõidukid ja laevad ning arukad energiavõrgud1._______________1 COM(2012)0582, 10. oktoober 2012, Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks tööstuspoliitika ajakohastatud teatis.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 30
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek30. ELi kliima- ja energiapaketi täielik rakendamine on tähtis, et jõuda 2020. aastaks kindlaksmääratud vahe-eesmärkideni ja 2050. aastaks üles ehitada konkurentsivõimeline ja vähese CO2-heitega majandus. EL püsib praegu ajakavas oma KHG heite vähendamisel 20 % võrra 1990. aasta tasemest aastaks 2020, kuid 20 % energiatõhususe sihtmärk nõuab palju kiiremat tõhususe parandamist. See on tähtis ka praeguses olukorras, kus energianõudlus kasvab pidevalt ja jätkuvalt arutletakse selle üle, kas kasutada maad toidu või bioenergia tootmiseks. Uuelt energiatõhususe direktiivilt oodatakse suurt panust selle suhtes.30. ELi kliima- ja energiapaketi täielik rakendamine on tähtis, et jõuda 2020. aastaks kindlaksmääratud eesmärkideni ja ehitada 2050. aastaks üles konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja vähese CO2-heitega majandus, mis põhineb taastuvenergia kasutamisel. EL püsib praegu ajakavas oma KHG heite vähendamisel 20 % võrra 1990. aasta tasemest aastaks 2020 ja võib saavutada rohkemgi, kuid 20 % energiatõhususe sihtmärk nõuab palju kiiremat tõhususe parandamist kõikidel tasanditel. Arvestades, et uuelt energiatõhususe direktiivilt oodatakse suurt panust selle suhtes, tuleks seda täiendada, sätestades nõuded kõikide ELi turule sisenevate energiaga seotud toodete energiakasutuse kohta. See on tähtis ka praeguses olukorras, kus energianõudlus kasvab pidevalt. Energiatõhususega peab kaasnema ka ressursside tõhus kasutamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurenevale konkurentsile maa kasutamisel toidu või energia tootmiseks. Samuti on väga oluline tagada, et puiduvarusid, sealhulgas energeetilistel eesmärkidel kasutatavat biomassi, hallatakse jätkusuutlikult ja ka kasutatakse võimalikult tõhusalt, võttes seejuures arvesse mitmetasandilise kasutuse põhimõtet, samuti puiduvarude erineva kasutuse majanduslikku konteksti. See aitaks kaasa madala süsinikuheitega majanduse loomisele.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 31
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek31. Kõikidel majandussektoritel tuleb aidata vähendada KHG heidet, et EL suudaks anda oma õiglase osa, kui kogu maailm pingutab. ELil tuleb kokku leppida järgmised sammud 2020. aasta järgseks kliima- ja energiaraamistikuks, et valmistuda rahvusvahelisteks läbirääkimisteks uue õiguslikult siduva lepingu sõlmimiseks, kuid ka selleks, et anda liikmesriikidele ja tööstusele selge raamistik vajaminevate keskpikkade investeeringute tegemiseks. Seetõttu on ELil vaja kaaluda poliitikavõimalusi, kuidas 2020. aasta järgsel perioodil saavutada vähese CO2-heitega majanduse edenemiskavas sätestatud vähendamine. Aastani 2050 vastuvõetud energia tegevuskava ja transpordi valget raamatut peavad toetama tugevad poliitikaraamistikud. Lisaks sellele tuleb liikmesriikidel välja töötada ja kehtestada pikaajalise kulutõhusa vähese CO2-heitega arengu strateegiad, et saavutada ELi eesmärk vähendada sajandi keskpaigaks KHG heidet 8095 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on osa ülemaailmsest püüdest hoida keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on jätkuvalt ELi 2020. aasta järgse kliimapoliitika tugisammas.31. Kõikidel majandussektoritel tuleb aidata vähendada KHG heidet, et EL suudaks täita oma lubaduse ja saavutaks eesmärgi vähendada 2050. aastaks KHG heidet 1990. aastaga võrreldes 8095 %. ELil tuleb kiiresti kokku leppida järgmised sammud 2020. aasta järgseks uueks kliima- ja energiaraamistikuks, mis sisaldaks kolme õiguslikult siduvat eesmärki heitkoguste vähendamise, energiatõhususe suurendamise ja taastuvenergia osas, et valmistuda aktiivseks osalemiseks rahvusvahelistel läbirääkimistel uue õiguslikult siduva lepingu sõlmimiseks 2015. aastaks, kuid ka selleks, et anda liikmesriikidele ja tööstusele selge õigusraamistik vajaminevate keskpikkade ja pikkade investeeringute tegemiseks Seetõttu on ELil vaja kaaluda poliitikavõimalusi, kuidas 2020. aasta järgsel perioodil saavutada vähese CO2-heitega majanduse edenemiskavas sätestatud vähendamine kooskõlas esildatud vahe-eesmärkide ja uusimate teaduslike seisukohtadega. Aastani 2050 vastuvõetud energia tegevuskava ja transpordi valget raamatut peavad toetama tugevad poliitikaraamistikud, vaheeesmärgid ja eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050. Lisaks sellele tuleb liikmesriikidel välja töötada ja kehtestada pikaajalise kulutõhusa vähese CO2-heitega arengu strateegiad, et saavutada ELi eesmärk süsinikuheidete vähendamiseks sajandi keskpaigaks võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on osa ülemaailmsest püüdest hoida keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on jätkuvalt ELi 2020. aasta järgse kliimapoliitika tugisammas ning seda tuleb struktuuriliselt ümber korraldada, et luua stiimuleid investeerimiseks madala süsinikdioksiidiheitega ja säästvatesse tehnoloogiatesse. Et täita oma rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi, peab liit olulisel määral toetama arenguriike nende püüdlustes leevendada kliimamuutuse mõjusid, suurendades nende suutlikkust, andes rahalist abi ja võimaldades tehnosiiret.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 33
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek33. Võetakse ka meetmeid selleks, et jätkuvalt parandada ELi turul pakutavate kaupade ja teenuste keskkonnatoimet kogu nende olelusringi jooksul; selleks suurendatakse keskkonnasäästlike toodete tarnimist ja stimuleeritakse suuremat üleminekut tarbijanõudluses nende toodete järele. See saavutatakse tasakaalustatud kombinatsiooni abil, milles osalevad tarbijatele ja ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele mõeldud stiimulid, turupõhised instrumendid ja eeskirjad, millega vähendatakse tööoperatsioonide ja toodete keskkonnamõju. Tooteid käsitlevad kehtivad õigusaktid nagu ökodisaini ja energiamärgise direktiiv ning ökomärgise määrus vaadatakse läbi eesmärgiga parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu olelusringi vältel ning sellega tagatakse ühtsem raamistik säästvale tootmisele ja tarbimisele ELis.33. On vaja õigusraamistikku, mis annaks tootjatele ja tarbijatele asjakohaseid signaale edendada ressursitõhusust ja liikuda taastava ringmajanduse poole. Liidu turul pakutavate kaupade ja teenuste keskkonnatoimet parandatakse kogu nende olelusringi jooksul; selleks võetakse meetmeid, et suurendada keskkonnasäästlike toodete tarnimist ja stimuleeritakse tarbijate suuremat nõudlust nende toodete järele. Et kõrvaldada säästva tarbimise ja tootmise praegu kehtiva õigustiku puudujääke, mis on seotud killustatusega ja reguleerimisala piiratusega, on vaja konsolideerida kehtivad õigusaktid nagu ökodisaini ja energiamärgise direktiiv ning ökomärgise määrus, et parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende olelusringi jooksul. Niisugust ühtsemat õigusraamistikku säästvale tootmisele ja tarbimisele toetaksid eesmärgid ja olelustsükli näitajad, et julgustada nii ettevõtjaid kui üksikisikuid käituma vastutustundlikumalt. Pakendamist optimeeritakse, toetatakse ressursitõhusaid ärimudeleid ning tugevdatakse tootja vastutust. Et anda tarbijatele ja lõppkasutajatele võrreldavat ja usaldusväärset teavet, püütakse võtta kasutusele toodete ökoloogilise jalajälje arvutamise ühtne meetod, samuti lihtsustatud ja ratsionaalsem ökomärgise süsteem.Liidu turul pakutavate kaupade ja teenuste keskkonnatoimet parandatakse tasakaalustatud kombinatsiooni abil, milles osalevad tarbijatele ja ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele mõeldud stiimulid, turupõhised instrumendid ja eeskirjad, millega vähendatakse tööoperatsioonide ja toodete keskkonnamõju. Sellega seoses tuleb liidus ja riikide tasandil võtta kasutusele sobivad raamistikud, et aidata VKEdel parandada oma keskkonnatoimet, konkreetsemalt teadlikkuse suurendamise kampaaniatega ja VKEdele suunatud tehnilis/rahalise abi programmidega._______________1Kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatuse põhimõttega IX (võimaldada VKEdel muuta keskkonnaalased väljakutsed võimalusteks), COM(2008)0394, 25. juuni 2008.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 34
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek34. Kuna 80 % toote kogu keskkonnamõjust toimub disainimise etapis, tuleks ELi poliitikaraamistikuga tagada, et ELi turule lastavad esmatähtsad tooted on ökodisainitud eesmärgiga optimeerida ressursside ja materjali tõhusat kasutust ning selle käigus on muu hulgas käsitletud ringlussevõtu võimalust, ringlussevõetavat sisu ja vastupidavust. Kõnealused nõuded peavad olema rakendatavad ja täitmisele pööratavad. Tuleb tõhustada jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil, et kõrvaldada tõkked ökoinnovatsiooni teelt ja vabastada Euroopa ökotööstuse täispotentsiaal, tuues sellega kasu roheliste töökohtade loomisele ja majanduskasvule.34. Kuna 80 % toote kogu keskkonnamõjust toimub disainimise etapis, tuleks ELi poliitikaraamistikuga tagada, et ELi turule lastavad esmatähtsad tooted on ökodisainitud eesmärgiga optimeerida ressursside ja materjali tõhusat kasutust ning selle käigus on muu hulgas käsitletud vastupidavust, võimalust parandada, võimalust taaskasutada, ringlussevõtu võimalust, ringlussevõetava sisu kasutamist ja võimalust osadeks lammutada. Pikas perspektiivis peavad tooted ja nende osad olema toodetud jätkusuutlikult ning olema ette nähtud taaskasutuseks või täielikult ringlussevõetavad. Kõnealused nõuded peavad olema rakendatavad ja täitmisele pööratavad. Tuleb tõhustada jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil, et kõrvaldada tõkked ökoinnovatsiooni teelt, suurendada tarbijale antavat teavet ja tarbija teadlikkust ning vabastada Euroopa ökotööstuse täispotentsiaal, tuues sellega kasu roheliste töökohtade loomisele ja majanduskasvule.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 35
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek35. Selleks et luua raamistik tegevusele, millega parandatakse muid ressursitõhususe aspekte peale KHG heite ja energiakasutuse, kehtestatakse eesmärgid tarbimise üldise keskkonnamõju vähendamiseks eelkõige toidu- ja elamusektoris ning liikuvuse valdkonnas. Need sektorid üheskoos vastutavad peaaegu 80 % tarbimise keskkonnamõju eest. Rio+20 lõppdokumendis tunnistati vajadust tugevalt vähendada saagikoristusjärgset ja muud toidukadu ja raiskamist kogu toidutarneahelas.35. Selleks et luua raamistik tegevusele, millega parandatakse muid ressursitõhususe aspekte peale KHG heite ja energiakasutuse, on vaja 2015. aastaks vastu võtta näitajad ja eesmärgid vee-, maa-, materjali- ja CO2-jalajälje osas. Vähemalt üks nendest näitajatest peaks kuuluma 2015. aastaks Euroopa poolaastasse. Lisaks kehtestatakse eesmärgid tarbimise üldise keskkonnamõju vähendamiseks eelkõige toidu- ja elamusektoris ning liikuvuse valdkonnas. Need sektorid üheskoos vastutavad peaaegu 80 % tarbimise keskkonnamõju eest. Rio+20 lõppdokumendis tunnistati vajadust tugevalt vähendada saagikoristusjärgset ja muud toidukadu ja raiskamist kogu toidutarneahelas. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on ka oluline hinnata ja piirata keskkonnamõju, mida tekitab niisuguste toodete ja toorainete tarbimine Euroopa Liidus, mille tootmine aitab tõenäoliselt kaasa metsade raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele väljaspool liitu1.Seepärast peaks komisjon esitama põhjaliku strateegia, kuidas võidelda toidu tarbetu raiskamisega ja toetama aktiivselt liikmesriikide võitlust massilise jäätmetekke vastu._______________1See kehtib konkreetselt imporditud toiduainete ja muude toodete tarbimise kohta, nagu liha, sojaoad, palmiõli ja metallimaagid, mis ei ole toodetud säästvalt. Vt COM(2008)0645, 17.10.2008, Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 35 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek35 a. Inimtoiduks sobiva teravilja kasutamine põllumajandusloomade toitmiseks ei ole ressursitõhus, kuna palju toiteväärtust läheb taimest lihaks muutumisel kaotsi. Sel moel raisatakse nii teravilja kui ka maad, vett ja energiat, mida selle kasvatamiseks kasutati.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 36
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek36. Lisaks kohustuslikele keskkonnahoidlike riigihangete nõuetele teatavate tootekategooriate puhul on liikmesriigid vastu võtnud vabatahtlikud tegevuskavad ja paljud on teatavate tooterühmade suhtes kehtestanud eesmärgid. Siiski on kõikide tasandite avaliku halduse asutustel veel palju võimalusi vähendada oma keskkonnamõju ostuotsuste kaudu. Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid võtma edasisi meetmeid, et jõuda sihtmärgini kohaldada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume vähemalt 50 % avalike hangete puhul. Komisjon hindab võimalust koostada uusi sektorispetsiifilisi õigusakte, et kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlike riigihangete eeskirjad täiendavate tootekategooriate suhtes.36. Lisaks kohustuslikele keskkonnahoidlike riigihangete nõuetele teatavate tootekategooriate puhul on liikmesriigid vastu võtnud vabatahtlikud tegevuskavad ja paljud on teatavate tooterühmade suhtes kehtestanud eesmärgid. Siiski on kõikide tasandite avaliku halduse asutustel veel palju võimalusi vähendada oma keskkonnamõju ostuotsuste kaudu. Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid võtma edasisi meetmeid, et jõuda sihtmärgini kohaldada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume vähemalt 50 % avalike hangete puhul. Komisjon esitab uusi sektorispetsiifilisi õigusakte, et kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlike riigihangete eeskirjad täiendavate tootekategooriate suhtes.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 37
