ࡱ > #` bjbj5G5G ; W- W- M[ Q Q Q 8 R R L 0( T S S L 8T 8T 8T U R iU $ U D F F F F F F $ = h j 9 U U U U U j 8T 8T ` ` ` U ( 8T 8T hp / ` U D ` ` ld $ g 8T S Ĕ Q U g h 0 g Y {_ * Y 4 g Y g U U ` U U U U U j j ` ( o P U U U U U U U 0( 0( 0( ) Q 0( 0( 0( Q EUROOPA PARLAMENT
20042009{INTA}Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
2008/0016(COD)
{25/06/2008}25.6.2008
ARVAMUS
Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Saaja: tstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Ettepanek vtta vastu Euroopa Parlamendi ja nukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(KOM(2008)0019 C60046/2008 2008/0016(COD))
Arvamuse koostaja: Bla Glattfelder
PA_Legam
LHISELGITUS
Nagu Euroopa Parlament on mitmetes, sealhulgas mnedes rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportitel phinevates resolutsioonides tdenud, on taastuvenergia ja energiathusa tehnoloogia edendamisel etendada thtis roll kliimamuutustega vitlemisel ning ELi vlistest energiavarudest sltuvuse vhendamisel. Kaubanduspoliitika saab aidata oluliselt kaasa uute, keskkonnasbralike tehnoloogiate leviku edendamisele ning selle tagamisele, et taastuvenergia on vastuvetava hinnaga kttesaadav vimalikult suurele hulgale ettevtetele ja majapidamistele.
Igatahes on kaubanduspoliitika panus philiselt toetav hoidudes ebavajalikest takistustest ja vhendades energiasltuvust. Sel phjusel pab knealune arvamus vtta omaks mduka lhenemisviisi, piirates end komisjoni ettepaneku aspektidega, mis on rahvusvahelises kaubanduses kige asjakohasemad. Samamoodi on mned muudatusettepanekud meldud viitama laiale poliitilisele suundumusele, tunnistades samas, et teatava eesmrgi saavutamiseks on mitmeid vimalusi. Kesoleval juhul ei tundunud olevat otstarbekas vi kasulik pda piiritleda kiki vimalikke seonduvaid muudatusettepanekuid.
Kige thtsam on, et kuigi kesolev arvamus tunnistab, et taastuvenergia saab oluliselt kaasa aidata kliimamuutuste vastu vitlemisse, on selle lhtepunktiks mittekahjustamise phimte.
Bioktused
On selge, et olukord on mrgatavalt muutunud vrreldes 2007. aasta jaanuariga, mil komisjon tegi ettepaneku siduva eesmrgi kohta saavutada 2020. aastaks bensiini ja diisliktuse osas taastuvenergia 10 %line osakaal. Toiduainete hinnad on jrsult tusnud (Maailmapanga hinnangul on viimase kolme aasta keskmine tus 83 %), samal ajal kui mitmed arengumaad on jrjest enam mures, kas nende rahvastele jtkub piisavalt toiduvarusid.
Nagu Maailmapanga president Robert Zoellick hiljuti theldas, on jrsult tusnud toiduainete hinnad ning nende mju nljale, alatoitumusele ja arengule hvardab jtta veel 100 miljonit inimest vaesusesse. Enam kui 2 miljardi inimese jaoks on krged toiduainete hinnad nd igapevase vitluse ja ohverduse, mnedele ka ellujmise ksimuseks, ilma peatse nhtava abita. Alatoitumine hvardab kahjustada mitte ksnes praegust, vaid ka tulevast plvkonda. Lisaks on jrjestikused RO raportrid toidu kttesaadavuse ksimustes vljendanud muret, et toiduainete suunamisega ktuse tootmiseks kaasneb oht phjustada veel suuremat alatoitumust.
Samal ajal on arvestatud, et umbes neljandik USA 2007. aasta maisikultuurist kasutati bioktusteks, kuigi ajakiri Science theldab, et maisil phineva etanooli kasutamine kahekordistab kasvuhoonegaaside heidet 30 aasta jooksul. Nendel phjustel tundub oluline vaadata uuesti lbi siduv 10 % eesmrk ning tuletada meelde, et Euroopa lemkogu seadis oma 2007. aasta mrtsi jreldustes kesoleva eesmrgi tingimuseks kaubanduslikult kttesaadavate teise plvkonna bioktuste (toodetud pigem jtmesaadustest kui toidukultuuridest) esiletuleku.
