Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2004/0049(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0313/2007

Arutelud :

PV 24/09/2007 - 17
CRE 24/09/2007 - 17

Hääletused :

PV 25/09/2007 - 6.17
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0403

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 24. september 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

17. Ühenduse raudteede arendamine - Ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimine - Rongireisijate õigused ja kohustused (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

– Georg Jarzembowski poolt Euroopa Parlamendi delegatsiooni lepituskomitee nimel koostatud raport lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta (PE-CONS 3635/2007 – C6 0212/2007 – 2004/0047(COD)) (A6-0314/2007), ja

– Gilles Savary poolt Euroopa Parlamendi delegatsiooni lepituskomitee nimel koostatud raport lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (PE-CONS 3636/2007 – C6-0213/2007 – 2004/0048(COD)) (A6-0315/2007), ja

– Dirk Sterckxi poolt Euroopa Parlamendi delegatsiooni lepituskomitee nimel koostatud raport lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (PE-CONS 3637/2007 – C6-0214/2007 – 2004/0049(COD)) (A6-0313/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Georg Jarzembowski (PPE-DE), raportöör. (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, võime täna olla rahul raudteepaketi üldtulemustega. Raudteede arengut käsitlevate ühenduse õigusaktide osas tehtud edusammude raportöörina ei pruugi ma olla eriti õnnelik, kuid kui vaatame seoses reisijate õigustega, eelkõige seoses hüvitiste maksmisega rongide hilinemiste eest ja üleeuroopalise vedurijuhtide sertifitseerimisega saavutatud tulemusi, võime üldjoontes rahul olla.

Soovin alustada oma raporti arutelu. Hea uudis on see, et alates 1. jaanuarist 2010 peavad riiklikud raudteevõrgud olema avatud kasutamiseks kõikidele rahvusvahelist reisijateveo teenust pakkuvatele riigi osalusega või erasektori raudtee-ettevõtjatele mis tahes diskrimineerimiseta. Sellega luuakse lõpuks ometi tarbijate kasuks piiriülese reisijateveo Euroopa ühtne turg ja avatakse uksed enamatele pakkumistele väga erinevatelt raudtee-ettevõtjatelt. Eeldame, et raudtee-ettevõtjad kasutavad ka tegelikult ära need uued võimalused ning teevad tarbijasõbralikke ja konkurentsivõimelisi pakkumisi, eelkõige seoses lennureisi hindadega.

Kui see läheb edukalt, on meil võimalus taas ellu äratada piiriülene raudteetransport. Ja siinkohal ma justkui osaleksin eelmises arutelus, sest siis on meil ka võimalus vähendada Euroopa Liidus keskkonnareostust.

Lepitusmenetluse üheks mitterahuldavaks tulemuseks on see, et nõukogu tugeva vastuseisu tõttu ei osutunud võimalikuks avada ka riiklikke raudteevõrke riiklikele raudteeteenustele, mis tähendab, et Euroopa raudteeteenuste siseturu loomine ei ole lõpule viidud. Kui aus olla, siis selle põhjus peitub siiski selles parlamendis käesoleva aasta 18. jaanuaril toimunud hääletuses. Enamus liikmeid hääletas selle poolt, et võrgud avataks ka riiklikele raudteeteenustele, kuid tol neljapäeval ei saavutanud me nõutud kvalifitseeritud häälteenamust, st 393 häält.

Sellest hoolimata õnnestus parlamendil lepitusmenetluse raames tagada, et uues direktiivis nõutakse, et Euroopa Komisjon esitaks 31. detsembriks 2012. aastaks aruande, milles tehakse ka ettepanek reisijateveo raudteeturu täiendavat avamist käsitlevate meetmete kohta. Meeldetuletuseks paluksin asepresident Barrot’l korrata oma kohustust esitada aruanne 31. detsembriks 2012. aastaks ja astuda ka täiendavaid samme raudteeturu avamiseks.

Parlament ja nõukogu jõudsid ka kokkuleppele, et piirdume kindlasti võrkude avamisel piiriüleste teenustega, kui see ohustab avalike ja piirkondlike reisijateveo teenuste majanduslikku tasakaalu. See ei tohi siiski kaasa tuua mingit protektsionismi, mille käigus raudtee proovib end konkurentsi eest kaitsta; piirang on võimalik vaid siis, kui riiklik valitsusasutus kinnitab objektiivse majandusanalüüsi põhjal, et avamine ohustaks piirkondlikke reisijateveo teenuseid.

Kahjuks libises menetluse käigus sisse üks lisapiirang, mille kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada maksu avalike reisijateveo ja kohalike teenuste kasuks. Parlamendil õnnestus tegelikult piirata maksu nii, et sellest saadav tulu ei tohi olla suurem, kui tõesti vajalik avalike teenuste osutamiseks. Ma tõesti loodan, et liikmesriigid ei kasuta tegelikult kunagi võimalust piirata võrkude avamist – peale ühe riigi ja isegi siis ma loodan, et seda ei juhtu.

Igal juhul loodan ma, et liikmesriigid rakendavad selle direktiivi viivitamata ning et me saame pakkuda Euroopas rohkem rahvusvahelist reisijateveoteenust ja anda oma kodanikele võimaluse kasutada piire ületades pigem raudtee- kui õhutransporti.

Sooviksin nüüd öelda mõne sõna oma kolleegi Elisabeth Jeggle’i nimel. Kahjuks puudub ta haiguse tõttu. Esiteks soovis proua Jeggle tänada härra Savary’d tiheda koostöö eest variraportööride vahel seoses kolmanda raudteepaketiga ning öelda, et ta on väga rahul ka vedurijuhtide sertifitseerimise alaste tulemustega.

Meil on siiski õnnestunud tagada, et Euroopas saab olema ühetaoline Euroopa vedurijuhtide luba, sest ei ole mõtet avada võrke, kui rongid peavad piiridel juhtide vahetamiseks peatuma. Soovime Euroopa siseturgu. Soovime, et Euroopa kaubarongid – siin on võrgud juba avatud – ja nüüd ka rahvusvahelised reisirongid saaksid teenust osutada vaatamata riigipiiridele, sest me soovime tõhusat raudteeteenust. Seoses sellega on Euroopa vedurijuhtide loa kehtestamine äärmiselt tähtis. Selles osas võime oma õigusaktidega rahul olla.