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek37. Samuti on tohutult võimalusi parandada jäätmekäitlust ELis, et paremini kasutada ressursse, avada uusi turge, luua uusi töökohti ja vähendada sõltuvust tooraine impordist ning samal ajal tekitada vähem keskkonnamõju. Igal aastal toodetakse ELis 2,7 miljardit tonni jäätmeid, millest 98 miljonit on ohtlikud jäätmed. Keskmiselt korduskasutatakse või võetakse ringlusse üksnes 40 % tahkeid jäätmeid. Ülejäänud ladestatakse prügilasse või põletatakse. Mõnes liikmesriigis võetakse ringlusse üle 70 % jäätmetest ja see näitab, kuidas jäätmeid võib kasutada kui üht ELi peamist ressurssi. Samal ajal ladestavad paljud liikmesriigid üle 75 % olmejäätmetest prügilasse.37. Samuti on tohutult võimalusi parandada jäätmekäitlust ELis, et paremini kasutada ressursse ja sekundaarseid tooraineid, avada uusi turge, luua uusi töökohti ja vähendada sõltuvust tooraine impordist ning samal ajal tekitada vähem keskkonnamõju. Igal aastal toodetakse ELis 2,7 miljardit tonni jäätmeid, millest 98 miljonit on ohtlikud jäätmed. Keskmiselt korduskasutatakse või võetakse ringlusse üksnes 40 % tahkeid jäätmeid. Ülejäänud ladestatakse prügilasse või põletatakse. Jäätmehierarhia kohaselt peaks põletamine ja prügilasse ladestamine olema jäätmekäitluses viimane võimalus. Kõikidel juhtudel tuleb prioriteediks seada jäätmetekke vältimine ning jäätmete korduskasutamine ja ringlussevõtt. Mõnes liikmesriigis võetakse ringlusse üle 70 % jäätmetest ja see näitab, kuidas jäätmeid võib kasutada kui üht ELi peamist ressurssi. Samal ajal ladestavad paljud liikmesriigid üle 75 % olmejäätmetest prügilasse.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 38
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek38. Jäätmete muutmine ressursiks, nagu on üles kutsutud ressursitõhususe tegevuskavas, nõuab ELi jäätmealaste õigusaktide täielikku rakendamist kogu ELis, kusjuures aluseks tuleb võtta jäätmehierarhia range kohaldamine ja hõlmata jäätmete eri liike55. On vaja veelgi pingutada, et vähendada jäätmeteket isiku kohta absoluutarvudes, piirata jäätmete energiakasutust nii, et see on lubatud ainult ringlusse mittevõetavate materjalide puhul, lõpetada järk-järgult jäätmete prügilasse ladestamine, tagada ringlussevõtu kõrge kvaliteet ja arendada sekundaarsete toorainete turgu. Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda nii, et minimeeritaks olulist kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale, nagu Rio+20 tippkohtumisel kokku lepiti. Selle saavutamiseks tuleks igal pool ELis palju süstemaatilisemalt rakendada turupõhiseid instrumente, millega eelistatakse jäätmetekke vältimist, ringlussevõttu ja korduskasutust. ELi siseturul ringlussevõttu segavad tõkked tuleks kõrvaldada ja olemasolevad jäätmetekke vältimise, korduskasutuse, ringlussevõtu, taaskasutuse ja vähem prügilas ladestamise eesmärgid läbi vaadata, et liikuda edasi ringmajanduse suunas, kus toimub massiline ressursside kasutamine ja järelejäävate jäätmete kogused on nullilähedased.38. Jäätmete muutmine ressursiks, nagu on üles kutsutud ressursitõhususe tegevuskavas, nõuab ELi jäätmealaste õigusaktide täielikku rakendamist kogu ELis, kusjuures aluseks tuleb võtta jäätmehierarhia range kohaldamine, võttes jäätmetekke ja jäätmekäitluse üldise mõju puhul arvesse olelusringi kontseptsiooni, ja hõlmata jäätmete eri liike. On vaja veelgi pingutada, näiteks ennetamise valdkonnas (eelkõige vähendada toiduainete raiskamist), et saavutada märkimisväärne jäätmetekke vähendamine isiku kohta aastas absoluutarvudes, piirata jäätmete energiakasutust nii, et see on lubatud ainult ringlusse mittevõetavate ja mittekompostitavate materjalide puhul, lõpetada järk-järgult ringlussevõetavate, kompostitavate ja põletatavate jäätmete prügilasse ladestamine, välja arvatud mõningad ohtlikud jäätmed, mille puhul on prügilasse ladestamine kõige ohutum kõrvaldamismeetod, edendada taaskasutust, tagada ringlussevõtu kõrge kvaliteet ja mittetoksilised materjalitsüklid ning arendada sekundaarsete toorainete turgu. Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda nii, et minimeeritaks olulist kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale, nagu Rio+20 tippkohtumisel kokku lepiti. Selle saavutamiseks tuleks igal pool ELis palju süstemaatilisemalt rakendada poliitika ja turupõhiste instrumentide kombinatsiooni, mis vastaks viieetapilisele jäätmehierarhiale, samuti planeerida jäätmekäitluse infrastruktuure. ELi siseturul ringlussevõttu segavad tõkked tuleks kõrvaldada ja olemasolevad jäätmetekke vältimise, korduskasutuse, ringlussevõtu, taaskasutuse ja vähem prügilas ladestamise eesmärgid läbi vaadata, et liikuda edasi ringmajanduse suunas, kus toimub massiline ressursside kasutamine ja järelejäävate jäätmete kogused on nullilähedased.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 39
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek39. Veesektori ressursitõhusust käsitletakse samuti prioriteedina, et saavutada vee hea seisund. Kuigi põuad ja veenappus mõjutavad üha suuremaid Euroopa alasid, raisatakse Euroopas ikka veel 2040 % vett näiteks jaotusvõrgu lekete kaudu. Modelleerimise põhjal võib otsustada, et ELis on tõhusaks veekasutuseks veel päris palju võimalusi. Peale selle on kasvava veenõudluse ja kliimamuutuse mõju tõttu oodata Euroopa veevarudele avalduva surve olulist suurenemist. Selle taustal peaksid liit ja liikmesriigid tegutsema, et 2020. aastaks toimuks veevõtmine taastuvate veevarude piires, ning parandama veekasutuse tõhusust selliste turumehhanismide abil nagu näiteks vee tegelikku väärtust kajastava veehinna määramine. Edasiminekut hõlbustab innovatiivsete tehnoloogiate, süsteemide ja ärimudelite kiirem näitamine ja kasutuselevõtt, mis rajaneb Euroopa veealase innovatsioonipartnerluse strateegilise rakendamise kaval.39. Veesektori ressursitõhusust käsitletakse samuti prioriteedina, et saavutada vee hea seisund. Kuigi põuad ja veenappus mõjutavad üha suuremaid Euroopa alasid, raisatakse Euroopas ikka veel 2040 % vett näiteks jaotusvõrgu lekete kaudu. Modelleerimise põhjal võib otsustada, et ELis on tõhusaks veekasutuseks veel päris palju võimalusi. Peale selle on kasvava veenõudluse ja kliimamuutuse mõju tõttu oodata Euroopa veevarudele avalduva surve olulist suurenemist. Selle taustal peaksid liit ja liikmesriigid tegutsema, et 2020. aastaks toimuks veevõtmine taastuvate veevarude piires, ning parandama veekasutuse tõhusust selliste turumehhanismide abil nagu näiteks vee tegelikku väärtust kajastava veehinna määramine, tagades samas, et igal kodanikul on juurdepääs sellele elutähtsale ressursile. Eelkõige põllumajandus- ja energiatootmissektorit kui suurimaid tarbijaid tuleks ergutada tõhusamalt kasutama veevarusid. Edasiminekut hõlbustab innovatiivsete tehnoloogiate, süsteemide ja ärimudelite kiirem näitamine ja kasutuselevõtt, mis rajaneb Euroopa veealase innovatsioonipartnerluse strateegilise rakendamise kaval. Kasutatud rasvade eraldamisest kohapeal enne nende laskmist kanalisatsioonivõrku ning nende kogumisest ja ringlussevõtmisest peab saama heitvee käitlemise poliitika prioriteet. Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 40
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek40. Kõigi nende valdkondade pikaajaline ja prognoositav poliitikaraamistik aitab stimuleerida investeeringute ja tegevuse taset, mis on vajalik keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate turu täielikuks väljaarendamiseks ja jätkusuutlike ettevõtluslahenduste edendamiseks. Ressursitõhususe näitajad ja sihid on vajalikud selleks, et tagada avaliku ja erasektori otsustajatele vajalikud juhised majanduse ümberkujundamiseks. Nendest saavad käesoleva programmi lahutamatud osad, kui programmi suhtes liidu tasandil kokkuleppele jõutakse.40. Kõigi nende valdkondade pikaajaline ja prognoositav poliitikaraamistik aitab stimuleerida investeeringute ja tegevuse taset, mis on vajalik keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate turu täielikuks väljaarendamiseks ja jätkusuutlike ettevõtluslahenduste edendamiseks. Ressursitõhususe näitajaid ja sihte vee-, maa-, materjali- ja CO2-jalajälje osas on 2015. aastaks vaja selleks, et tagada avaliku ja erasektori otsustajatele vajalikud juhised majanduse ümberkujundamiseks. Nendest saavad käesoleva programmi lahutamatud osad, kui programmi suhtes liidu tasandil kokkuleppele jõutakse.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) EL on täitnud 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärgid ning töötab selle nimel, et 2050. aastaks vähendada KHG heidet 8095 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on osa ülemaailmsest püüdest hoida keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C.(a) EL on täitnud 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärgid ning töötab selle nimel, et 2050. aastaks vähendada KHG heidet 8095 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on osa ülemaailmsest püüdest hoida keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C. 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkides on kokku lepitud.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 1 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) ELi tööstuse kõigi peamiste tööstussektorite kogu keskkonnamõju on oluliselt vähendatud ning ressursitõhusust suurendatud.(b) ELi tööstuse kõigi peamiste tööstussektorite kogu keskkonnamõju on oluliselt vähendatud ning ressursitõhusust on suurendatud ärivaldkonna parimaid tavasid tunnustavate turu- ja poliitikastiimulite kasutuselevõtmisega. Ressursitõhusust on võimalik mõõta ja võrrelda toote kogu tootmisahela pikkuses ja olelusringi jooksul.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 1 alapunkt c
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c) Tootmise ja tarbimise kogu keskkonnamõju on vähendatud, eriti toidu- ja elamusektoris ning liikuvuse valdkonnas.(c) Struktuurimuutused tootmise, tehnoloogia ja innovatsiooni vallas, samuti tarbimisharjumustes ja elustiilis on vähendanud tootmise ja tarbimise kogu keskkonnamõju, eriti toidu- ja elamusektoris ning liikuvuse valdkonnas.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 1 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Tegeletakse metsade seisundi halvenemise ennetamisega ning sellised kaubad ja tooted, mis võivad põhjustada metsade hävimist, kõrvaldatakse liidu turult.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 1 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Jäätmeid käideldakse turvaliselt ressursina, jäätmeteke isiku kohta on vähenenud absoluutarvudes, jäätmete energiakasutust on piiratud nii, et see on lubatud ainult ringlusse mittevõetavate materjalide puhul ning tulemuslikult on välja juuritud selliste materjalide prügilasse ladestamine, mida saab ringlusse võtta ja kompostida.(d) Jäätmete teket hoitakse turvaliselt ära või käideldakse neid ressursina nii, et see ei kahjusta keskkonda ega tervist, jäätmeteke isiku kohta on vähenenud absoluutarvudes, jäätmete energiakasutust on piiratud nii, et see on lubatud ainult ringlusse mittevõetavate ja mittekompostitavate materjalide puhul ning tulemuslikult on välja juuritud selliste materjalide prügilasse ladestamine, mida saab ringlusse võtta, kompostida ja põletada, välja arvatud teatavate ohtlike jäätmete puhul, kui prügila on turvalisim kõrvaldamisviis.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Täielikult rakendada kliima- ja energiapaketti ning kokku leppida ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus ajavahemikuks pärast 2020. aastat.(a) Täielikult rakendada kliima- ja energiapaketti ning kokku leppida ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus ajavahemikuks pärast 2020. aastat, kehtestades 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistiku, mis tugineks kolmele õiguslikult siduvale eesmärgile kasvuhoonegaaside heidete, taastuvenergia ja energiatõhususe osas ning oleks kooskõlas vahe-eesmärkidega, mis on sätestatud edenemiskavas Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050. Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Üldistada parimate võimalike tehnikate kohaldamist ja rohkem pingutada selleks, et võetaks kasutusele tärkavad innovatiivsed tehnoloogiad, protsessid ja teenused.(b) Üldistada tööstusheidete direktiivi kohaselt parimate võimalike tehnikate kohaldamist ja rohkem pingutada selleks, et võetaks kasutusele tärkavad innovatiivsed tehnoloogiad, protsessid ja teenused.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b a) Vähendada toodete olelusringi jooksul pakendamise ja transpordi kasutamist.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt c