Kesolev arvamus teeb ettepaneku lkata 10 % eesmrgi thtaega edasi ning kehtestada lbivaatamisklausel, et vimaldada eesmrgi parandamist, pidades silmas edusamme teise plvkonna ktuste suunas. Samuti pab arvamus tugevdada komisjoni pakutud sstlikkuse kriteeriume, et vltida absurdset olukorda poliitikas, kus vljendatakse soovi videlda kliimamuutustega, kuid avaldatakse vastupidist mju, soodustades metsade hvitamist.
Seejuures tunnistatakse, et kuigi sertifitseerimine on thtis, on selle mju piiratud. Probleemiks ei ole mitte ksnes vltida puutumatute metsade kasutamist bioktuse tootmiseks mille soovimatust komisjon kinnitab , vaid ka vltida olemasoleva pllumajandusmaa kasutamist bioktuseks koos toidukultuuridega vi elusloomadega, kes asustasid seda maad ja nihkuvad nd keskkonnatundlikesse piirkondadesse. Jrelikult on vaja, et sertifitseerimismenetlus oleks palju laiaulatuslikum kui komisjoni ettepanekus esitatud.
Lpuks on thtis, et bioktuste vi nende sisendite transport ei tekita kasvuhoonegaaside heidet sellises ulatuses, mis vhendab ldist kasu keskkonnale. Kige ilmsem nide sellest on niinimetatud splash and dash kaubandus, mille kaudu eksporditakse USAsse bioktuseid ning prast vikese koguse mineraalli lisamist eksporditakse neid tagasi, kogudes nii mitmekordselt toetusrahasid. Kuna olemasolevad dumpingu- ja subsideerimisvastased reeglid nivad vimaldavat tegutsemist kesoleva tava vastu, tundub siiski ebavajalik esitada selle punkti kohta eri muudatusettepanekuid.
Muud ksimused
Kuigi kige thtsamateks kesoleva ettepanekuga tstatatud rahvusvahelise kaubanduse ksimusteks on bioktused ning nende mju pllumajandussaaduste kaubandusele ja toiduainetega kindlustamisele, ei tohiks mda vaadata taastuvenergia tehnoloogia arengust saadavatest soodustustest kaubandusele. Meil on juba olemas nited, mille puhul Euroopa ettevtted on saanud tuule- vi pikesetehnoloogia alal turule esmasiseneja soodustusi, andes nii kindla aluse ekspordiks ja litsentsimistehinguteks.
ldine taastuvenergia 20 % osakaalu eesmrk neb jtkuvalt ette soodustusi teadusuuringuteks ja tehnoloogia arenguks. Tuleks siiski hoolitseda selle eest, et energia ja kliimamuutuste paketis ei kahjusta miski liikmesriikide vimalust kasutada soodustariife, mis on juba testanud oma thusust taastuvenergia edendamisel. Samuti tuleks kaaluda mitme- ja kahepoolsete kaubandusalaste lbirkimiste kasutamist, et vimalikult laias ulatuses soodustada taastuvenergia tehnoloogiauuenduste levikut.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse jrgmised muudatusettepanekud:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Phjendus 6
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(6) Siduvate eesmrkide peamine eesmrk on tagada investoritele kindlustunne. Seega ei ole asjakohane lkata siduvat otsust edasi kuni teatava tulevikus toimuva sndmuseni. Seeprast mrkis komisjon nukogu 15. veebruari 2007. aasta protokolli kantud avalduses, et ta ei kaalunud asjaolu, et eesmrgi kohustuslikku olemust tuleks edasi lkata, kuni mgile juavad teise plvkonna bioktused. (6) Toiduainete hinnatus ja toidupuudus, eelkige haavatavates arengumaades, koos kahtlustega teise plvkonna bioktuste 2020. aastaks mgile judmise tenosuse suhtes, annavad tugeva aluse pidada ksitavaks siduva 10% bioktuste eesmrgi asjakohasust. Selgitus
Euroopa lemkogu otsus seada bioktuste eesmrgi tingimuseks sstlike, kaubanduslikult elujuliste teise plvkonna bioktuste kttesaadavus, andis vajaliku kaitseventiili, mille thtsus on saanud jrjest selgemini nhtavaks, kuna tarbijahinnad on jrsult tusnud. Komisjoni otsust jda oma eesmrgile kindlaks, arvestamata muutunud asjaolusid, ei tohiks heaks kiita.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Phjendus 8
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(8) Komisjoni, nukogu ja Euroopa Parlamendi vetud seiskohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud eesmrgid suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2020. aastal. (8) Komisjoni, nukogu ja Euroopa Parlamendi vetud seiskohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslik eesmrk suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2020. aastal ning vaadata le iga eesmrk taastuvenergia osakaalu kohta transpordis 2015. aastaks. Selgitus
Vt eelnevat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Phjendus 10