Rõhutaksin siiski, et tegemist ei ole mitte ainult vedurijuhtide, vaid kõigi nende isikute küsimusega, kellele on usaldatud raudteetranspordi ohutus. Nagu te teate, ei saa lennuk õhku tõusta, kui ei ole piisavalt reisisaatjaid, sest nad vastutavad sõitjate ohutuse eest hädaolukorras, ning sarnaselt vajame meie rongidel konduktoreid ja teisi isikuid. Me ei räägi restoranivaguni kokast, vaid raudteepersonalist nagu konduktorid ja teised, kes vastutavad sõitjate ohutuse eest. Selles osas on meil ja raportööril õnnestunud ühiselt veenda komisjoni esitama kaks ja pool aastat pärast direktiivi jõustumist aruanne võimaluse kohta sisse viia ühetaoline Euroopa sertifikaat ka neile töötajatele, et tagada, et meil ei oleks ka selles rahvusvahelise raudteeteenuse valdkonnas ohutuse puudujääki. Vedurijuhid ja ülejäänud personal peab olema korralikult koolitatud.

Meil on hea meel, et nimetatud vedurijuhtide luba kujutab endast ka sammu vedurijuhtide mobiilsuse suunas, sest Euroopa luba omavad juhid saavad vastavalt soovile vahetada Euroopa Liidus töökohta. Oleme siiski õiglased ja seepärast kindlustasime üheskoos, et kui ühes raudtee-ettevõttes koolitatud isik läheb vabatahtlikult teise, on teda koolitanud ettevõtjal õigus saada hüvitust koolituskulude eest.

Proua Jeggle’i nimel võin öelda, et oleme tulemusega väga rahul. Tegime head koostööd ning ta palub täiskogul pakett tervikuna heaks kiita.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Gilles Savary (PSE), raportöör. – (FR) Härra juhataja, lubage mul alguses öelda, et ma jagan üldist rahulolu kõnealuse raudteepaketiga.

Meil on selja taga pikk tee. Alguses oli meil neli dokumenti ja lõpuks oleme jõudnud kolmeni. Alustasime tööd 2004. aastal ning siin me nüüd oleme 2007. aasta septembris. Teiste sõnadega, me võtsime kindlasti aeglase rongi ja mitte kiirrongi. See on olnud pikk reis, kuid oleme nüüd lõpule jõudnud. Usun, et oleme siia jõudnud eelkõige tänu selle täiskogu liikmete märkimisväärsele otsustavusele ja tegelikult sellepärast, et nad võtsid end kokku: viitan eelkõige kõikidele parlamendifraktsioonidele ja kolmele raportöörile, kes täna meie keskel on, kuid tunnustus läheb ka kõigile, sealhulgas variraportööridele, kes oma osa andsid.

Oleme tänu võlgu ka Euroopa Komisjonile ning ma sooviksin tänada volinik Barrot’d ja tema kolleege nende koostöö eest rasketes etappides, sest lepitusmenetlus oli äärmiselt keeruline ja meie šansid ei olnud head.

Võlgneme tänu ka eesistujariigile Saksamaale ja Saksamaa transpordi liiduministrile härra Tiefenseele, kes andis märkimisväärse isikliku panuse: ta osales mitmetel lepituskohtumistel ning ma usun, et tema otsustavuseta olla edukas ei oleks täna meie ees seda raudteepaketti. Pean silmas eelkõige problemaatilisimat dokumenti, nimelt reisijate õigusi käsitlevat ettepanekut. Seoses sellega sooviksin avaldada lugupidamist Dirk Sterckxi tehtud tööle.

Rongireisijate õigustele vastuseisu tase on mõnevõrra kummaline asi. On tõsi, et raudteed erinevad teedest, kuniks neile kehtib kaugjuhtimine. Samuti on tõsi, et hilinemistel võib vahepeal olla oma mõju; on tõsi, et ohutus peab tulema ennekõike ja et rongid võivad hilineda päris arvestatavatel põhjustel. Sellele vaatamata oleme õhutranspordist selles osas aastakümneid maas ning takistuseks meie ees oli Euroopa raudteemaailma kohutav konservatism: selle kohutav vastuseis reisijate õigustele – millest lõpuks jagu saadi, sest me leppisime kokku erandid, mis võivad kaasa tuua õiguste rakendamise 15 aasta jooksul, umbes 2023. aastaks.

Seega kuigi võime olla selle dokumendi üle uhked, on meil vähem põhjust rõõmustada ajakava üle: minu arvates ei ole see piisavalt hea kehtestada reisijate õigusi võimaliku 15-aastase ajagraafikuga, kui meie eesmärgiks on arendada reisimist raudteel – ja see on meie eesmärk täna.

Pean ütlema, et olen isiklikult rahul ka Euroopa vedurijuhiloa kasutuselevõtuga – sest just seda on mõeldud „vedurijuhtide sertifitseerimise“ all. Tegemist on mõnevõrra keerulise küsimusega. Georg Jarzembowki tõi üksikasjad üsna hästi välja ning ma usun, et meie ees olev peegeldab selle täiskogu liikmete suurepärast tööd igast küljest. Olen tänulik härra Jarzembowki fraktsioonile, mis ei ole neis küsimustes alati nii avatud lähenemisviisiga olnud, kuid oli antud juhul eriti toetav. Mulle meeldiks mõelda, et saavutatu on eeskujuks, sest see sündis asjaomase tööstuse mõlema poole vahelise dialoogi tulemusena. Tegelikult on see näiteks, mida saab esile tõsta kõigile, kes kahtlevad Euroopa Liidu võimes olla oma kodanike liit. Arvan, et see on ära teeninud teatavaks tegemise.

Lubage mul ka öelda, et pööran suurt tähelepanu meie, Euroopa Parlamendi võetud kohustusele seoses turvaülesannete eest vastutava rongipersonaliga. Need inimesed ei ole vedurijuhid, kuid päästvad siiski elusid, sest rongis on nende ülesanne seda teha ning on väga tähtis, et olemas oleks nende sertifitseerimise süsteem, isegi kui see oleks loomulikult erineval tasemel juhtide sertifitseerimisest. Seepärast loodan, et seda kohustust sisse viivat punkti, mis meil õnnestus lisada, austatakse.