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c) Anda hoogu avaliku ja erasektori teadus- ja innovatsioonipingutustele, mida on vaja innovatiivsete tehnoloogiate, süsteemide ja ärimudelite kasutuselevõtuks, millega kiirendatakse üleminekut vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele ja vähendatakse üleminekukulu.(c) Anda hoogu avaliku ja erasektori teadus- ja innovatsioonipingutustele, mida on vaja innovatiivsete tehnoloogiate, süsteemide ja ärimudelite kasutuselevõtuks, millega kiirendatakse üleminekut vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele ja vähendatakse üleminekukulu ning aidatakse kaasa toidu raiskamise olulisele vähendamisele kogu toidutarneahelas.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Kehtestada 2015. aastaks ressursitõhususe tegevuskaval põhinevad ressursitõhususe näitajad ja eesmärgid. Võtta kasutusele Euroopa poolaasta raames kohaldatav põhinäitaja ja -eesmärk, mida täiendatakse näitajatega maa, süsiniku, vee ja materjalide kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Rajada ühtsem raamistik säästvale tootmisele ja tarbimisele. Vaadata läbi tooteid käsitlevad õigusaktid, et parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende olelusringi jooksul. Seada sihtmärgid tarbimise kogumõju vähendamiseks.(d) Rajada ühtsem raamistik säästvale tootmisele ja tarbimisele, koondades vajaduse korral kehtivad õigusaktid sidusasse õiguslikku raamistikku. Vaadata läbi tooteid käsitlevad õigusaktid, et parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende olelusringi jooksul. Stimuleerida tarbijate nõudlust keskkonnasäästlike toodete ja teenuste järele, suurendades nende kättesaadavust, taskukohasust, funktsionaalsust ja atraktiivsust. Edendada materjalide mitmetasandilise kasutuse põhimõtet. Kehtestada näitajad ja seada sihtmärgid tarbimise kogumõju vähendamiseks. Võidelda toiduainete raiskamise vastu. Muuta toodete ökomärgistamine ratsionaalsemaks ja üldisemaks.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt d a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d a) Võtta arvesse muutusi tööturul ja töötada välja keskkonnahoidlikule majandusele orienteeritud koolitusprogrammid.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt d b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d b) Suurendada jõupingutusi, et saavutada eesmärk, mille kohaselt vähemalt 50% riigihangete suhtes kohaldatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume, ning luua keskkonnahoidlike tellijate vabatahtlik võrgustik ELi ettevõtete jaoks.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt e
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(e) Rakendada täielikult ELi jäätmealaseid õigusakte. See hõlmab jäätmehierarhia kohaldamist ja turupõhiste instrumentide ja meetmete tõhusat kasutamist selle tagamiseks, et järk-järgult lõpetatakse prügilasse ladestamine, jäätmete energiakasutust piiratakse nii, et see on lubatud ainult ringlusse mittevõetavate materjalide puhul, ringlussevõetud jäätmeid kasutatakse ELis tooraine peamise ja usaldusväärse allikana, ohtlikke jäätmeid käideldakse turvaliselt ja nende teket vähendatakse, ebaseaduslik jäätmevedu juuritakse välja ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu tõkked siseturul kõrvaldatakse.(e) Rakendada täielikult ja karmistada ELi jäätmealaseid õigusakte ning vähendada jäätmekogused nullilähedaseks. See hõlmab jäätmehierarhia kohaldamist vastavalt jäätmete raamdirektiivile ja turupõhiste instrumentide ja meetmete tõhusat kasutamist, et vähendada jäätmete teket, edendada taaskasutust, tagada ringlussevõtu kõrge kvaliteet ja mittetoksilised materjalitsüklid, nii et ringlussevõetud jäätmeid saaks ELis kasutada tooraine peamise ja usaldusväärse allikana, samuti tagada, et oleks kasutuses kvaliteetne, jäätmeid nende tekkimisjärgus eristav süsteem, et jäätmete energiakasutust oleks piiratud nii, et see on lubatud ainult mittekompostitavate ja ringlusse mittevõetavate materjalide puhul; et ringlussevõetavate, kompostitavate ja põletatavate jäätmete ladustamine hoidlatesse kaotataks, välja arvatud mõningad ohtlikud jäätmed, mille puhul on prügilasse ladestamine kõige ohutum kõrvaldamismeetod, ning et ohtlike jäätmete teket vähendataks tunduvalt ja nende käitlemine oleks turvaline. Ebaseaduslik jäätmevedu juuritakse välja (muu hulgas rangema järelevalve abil) ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu tõkked siseturul kõrvaldatakse. See nõuab ELi jäätmepoliitika korrapärast läbivaatamist, pidades silmas sihiks võetud ringmajandusele üleminekut, ning ringlussevõtu ja jäätmetekke vältimisega seotud kaugeleulatuvate eesmärkide seadmist. Avalikkust tuleb sihipäraselt informeerida, et inimesed oleksid nendest küsimustest teadlikud, ning neid tuleb julgustada käituma vastutustundlikult, et vähendada saastet ja võidelda keskkonna suhtes hoolimatu käitumise vastu. Niisuguste teavituskampaaniatega on vaja ka aidata inimestel paremini mõista olmejäätmete sorteerimise ja kogumise reegleid, mis peaksid olema rohkem tarbija vajaduste järgi kohandatud, ning ergutada inimesi jäätmeid sorteerima.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt e a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(e a) Töötada välja uus õigusakt, mis ajendaks biomassi piiratud ressurssi tõhusamalt kasutama, lähtudes üldise kättesaadavuse hinnangust, kehtestades mitmetasandilise kasutuse põhimõtte ja tugimeetmed, ning mis tagaks, et mis tahes sektoris kasutatakse biomassi vaid sellises üldkoguses, mida suudavad säästvalt toota ökosüsteemid.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt f
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(f) Parandada veekasutuse tõhusust, seades eesmärke valgala tasandil ja kasutades selliseid turumehhanisme nagu veehinna määramine.(f) Parandada veekasutuse tõhusust, seades eesmärke ja teostades järelevalvet valgala tasandil, kehtestades eeskirjad käideldud reovee kasutamiseks ja kasutades selliseid turumehhanisme nagu veehinna määramine, nagu on sätestatud vee raamdirektiivi artiklis 9, samuti suurendades teadmisi ja informeeritust, tõhustades juhtimist ja investeerimist ning sidudes veeküsimused ka muude poliitikavaldkondadega
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 41 lõik 2 alapunkt f a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(f a) Koostada ja rakendada liidu tegevuskava, et hinnata ja piirata liidus niisuguste toodete ja toorainete tarbimise keskkonnamõju, mille tootmine aitab tõenäoliselt kaasa metsade raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele väljaspool liitu.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 42
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek42. ELi keskkonnaalased õigusaktid on toonud märkimisväärset kasu rahvatervisele ja heaolule. Vesi, õhusaaste ja kemikaalid jäävad siiski peamisteks üldisteks keskkonnaprobleemideks ELis. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustavad keskkonnastressorid 1520 % kõikidest surmajuhtumitest 53 Euroopa riigis. OECD sõnul on linnaõhusaaste 2050. aastaks peamine keskkonnast tingitud surmapõhjus maailmas.42. ELi keskkonnaalased õigusaktid on toonud märkimisväärset kasu rahvatervisele ja heaolule. Vesi, õhusaaste, kemikaalid ja mürasaaste jäävad siiski peamisteks üldisteks keskkonnaprobleemideks ELis. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põhjustavad keskkonnastressorid 1520 % kõikidest surmajuhtumitest 53 Euroopa riigis. OECD sõnul on linnaõhusaaste 2050. aastaks peamine keskkonnast tingitud surmapõhjus maailmas.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 44
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek44. Rahuldava kvaliteediga vee kättesaadavus on jätkuvalt probleemne mitmes ELi maapiirkonnas, samas kui Euroopa suplusvee hea kvaliteedi tagamine tooks kasu nii inimeste tervisele kui ka ELi turismitööstusele. Üha sagedamini esinevate üleujutuste kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele ja majandustegevusele on osaliselt tingitud muutustest veeringes ja maakasutuses.44. Rahuldava kvaliteediga vee kättesaadavus on jätkuvalt probleemne mitmes ELi maapiirkonnas, samas kui Euroopa suplusvee hea kvaliteedi tagamine tooks kasu nii inimeste tervisele kui ka ELi turismitööstusele. Üha sagedamini esinevate üleujutuste kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele ja majandustegevusele on osaliselt tingitud muutustest veeringes ja maakasutuses. Et aidata tagada vee kvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide järgimine, tuleb võtta meetmeid looduslike jõekallaste taastamiseks ja nendega piirnevate alade taasmetsastamiseks.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 48
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek48. Kemikaale käsitlevate horisontaalsete õigusaktidega (REACH ning klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrused) on ette nähtud alused inimtervise ja keskkonna kaitseks ning nendega edendatakse loomkatsetele alternatiivsete katsemeetodite arendamist. Siiani on ebakindel inimtervisele ja keskkonnale avalduv mõju eri keemiliste ainete (segud) kombineeritud mõjudest, nanomaterjalidest, kemikaalidest, mis kahjustavad sisesekretsioonisüsteemi ehk hormoonsüsteemi (sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad), ning toodetes kasutatavatest kemikaalidest. Viimastel aastatel on ilmnenud rohkem teavet vajaduse kohta tegeleda nende probleemidega, eriti kui EL tahab saavutada 2002. aastal maailma säästva arengu tippkohtumisel kokkulepitud ja Rio+20 tippkohtumisel taaskinnitatud eesmärke, et 2020. aastaks oleksid kemikaalide olulised kahjulikud mõjud inimtervisele ja keskkonnale viidud miinimumini ning et tegeleda uute ja esilekerkivate küsimuste ja probleemidega tulemuslikul, tõhusal, ühtsel ja kooskõlastatud viisil. EL arendab edasi ja rakendab lähenemisviisi, et tegeleda kemikaalide kombineeritud mõjuga ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud ohutusküsimustega ning töötab välja tervikliku lähenemisviisi ohtlike ainete, sealhulgas toodetes kasutatavate kemikaalide kahjulike mõjude viimiseks miinimumini. Seda toetab põhjalik teadmusbaas kemikaalidega kokkupuute ja nende toksilisuse kohta. Nanomaterjalide ohutut ja säästvat kasutamist käsitletakse osana ulatuslikust lähenemisviisist, mis hõlmab riskihindamist ja -juhtimist, teavet ja seiret. Kõigi nende lähenemisviisidega suurendatakse teadmusbaasi kemikaalidest ning luuakse prognoositav raamistik, millega edendatakse säästvamate lahenduste arendamist.48. Kemikaale käsitlevate horisontaalsete õigusaktidega (REACH ning klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrused) on ette nähtud alused inimtervise ja keskkonna kaitseks ning nendega edendatakse loomkatsetele alternatiivsete katsemeetodite arendamist. Siiani on ebakindel inimtervisele ja keskkonnale avalduv kogu mõju eri keemiliste ainete (segud) kombineeritud mõjudest, nanomaterjalidest, kemikaalidest, mis kahjustavad sisesekretsioonisüsteemi ehk hormoonsüsteemi (sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad), ning toodetes kasutatavatest kemikaalidest. Viimastel aastatel on ilmnenud rohkem teavet vajaduse kohta tegeleda nende probleemidega, eriti kui EL tahab saavutada 2002. aastal maailma säästva arengu tippkohtumisel kokkulepitud ja Rio+20 tippkohtumisel taaskinnitatud eesmärke, et 2020. aastaks oleks inimeste ja keskkonna kokkupuude kemikaalidega viidud miinimumini ning et tegeleda uute ja esilekerkivate küsimuste ja probleemidega tulemuslikul, tõhusal, ühtsel ja kooskõlastatud viisil. EL arendab edasi ja rakendab samuti tööstust käsitlevaid tingimusi hõlmavat lähenemisviisi, et tegeleda kemikaalide kombineeritud mõjuga ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud ohutusküsimustega ning töötab välja tervikliku lähenemisviisi ohtlike ainete, sealhulgas toodetes kasutatavate kemikaalide kahjulike mõjude viimiseks miinimumini kõigi asjaomaste liidu õigusaktide abil. Seda toetab põhjalik teadmusbaas kemikaalidega kokkupuute ja nende toksilisuse kohta, mis arvestab ettevaatuspõhimõttega, mille kohaselt tuleb eriti haavatavaid rühmi kaitsta kemikaalidega kokkupuute eest. Nanomaterjalide ohutut ja säästvat kasutamist käsitletakse osana ulatuslikust lähenemisviisist, mis hõlmab riskihindamist ja -juhtimist, teavet ja seiret. Kõigi nende lähenemisviisidega suurendatakse teadmusbaasi kemikaalidest ning luuakse prognoositav raamistik, millega edendatakse säästvamate lahenduste arendamist.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 49
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek49. Samas võib biotoorainetel põhinevate toodete, kemikaalide ja materjalide kasvav turg pakkuda eeliseid, nagu väiksem KHG heide ning uued turuvõimalused, kuid tuleb jälgida, et nende toodete terve olelusring oleks säästev ega hoogustaks konkurentsi maa pärast ega suurendaks heitetasemeid.49. Samas võib biotoorainetel põhinevate toodete, kemikaalide ja materjalide kasvav turg pakkuda eeliseid, nagu väiksem KHG heide ning uued turuvõimalused, kuid tuleb jälgida, et nende toodete terve olelusring oleks säästev ega hoogustaks konkurentsi maa ja vee pärast ega suurendaks heitetasemeid.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 51
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek51. Lisaks võivad ökoloogilist ja klimaatilist vastupanuvõimet suurendavad meetmed, nt ökosüsteemi taastamine ja keskkonnahoidlik taristu, tuua suurt sotsiaalmajanduslikku kasu, sealhulgas rahvatervisele. Sünergiaid ja võimalikke kompromisse kliima- ja muude keskkonnaeesmärkide (nt õhukvaliteet) vahel on vaja piisavalt majandada. Näiteks kütuse vahetamine kliima- või varustuskindluse kaalutlustel võib suurendada oluliselt tahkeid osakesi ja ohtlikke heiteid.51. Lisaks võivad ökoloogilist ja klimaatilist vastupanuvõimet suurendavad meetmed, nt ökosüsteemi taastamine ja keskkonnahoidlik ja nn sinise vööndi taristu, tuua suurt sotsiaalmajanduslikku kasu, sealhulgas rahvatervisele. Sünergiaid ja võimalikke kompromisse kliima- ja muude keskkonnaeesmärkide (nt õhukvaliteet) vahel on vaja piisavalt majandada. Näiteks kütuse vahetamine kliima- või varustuskindluse kaalutlustel võib suurendada oluliselt tahkeid osakesi ja ohtlikke heiteid.Selgitus
Keskkonnasäästliku ja nn sinise vööndi taristu kontseptsioon tähistab maa- ja veekeskkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud võrgustikke. See on vahend, mis tagab maapiirkondade jätkusuutliku arengu ja aitab kaasa looduslike elupaikade ja liikide ning veekogude hea keskkonnaseisundi kaitsmisele. Nimetatud ökoloogilise võrgustiku kontseptsioon on kaasatud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidesse perioodiks 20112020 (11. eesmärk).