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(10) Samas on asjakohane, et eesmrk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 10%-ni tuleks seada kikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordiktuste spetsifikaatide vastavus ja kttesaadavus. Kuna transpordiktustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle ksutuses on piiratud mral ressursse, taastuvaid transpordiktuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks hendusel vimalik saavutada bioktusealane eesmrk ksnes hendusesisese tootmise abil, on siiski tenoline ja soovitatav, et eesmrk saavutatakse tegelikult hendusesisese tootmise ja impordi hendamisel. Selleks peaks komisjon jlgima bioktuste tarnimist henduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lhenemisviis hendusesisese tootmise ja impordi vahel, vttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubanduslbirkimisi ning keskkonna, kulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi. (10) Samas on asjakohane, et eesmrk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris tuleks seada kikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordiktuste spetsifikaatide vastavus ja kttesaadavus. Kuna transpordiktustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle ksutuses on piiratud mral ressursse, taastuvaid transpordiktuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks hendusel vimalik saavutada bioktusealane eesmrk ksnes hendusesisese tootmise abil, on siiski tenoline ja soovitatav, et eesmrk saavutatakse tegelikult hendusesisese tootmise ja impordi hendamisel. Selleks peaks komisjon jlgima bioktuste tarnimist henduse turule ja vajaduse korral tegema muudetud eesmrgi ja/vi asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lhenemisviis hendusesisese tootmise ja impordi vahel, vttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubanduslbirkimisi ning keskkonna- ja sotsiaalkulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Phjendus 35 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(35 a) Selleks et thustada bioktuste panust kliimamuutustega vitlemisse, tuleks vastu vtta meetmed tagamaks, et sisendina kasutatavad pllukultuurid on kasvanud ktusetootmisrajatisele vimalikult lhedal.Selgitus
Tooraine ja bioktuste transport tootmisrajatistesse phjustab veelgi kasvuhoonegaaside heidet. Seda viks vltida, kasutades vimalikult lhedast tootmisrajatist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Phjendus 40
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek(40) Kui bioktus ja muud vedelad bioktused saadakse ELis toodetud toorainest, peaksid need vastama ka ELi pllumajandusalastele keskkonnanuetele. Selliste kriteeriumide kohaldamine impordile kolmandatest riikidest on halduslikult ja tehniliselt teostamatu. (40) Bioktus ja muud vedelad bioktused peaksid vastama ELi pllumajandusalastele keskkonnanuetele. Selgitus
Komisjoni ettepanek seaks Euroopa pllumajandustootjad konkurentsis ebasoodsasse seisu ning vhendaks bioktustele leminekust saadavat ldist keskkonnaalast kasu. Kuigi kolmandate riikide eksportijatelt ei ole alati vimalik nuda vastamist Euroopa standarditele, ei tohiks kesolevat lhenemist a priori vlistada.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 3 lige 1
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek3. Iga liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal energia lpptarbimisest 2020. aastal on vhemalt sama suur, kui tema ldeesmrk seoses taastuvenergia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on stestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus.3. 20%lise osakaalu ldeesmrgi saavutamiseks tagab iga liikmesriik, et taastuvenergia osakaal energia lpptarbimisest 2020. aastal on vhemalt sama suur, kui tema ldeesmrk seoses taastuvenergia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on stestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus.Selgitus
Kuigi kohustuslikus ELi ldeesmrgis saavutada taastuvenergia 20%line osakaal aastaks 2020 lepiti kokku Euroopa lemkogul, mis kogunes Brsselis 8.9. mail 2007 ja ksitles ELi ldist eesmrki saavutada 20%line osakaal 2020. aastaks, ei ole knealune eesmrk komisjoni ettepanekus selgelt kirjas.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 3 ( lige 3 ( esimene lik
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2020. aastal vhemalt 10% energia lpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2025. aastal vhemalt 10% energia lpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.Selgitus