Lõpetuseks usun ma seoses raudteevõrkude avamise ja liberaliseerimisega, et kui me tõesti soovime luua üleeuroopalise raudteekultuuri, siis peame alustuseks leppima sellega, et teiste inimeste rongid hakkavad meie territooriumi läbima. See väljavaade on vältimatu.

Mina pooldan astmelist lähenemisviisi. Mitte kõik meist ei saavuta sama valmisoleku taset ja pealegi isegi kui meie muljetavaldav direktiiv on jõus, on riike, mis ikkagi ei ava oma võrke. Pean siin silmas Iirimaad, sest sel puuduvad rahvusvahelised liinid, ning võimalikult ka Soomet, sest see on teatud määral tee lõpus ja oleks järeleandlikum – üsna seaduslikult – avama oma võrgud Venemaale; ning ma pean eelkõige silmas kõiki neid riike, kellel on erinevad kaalupiirangud ja erinevad rööpalaiused.

Teiste sõnadega on suureks ja esimeseks väljakutseks üleeuroopalise raudteekultuuri loomisest rääkides koostalitlusvõime ning just sellele peame oma jõupingutused järgnevatel aastatel suunama. Kõnealune üleeuroopaline kultuur nõuab loomulikult direktiive liberaliseerimise kohta, kuid me peame alustama võrkudesse investeerimisega, et muuta tehniline koostalitlusvõime teostatavaks. Turu avamine konkurentsile Prantsusmaa ja Hispaania vahel ei ole väga tähtis, sest senikaua, kuni meil on erinevad rööpalaiused, ei suuda me suurendada ei kauba- ega reisijateliiklust.

Vedurijuhtide sertifitseerimise alast raportit võib mõnes mõttes vaadelda kui koostalitlusvõime raportit. Nõutav on sotsiaalne koostalitlusvõime, mis võimaldaks erinevate riikide juhtidel mõelda endist pigem kui eurooplastest ja mitte konkreetse riigi kodanikest. Usun, et kui suudame raudteedel minna kaugemale rahvuslikest kultuuridest, suudame tagada raudteedele tuleviku. Kuna maantee- ja õhuliiklus jätkavad kasvu, on tegemist kiireloomulise ülesandega.

 
  
MPphoto
 
 

  Dirk Sterckx (ALDE), raportöör. (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, olen teadlik, et minu raport oli kolmest kõige komplitseeritum ning et nagu härra Savary ütles, oli see raskeim sõlm lahtiharutamiseks. Kokkuvõttes arvan, et arutelude käigus nõukoguga jõudsime austust vääriva kompromissini. Sooviksin tänada kõiki kaasatuid, eriti variraportööre härra El Khadraoui’d, härra Racki, härra Zîle’d ja teisi koos lepituskomitee esimehe härra Vidal-Quadras Rocaga, kes minu arvates teostas läbirääkimisi väga oskuslikult, ning loomulikult ka eesistujariiki Saksamaad, nagu härra Savary juba ütles; arvan, et härra Tiefensee ja tema inimesed tegid palju rasket tööd sel teemal ja olid nõukogus kõige veenvamad; tänud lähevad ka komisjoni inimestele, volinikele ja nende osakondadele, sest ma arvan, et ka nemad aitasid meid palju.

Mis me siis saavutasime? Austust vääriva kompromissi, nagu ma äsja ütlesin. Arvan, et parlament on kindlustanud mõned tähtsad asjad. Esiteks on meil rongireisijate põhiõigused, midagi, mis ei olnud alguses meie eesmärgiks. Põhiõigused on: tagatud isiklik turvalisus, raudtee-ettevõtja vastutus oma reisijate, pagasi, osutatavate teenuste ja kindlustuse osas; see tähendab ka, et puuetega inimestel on õigus reisimisele diskrimineerimiseta. Arvan, et oleme kindlustanud midagi väga tähtsat kõikidele rongireisijatele: kõikide rongireisijate personaalse ohutuse tagamine. Need on garantiid, mida raudtee-ettevõtjad on kohustatud kõikidele 2009. aasta lõpust pakkuma.

Teine tähtis punkt minu arvates on see, et oleme muutnud asju, mis on tähtsad; mitte rahvusvahelise ja riikliku liikluse vahel, vaid kaugliikluse ja kohaliku liikluse vahel, teiste sõnadega tuginedes objektiivsetele andmetele Euroopa ühtse turu raames, oleme öelnud, et vaadake, nende reisijate jaoks peate tegema neid konkreetseid asju ja teiste jaoks me ei saa seda teha; nii et me eristame seda riiklikust ja rahvusvahelisest liiklusest. Arvan, et see on märkimisväärne. Kaugreiside puhul oleme taganud hüvitised ja abisüsteemi hilinemiste korral, mis hõlmab ka inimesi, keda hilinemised pidevalt mõjutavad, näiteks tööle ja tagasi sõitjad ja hooajapileti omanikud; jaamades ja rongides on meil olemas abi puudega inimestele, seda kindlasti pikamaa teenuste puhul ja loodetavasti niipea kui võimalik kõikidele reisijatele; oleme direktiivi lisanud sätted kaebuste käsitlemiseks. Oleme teinud vahet linna- või linnalähiliinide ja piirkondlikul liiklusel, võimaldades erandeid, kuid vaid siis, kui need on määratletud liikmesriikide poolt ja tingimusel, et komisjon teostab nende üle kontrolli. Arvan, et ei ole vähetähtis, et liikmesriikidel on võimalus öelda, et siin me tegime vahet piirkondlikel marsruutidel meie endi kriteeriumite alusel. Oleme kehtestanud paar väga konkreetset eeskirja.

Arvan, et just see on see, mille Euroopa Parlament on saavutanud. Alustasin, püüdes anda endast parima, et veenda komisjoni loobuma oma esialgsest vahettegemisest rahvusvahelise ja riikliku vahel ning suutsime veenda nõukogu sama tegema. Pean ütlema, et esimene oli teisest kergem. Meile sai osaks nõukogu tugev vastasseis, kuid meil õnnestus juhtida üsna mitu küsimust meile sobivas suunas. Kuid oleme pidanud leppima sellega, et protsess on tegelikult soovitust aeglasem, näiteks säte, mis võimaldab pikamaa teenustele viieaastast erandit, mida võib kaks korda pikendada. Kuid samas on nimetatud erand lubatud vaid siis, kui liikmesriigid ja raudtee-ettevõtjad suudavad õigustada seda Euroopa Komisjoni ees. Oluline ei ole vaid see, et erand on lubatud, vaid ka see, et erand peab olema õigustatud.