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Õhukvaliteet on ELis märkimisväärselt paranenud.(a) Sise- ja välisõhu kvaliteet on ELis märkimisväärselt paranenud WHO soovitatud tasemeteni ning kooskõlas WHO suunistega.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 1 alapunkt a a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a a) Rakendatakse transporti käsitlevas valges raamatus esitatud algatused, eelkõige liigutakse edasi selles suunas, et võtta arvesse väliskulusid.Selgitus
See on otsene tsitaat ressursitõhusast tegevuskavast (COM(2011)0571 lõplik, lk 19).
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 1 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Mürasaaste on ELis märkimisväärselt vähenenud.(b) Mürasaaste on ELis märkimisväärselt vähenenud WHO soovitatud tasemeteni.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 1 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Tegeletakse tõhusalt kemikaalide kombineeritud mõju ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud ohutusega ning hinnatakse ja minimeeritakse keskkonna- ja terviseriske, mis on seotud ohtlike ainete, sealhulgas toodetes kasutatavate kemikaalide kasutamisega.(d) Asjakohaste liidu õigusaktide raames tegeletakse tõhusalt kemikaalide kombineeritud mõju ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud ohutusega ning hinnatakse ja minimeeritakse keskkonna- ja terviseriske, mis on seotud ohtlike ainete, sealhulgas toodetes kasutatavate kemikaalide kasutamisega. Määratakse kindlaks pikaajalised meetmed, et saavutada mittetoksilise keskkonna eesmärk.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 1 alapunkt f
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(f) On toimunud otsustav edasiminek kliimamuutuse mõjudega kohanemisel.(f) On toimunud otsustav edasiminek kliimamuutuse mõjude ärahoidmisel ja nendega kohanemisel.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 1 alapunkt -a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(-a) Rakendatakse transporti käsitlevas valges raamatus esitatud algatused, eelkõige liigutakse edasi selles suunas, et võtta arvesse väliskulusid.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Rakendada ajakohastatud ELi õhukvaliteedipoliitikat, mis on viidud vastavusse uusimate teaduslike andmetega, ning meetmeid õhusaaste vähendamiseks tekkekohas.(a) Rakendada ajakohastatud ELi õhukvaliteedipoliitikat, mis on viidud vastavusse uusimate teaduslike andmetega, ja töötada välja siseõhukvaliteeti käsitlev liidu strateegia ning meetmed õhusaaste vähendamiseks tekkekohas.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 2 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Jätkata REACHi määruse rakendamist nii, et oleks tagatud stabiilsus ja prognoositavus ning kergendada VKEde haldus- ja finantskoormust, tagamaks kõrgel tasemel tervise- ja keskkonnakaitse ning kemikaalide vaba liikumine siseturul, samuti muuta liidu ettevõtted innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks1._____________15. veebruari 2013. aasta üldaruanne REACH-i kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määruse) artikli 117 lõikega 4 ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määruse) artikli 46 lõikega 2, ning REACH-määruse teatavate elementide läbivaatamine vastavalt REACH-määruse artikli 75 lõikele 2 ning artikli 138 lõigetele 2, 3 ja 6.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 2 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Töötada välja ELi strateegia toksiinivaba keskkonna jaoks, mida toetab põhjalik teadmusbaas kemikaalidega kokkupuute ja toksilisuse kohta ning mis soodustab säästvate asendusainete innovatsiooni.(d) Töötada 2018. aastaks välja ELi strateegia toksiinivaba keskkonna jaoks, tuginedes horisontaalsetele meetmetele, millega tagada: 1) nanomaterjalide ja sarnaste kõrgtehnoloogiliste materjalide ohutus; 2) sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega kokkupuute minimeerimine; 3) asjakohased reguleerimisviisid, kuidas tegeleda kemikaalide kombineeritud mõjuga, ning 4) toodetes (kaasa arvatud importtoodetes) kasutatavate kemikaalidega kokkupuute minimeerimine, et edendada mittetoksilisi materjalitsükleid ja vähendada kahjulike ainetega kokkupuudet siseruumides. Seda strateegiat peaks toetama põhjalik teadmusbaas kemikaalidega kokkupuute ja toksilisuse kohta, mis on võimalusel saadud loomkatsetele alternatiivsete meetodite kasutamise kaudu, see kiirendaks tulemuslikku otsustusprotsessi ja toetaks innovatsiooni ning aitaks kaasa ohutute ja säästvate asendusainete väljatöötamisele.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 52 lõik 2 alapunkt d a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d a) Standardida kogu liidus inimeste ja keskkonna bioseire uurimise protokollid ja hindamiskriteeriumid, et optimeerida selle vahendi kasutamist keskkonnaseisundi ja rahvatervise üldisel hindamisel.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 54
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek54. Praegu rakendatavatest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest saadav kasu on kolmkordne: tagatakse võrdsed võimalused ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele, soodustatakse innovatsiooni ning edendatakse mitmes sektoris esimese tegutseja eeliseid Euroopa ettevõtjate jaoks. Seevastu on õigusaktide rakendamata jätmise kulud, sealhulgas rikkumismenetlustega seotud kulud suured ja neid hinnatakse laias laastus ligikaudu 50 miljardile eurole aastas. Ainuüksi 2009. aastal algatati seoses ELi keskkonnaalaste õigusaktidega 451 rikkumismenetlust. Ka ELi kodanikud saatsid komisjonile otse mitmeid kaebusi, millest paljud oleks tulnud adresseerida liikmesriikidele või esitada kohalikul tasandil. 54. Praegu rakendatavatest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest saadav kasu on kolmkordne: tagatakse võrdsed võimalused ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele, soodustatakse innovatsiooni ning edendatakse mitmes sektoris esimese tegutseja eeliseid Euroopa ettevõtjate jaoks. Seevastu on õigusaktide rakendamata jätmise kulud, sealhulgas rikkumismenetlustega seotud kulud suured ja neid hinnatakse laias laastus ligikaudu 50 miljardile eurole aastas. 2011. aastal oli keskkond see valdkond, kus tuvastati kõige rohkem ühenduse õiguse rikkumisi ELis 299, mis moodustab 17 % kõikidest rikkumistest, ning 2011. aastal alustati selles valdkonnas 114 uut rikkumismenetlust. Ka ELi kodanikud saatsid komisjonile otse mitmeid kaebusi, millest paljud oleks tulnud adresseerida liikmesriikidele või esitada kohalikul tasandil. Selgitus
Nimetatud arvud pärinevad 29. aastaaruandest ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2011) (COM(2012)0714).
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 55
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek55. Seepärast on lähiaastatel esmatähtsal kohal ELi keskkonnaõigustiku rakendamise parandamine liikmesriikides. Rakendamises esineb liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi. Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega seotud osalisi on vaja varustada teadmiste ja oskustega selle kohta, kuidas õigusaktidest tulenev kasu oleks suurem.55. Seepärast on lähiaastatel esmatähtsal kohal ELi keskkonnaõigustiku rakendamise parandamine liikmesriikides. Rakendamises esineb liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi. ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega seotud osalisi on vaja varustada teadmiste, vahendite ja oskustega selle kohta, kuidas õigusaktidest tulenev kasu oleks suurem.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 57
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek57. Esiteks parandatakse rakendamisega seotud teabe kogumist ja levitamist, et üldsus ja keskkonnaspetsialistid mõistaksid täielikult, kuidas riiklikud ja kohalikud asutused viivad ellu liidu kohustusi. Sarnaselt Euroopa poolaasta protsessis järgitud kohandatud lähenemisviisile lahendatakse rakendamisega seotud konkreetseid probleeme vastavalt iga liikmesriigi olukorrale. Näiteks koostatakse komisjoni ja iga üksiku liikmesriigi vahel rakendamise partnerluslepingud, et lahendada küsimusi, milles käsitletakse näiteks rakendamiseks vajalikku rahalist toetust või tõhusamat teabesüsteemi edusammude jälgimiseks.57. Esiteks parandatakse rakendamisega seotud teabe kogumist ja levitamist, et üldsus ja keskkonnaspetsialistid mõistaksid täielikult, kuidas riiklikud ja kohalikud asutused viivad ellu liidu kohustusi. Sarnaselt Euroopa poolaasta protsessis järgitud kohandatud lähenemisviisile lahendatakse rakendamisega seotud konkreetseid probleeme vastavalt iga liikmesriigi olukorrale. Näiteks koostatakse komisjoni ja iga üksiku liikmesriigi vahel rakendamise partnerluslepingud, et lahendada küsimusi, milles käsitletakse näiteks rakendamiseks vajalikku rahalist toetust või tõhusamat teabesüsteemi edusammude jälgimiseks. Selle lähenemisviisi tõhususe tugevdamiseks peavad olema kaasatud kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, näiteks kolmepoolsete partnerluslepingute kaudu, järgides seejuures iga liikmesriigi haldussüsteemi. Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni rakendatud tehniline platvorm keskkonnakoostööks lihtsustab dialoogi ja teabe vahendamist, et parandada õigusaktide kohapealset rakendamist.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 59
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek59. Kolmandaks parandatakse ELi keskkonnaõiguse rakendamise suhtes tehtud kaebuste menetlemist ja hüvitamist riiklikul tasandil.59. Kolmandaks muudetakse paremaks, läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks menetlus, mille raames ELi keskkonnaõiguse rakendamise suhtes tehtud kaebusi käsitletakse ja riiklikul tasandil hüvitatakse.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 60
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek60. Neljandaks saavad ELi kodanikud parema juurdepääsu keskkonnaga seotud kohtuasjadele ning tõhusa õiguskaitse kooskõlas rahvusvaheliste lepingute, Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate arengute ja Euroopa Kohtu viimase aja kohtupraktikaga. Samuti soodustatakse kohtuvaidluste alternatiivina konfliktide kohtuvälist lahendamist.60. Neljandaks saavad ELi kodanikud juurdepääsu keskkonnaga seotud kohtuasjadele ning tõhusa õiguskaitse kooskõlas Århusi konventsiooni ja muude rahvusvaheliste lepingute, Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate arengute ja Euroopa Kohtu viimase aja kohtupraktikaga. Samuti soodustatakse kohtuvaidluste alternatiivina konfliktide kohtuvälist lahendamist.Selgitus
Õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks peavad Århusi konventsiooni kõik osad kuuluma liidu keskkonnapoliitika õigustikku. See on kooskõlas nõukogu 11. juuni 2012. aasta järeldustega.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 63 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) ELi kodanikud saavad selget teavet selle kohta, kuidas rakendatakse ELi keskkonnaõigust.(a) Rakendatakse täielikult Århusi konventsioon, tagamaks, et ELi kodanikud saaksid selget teavet selle kohta, kuidas rakendatakse ELi keskkonnaõigust, neile oleks tagatud õiguskaitse kättesaadavus ja nad saaksid osaleda keskkonna seisukohalt oluliste otsuste tegemisel.Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas nõukogu 11. juuni 2012. aasta järeldustega, mille kohaselt tuleks Århusi konventsioon täielikult rakendada, mis muudaks kodanikele kättesaadavaks õiguskaitse keskkonnaküsimustes.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 63 lõik 1 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Rakendatakse sõltumatuse nõue nende riiklike reguleerivate asutuste suhtes, kes vastutavad ELi keskkonnaõiguse jõustamise eest.Selgitus
Erinevates ELi direktiivides siseturu kohta ja Euroopa Kohtu praktikas on nõutud, et liikmesriigid tagaksid reguleeriva asutuse sõltumatuse ning kannaksid hoolt, et ta teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Vt nt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 39 lõiget 4. ELi keskkonnaõiguse jõustamise suhtes riiklikul tasandi tuleks kohaldada reguleerivate asutuse osas samasid nõudeid.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 63 lõik 1 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Suurendatakse kodanike usaldust ELi keskkonnaõiguse vastu ja usku sellesse.(d) Suurendatakse kodanike usaldust ELi keskkonnaõiguse ja selle jõustamise vastu ja usku sellesse ning neid kaasatakse tihedamalt meetmetesse, mida võetakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 63 lõik 2 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Sõlmida rakendamise partnerluslepingud liikmesriikide ja komisjoni vahel.(b) Sõlmida vabatahtlikud ja läbipaistvad rakendamise partnerluslepingud liikmesriikide ja komisjoni vahel ja kaasata kohalikke ning piirkondlikke ametivõime, et aidata liikmesriikidel tekkivaid probleeme vältida või neid lahendada.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 63 lõik 2 alapunkt c
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c) Laiendada siduvaid kriteeriume liikmesriikide tõhusaks kontrollimiseks ja järelevalveks seoses suurema hulga ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega, arendades ELi tasandil välja täiendava suutlikkuse, et põhjendatud kahtluse korral tegeleda spetsialistide võrgustiku toel probleemsete olukordadega.(c) Julgustada liikmesriike olemasolevat kontrollisuutlikkust ratsionaalsemalt kasutama ja tugevdama IMPELi võrgustikku. Laiendada siduvaid kriteeriume liikmesriikide tõhusaks kontrollimiseks ja järelevalveks seoses suurema hulga ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega, arendades ELi tasandil välja täiendava suutlikkuse, et põhjendatud kahtluse korral tegeleda probleemsete olukordadega.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 63 lõik 2 alapunkt e