Eesmrgiks seatud 2020. aasta thtaeg ei tundu enam asjakohane, pidades silmas toiduainete hindade kiiret tusu, muret seoses piisava toidu kttesaadavusega paljudes arengumaades ning kahtlusi thtaja suhtes, mil teise plvkonna bioktused muutuvad kaubanduslikult elujulistena kttesaadavaks.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 3 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekArtikkel 3 alevaade teise plvkonna bioktuste kttesaadavusest 1. septembriks 2015. aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nukogule aruande kaubanduslikult elujuliste teise plvkonna bioktuste kttesaadavuse osas tehtud edusammude kohta, millele on vastavalt vajadusele lisatud ettepanekud artikli 3 like 3 esimeses ligus seatud eesmrgi lbivaatamiseks.Selgitus
Kuna 2007. aasta mrtsis Euroopa lemkogu kohtumisel Brsselis seati 10 % eesmrgi tingimuseks sstlike teise plvkonna bioktuste kaubanduslik kttesaadavus, tundub soovitatav kehtestada lbivaatamisklausel, et vimaldada eesmrgi tpsustamist tehnoloogilist arengut silmas pidades.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekArtikkel 4 aRiiklike tegevuskavade edasilkkamineLiikmesriigid vivad muuta oma riiklike tegevuskavade kohaldamist ning lkata edasi oma kohustust jrgida artikli 3 liget 3, juhul kui toiduainete ja sda hinnad on oluliselt tusnud. Selgitus
Pllumajandusliku tooraine suurenev kasutamine ei tohiks viia toiduainete ja sda hindade olulise tusuni.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 12 ( lige 5 ( viies lik
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekSsteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja vljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid henduse menetlusi vi nende puudumisel rahvusvahelisi menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.Ssteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja vljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid rahvusvahelisi menetlusi vi nende puudumisel henduse menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.Selgitus
Rahvusvaheliste standardite eelistamisel nende kttesaadavuse korral on viksem tenosus, et satutakse raskustesse seoses WTO tehniliste kaubandustkete lepinguga. ldiste rahvusvaheliste standardite edendamine peaks samuti andma mastaabisste ning seelbi soodustama parima kasutusviisiga tehnoloogia kiiremat vastuvtmist rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 15 ( lige 3
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek3. Likes 1 osutatud eesmrkidel arvesse vetud bioktuseid ja muid vedelaid bioktuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud tunnustatud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see thendab maa-alalt, mida 2008. jaanuaris vi prast seda iseloomustas ks jrgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatkki iseloomustab see seisund ka praegu:3. Likes 1 osutatud eesmrkidel arvesse vetud bioktuseid ja muid vedelaid bioktuseid saadakse ksnes sstvatest allikatest, nudes, et ktuse lhteaine on jlgitav kuni tema allikani ning seda on kasutatud vi fossiilktusele lisatud vimalikult lhedases ktusetootmisrajatises ning tootmisahelad sertifitseeritakse, tagamaks nii muu hulgas, et: (a) mets, kus ei toimu olulist inimtegevust, st mets, kus teadaolevalt ei ole toimunud olulist inimsekkumist vi kus viimane oluline inimsekkumine toimus piisavalt kaua aega tagasi, et vimaldada loodusliku liigilise koostise ja looduslike protsesside taastumist; (a) puudub oluline negatiivne mju bioloogilisele mitmekesisusele;(a a) metsade hvitamist ei ole kaudselt phjustatud selle tulemusena, et bioktuseid toodetakse maatkil, mida eelnevalt kasutati toiduainete tootmiseks ning see tegevus on le viidud keskkonnaalaselt tundlikumatele aladele nagu metsad; (b) looduskaitsealadeks mratud maa-alad, kui ei esitata tendeid, et knealuse tooraine tootmine ei olnud looduskaitse eesmrgiga vastuolus. (b) lhteaine ei prine looduskaitsealadeks mratud maa-aladelt, kui ei esitata tendeid, et knealuse tooraine tootmine ei olnud looduskaitse eesmrgiga vastuolus; (c) bioloogiliselt vga mitmekesine rohumaa, st rohumaad, mis on liigirikkad, vetamata ja rikkumata. (c) lhteaine ei prine bioloogiliselt vga mitmekesiselt rohumaalt, st rohumaadelt, mis on liigirikkad, vetamata ja rikkumata; (c a) pole olulist negatiivset mju veevarudele. Komisjon kehtestab kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et mrata kindlaks, milline rohumaa on hlmatud punktiga c. Selline meede, mille eesmrk on muuta kesoleva direktiivi teisejrgulisi elemente, vetakse vastu vastavalt artikli 21 likes 3 stestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.Komisjon kehtestab kriteeriumid, et mrata kindlaks, millised lhteained on hlmatud punktidega a, a a, c ja c a. Selline meede, mille eesmrk on muuta kesoleva direktiivi teisejrgulisi elemente, vetakse vastu vastavalt artikli 21 likes 3 stestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.Selgitus