Kokkuvõttes leian ma, et 2009. aasta lõpuks oleme teinud märkimisväärseid edusamme. Põhiõigused. Alustame arutelu, mida liikmesriikide raudtee-ettevõtjad ja seadusandjad ei saa enam vältida. Nad peavad pihta hakkama, nad peavad lõpuks ometi hakkama rääkima reisijatega, raudtee kasutajatega nende õigustest ja sellest, kuidas nad kavatsevad need õigused tagada; ning mul on hea meel, et see saab olema väga pikaajaline arutelu. Mitmetel põhjustel ei ole raudtee-ettevõtjad alati kõige kiiremad majandajad, mõnel juhul mitte nende ajaloo ja ettevõtte kultuuri pärast, vaid ka sellepärast, et me räägime siin tõsistest investeeringutest ning see nõuab aega. Olin seisukohal, et parlament peab seda arvesse võtma. Igal juhul ei saa raudtee-ettevõtjad ja liikmesriigid nüüd enam vältida kvaliteedi parandamisest, paremast klienditeenindusest rääkimist.

Leian, et kolmas pakett on üldiselt Euroopa raudteeturgu tervitav samm. Avatud, dünaamiline turg, millel erinevad osalejad võistlevad klientide eest, mis tähendab, et nad peavad oma klientide eest ka hoolitsema. Arvan, et minu raport reisijate õiguste kohta annab sellesse oma panuse; parlament on olnud seisukohal, et põhimõtteliselt peab kõiki raudteekasutajaid objektiivselt võrdsetena vaatlema. Arvan, et Gilles Savary’ raport vedurijuhtide sertifitseerimise kohta on tähtis samm edasi. Avatud turul on sellist asja vaja, et tagada, et rongid saaksid sõita igal pool ja et piirid ei oleks enam takistuseks. On kahju, et me ei teinud seda, mida oleksime pidanud tegema seoses Georg Jarzembowski raporti ja turulepääsuga. Et me teeme jätkuvalt vahet rahvusvaheliste ja riiklike teenuste vahel ning ei tee sama riigisiseste raudteeteenuste puhul, nagu me teeme rahvusvahelise transpordi puhul, nimelt ei ava turgu ega anna osalejatele erinevates infrastruktuurides kõiki võimalusi. Arvan, et parlament on siin paadist või peaksin ma ütlema rongist maha jäänud. Me kõik teame, miks see nii läks. Ma ei tea, kas me oleksime edukad olnud nõukogus, kuid on kahju, et me ei läinud sellega lõpuni, nagu britid nii kaunilt ütlevad.

Ma arvan, et parlament tegi, mida tegema pidi, härra juhataja; avaldasime nõukogule tugevat survet nii kaugele edasi minekuks kui võimalik. Kas me oleksime soovinud saavutada enamat? Loomulikult oleksime, kuid ma loodan, et enamus täiskogust lepib sellega, et parlament pidi ennekõike saavutama otsuse ja et oleme lepitusmenetluse käigus kasutanud ära kõik oma võimalused ja teinud mõningaid edusamme Euroopa raudteeturu osas, mis on tähtis nii reisivale avalikkusele kui ka liidu majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, 19. ja 20. juunil 2007. aastal jõudis lepituskomitee lõpuks kokkuleppele pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi eelkõige reisijate õiguste küsimustes. Ilmselgelt näitas kokkulepe kõikide institutsioonide pingutusi, kuid Euroopa Parlament andis märkimisväärse panuse selle kolmanda raudteepaketi edendamisse. Seepärast sooviksin tänada meie delegatsiooni juhti härra Vidal-Quadrasi ja ka raportööre härra Jarzembowskit, härra Sterckxi ja härra Savary’d ning transpordikomisjoni esimeest ja liikmeid, kes tegelesid küsimusega väga põhjalikult ja kel õnnestus nõukogu ühist seisukohta tõeliselt edasi arendada eelkõige seoses reisijate õigustega.

Olen rahul, et parlamendi ja komisjoni poolt paketi osas võetud lähenemisviis on olnud edukas. See on võimaldanud meil need kaks dokumenti vastu võtta vaid kahe ja poole aastaga pärast komisjoni ettepaneku esitamist – kuigi mitmed liikmesriigid praktiliselt kahekordistasid ajavahemiku. Härra juhataja, pean tunnistama, et just parlamendi visadus viis avaliku reisijateveo teenuse osutamist raudteel ja maanteel käsitleva muudetud määruse samaaegse vastuvõtmiseni. Kindlasti ei olnud see kaks aastat tagasi ilmselge, et me jõuame nii kaugele. Edastan oma tänusõnad ka täiskogule.

Sooviksin nüüd lühidalt välja tuua, mida kõigi kolme dokumendi puhul on saavutatud. Lubage mul alustada turu avamisega rahvusvahelisele rongireisijate liiklusele. Lepitusfaasis domineerisid aruteludes kaks küsimust, nimelt raport, mille komisjon peab koostama rahvusvahelise reisijateteenuste turu avamise rakendamise kohta, ning avalike teenuste rahastamiseks tasu kehtestamine. Esimese punkti osas soovis parlament, et komisjoni aruanne sisaldaks riigisiseste teenuste turu avamist ja sellega kaasneks asjakohane õigusloomega seotud ettepanek. Lepituskomitee leidis kompromissi, mille kohaselt komisjoni aruanne sisaldaks riigisiseste turgude konkurentsile avamise väljavaateid käsitlevat analüüsi. Selles võetakse arvesse avalike teenuste eeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi ja liikmesriikide vahelisi erinevusi. Härra Jarzembowski, vajadusel esitatakse komisjoni aruandes ka täiendavad meetmed, et aidata kaasa turu järkjärgulisele avamisele.

Olen teadlik, et teie vaatenurgast oleks pidanud kompromiss olema ambitsioonikam, kuid sel on kaks eelist. See võimaldab meil rakendada uut õiguslikku raamistikku, sealhulgas avalikke teenuseid käsitlevaid sätteid. Samuti kehtestatakse sellega selge ajakava üksikasjalikuks analüüsiks kõnealuse uue õigusliku raamistiku mõju kohta liikmesriikides. Seega on meil võimalus kaaluda komisjoni täiendavate ettepanekute asjakohasust.