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(e) Tagada, et õiguskaitsele juurdepääsu käsitlevad riiklikud õigusaktid kajastaksid Euroopa Kohtu kohtupraktikat ning edendada konfliktide kohtuvälist lahendamist, et leida rahumeelseid lahendusi keskkonnaalastes konfliktides.(e) Tagada, et õiguskaitsele juurdepääsu käsitlevad riiklikud õigusaktid kajastaksid Euroopa Kohtu kohtupraktikat ning edendada konfliktide kohtuvälist lahendamist, et leida tulemuslikke lahendusi keskkonnaalastes konfliktides.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa Prioriteetne eesmärk nr 5
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekPrioriteetne eesmärk nr 5: parandada keskkonnapoliitika aluseks olevat tõendusbaasiPrioriteetne eesmärk nr 5: parandada keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 64
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek64. ELi keskkonnapoliitika tõendusbaasi aluseks on keskkonnaseire, andmed, ELi õigusaktide rakendamisega seotud näitajad ja hindamised ning ametlikud teadusuuringud ja kodanike teadusalgatused. On tehtud suuri edusamme kõnealuse tõendusbaasi suurendamiseks, teadlikkuse tõstmiseks ning suurendatud poliitikakujundajate ja üldsuse usku tõenditel põhinevasse lähenemisviisi, et neil oleks hõlpsam aru saada keerukatest keskkonna- ja ühiskonnaprobleemidest.64. ELi keskkonnapoliitika tõendusbaasi aluseks on keskkonnaseire, andmed, ELi õigusaktide rakendamisega seotud näitajad ja hindamised ning ametlikud teadusuuringud ja kodanike teadusalgatused. On tehtud suuri edusamme kõnealuse teadmus- ja tõendusbaasi suurendamiseks, teadlikkuse tõstmiseks ning suurendatud poliitikakujundajate ja üldsuse usku tõenditel põhinevasse lähenemisviisi, et neil oleks hõlpsam aru saada keerukatest keskkonna- ja ühiskonnaprobleemidest.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 65
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek65. ELi ja rahvusvahelisel tasandil tuleks võtta meetmeid, et veelgi tugevdada ja parandada teaduse ja poliitika koostoimet keskkonna huvides, nt teadusuuringute peanõuniku määramise kaudu, nagu seda on juba teinud komisjon ja mõned liikmesriigid. 65. ELi ja rahvusvahelisel tasandil tuleks võtta meetmeid, et veelgi tugevdada ja parandada teaduse ja poliitika koostoimet keskkonna huvides, nt riiklike keskkonnaametite, Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja selle keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (EIONET) tehtava töö optimeerimise kaudu ning samuti teadusuuringute peanõuniku määramise kaudu, nagu seda on juba teinud komisjon ja mõned liikmesriigid. Lisaks on oluline, et saades täisliikmeks, toetaks liit aktiivselt valitsustevahelist bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlevat teaduslik-poliitilist foorumit (IPBES), et luua seoseid kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi vahel, et juhtida bioloogilise mitmekesisust.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 66
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek66. Siiski nõuavad praegused arengusuunad ja ebakindlus seoses tulevikusuundumustega edasisi samme kõnealuse tõendusbaasi säilitamiseks ja tugevdamiseks, et ELi poliitika tugineks ka edaspidi keskkonna seisundi heale mõistmisele, võimalikele reageerimisvõimalustele ning nende tagajärgedele.66. Siiski nõuavad praegused arengusuunad ja ebakindlus seoses tulevikusuundumustega edasisi samme kõnealuse teadmus- ja tõendusbaasi säilitamiseks ja tugevdamiseks, et ELi poliitika tugineks ka edaspidi keskkonna seisundi heale mõistmisele, võimalikele reageerimisvõimalustele ning nende tagajärgedele.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 68
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek68. Ühise keskkonnateabesüsteemi põhimõtte tooda üks kord, kasuta sageli ning INSPIRE ja GMES65 süsteemide kohaselt kogutavate ja võrreldavate ruumiandmetega seotud ühiste lähenemisviiside ja standardite edasine rakendamine, samuti jõupingutused ühtlustada eri õigusaktide alusel nõutavaid aruandluskohustusi, aitavad vältida jõupingutuste dubleerimist ning kõrvaldavad ametiasutuste ebavajaliku halduskoormuse. Liikmesriigid peaksid teabe, mis on kogutud kavade, programmide ja projektide keskkonnamõjude hindamiseks (keskkonna- ja strateegilise mõju hinnangute kaudu), muutma üldsusele rohkem kättesaadavaks.68. Ühise keskkonnateabesüsteemi põhimõtte tooda üks kord, kasuta sageli ning INSPIRE ja Kopernikuse (varasema nimega GMES) süsteemide, aga ka teiste Euroopa keskkonnateabesüsteemide (nagu BISE ja WISE) kohaselt kogutavate ja võrreldavate ruumiandmetega seotud ühiste lähenemisviiside ja standardite edasine rakendamine, samuti jõupingutused ühtlustada eri õigusaktide alusel nõutavaid aruandluskohustusi, aitavad vältida jõupingutuste dubleerimist ning kõrvaldavad ametiasutuste ebavajaliku halduskoormuse. Liikmesriigid peaksid teabe, mis on kogutud kavade, programmide ja projektide keskkonnamõjude hindamiseks (keskkonna- ja strateegilise mõju hinnangute kaudu), muutma üldsusele rohkem kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 69 sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek69. Ikka veel esineb märkimisväärseid teadmistelünki, millest mõned on käesoleva programmi prioriteetsete eesmärkide seisukohalt olulised. Seepärast on nende lünkade täitmiseks vaja investeerida edasisse teadustegevusse, et tagada ametiasutustele ja ettevõtetele kindel alus otsuste tegemiseks, mis kajastaksid täielikult sotsiaalseid, majanduslikke või keskkonnaalaseid hüvesid ja kulusid. Täitmata on neli lünka.69. Ikka veel esineb märkimisväärseid teadmistelünki, millest mõned on käesoleva programmi prioriteetsete eesmärkide seisukohalt olulised. Seepärast on nende lünkade täitmiseks vaja investeerida edasisse teadustegevusse, et tagada ametiasutustele ja ettevõtetele kindlad teadmised uusimatest teaduslikest andmetest, mis kajastaksid täielikult sotsiaalseid, majanduslikke või keskkonnaalaseid hüvesid ja kulusid. Täitmata on neli lünka.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 69 taane 2
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek Üleminek kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele nõuab sotsiaalmajanduslike ja keskkonnategurite vahelise vastasmõju põhjalikku kaalumist. Parandades mõistmist säästvate tarbimis- ja tootmismudelite kohta ning selle kohta, kuidas tegevuse või tegevusetusega seotud kulusid täpsemalt arvestada, kuidas muutused üksikisiku ja ühiskonna käitumises aitavad kaasa keskkonnatulemustele ning kuidas üleilmsed megatrendid mõjutavad Euroopa keskkonda, aitab see paremini poliitikaalgatusi suunata, et suurendada ressursitõhusust ja leevendada keskkonnale avalduvat survet. Üleminek kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele nõuab sotsiaalmajanduslike ja keskkonnategurite vahelise vastasmõju põhjalikku kaalumist. Parandades arusaamist sellest, millised on säästvad tarbimis- ja tootmismudelid ning kuidas tegevuse või tegevusetusega seotud kulusid ja kasu täpsemalt arvestada, kuidas muutused üksikisiku ja ühiskonna käitumises aitavad kaasa keskkonnatulemustele ning kuidas üleilmsed megatrendid mõjutavad Euroopa keskkonda, aitab see paremini poliitikaalgatusi suunata, et suurendada ressursitõhusust ja leevendada keskkonnale avalduvat survet.Selgitus
Kaaluda tuleks tegevuse või tegevusetusega seotud kulusid ja kasu, kui tahame paranda oma arusaamist säästvatest tarbimis- ja tootmismudelitest.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 69 taane 3
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek Valitseb ebakindlus seoses sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate, segude, toodetes kasutatavate kemikaalide ja nanomaterjalide mõjudega inimtervisele ja keskkonnale. Nende lünkade täitmine kiirendab otsuste tegemist ning võimaldab kemikaale käsitlevate õigusaktide edasist väljaarendamist, et tõhusamalt tegeleda probleemsete valdkondadega, edendades samas kemikaalide säästvamat kasutamist. Inimtervist mõjutavate keskkonnategurite parem mõistmine võimaldaks võtta ennetavaid poliitikameetmeid. Kuna valitseb ebakindlus seoses sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate, segude, toodetes kasutatavate kemikaalide ja nanomaterjalide kõikide mõjudega inimtervisele ja keskkonnale, siis viimased uurimistulemused näitavad, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatel on kahjulik mõju tervisele, eriti mis puudutab laste arengut. Lisaks selle tekitavad muret toodetes kasutatavate kemikaalide, nanomaterjalide ja sarnaste kõrgtehnoloogiliste materjalide kombineeritud mõju võimalikud tagajärjed. Olemasolevate teadmiste rakendamine, millega kaasnevad jätkuvad pingutused teadmistes esinevate seniste lünkade täitmiseks, kasutades selleks muu hulgas ka bioseiret ja keskkonnaseiret, kogemuste jagamist liikmesriikide vahel ja ühtlustatud andmekandjaid, võib kiirendada otsuste tegemist ning võimaldada kemikaale käsitlevate õigusaktide edasist väljaarendamist, et tõhusamalt tegeleda probleemsete valdkondadega, ning aidata kaasa ka säästvamale lähenemisviisile kemikaalide kasutamisel. Inimtervist ja keskkonda mõjutavate keskkonnategurite ja kokkupuute tasemete parem mõistmine võimaldaks võtta ennetavaid poliitikameetmeid. Seda tuleks teha, kasutades võimaluste piires alternatiivseid katsemeetodeid eesmärgiga vähendada katseloomade arvu.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 70
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek70. Kiirest tehnoloogilisest arengust, mis edestab poliitikat, tulenevad uued ja esilekerkivad probleemid, nt nanomaterjalid, ebatraditsioonilised energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning elektromagnetlained, tekitavad küsimusi seoses riskjuhtimisega ning põhjustavad konfliktseid huve, vajadusi ja ootusi. See omakorda suurendab üldsuse muret ja võimalikku vaenulikkust uute tehnoloogiate suhtes. Seepärast on vaja tagada laiem, selgesõnaline ühiskondlik arutelu keskkonnariskide ja võimalike kompromisside üle, millega nõustuda, kuigi mõnikord puudub täielik või kindel teave tekkivate riskide ning selle kohta, kuidas neid tuleks käsitleda. Süstemaatiline lähenemisviis keskkonnariskide juhtimisele parandaks ELi suutlikkust tegutseda tehnoloogilist arengut arvesse võttes õigel ajal, tagades samas kindlustunde üldsusele.70. Kiirest tehnoloogilisest arengust, mis edestab poliitikat, tulenevad uued ja esilekerkivad probleemid, nt nanomaterjalid ja sarnased kõrgtehnoloogilised materjalid, ebatraditsioonilised energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning elektromagnetlained, tekitavad küsimusi seoses riskjuhtimisega ning põhjustavad konfliktseid huve, vajadusi ja ootusi. See omakorda suurendab üldsuse muret ja võimalikku vaenulikkust uute tehnoloogiate suhtes. Seepärast on vaja tagada laiem, selgesõnaline ühiskondlik arutelu keskkonnariskide ja võimalike kompromisside üle, millega nõustuda, kuigi mõnikord puudub täielik või kindel teave tekkivate riskide ning selle kohta, kuidas neid tuleks käsitleda. Süstemaatiline lähenemisviis keskkonnariskide juhtimisele parandaks ELi suutlikkust tegutseda tehnoloogilist arengut arvesse võttes õigel ajal, tagades samas kindlustunde üldsusele.Selgitus
Tõenäoliselt võetakse tulevikus kasutusele tundmatuid aineid ja materjale, seepärast on oluline tagada, et selliseid materjale ja aineid saaks käsitleda samal moel nagu näiteks nanomaterjale.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek71. Selleks et parandada keskkonnapoliitika aluseks olevat tõendusbaasi, tagatakse käesoleva programmiga 2020. aastaks järgmist.71. Selleks et parandada keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi, tagatakse käesoleva programmiga 2020. aastaks järgmist.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Poliitikakujundajatel ja ettevõtjatel on tugevam alus, mille põhjal töötada välja ja rakendada keskkonna- ja kliimapoliitikat, sealhulgas mõõta kulusid ja kasu.(a) Poliitikakujundajatel ja ettevõtjatel on tugevam alus, mille põhjal töötada välja ja rakendada keskkonna- ja kliimapoliitikat, sealhulgas mõõta tegevuse või tegevusetuse kulusid ja kasu.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 1 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Suurendatakse uute toodete, menetluste ja tehnoloogiaga kaasnevate ohtude hindamiseks kasutatavaid ELi teadusuuringute rahastamisvahendeid.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Kooskõlastada uurimisalaseid jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil ning suunata neid kõrvaldama peamisi keskkonnaalastes teadmistes esinevaid lünki, sealhulgas keskkonnariskide murdepunkte.(a) Vältida teadusuuringuteks määratud eelarve vähendamist, kooskõlastades, edendades ja koondades uurimisalaseid jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil ning suunates neid kõrvaldama peamisi keskkonnaalastes teadmistes esinevaid lünki, sealhulgas keskkonnariskide murdepunkte, mis on esile toodud Maa taluvuspiiride kontseptsioonis.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 2 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Võtta vastu süstemaatiline lähenemisviis riskijuhtimisele.(b) Võtta vastu süstemaatiline ja integreeritud lähenemisviis riskijuhtimisele, lähtudes ettevaatuspõhimõttest ja ennetustegevusest, põhimõttest, et saastaja maksab, põhimõttest, et saaste kõrvaldatakse selle tekkekohas, ning proportsionaalsuse põhimõttest.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 2 alapunkt c
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c) Lihtsustada, ühtlustada ja ajakohastada keskkonda ja kliimamuutusi käsitlevate andmete ja teabe kogumist, haldamist ja jagamist.(c) Lihtsustada, ühtlustada ja ajakohastada keskkonda ja kliimamuutusi käsitlevate andmete ja teabe kogumist, haldamist ja jagamist, muu hulgas arendades ja rakendades Euroopa ühist keskkonnateabesüsteemi.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 2 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Koostada terviklik hinnang kestliku biomassivaru kättesaadavuse ning võistlevate kasutusviiside ja -vajaduste kohta.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 71 lõik 2 alapunkt c b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c b) Koostada kemikaalidega kokkupuudet ja nende toksilisust käsitlev põhjalik teadmusbaas, mis toetab ELi strateegiat toksiinivaba keskkonna jaoks.(Seotud samade autorite muudatusettepanekuga punkti 52 lõigu 2 punkti d kohta.)