Olemaks kindel, et bioktuste mju keskkonnale on positiivne, tuleks nuda nende vastavust telisele sstlikkuse mdupuule. Lisaks komisjoni ettepanekus sisalduvatele punktidele on oluline hoida ra ohtu, et bioktused trjuvad krvale olemasoleva toiduainete tootmise, mis seejrel asub mber keskkonnaalaselt tundlikumatesse piirkondadesse. Samuti on toiduainetega kindlustamisel oluline vee kasutamise ksimus.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 15 ( lige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek4 a. Likes 1 osutatud eesmrkidel arvesse vetavaid bioktuseid ja muid vedelaid bioktuseid ei impordita riikidest, mis kohaldavad ekspordimakse vi kvantitatiivseid piiranguid nendele toodetele, ega valmistata nendest riikidest imporditud toorainest ega impordita riikidest, mis saavad rahvusvahelist toiduabi vi mille vastu on komisjon algatanud dumpingu- vi subsiidiumivastased uurimised;Selgitus
Taastuvenergia direktiiv stestab soodustused krgemate hindade vormis ELi ja kolmandate riikide bioktuste tootjatele. Riikidel, kes juba saavad majanduslikku tulu ekspordimaksude vi piirangute nol, ei tohiks siiski olla vimalust saada lisaks teist finantssoodustust Euroopa maksumaksjate kulul Euroopa turule juurdepsu kaudu.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 15 ( lige 6
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek6. Liikmesriigid ei keeldu muudel sstlikkusega seotud phjustel kesoleva artikli kohaselt saadud bioktuste ja muude vedelate bioktuste arvessevtmisest likes 1 osutatud eesmrkidel.6. Liikmesriigid, kes soovivad sstlikkuse alusel seada sisse rangemad kaitsemeetmed likes 1 osutatud eesmrkidel bioktuste ja muude vedelate bioktuste kohta, tagavad, et sellised meetmed on koosklas asutamislepingutega, ning teevad need teatavaks komisjonile.Selgitus
Vttes arvesse mrgatavat ebaselgust seoses sstlikkuse standardite thususega, peaks liikmesriikidel olema vimalus seada krgemad standardid koosklas subsidiaarsuse phimttega nii, et toimuks ppimine headest tavadest. Kike arvesse vttes ei moonutaks see turgu ning vastavalt muudatusele jrgiks artikli 3 likes 3 stestatud kohustust. Kesolev lhenemine on koosklas asutamislepingu artikliga 176.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek vtta vastu direktiiv
Artikkel 16 ( lige 8 a (uus)
Komisjoni ettepanekMuudatusettepanek8 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nukogule igal aastal aruande lepingutest, mille ta on like 4 alusel heaks kiitnud.Selgitus
Korrapraseid aruandeid nutakse, et tagada avatus ja lbipaistvus ning anda Euroopa pllumajandustootjatele kindlus, et nad konkureerivad vrdsetel alustel kolmandate riikide tootjatega, kes saavad kasu lepingutest, mille komisjon vib slmida.
MENETLUS
PealkiriTaastuvatest energiaallikatest toodetud energiaViitedKOM(2008)0019 C6-0046/2008 2008/0016(COD)Vastutav komisjonITREArvamuse esitaja(d)
istungil teada andmise kuupevINTA
19.2.2008Arvamuse koostaja
nimetamise kuupevBla Glattfelder
25.3.2008Arutamine parlamendikomisjonis8.4.200828.5.2008Vastuvtmise kuupev24.6.2008Lpphletuse tulemused+:
:
0:24
0
3Lpphletuse ajal kohal olnud liikmedFrancisco Assis, Graham Booth, Carlos Carnero Gonzlez, Daniel Caspary, Franoise Castex, Christofer Fjellner, Bla Glattfelder, Ignasi Guardans Camb, Jacky Hnin, Syed Kamall, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, David Martin, Vural ger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Safi, Peter ea s t n , R o b e r t S t u r d y , G i a n l u c a S u s t a , I u l i u W i n k l e r , C o r i e n W o r t m a n n - K o o l L p p h l e t u s e a j a l k o h a l o l n u d a s e n d u s l i i g e / a s e n d u s l i i k m e d V i t t o r i o A g n o l e t t o , E u g e n i j u s M a l d e i k i s , J a n T a d e u s z M a s i e l , S a l v a d o r D o m i n g o S a n z P a l a c i o L p p h l e t u s e a j a l k o h a l o l n u d a s e n d u s l i i g e / a s e n d u s l i i k m e d ( k o d u k o r r a a r t 1 7 8 l g 2 ) M a Bg o r z a t a H a n d z l i k
P E <