Läbirääkimiste teiseks keskseks punktiks oli avalike teenuste rahastamiseks tasu kehtestamine. Mitmed liikmesriigid lootsid, et kõik raudteeteenused nende territooriumil, kas siis riiklikud või rahvusvahelised ja olenemata nende teenuste pakkujast, panustaksid kollektiivselt avalike reisijateveo teenuste rahastamisse tasu kehtestamise kaudu. Kui nõukogu võttis vastu ühise seisukoha, nõustus komisjon selle kui võimalusega sedavõrd, kuivõrd see oli kooskõlas ühenduse õigusega. Lepituskomitees saavutatud kompromiss võttis arvesse mitmeid elemente parlamendi teiselt lugemiselt. Olen tänulik parlamendi delegatsioonile toetuse eest ning võin kinnitada, et annan kõnealuse õigusakti lõpuleviimisel endast parima.

Härra Savary, nii jõuangi rongipersonali sertifitseerimiseni. Peale rohkem või vähem tehniliste küsimuste, mis suudeti lihtsalt lahendada enne lõplikku kohtumist, tuli käsitleda veel kahte küsimust: koolituskulude osaline hüvitamine, kui juht lahkub ettevõttest varem, ning direktiivi kohaldamisala. Koolituskulude osalise hüvitamise küsimuses leitud lahenduseks oli paluda liikmesriikides käsitleda küsimust riiklike meetmete kaudu, sest lõppude lõpuks ei olnud nende lahenduste ühtlustamine esmatähtis.

Kohaldamisala osas arvan, et leidsime parima lahenduse. Euroopa Raudteeagentuur tellib üksikasjalikuma uuringu turvalisusele kaasa aitava rongipersonali liikmete profiili ja ülesannete kohta. Seejärel suudame oma ettepanekud tõhusamalt suunata nimetatud personalile, kuid teil oli täiesti õigus rõhutada, kui tähtis on kõnealune rongi personali sertifitseerimise küsimus.

Härra Sterckx, ma liigun nüüd edasi rongireisijate õiguste ja kohustuste küsimuse juurde. Läbirääkimiste viimases faasis keskenduti rongireisijate õigusi käsitleva määruse kohaldamisalale. Algusest peale püüdis parlament saavutada nende õiguste sisseviimist kõikide raudteeteenuste, sealhulgas riiklike teenuste osas. Väga paljud liikmesriigid leidsid siiski, et see tekitaks suuri raskusi, eelkõige kui jõuti määruse kohaldamiseni kohalikele teenustele, mille omadused on üsna erinevad rahvusvaheliste ja pikamaa teenuste omadustest.

Lõpuks sisaldas lahendus kahte peamist elementi: uut moodi eristamine teenuste liikide vahel ja pikad üleminekuajad. Eeskirjade kohaldamise peamised parameetrid käsitlevad nüüd pikka või lühikest vahemaad, kusjuures lühimaa teenused hõlmavad linna- ja linnalähiliine ja piirkondlikke ühendusi. Seega ei osutata määruses enam „riiklikule“ ja „rahvusvahelisele“ teenusele. See uus korraldus, millele teie, härra Sterckx aitasite suuresti ja oskuslikult kaasa, võimaldas meil jõuda kokkuleppele peamises takistavas punktis.

Sel kohaldamisala käsitleval lahendusel on mitmeid eeliseid: see vastab paremini rahvusvahelisele turule kui esialgselt kavandatud parameetrid, mis sõltusid riiklikust/rahvusvahelisest mõõtmest; see annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse, sest määruses sätestatud raamistikus riiklikul tasandil selle määratlemisel, mis on linna- ja linnalähiliini ja piirkondlik teenus, on võimalik objektiivselt arvesse võtta kõnealuse territooriumi mõõdet ja struktuuri.

Kompromissis on samuti edasi lükatud teatud määruse jagude kohaldamine viieaastase üleminekuaja võrra, mida võib kaks korda pikendada. See lahendus vähendab raudtee-ettevõtjate kohest koormust, säilitades samas kohustuse määrusega sätestatud õigused siseriiklikkusse õigusesse üle võtta. See tähendab, et raudtee-ettevõtjate püüdlused ei saa raugeda tulevikku vaadates. Tuletaksin teile ka meelde, et määruses sisaldub õiguste miinimumkogum, mida kohaldatakse eranditeta määruse jõustumisest alates. Nimetatud õigused käsitlevad piletite kättesaadavust, tsiviilvastutust õnnetuse korral, reisijate personaalset turvalisust jaamades ning liikumispuudega reisijate mittediskrimineerimist. Teiste sõnadega, üsna paljutki! Tulemus on hea ning see võimaldab meil pakkuda rongireisijatele tulevikus paremat teenust.

Härra juhataja, daamid ja härrad, oleme näidanud, et koos suudame asju edendada. Ilmselgelt on see vaid üks etapp. Nüüd peame alustama parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud eeskirjade korralikku kohaldamist. Täites lepingute valvuri ülesannet, teeb komisjon selle nimel väsimatult tööd.

Kuna ma hilinesin natuke, tulles otse Küproselt, ei kuulnud ma kolme raportööri, kuid tabasin siiski härra Savary’ mõtte, et koostalitlusvõime on raudteede euroopastamiseks äärmiselt tähtis. Seda hinda me peame maksma meie kaubaliiklusest osa raudteele nihutamise eest – ning me tunnistame täna, kui kasulik see on, eelkõige pidades silmas meie prioriteeti võidelda globaalse soojenemisega.

Loomulikult ei ole kõnealune pakett täiuslik, kuid tema suur väärtus seisneb tema olemasolus ning härra juhataja, ma ei suuda piisavalt väljendada oma tänu kõikidele parlamendiliikmetele, kes aitasid kaasa selle vastuvõtmisele; ka meile märgib see uue etapi algust, mille käigus mina isiklikult kavatsen üles näidata märkimisväärset pühendumust ja valvsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Reinhard Rack, fraktsiooni PPE-DE nimel. (DE) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, paljud meist kindlasti teavad lugu Köpenicki kaptenist ja paljud meist on naernud selle üle, mis juhtus. Siiski ei olnud ega ole see lugu üldsegi mitte nii naljakas. Vaid see, et keegi kannab vormi, ei tähenda, et tal oleks mingit võimu või et tal peaks seda olema.