Selgitus
Keskkonnapoliitika tõendusbaasi täiustamiseks tuleks lisada nõue koostada põhjalik teadmusbaas kemikaalidega kokkupuute ja nende toksilisuse kohta, mis toetaks ELi strateegiat toksiinivaba keskkonna jaoks.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 74
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek74. Liit ja liikmesriigid peavad kehtestama õiged tingimused, et tagada, et keskkonna välismõjusid hinnataks piisavalt ning et erasektorile saadetaks õiged turusignaalid, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes kahjulikku sotsiaalset mõju. See hõlmab saastaja maksab-põhimõtte kohaldamist süstemaatilisemalt nii keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu kui ka üleminekuga tööjõu maksustamiselt saastamise maksustamisele. Kuna loodusvarad muutuvad aina napimaks, võivad suureneda nende omamise või ainukasutamisega seotud majandusrent ja kasum. Riiklik sekkumine, mille eesmärk on tagada, et selline majandusrent ei oleks liiga suur ning et võetaks arvesse välismõju, toob kaasa kõnealuste varade tõhusama kasutamise ning see aitab vältida turumoonutusi ning tekitada riigile tulu. Keskkonna ja kliimaga seotud prioriteete järgitakse Euroopa poolaasta raames, kus need on tähtsal kohal üksikute liikmesriikide jätkusuutliku majanduskasvu väljavaadetes, mille kohta on esitatud riigipõhised soovitused. Muid turupõhiseid vahendeid, nt tasu ökosüsteemiteenuste eest, tuleks kasutada ELi ja riiklikul tasandil laialdasemalt, et soodustada erasektori kaasatust ja edendada looduskapitali säästvat majandamist.74. Liit ja liikmesriigid peavad kehtestama õiged tingimused, et tagada, et keskkonna välismõjusid hinnataks piisavalt ning et erasektorile saadetaks õiged turusignaalid, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes kahjulikku sotsiaalset mõju. See hõlmab saastaja maksab-põhimõtte kohaldamist süstemaatilisemalt nii keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu kui ka üleminekuga tööjõu maksustamiselt saastamise ja ressursside tarbimise maksustamisele. Kuna loodusvarad muutuvad aina napimaks, võivad suureneda nende omamise või ainukasutamisega seotud majandusrent ja kasum. Riiklik sekkumine, mille eesmärk on tagada, et selline majandusrent ei oleks liiga suur ning et võetaks arvesse välismõju, toob kaasa kõnealuste varade tõhusama kasutamise ning see aitab vältida turumoonutusi ning tekitada riigile tulu. Keskkonna ja kliimaga seotud prioriteete järgitakse Euroopa poolaasta raames põhinäitajate kasutuselevõtmise abil, kus need prioriteedid on tähtsal kohal üksikute liikmesriikide jätkusuutliku majanduskasvu väljavaadetes, mille kohta on esitatud riigipõhised soovitused. Muid turupõhiseid vahendeid, nt tasu ökosüsteemiteenuste eest, tuleks kasutada ELi ja riiklikul tasandil laialdasemalt, et soodustada erasektori kaasatust ja edendada looduskapitali säästvat majandamist.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 77 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek77 a. Aastaks 2020 tuleks saavutada, et ELi Ühtekuuluvusfondist ja struktuurifondidest lähtuv rahastamine piirduks projektidega, mis keskkonda ei kahjusta. Selgitus
Kooskõlas liidu keskkonna säilitamise, kaitsmise ja edendamise eesmärgiga ei tohiks ELi vahenditest rahaliselt toetada projekte, mis on selle eesmärgiga vastuolus. Kui ELi rahastatud projekti hindamisel selgub, et keskkonda on kahjustatud, tuleb toetus liidule tagasi maksta.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 78
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek78. Euroopa Investeerimispanga (EIP) kapitali suurendamine 2012. aasta majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe raames on täiendavaks investeerimisallikaks.78. Euroopa Investeerimispanga (EIP) kapitali suurendamine 2012. aasta majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe raames on täiendavaks investeerimisallikaks, mida kasutatakse kooskõlas liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 79
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek79. 20072013 programmiperioodi jooksul saadud kogemused näitavad, et kuigi keskkonnameetmete puhul on kättesaadavad märkimisväärsed rahalised vahendid, on nende kasutuselevõtt riiklikul ja piirkondlikul tasandil olnud varasematel aastatel väga ebaühtlane, mis seab ohtu kokkulepitud sihtide ja eesmärkide saavutamise. Et sellest kogemusest õppida, peaksid liikmesriigid keskkonna- ja kliimaeesmärgid integreerima oma majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ning maaelu arengu ja merenduspoliitika rahastamisstrateegiatesse ja -programmidesse ning seadma prioriteediks rahaliste vahendite varasema kasutuselevõtu keskkonna ja kliimamuutuste puhul ning tugevdama rakendusasutuste suutlikkust tuua kulutõhusaid ja jätkusuutlikke investeeringud, et tagada piisav ja vajalik rahaline toetus investeeringuteks nendes valdkondades.79. 20072013 programmiperioodi jooksul saadud kogemused näitavad, et kuigi keskkonnameetmete puhul on kättesaadavad märkimisväärsed rahalised vahendid, on nende kasutuselevõtt riiklikul ja piirkondlikul tasandil olnud varasematel aastatel väga ebaühtlane, mis seab ohtu kokkulepitud sihtide ja eesmärkide saavutamise. Et sellest kogemusest õppida, peaksid liikmesriigid keskkonna- ja kliimaeesmärgid integreerima oma majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ning maaelu arengu ja merenduspoliitika rahastamisstrateegiatesse ja -programmidesse ning seadma prioriteediks rahaliste vahendite varasema kasutuselevõtu keskkonna ja kliimamuutuste puhul ning tugevdama rakendusasutuste suutlikkust tuua kulutõhusaid ja jätkusuutlikke investeeringud, et tagada piisav ja vajalik rahaline toetus investeeringuteks nendes valdkondades. Näiteks on soovituslik kasutada riigisisesel tasandil süstemaatiliselt direktiivis Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse sätestatud prioriteetseid tegevusraamistikke, et tagada kooskõla Natura 2000 võrgustiku rahastamisvajadustega.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 79 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek79 a. Üldiselt on vaja teha ettepanekuid, kuidas tagada, et liidu rahalisi vahendeid struktuurimeetmetele sellistes valdkondades, mis on seotud veega, energiatõhususe ja jäätmetega, kasutataks tõhusalt. Näiteks ei sõltu liidu olmejäätmete infrastruktuuride rahastamine liidu poolt sellest, kas rakendatakse kõrvalmeetmeid või täidetakse liidu jäätmepoliitika eesmärke, mis kahjustab liidu rahastamise tõhusust1. _______________Vt selles küsimuses kontrollikoja soovitusi eriaruandes nr 20/2012 Kas olmejäätmete käitlemise taristute projektide rahastamine struktuurifondidest aitab liikmesriikidel mõjusalt ELi jäätmepoliitika eesmärke saavutada? (ELT C 28, 30.1.2013, lk 2).Selgitus
Liiga paljud keskkonnaalastele meetmetele suunatud Euroopa rahalised vahendid on alakasutatud või neid kasutatakse mitteoptimaalselt.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 82 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Lõpetada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused, suurendada turupõhiste vahendite, sealhulgas maksustamise, hinnakujunduse ja tasude kasutamist ning laiendada keskkonnakaupade ja -teenuste turgu, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes kahjulikku sotsiaalset mõju.(a) Komisjonil ja liikmesriikidel tuleb võtta viivitamata ja hiljemalt 2014. aastaks vastu konkreetsed kavad, tuginedes käesoleva lõigu alapunktis a b esitatud määratlusele. Selleks tuleb eelkõige teha järgmist: lõpetada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused aastaks 2020 ja anda edusammudest aru oma riiklike reformikavade kaudu; suurendada turupõhiste vahendite kasutamist, sealhulgas nihe tööjõupõhiselt keskkonnapõhisele maksustamisele, hinnakujundusele ja tasudele, ning laiendada keskkonnakaupade ja -teenuste turgu, võttes nõuetekohaselt arvesse mis tahes kahjulikku sotsiaalset mõju.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 82 lõik 2 alapunkt a a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a a) Lõpetada järk-järgult enne 2020. aastat keskkonda kahjustavate projektide rahastamine.Selgitus
Kooskõlas liidu keskkonna säilitamise, kaitsmise ja edendamise eesmärgiga ei tohiks ELi vahenditest rahaliselt toetada projekte, mis on selle eesmärgiga vastuolus. Kui ELi rahastatud projekti hindamisel selgub, et keskkonda on kahjustatud, tuleb toetus liidule tagasi maksta.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 82 lõik 2 alapunkt a b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a b) Komisjon peab määratlema keskkonda kahjustavaid toetusi kui riikliku tegevuse tulemust, millega antakse tarbijatele või tootjatele eelis, et täiendada nende sissetulekut või vähendada nende kulusid, kuid seejuures minnakse vastuollu heade keskkonnatavadega.¹__________________¹ Kohandatult: OECD (1998 ja 2005), IEEP et al. 2007, vt http://ec.europa.eu/environment/enveco/taxation/index.htm
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 82 lõik 2 alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b a) Anda rohkem riiklikku ja liidu toetust energiatõhususe tagamise püüetele, sealhulgas kodudes (soojusisolatsioon, energiatõhusad seadmed, väikeste taastuvenergiageneraatorite paigaldamine jne).
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 82 lõik 2 alapunkt g a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g a) Töötada välja kord hüvitise maksmiseks osutatud keskkonnateenuste eest, kui see toob kaasa piiranguid või täiendavaid kulusid seoses investeeringute ja juhtimisega. Julgustada eriti niisuguste skeemide väljatöötamist ja rakendamist, mille kaudu tehakse makseid keskkonnateenuste eest, et saavutada tasakaal majandusarenguga ja looduskaitsega seotud vajaduste vahel.Selgitus
Les PSE sont des outils économiques incitatifs dont les expériences pilotes se multiplient. Les propriétaires ou gestionnaires sont payés par les usagers ou les bénéficaires pour la fourniture du service ou pour l'application d'une méthode de gestion spécifique assurant la réalisation du service environnemental désiré. Ils peuvent notamment financer le maintien et le rétablissement des services écosystémiques fournis par les forźts multifonctionnelles, qui entraīnent pour les propriétaires privés et les communes des contraintes ainsi que des surcoūts d'investissement et de gestion.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 86 lõik 2 alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b a) Rakendada täielikult teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise direktiiv¹ ning teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise direktiiv².__________________1 Direktiiv 2001/42/EÜ.2 Direktiiv 85/337/EÜ.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 88
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek88. Paljud linnad seisavad silmitsi ühiste keskkonnaalaste põhiprobleemidega, nt halb õhukvaliteet, kõrge müratase, kasvuhoonegaaside heited, veenappus, üleujutused ja tormid, saastatud alad, mahajäetud tööstusalad ja jäätmed. Samas on ELi linnad säästva linnaarengu seisukohalt standardite kehtestajad ning sageli teerajajad keskkonnaprobleemidele uuenduslike lahenduste leidmisel. Üha rohkem Euroopa linnu seavad keskkonnasäästlikkuse oma linnade arengustrateegiates kesksele kohale.88. Paljud linnad seisavad silmitsi ühiste keskkonnaalaste põhiprobleemidega, nt halb õhukvaliteet, kõrge müratase, kasvuhoonegaaside heited, linnade ja äärelinnade bioloogilise mitmekesisuse areng, veenappus, üleujutused ja tormid, saastatud alad, mahajäetud tööstusalad ja jäätmed, aga ka energiahalduse probleem. Samas on ELi linnad säästva linnaarengu seisukohalt standardite kehtestajad ning sageli teerajajad keskkonnaprobleemidele uuenduslike lahenduste leidmisel. Üha rohkem Euroopa linnu seavad keskkonnasäästlikkuse oma linnade arengustrateegiates kesksele kohale.Selgitus
Mis puutub linnapiirkondade loomastikku, siis võivad mõned liigid kaduda ja mõned muutuda invasiivseks. Seega on oluline võtta kasutusele tegelikke meetmeid linnapiirkondade bioloogilise mitmekesisuse haldamiseks.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 88 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek88 a. Liidu jätkuv urbaniseerumine on muutnud linnakodanikud keskkonnaküsimustes teadlikumaks ja tekitanud neis vajaduse uuendada sidemeid linnapiirkonna lähiümbruse loodusega. Seega muutuvad linnad tõeliseks väljakutseks bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohast. Loodusliku mõõtme tagasitoomine linnakeskkonda, eelkõige uute maastikuruumide loomise, teatavate seinte ja katuste taimedega katmise ja nn rohelise ja siniste linnataristute väljatöötamise kaudu, on kõik selles suunas liikuvad algatused. Euroopa linnade bioloogilise mitmekesisuse olukorda tuleks hinnata ja parandada, tuginedes spetsiaalsele linnade bioloogilise mitmekesisuse indeksile, nt Singapuri indeksile, mida tutvustati 2010. aastal Nagoyas toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil.Selgitus
Teadusalaste teadmiste puudumine bioloogilise mitmekesisuse kohta linnakeskkonnas takistab selle kaitsele pühendatud projektide kavandamist.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 88 b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek88 b. Kaugemas perspektiivis peab liit välja töötama laiahaardelise strateegia selle kohta, kuidas keskkonnasäästlik ja kaasav majandus saab aidata linnakeskkonda paremaks muuta, pöörates põhitähelepanu linnaplaneerimise sidumisele ressursitõhususe, vähese CO2-heitega majanduse, kliimamuutusega kohanemise, linnade kestliku maakasutuse, jäätmekäitluse, ökosüsteemide vastupidavuse, veevarude majandamise, inimeste tervise, üldsuse otsustusprotsessi kaasamise ning keskkonnaalase hariduse ja teadlikkuse eesmärkidega.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Enamik ELi linnadest rakendab säästva linnaplaneerimise ja projekteerimise poliitikat.(a) Enamik ELi linnadest rakendab säästva linnaplaneerimise ja projekteerimise ning liikuvuse poliitikat kooskõlas tervikliku pikaajalise kestlike linnade strateegiaga.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Määrata kindlaks ja leppida kokku kriteeriumid, millega hinnata linnade keskkonnatoimet, võttes arvesse majanduslikku ja sotsiaalset mõju;(a) Määrata kindlaks ja leppida kokku ühised kriteeriumid ja näitajad, millega hinnata linnade keskkonnatoimet, võttes arvesse majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning linnamudelite ajaloolisi ja geograafilisi eripärasid.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 2 alapunkt a a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a a) Edendada bioloogilise mitmekesisuse haldamist linnapiirkondades ja tõsta avalikkuse teadlikkust eluslooduse tähtsusest linnades.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 2 alapunkt a b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a b) Säästa rohkem energiat aruakte hoonete ehitamisega ja IKT kasutamisega. Edendada kestlikku renoveerimist ja ehitamist. Arendada välja teaduslike ja tehniliste ekspertteadmiste võrgustik Euroopa ehitussektoris, võttes aluseks integreeritud lähenemisviisi ehitusele, mis ühendab keskkonna- ja energiaalased aspektid, ohutuse, tervishoiu, kasutajate nõudmised, innovatsiooni ja majandusliku konkurentsivõime.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 2 alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b a) Toetada tervislikku ja säästvat linnalist liikuvuskeskkonda ning vähendada müra- ja õhusaastet. Arendada ja ajakohastada linnade ühistranspordi võrgustikke. Näha ette kohalike transpordisüsteemide elektrifitseerimine ja kehtestada kavad elektrisõidukite kasutamiseks Euroopa Liidu linnades. Töötada välja jalakäijate ja jalgratturite jaoks ohutu taristu, et tagada niisuguste aktiivsete liikumisviiside kasutajate arvu kahekordistumine nagu seda on kõndimine ja jalgrattasõit.Selgitus
Euroopa Parlament palus jõupingutuste tegemist aktiivsust nõudvate liikumisviiside, nagu rattasõit, kasutamise kahekordistamiseks oma 2011. aasta detsembri resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta (2011/2096(INI)).