Mitte väga ammu pidid rongireisijad Euroopas, meie liikmesriikides kokku puutuma paljude väikeste Köpenickidega. Konduktor oli ametnik, klient mitte – ta oli alluv. Euroopa Ühenduse õigusaktid on toonud palju värsket õhku neisse valitsuselaadsetesse struktuuridesse ning üllatavalt väheste aastate jooksul on väga palju muutunud. Monopolid ja poolmonopolid muutuvad aeglaselt ja üha enam teenusetööstuseks, mis väiksemal või suuremal määral allub konkurentsile. Reisijad saavad õigused. Just seda küsimust ma soovingi käsitleda.

Sterckxi raportis seadis Euroopa Parlament endale üldiselt väga ambitsioonikad eesmärgid. Meie peamine eesmärk oli tagada, et võimaluse korral tagataks kõikidele reisijatele samad või sarnased reisijate õigused, vaatamata rongile, milles nad on; eelkõige ei tohi see piirduda vaid rahvusvaheliste reisidega. Parlament pidas vastuvõetamatuks, et inimesi koheldakse samas rongis erinevalt.

Lepitusmenetluse käigus raskustega saavutatud kompromissiga ei saavutatud seda eesmärki täiel määral, vaid peaaegu. Kõikidel reisijatel on nüüd põhiõigused väga tähtsates valdkondades: vastutus, liikumispuudega inimeste õigused, teave ning seejärel samm sammult ja mõnikord kahjuks väga pikkade üleminekuaegadega kaugeleulatuvad õigused kõigile. Peamiste saavutuste üle tasub uhke olla, eelkõige võrreldes lennureisijate õigustega, mis on teine väga tähtis küsimus. Need sisaldavad rahatrahve, hüvitisi hilinemiste korral, paremat juurdepääsu liikumispuudega isikute jaoks, ratastoole, saatvaid isikuid ning paremat teavet kõikide nende aspektide kohta. See jääb ka tulevikus tähtsaks ülesandeks, et me saaksime tagada, et reisijad võivad oma õiguseid nõuda ka siis, kui vormikandjad neid ükskõikselt või eemalolevalt kohtlevad.

Vältimaks igasuguseid arusaamatusi, siis üks märkus veel. Olukord on selline, et uut direktiivi ei kohaldata veel kohalikele teenustele – linna- ja linnalähiliini ja piirkondlikele teenustele. Peame kehtestama eraldi eeskirjad kohalikule ühistranspordile, et tagada, et ka seal koheldaks kliente kuningate ja mitte teenritena.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik Barrot, ma võiksin ehk alustada, öeldes, et meie ülesanne Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidus on teenida inimesi hästi ning transpordipoliitika osas püüda pakkuda mõningaid tõelisi võimalusi majanduskasvuks, anda raudteedele uue majanduskasvu ja arengu, andes neile ettevõtliku loomu ja korralduse ja uued võimalused turukasvuks. Meile esitatud pakett täidab neid kahte peamist eesmärki. Seepärast sooviksin kohe alguses öelda, et meie hääletame selle poolt.

Sooviksin rääkida härra Jarzembowski raportist. Esimene põhiküsimus on uue määruse kohaldamisala, mis on seotud rahvusvaheliste rongireisijate teenustega. Komisjoni töö käigus, sealhulgas kahepoolsete arutelude käigus raportööri härra Jarzembowskiga vaatasime ja arutasime võimalust minna sammukese või isegi kaks kaugemale ja liberaliseerida ka riiklikud teenused. Nõustume siiski määruse reguleerimisalaga meile esitatud kujul, mis katab rahvusvahelised, mitte piiriülesed teenused, võimalusega igas liikmesriigis asuvatest jaamadest reisijaid peale võtta ja neid seal maha panna. See on tõhus ja toimiv lahendus ning me hääletame selle poolt.

Teine ja vastuolulisem valdkond, mida volinik Barrot’ samuti mainis, on võimalus kehtestada maksud, kui liberaliseerimisel on negatiivsed tagajärjed või ohus on riigi reisijate transpordisüsteemi ja avalike teenuste osutamise tõhusus ja tulemuslikkus. See punkt põhjustas kahtlusi ja vaidlusi. Kavandatud lahendus võib praktikas toimida ning komisjon peab loomulikult tegema tihedat koostööd liikmesriikidega.

Muide, meil on suured raskused tõlkega poola keelde, mis ei anna mõtet edasi.

Kolmas väga oluline aspekt on kõnealuse liberaliseerimise mõju hindamine 2012. aastal. See on väga tähtis. Oleme ka nõus, et liberaliseerimine on õige lähenemisviis, kuigi minu fraktsiooni seisukoht selles küsimuses ja näiteks härra Sterckxi avaldused on mõnevõrra erinevad. Sooviksin, et oleks selge, et kõnealune pakett moodustab terviku. Härra Jarzembowski, härra Sterckxi ja härra Savary’ raportid tähendavad, et kvaliteedi osas saavutatakse tõesti uus tase.

Sooviksin väljendada oma tänu ja tunnustust raportööridele härra Jarzembowskile, härra Savary’le ja härra Sterckxile. Arvan, et peaksime eriliselt tunnustama ka volinik Barrot’, asjaomase peadirektoraadi ja eesistujariigi Saksamaa vastu võetud lähenemisviisi.

Loomulikult võime järgmise paari aasta jooksul näha sünergia mõju kogu raudteetranspordi süsteemile Euroopas, eelkõige reisijateteenustele. Seepärast olen ma väga rahul, kuigi uue liikmesriigi esindajana on mul mõningad kahtlused: kui on olemas vaba turg vedurijuhtidele, siis võib juhtuda, et juhid hakkavad riigist lahkuma, kuid võib-olla see toimib hoopis ergutusena.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Härra juhataja, volinik, meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis oleme alati kogu südamest toetanud ELi transpordistrateegiat, mille eesmärgiks on tugevdada raudteetransporti nii reisijateveo kui kaubaveo osas. Parimad vahendid selleks on liberaliseerimine ja vabam konkurents, mis sunnivad raudtee-ettevõtjaid huvituma rohkem klientide huvidest. Suurenenud konkurents rajab teed, et raudteetransport muutuks konkurentsivõimelisemaks ja finantsiliselt jätkusuutlikumaks ning samas tagame võrdse konkurentsi teiste transpordivormidega. Sellele mõeldes vaadatakse loomulikult teemakse.