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 2 alapunkt b b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b b) Teha edusamme niisuguse laiahaardelise strateegia väljatöötamisel, milles käsitletakse võimalusi, kuidas keskkonnasäästlik ja kaasav majandus saab aidata kaasa paremale linnakeskkonnale.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 91 lõik 2 alapunkt b c (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b c) Jagada liidu ja rahvusvahelisel tasandil linnade vahel parimaid tavasid innovatiivsete arengusuundade ja jätkusuutliku linnaelu valdkonnas.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 92
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek92. Keskkonnasäästlikkus on keskse tähtsusega vaesuse vähendamisel ning elukvaliteedi ja majanduskasvu tagamisel. Rio+20 tippkohtumisel uuendasid maailma juhtivad riigid oma kohustust toetada säästvat arengut ja tunnustasid kaasavat keskkonnasäästlikku majandust tähtsa vahendina säästva arengu saavutamisel ning tervisliku keskkonna olulisust toiduga kindlustatuse ja vaesuse vähendamise tagamisel. Võttes arvesse suurenevat rahvastikku üha enam linnastuvas maailmas, hõlmavad need väljakutsed vajadust võtta meetmeid, sealhulgas fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu, seoses vee, ookeanide, maa ja ökosüsteemide, ressursitõhususe (eelkõige jäätmed), säästva energia ja kliimamuutustega. Selleks on vaja asjakohaseid lähenemisviise kohalikul, riiklikul või liidu tasandil ning pühendumist rahvusvahelistesse jõupingutustesse leida lahendused, mida on vaja üleilmselt säästva arengu tagamiseks.92. Säästlikkuse tagamine on üks tänapäeva kõige pakilisemaid ülesandeid maailmas ning see on keskse tähtsusega vaesuse kaotamisel ning kõigile jõukuse ja heaolu tagamisel. Rio+20 tippkohtumisel uuendasid maailma juhtivad riigid oma kohustust toetada säästvat arengut ning maakera majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästliku tuleviku edendamise tagamist nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Nad tunnustasid ühtlasi, et kaasav keskkonnasäästlik majandus on tähtis vahend säästva arengu saavutamisel, ning et tervislikul keskkonnal on otsustav roll toiduga kindlustatuse tagamisel ja vaesuse vähendamisel. Võttes arvesse suurenevat rahvastikku üha enam linnastuvas maailmas, hõlmavad need väljakutsed vajadust võtta rahvusvahelisi meetmeid, sealhulgas keskkonnale kahjulike toetuste, sh fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu, mitmetes valdkondades, nagu vesi, ookeanid, jätkusuutlik maakasutus ja jätkusuutlikud ökosüsteemid, ressursitõhusus (eelkõige jäätmed), säästev energia ja kliimamuutused. Lisaks kõnealuste kohustuste elluviimisele kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil osaleb liit aktiivselt rahvusvahelistes jõupingutustes leida lahendused, mida on vaja säästva arengu tagamiseks kogu maailmas.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 93
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek93. Rio+20 lõppdokumenti tuleb kajastada liidu ja selle liikmesriikide sise- ja välispoliitilistes prioriteetides. Liit peaks toetama ka kõrgetasemelise poliitilise säästva arengu foorumi loomist, mis asendaks järk-järgult säästva arengu komisjoni ja jälgiks Rio+20 lõppdokumendi rakendamist.93. Rio+20 lõppdokumenti tuleb kajastada liidu ja selle liikmesriikide sise- ja välispoliitilistes prioriteetides. Liit peaks toetama ka niisuguse kõrgetasemelise poliitilise säästva arengu foorumi tööd, mis asendab säästva arengu komisjoni ja jälgib Rio+20 lõppdokumendi rakendamist.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 94
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek94. Mitmeid käesolevas programmis kehtestatud prioriteetseid eesmärke saab täielikult saavutada üksnes üleilmse lähenemisviisi osana ja koostöös partnerriikidega. Seepärast peaksid liit ja liikmesriigid osalema asjaomastes rahvusvahelistes, piirkondlikes ja kahepoolsetes protsessides tugeval, suunatud, ühtsel ja sidusal viisil. Nad peaksid jätkama tõhusa, eeskirjadel põhineva üleilmse keskkonnapoliitika raamistiku edendamist, mida täiendab tõhusam strateegiline lähenemisviis, milles kahepoolsed ja piirkondlikud poliitilised dialoogid ja koostöö lähtuksid liidu strateegilistest partneritest, kandidaat- ja naaberriikidest ning arenguriikidest ja mida toetatakse piisavate rahaliste vahenditega.94. Mitmeid käesolevas programmis kehtestatud prioriteetseid eesmärke saab täielikult saavutada üksnes üleilmse lähenemisviisi osana ja koostöös partnerriikide ja liiduga assotsieeritud maade ja territooriumitega. Seepärast peaksid liit ja liikmesriigid osalema asjaomastes rahvusvahelistes, piirkondlikes ja kahepoolsetes protsessides, näiteks kahepoolsetes kaubanduslepingutes, tugeval, suunatud, ühtsel ja sidusal viisil. Nad peaksid jätkama tõhusa, eeskirjadel põhineva üleilmse keskkonnapoliitika raamistiku edendamist, mida täiendab tõhusam strateegiline lähenemisviis, milles kahepoolsed ja piirkondlikud poliitilised dialoogid ja koostöö lähtuksid liidu strateegilistest partneritest, kandidaat- ja naaberriikidest ning arenguriikidest ja mida toetatakse piisavate rahaliste vahenditega. Liidu teabevahetuspoliitikat selle keskkonnaalase tegevuse kohta ülemaailmsel tasandil tuleb tugevdada.Selgitus
Efforts to combat regional and global environmental problems must cover the whole of the EUs territory, particularly its outermost regions, but also the Unions associated Overseas Countries and Territories, given that these territories contain more than 70% of Europes biodiversity. These territories can serve as examples and liaison points in their regions for delivering the priority objectives set out in this programme. The OCTs will participate in this programme in accordance with the conditions set out in the Overseas Association Decision.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 95
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek95. Käesoleva programmiga hõlmatud ajavahemik vastab rahvusvahelise poliitika põhietappidele kliima, elurikkuse ja kemikaalide valdkonnas. Selleks et jääda 2 °C ülemmäära piiresse, on vaja üleilmset kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2050. aastaks vähemalt 50 % 1990. aasta tasemest. Siiski vaid poole 2020. aastaks nõutud heite vähendamisest on võtnud enda kanda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised. Ilma resoluutsemate üleilmsete meetmeteta ei saa tõenäoliselt kliimamuutusi leevendada. Isegi kõige paremal juhul tuleb riikidel varasemate kasvuhoonegaaside heite tõttu üha enam seista silmitsi kliimamuutuste vältimatute mõjudega ning nad peavad töötama välja kliimamuutustega kohanemise strateegiad. aastaks tuleb vastu võtta Durbani tõhustatud meetmete platvormi alusel kõigile osalistele kohaldatav kõikehõlmav ja tugev kokkulepe, mida rakendatakse alates 2020. aastast. EL osaleb aktiivselt selles protsessis, sealhulgas aruteludes, kuidas kaotada arenenud ja arenguriikide vahelist lõhet heite vähendamisel, ning meetmete üle, mida on vaja selleks, et jõuda 2 oC eesmärgini. Rio+ 20 järelmeetmed peaksid samuti aitama kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja toetama seega võitlust kliimamuutuste vastu. Samal ajal peaks EL püüdma veelgi tõhustada kliimamuutuste alast partnerlust strateegiliste partneritega ning võtma täiendavad meetmed keskkonna- ja kliimakaalutluste ühtlustamiseks oma arengupoliitikas.95. Käesoleva programmiga hõlmatud ajavahemik vastab rahvusvahelise poliitika põhietappidele kliima, elurikkuse ja kemikaalide valdkonnas. Selleks et jääda 2 °C ülemmäära piiresse, on vaja üleilmset kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2050. aastaks vähemalt 50 % 1990. aasta tasemest. Siiski vaid poole 2020. aastaks nõutud heite vähendamisest on võtnud enda kanda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised. Ilma resoluutsemate üleilmsete meetmeteta ei saa tõenäoliselt kliimamuutusi leevendada. Isegi kõige paremal juhul tuleb riikidel varasemate kasvuhoonegaaside heite tõttu üha enam seista silmitsi kliimamuutuste vältimatute mõjudega ning nad peavad töötama välja kliimamuutustega kohanemise strateegiad. aastaks tuleb vastu võtta Durbani tõhustatud meetmete platvormi alusel kõigile osalistele kohaldatav kõikehõlmav ja tugev kokkulepe, mida rakendatakse alates 2020. aastast. EL osaleb aktiivselt selles protsessis, sealhulgas aruteludes, kuidas kaotada arenenud ja arenguriikide vahelist lõhet heite vähendamisel, ning meetmete üle, mida on vaja selleks, et jõuda 2 oC eesmärgini, pidades silmas teaduslikke tõendeid 1,5 oC eesmärgi vajaduse kohta, et vähendada kõige haavatavamatele riikidele avalduvat tõsist mõju. Rio+ 20 järelmeetmed peaksid samuti aitama kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja toetama seega võitlust kliimamuutuste vastu. Samal ajal peaks EL püüdma veelgi tõhustada kliimamuutuste alast partnerlust strateegiliste partneritega, täites suutlikkuse suurendamise, kliimamuutustega seotud rahastamise ja tehnoloogilise toe valdkonnas antud lubadusi, ning võtma täiendavad meetmed keskkonna- ja kliimakaalutluste ühtlustamiseks oma välispoliitikas, sealhulgas oma kaubandus- ja arengupoliitikas võrdväärse vastastikuse kohtlemise ja mõlemapoolse kasu vaimus. Liit peaks ühtlasi määratlema oma allikad ja õiglase osa, et panustada Rohelisse Kliimafondi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames võetud kohustustuste kontekstis.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 96
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek96. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames võetud üleilmsed bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid tuleb saavutada 2020. aastaks ning need on aluseks bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks ja selle võimalikuks tagasipööramiseks kogu maailmas. EL annab oma õiglase panuse nendesse jõupingutustesse, et sealhulgas saavutada eesmärk kahekordistada bioloogilise mitmekesisusega seotud rahaline toetus arenguriikidele 2015. aastaks ja säilitada selline tase 2020. aastani. Kemikaalidega seotud riskijuhtimise 2020. aasta üleilmne eesmärk on juba seatud. ELil on jätkuvalt aktiivne ja konstruktiivne roll aidata kõnealuste protsesside eesmärke saavutada.96. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames võetud üleilmsed bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid tuleb saavutada 2020. aastaks ning need on aluseks bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamiseks ja selle võimalikuks tagasipööramiseks kogu maailmas. EL annab oma õiglase panuse nendesse jõupingutustesse, et sealhulgas saavutada eesmärk kahekordistada bioloogilise mitmekesisusega seotud rahaline toetus arenguriikidele 2015. aastaks ja säilitada selline tase 2020. aastani. Liit toetab ka edaspidi kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooni rakendamist, võttes eelkõige meetmeid, et saavutada maailmas olukord, kus maa degradeerumine ei suurene, milles lepiti kokku Rio+20 tippkohtumisel. Ta suurendab ka jõupingutusi, et saavutada 2020. aasta üleilmne eesmärk, mis seisneb kemikaalide (kogu nende olelusringi jooksul) ja ohtlike jäätmete ohutus käitlemises ning mida kinnitati Rio+20 tippkohtumisel, ning toetada sellega seotud konventsioone. ELil on jätkuvalt aktiivne ja konstruktiivne roll aidata kõnealuste protsesside eesmärke saavutada.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 96 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek96 a. Liit peaks ennetavalt osalema rahvusvahelistes läbirääkimistes uute ja esilekerkivate küsimuste üle, eelkõige seoses uute konventsioonide, lepingute ja hindamistega, näiteks läbirääkimised ÜRO mereõiguse konventsiooni raames riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävaid piirkondi käsitleva rakenduskokkuleppe üle ja maailma ookeanide hindamine.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 97 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek97 a. Liit peaks kooskõlas oma sisepoliitikaga veelgi suurendama oma panust algatustesse, mis hõlbustavad üleminekut kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele rahvusvahelisel tasandil, näiteks asjakohaste eeltingimuste edendamine ning turupõhiste vahendite ja SKPd täiendavate näitajate väljatöötamine.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 98
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek98. EL peaks tugevdama oma positsiooni ühe suurima turuna maailmas, et edendada poliitikaid ja strateegiaid üleilmsetele loodusvaradele avalduva surve vähendamiseks. Seda saab teha tarbimis- ja tootmismudelite muutmisega, samuti tagades, et kaubandus- ja siseturupoliitika toetaks keskkonna- ja kliimaeesmärke ning pakuks teistele riikidele stiimuleid ajakohastada ja tugevdada oma keskkonnalast reguleerivat raamistikku ja standardeid. EL jätkab säästva arengu edendamist konkreetsete sätete arutamise ja rakendamise kaudu oma rahvusvaheliste lepingute alusel ning peaks kaaluma muid poliitikavalikuid, et vähendada ELi tarbimismõju ELi-väliste riikide keskkonnale. Üks näide sellise poliitikavaliku kohta on kahepoolne metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) partnerlus, millega luuakse raamistik, et tagada üksnes seaduslikult ülestöötatud puidu sisenemine ELi turule partnerriikidest.98. EL peaks tugevdama oma positsiooni ühe suurima turuna maailmas, et edendada poliitikaid ja strateegiaid üleilmsetele loodusvaradele avalduva surve vähendamiseks. Seda saab teha tarbimis- ja tootmismudelite muutmisega, samuti tagades, et kaubandus- ja siseturupoliitika toetaks keskkonna- ja kliimaeesmärke ning pakuks teistele riikidele stiimuleid ajakohastada ja tugevdada oma keskkonnalast reguleerivat raamistikku ja standardeid ning võidelda keskkonnaalase dumpingu vastu. Et tagada Euroopa meetmete terviklikus keskkonna aspektist ja aus konkurents ning vältida süsinikdioksiidi leket ja Euroopa ettevõtjate ümberpaigutumist, tuleks jätkata arutelu süsinikdioksiidi hõlmamise mehhanismi loomise üle, järgides samas ka WTO eeskirju. EL jätkab säästva arengu edendamist konkreetsete sätete arutamise ja rakendamise kaudu oma rahvusvaheliste lepingute alusel ning peaks kaaluma muid poliitikavalikuid, et vähendada ELi tarbimismõju ELi-väliste riikide keskkonnale ja varade kasutamisele. Üks näide sellise poliitikavaliku kohta on kahepoolne metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) partnerlus, millega luuakse raamistik, et tagada üksnes seaduslikult ülestöötatud puidu sisenemine ELi turule partnerriikidest. Samuti uuritakse muid poliitikavalikuid, et vähendada ELi tarbimismõju ülemaailmsele keskkonnale. Üldiselt peaks liit leidma võimaluse hoolitsemiskohustusega seotud aspektide parandamiseks kogu tarneahelas. Selgitus
Konkurentsimoonutused ja jäätmete ebaseaduslik keskkonda viimine muutuvad üha sagedamaks, mistõttu on Euroopa Liidus asuvad ettevõtjad ja töötajad sunnitud järgima kõrgemaid standardeid. Süsinikdioksiidi hõlmamise mehhanism omalt poolt võimaldab võidelda CO2-heidete kolmandatesse riikidesse ülekandumise ohuga.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 1 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Rio+20 lõppdokument on täielikult integreeritud ELi välispoliitikasse ning EL aitab tõhusalt kaasa üleilmsetele jõupingutustele rakendada kokkulepitud kohustusi, sealhulgas Rio konventsioonidest tulenevaid kohustusi.(a) Rio+20 lõppdokument on täielikult integreeritud ELi sise- ja välispoliitikasse ning EL aitab tõhusalt kaasa üleilmsetele jõupingutustele rakendada kokkulepitud kohustusi, sealhulgas Rio konventsioonidest tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 1 alapunkt c a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(c a) Liit tõhustab veelgi oma algatusi, mille eesmärk on hõlbustada ülemaailmset üleminekut kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele säästva arengu ja vaesuse kaotamise kontekstis, ning tal on oluline roll selle eesmärgi saavutamisele suunatud rahvusvaheliste ambitsioonide edendamisel.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt a
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(a) Teha tööd, et võtta vastu säästva arengu eesmärgid: a) milles käsitletakse kaasava keskkonnasäästliku majanduse prioriteete ja laiemaid säästva arengu eesmärke, nagu energia, vesi, toiduga kindlustatus, ookeanid, säästev tarbimine ja tootmine, samuti valdkondadevahelised küsimused nagu võrdsus, sotsiaalne kaasatus, inimväärne töö, õigusriik ja hea valitsemistava; b) mis on üldkohaldatavad ja hõlmavad säästva arengu kolme valdkonda; c) mida hinnatakse nendega kaasnevate eesmärkide ja näitajate põhjal; ning d) mis on sidusad ja integreeritud 2015. aasta järgse arenguraamistikuga ning toetavad kliimameetmeid.(a) Teha tööd, et võtta vastu säästva arengu eesmärgid: a) milles käsitletakse kaasava keskkonnasäästliku majanduse prioriteete ja laiemaid säästva arengu eesmärke, nagu energia, vesi, toiduga kindlustatus, ookeanid, säästev tarbimine ja tootmine, sealhulgas loomade heaolu, samuti valdkondadevahelised küsimused nagu võrdsus, sotsiaalne kaasatus, inimväärne töö, õigusriik ja hea valitsemistava; b) mis on üldkohaldatavad ja hõlmavad säästva arengu kolme valdkonda; c) mida hinnatakse nendega kaasnevate eesmärkide ja näitajate põhjal; ning d) mis on sidusad ja integreeritud 2015. aasta järgse arenguraamistikuga ning kooskõlas muude rahvusvaheliste kohustustega, näiteks kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt b
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(b) Teha tööd tõhusama ÜRO struktuuri nimel säästva arengu jaoks ÜRO Keskkonnaprogrammi tugevdamise kaudu ja kooskõlas Rio+20 lõppdokumendiga, jätkates samas püüdlusi ÜRO Keskkonnaprogrammi staatuse tõstmiseks ÜRO allasutuse tasemele ning toetades pooleliolevaid jõupingutusi suurendada sünergiaid mitmepoolsete keskkonnalepingute vahel.(b) Teha tööd tõhusama ÜRO struktuuri nimel säästva arengu jaoks, pidades eelkõige silmas selle keskkonnamõõdet, ja tehes selleks järgmist: a) ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) edasine tugevdamine kooskõlas Rio+20 lõppdokumendiga, tuginedes UNEPi nõukogu otsusele luua ÜROs keskkonnaküsimustega tegelev assamblee, jätkates samas püüdlusi ÜRO Keskkonnaprogrammi staatuse tõstmiseks spetsialiseeritud asutuse tasemele; b) niisuguste jõupingutuste toetamine, mille eesmärk on suurendada sünergiaid mitmepoolsete keskkonnalepingute vahel, eelkõige kemikaalide, jäätmete ning bioloogilise mitmekesisuse klastrites; ning c) säästva arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi töös keskkonnale tugeva ja autoriteetse hääle tagamisele kaasaaitamine.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt d
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(d) Tuleb teha strateegilisemat koostööd partnerriikidega ja keskenduda selles järgmisele: 1) koostöö strateegiliste partneritega parimate tavade edendamiseks liidu keskkonnapoliitika ja õigusaktide raames ning lähenemiseks mitmepoolsetel keskkonnaalastel läbirääkimistel; 2) koostöö Euroopa naabruspoliitika riikidega, et järk-järgult ühtlustada nendega ELi põhilist keskkonna- ja kliimapoliitikat ja õigusakte ning tugevdada koostööd piirkondlike keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel; 3) koostöö arenguriikidega, et toetada nende jõupingutusi kaitsta loodust, võidelda kliimamuutustega ning vähendada looduskatastroofe, ning rakendada rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa vaesuse vähendamisele ja säästvale arengule.(d) Tuleb teha partnerriikidega strateegilisemat koostööd, mis hõlmab liidu seisukoha ja eesmärkide õigeaegset teatavakstegemist rahvusvaheliste konverentside eel, ja keskenduda selles järgmisele: i) koostöö strateegiliste partneritega parimate tavade edendamiseks liidu keskkonnapoliitika ja õigusaktide raames ning lähenemiseks mitmepoolsetel keskkonnaalastel läbirääkimistel; ii) koostöö Euroopa naabruspoliitika riikidega, et järk-järgult ühtlustada nendega ELi põhilist keskkonna- ja kliimapoliitikat ja õigusakte ning tugevdada koostööd, jagada teavet ja suutlikkust piirkondlike keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemiseks; iii) koostöö arenguriikidega, et toetada nende jõupingutusi kaitsta loodust, võidelda kliimamuutustega ning vähendada looduskatastroofe, ning rakendada rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa vaesuse vähendamisele ja säästvale arengule; iv) Rio+20 konverentsil vastu võetud säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastase raamistiku rakendamine.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt e
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(e) Osaleda järjepidevamalt, ennetavamalt ja tõhusamalt mitmepoolsetes keskkonnaalastes protsessides, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja kemikaalidega seotud konventsioonid, samuti muudel tähtsatel foorumitel, nt Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, et tagada 2020. aastaks võetud kohustuste järgmine ELis ja üleilmselt ning leppida kokku pärast 2020. aastat võetavates rahvusvahelistes meetmetes. (e) Osaleda järjepidevamalt, ennetavamalt ja tõhusamalt mitmepoolsetes keskkonnaalastes protsessides, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon, vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon, mitmesugused valitsustevahelised konventsioonid eluslooduse ja elupaikade ülemaailmse säilitamise kohta ja kemikaalidega seotud konventsioonid, samuti muudel tähtsatel foorumitel, nt Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, et tagada 2020. aastaks võetud kohustuste järgmine ELis ja üleilmselt ning leppida kokku pärast 2020. aastat võetavates rahvusvahelistes meetmetes, ning suurendada jõupingutusi kõikide peamiste mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamiseks enne 2020. aastat.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt g
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g) Hinnata üleilmses kontekstis ELi toidukaupade ja muude kaupade tarbimise keskkonnamõju ning võimalikke sellega seotud reaktsioone.(g) Hinnata üleilmses kontekstis ELi toidukaupade ja muude kaupade tarbimise keskkonnamõju ning võimalikke sellega seotud reaktsioone ning võtta vajalikke poliitikameetmeid niisuguste hindamiste järelduste käsitlemiseks.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt g a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g a) Tagada ülemaailmse säästva arengu nimel tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanike aktiivne kaasamine kooskõlas Rio+20 deklaratsiooniga1 ning parandada keskkonnaalast juhtimist, edendades piirkondlikke ja riiklikke algatusi._______________1 Rio+20 deklaratsiooni lõike 88 punkt h.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 100 lõik 2 alapunkt g b (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(g b) Toetada heitkogustega kauplemise süsteemide kasutuselevõttu ja edasiarendamist kogu maailmas ning võimaldada nende piirkondadevahelist ühendamist.Selgitus
Piirkondlike heitkogustega kauplemise süsteemide arendamine ja ühendamine aitab leevendada kliimamuutusi ning edendada rohelist innovatsiooni, muutes samal ajal süsinikdioksiidi hinna stabiilsemaks, võrdsustades rahvusvahelisi võimalusi ning toetades ülemaailmset koostööd kliimamuutuste valdkonnas.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 101
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek101. Komisjon tagab, et programmi rakendamist jälgitakse strateegia Euroopa 2020 regulaarse järelevalveprotsessi raames. Programmi hinnatakse enne 2020. aastat eelkõige Euroopa Keskkonnaameti keskkonnaseisundi aruande põhjal.101. Tuleks kehtestada üldine järelevalvemeetod üheksa prioriteetse eesmärgi saavutamisega seotud edusammude jälgimiseks, hõlmates ka vahe-eesmärke ja pidevat järelevalvet programmi kogu rakendamisaja jooksul. Lisaks tagab komisjon, et programmi rakendamist jälgitakse ka strateegia Euroopa 2020 regulaarse järelevalveprotsessi raames. Programmi hinnatakse enne 2020. aastat eelkõige Euroopa Keskkonnaameti keskkonnaseisundi aruande põhjal. Komisjon annab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile aru keskkonnaalase tegevusprogrammi edusammudest.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa punkt 102
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek102. Prioriteetsete eesmärkide saavutamisega seotud edusammude jälgimisprotsessis kasutatakse samu näitajad, mida kasutab Euroopa Keskkonnaamet keskkonnaseisundi jälgimisel ja kehtivate keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide ja õigusaktide rakendamise jälgimisel, sealhulgas kliima- ja energiaeesmärgid, elurikkuse eesmärgid ja ressursitõhususe vahe-eesmärgid. Täiendavad näitajad, et mõõta üldisi edusamme seoses ressursitõhusa Euroopa majanduse ja ühiskonnaga ning jõukuse ja heaoluga, töötatakse välja koos sidusrühmadega ressursitõhusa Euroopa tegevuskava raames. 102. Prioriteetsete eesmärkide saavutamisega seotud edusammude jälgimisprotsessis kasutatakse samu näitajad, mida kasutab Euroopa Keskkonnaamet keskkonnaseisundi jälgimisel ja kehtivate keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide ja õigusaktide rakendamise jälgimisel, sealhulgas kliima- ja energiaeesmärgid, elurikkuse eesmärgid ja ressursitõhususe vahe-eesmärgid. Jäätmetekke ja -käitluse asjus tuleb olemasolevate Euroopa statistikaalaste õigusaktide raamistikus teha edusamme teadmiste ja andmete ühtlustamiseks. Täiendavad näitajad, et mõõta üldisi edusamme seoses ressursitõhusa Euroopa majanduse ja ühiskonnaga ning jõukuse ja heaoluga, töötatakse välja koos sidusrühmadega ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ühise rakendamise raames.
PE519.327/ PAGE \* MERGEFORMAT 1
ET
% . 5 ? B ^ _ j § © ° ŗ Ē Ņ Ó Ł å ģ ķ ł / < > I d p q ~ » ž
C
E
k
l
m
A B ī ļ š ń * + - r t üóüóüóüóüīüóüóüīóīóīóīóīóüóüóüóüóüóüēŽŃŽĆŽ·¦·ŽŃŽ·Ž¦·ŽŃŽŃŽĆ h
Č hU* 56aJ mH%sH% !h
Č hU* 56H*OJ QJ aJ h
Č hU* 56aJ h
Č hU* 6aJ mH%sH%h
Č hU* aJ mH%sH% h
Č hU* aJ h
Č hU* h
Č 5h
Č h
Č 0J+ h
Č ; @ A B _ Ø © ° ķ = > ¼ ½ ¾ æ ż ž
/
C
D
ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ź ź å ß Ł Ī
$$If gdU* " $gdU* * $gdU* ) gd
Č $
Ę ą#a$gd
Č
Ę ą#gd
Č Ģ Ģ ÜĢ żżż D
E
Y
k
l
m
ļ Ą µ µ c Z Z ! $If gdU* Q kd\ $$If T TÖ0 ¬žøÄ$ ö&ö ö Ö ’ ’Ö ’ ’Ö ’ ’Ö ’ ’4Ö
Taö ytU* T
( $$If gdU* > kd $$If T TÖ ¬žÄ$ &