Sel aastal jõustus esimene raudteepakett kaubaveo liberaliseerimisega ning täna õhtul kaalume kolmandat raudteepaketti käsitlevat kompromissi, millega laiendatakse liberaliseerimist, ehkki palju tagasihoidlikumalt, kui see meile fraktsioonis ALDE meeldinud oleks. Teisest küljest on reisijate õigused tagatud ning kokkuleppele on jõutud vedurijuhtide ühises koolitamises, kes on loomulikult väga tähtsaks elemendiks tõhusama piiriülese rongiliikluse loomisel.

Nagu ka minu fraktsiooni kuuluv rongipersonali sertifitseerimise direktiivi käsitlenud raportöör, sooviksin eriti tänada raportööri härra Savary’d saavutatud tulemuste eest. Minu fraktsioon rõhutas eriti asjaolu, et rahastamise osas on leitud mõistlikud lahendused. Seepärast on meil hea meel, et koolituskulud hüvitatakse, kui vedurijuht vahetab töökohta peagi pärast koolituse lõppemist. Kõnealune koolitus on ikkagi kallis ning me ei tohi kehtestada süsteemi, mille alusel mõned raudtee-ettevõtjad lasevad teiste seljas liugu ja hoiduvad süstemaatiliselt koolituskuludest oma õiglase osa maksmisest, värvates värskelt koolitatud personali teistest ettevõtetest.

Hõlmatava personali osas on meil hea meel asjaolu üle, et esialgu on hõlmatud vedurijuhid ning 30 kuu jooksul hinnatakse ülejäänud ohutusega seotud personali kaasamist. Raske oli jõuda kokkuleppele selles osas, millised vedajad peaksid olema reisijate õigustega kaetud. Parlamendis oleme väitnud, et kaetud peaks olema riiklik transport ja mitte ainult 5% piire ületavast reisijateveost. Saavutasime selle ning leitud on ka valem, mis tagab, et reisijatel oleksid põhiõigused. See on tähtis. Mul on siiski raske mõista, miks reisijate õiguseid ei saa laiendada kogu raudteemajandamisele. Kõnealuse õigusaktiga ja reisija õiguseid käsitlevate parlamendi ettepanekutega seotud töö on tegelikult inspireerinud raudtee-ettevõtjaid minu riigis, Taanis, rakendama vabatahtlikult eeskirjad reisijatele hüvitiste maksmise kohta. See tähendab, et tööle ja töölt koju sõitjatel on nüüd samuti õigus hüvitisele, kui neid mõjutavad hilinemised, mida ei juhtu muidugi sageli. Tööle ja töölt koju sõitjad on väga tähtsad, me tagame head tingimused ja selle, et nad kogevad raudteed kui head alternatiivi teistele, rohkem energiat nõudvatele transpordiliikidele.

Läbirääkimiste jooksul sai väga selgeks, et soov muuta raudtee-ettevõtjate raamtingimusi ELis kutsub esile tugevaid emotsioone. Ühest küljest meeldiks meile kõigile, kui raudteetransporti oleks rohkem. Teisest küljest aga valitsevad märkimisväärsed kahtlused, et riiklikud ettevõtted ei suuda konkurentsiga toime tulla. Lisaks sellele ei olda raudtee-ettevõtetes ega ametühingutes alati väga entusiastlikud muutuste osas. Siiski on ka mõned raudtee-ettevõtjad, kes võtavad väljakutse vastu ning kaasajastavad ja loovad uusi organisatsioonilisi vorme, mis tagavad tõhusa uksest ukseni transpordi erinevate transpordiliikide kasutamise kaudu. Selline on loomulikult ka tulevik. Poliitikutena kehtestame raamistikke, mis tagavad, et neil, kes soovivad pakkuda konkurentsivõimelisi, tõhusaid ja kaasaegseid transporditeenuseid, on selleks vajalik võimalus. Ma mõistan täielikult neid, kes võitlevad oma vanade privileegide säilitamise eest, kuid see ei ole tegevuskava, mida meie, poliitikud, järgima peame. Me tagame atraktiivse, tõhusa ja ohutu raudteetranspordi.

Tunnen, et saavutatud tulemus on samm edasi ning ma sooviksin tänada kõiki kolme raportööri nende jõupingutuste eest. Samuyi sooviksin tänada volinik Barrot’d tema fundamentaalse rolli eest selle sammu tegemisel Euroopa raudteetranspordi tõhususe parandamise rajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberts Zīle, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Härra juhataja, volinik, kõigepealt sooviksin ma tänada kõiki kolme raportööri ja ka härra Vidal-Quadrasi, kes oli Euroopa Parlamendi delegatsiooni juht lepitusmenetluse jooksul. Kindlasti ei ole keegi täiesti rahul – ei raportöörid, ettevõtted, parlament ega nõukogu, kuid parimad kompromissid on alati need, milles ükski pool ei saa lugeda end 100% võidukaks. Mulle tundub, et Euroopa Parlamendi kõige tähtsamaks võiduks on kindel seisukoht reisijate õiguste osas ja teiseks saavutuseks on mõiste „reisijate põhiõigused“ – ning on eriti tähtis, et see saavutati erivajadustega inimeste osas – aga ka raudtee-ettevõtjate vastutust pagasi suhtes käsitlev saavutus. Kindlasti võime väljendada kahetsust, et laiendatud õigused jõustuvad piiratud kujul, ning selle asjaolu üle, et linnades ja piirkondlikel marsruutidel ei tagata lisareisija õiguste kogu paketti enamikes riikides vähemalt enne 15 aastat. Mul on hea meel, et härra Jarzembowski raporti kohaselt tuleb 2010. aastast konkurents rahvusvahelisse raudteetransporti, kuid kuigi sisetranspordi osas on tehtud täiendav samm ning on olemas vähemalt selge protseduur, mille kohaselt komisjon peab analüüse teostama, ei sisaldu vastuvõetud otsuses tähtaegu. Samamoodi on mul kahju kahest asjast: esimene neist on see, et mõnedel liikmesriikidel, sealhulgas minu riigil, Lätil, ei ole reisijateveoks ühtegi raudteeühendust ELi riikidega. Kogu paketi Euroopa Liidus toimimine tervikuna on seetõttu osaliselt piiratud: see ei toimi üle kogu laienenud Euroopa Liidu ja mõned liikmesriigid on üldse sellest vähe mõjutatud. Teine punkt, millest mul on kindlasti kahju, on see, et kauba küsimuses ei olnud võimalik saavutada transpordi kvaliteedi osas paranemist. Loodan, et see leiab aset tulevikus. Lõpetan siiski, nagu ka alustasin, positiivse mõttega – oleme saavutanud tulemused ning eelkõige reisijate õiguste osas on tegemist kahtlemata positiivse tulemusega. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sepp Kusstatscher (Verts/ALE). (DE) Härra juhataja, volinik Barrot, meie ees olev raport on kolmanda lugemise kompromiss ning seda võib üldiselt kirjeldada kui Euroopa Parlamendi võitu nõukogu üle ja liikmesriikide üle, kes kaitsevad sageli liiga palju oma riiklikke raudteealaseid ametiasutusi. Seepärast pean tunnustama kolme raportööri härra Jarzembowskit, härra Savary’d ja härra Sterckxi. Pärast läbirääkimisi nõukogu ja komisjoniga õnnestus neil lisada lõppdokumenti paljud parlamendi esimesel ja teisel lugemisel esitatud nõudmised. Euroopa rongireisijad saavad nüüd tugevamad õigused nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Sagedase rongisõitjana, eelkõige Itaalias, teeb see mulle rõõmu ning ma loodan, et ka Trenitalia peab kehtestama Euroopa standardid.

Sooviksin tuua väikese näite, mis tõestab, et Itaalia rongides ei ole asjad sugugi nii kliendisõbralikud kui härra Rack varem kirjeldas, öeldes, et paljugi on juba paranenud. Umbes 20 aastat tagasi oli jaamas, mille teeninduspiirkonnas oli 20 000 elanikku ja peaaegu kaks korda nii palju turiste kõrghooajal, ikka veel piletikassa, mis oli alati avatud ja mida teenindasid ametnikud. Sellest ajast peale on piletikassa suletud ja ka jaam on täiesti mehitamata. Piletimasin asub väga sünges piirkonnas. Eelmisel suvel ei töötanud see nädalaid. Sellele oli kinnitatud märge, milles avaldati kahetsust, et see töökorras ei olnud. Sellele vaatamata öeldi klientidele, et nad vajavad rongile minekuks kehtivat piletit.

Sellise teenindusega jaamades on üsna mõistmatu, miks ei saa piletit osta rongist, nagu teistes riikides. Natuke aega tagasi pidid kõik, kes tabati Itaalia rongis piletita, maksma 50 euro suuruse trahvi. Ma tõesti loodan väga, et Itaalia raudteedel valitseva olukorraga sarnased laiduväärsed olukorrad muutuvad peagi minevikuks.

Võiksin tuua palju teisi näiteid, eelkõige infosüsteemide mittetöötamise kohta. Loodan väga, et Swiss Federal Railways’ist võetakse eeskuju. Šveitsis koheldakse reisijaid tõesti kui lemmikkliente, keda raudtee administratsioon teenib, ja mitte kui tüütusi ja sageli vaid segavaid faktoreid raudteel.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (NL) Härra juhataja, kolm kolmandal lugemisel kolmanda raudteepaketina jälle esitatud raportit on mures mitmete väga erinevate küsimuste pärast. Kõige pakilisem neist küsimustest on vajadus, et vedurijuhid saaksid riigipiiride ületamisel jääda pigem juhtimisseadmete taha ega peaks juhtimist üle andma oma välismaalastest kolleegidele. Rongipersonali vaatenurgast oli kõikides kolmes versioonis ruumi parandusteks. Kuid minu fraktsioon on õnnelik raportööri härra Savary’ saavutatud kompromissidega ning me toetame hääletusel kolmandat versiooni.

Reisijate õiguste osas rahvusvahelises raudteetranspordis oleme lasknud käest võimaluse. Üheks valdkonnaks, kus Euroopa Liit saab teha midagi kasulikku, on rahvusvahelistele rongireisijatele maksimaalsete kaitsemeetmete pakkumine konkurentsi negatiivsete mõjude, raudtee-ettevõtjate ebavajaliku killustatuse ja riikliku lühinägelikkuse vastu. Euroopa Komisjon esitas hea ettepaneku osutada head pikamaa teenust, nagu varem seoses piletite müügi ja teabega. Konkurentsi ja kulude kokkuhoiu tõttu on see teenus järjest enam piiratud konkreetsete liikmesriikide ja nende lähinaabritega. Vaid Saksamaal on hea süsteem ning kõik teised raudtee-ettevõtjad võiksid nende eeskuju järgida.

Härra Sterckxi õhutusel on enamus täiskogust nähtavalt asetanud rõhu mujale. Palju enam tähelepanu pööratakse nüüd hüvitisele hilinemiste korral siseriikliku raudteeteenuse puhul ning palju vähem rahvusvaheliste teenuste halvenemisele. Vastuseks reisijatele, kes kaebavad, et nad raiskavad asjatult aega, sest nad peavad ostma pärast piiri ületamist uue pileti, ütleb komisjon, et ta esitas hea ettepaneku, kuid Euroopa Parlament blokeeris selle. Kuna praegu puudub parem alternatiiv ja kuna me kiidame heaks nende ettepanekute teised osad, hääletame selle lõpptulemuse poolt. Jätkame paranduste nõudmist, mis moodustasid esialgse ettepaneku tuumiku ja mis kahjuks praegu on puudu.

Minu fraktsiooni jaoks jääb kolmas osa kõige enam vaidlusi tekitavaks. Mitte ainult praegu, vaid ka kahe varasema raudteepaketi puhul kaitses härra Jarzembowski suuremat konkurentsi ja turujõudude toimimist. See algab rahvusvahelise kaubatranspordiga, kuid hõlmab lõpuks kogu raudteeliiklust, sealhulgas siseriiklikku reisijatevedu. See tähendab, et maanteel ja õhus toimuva kaubaveo puhul kehtivad halvemad töötingimused saavad tavapäraseks ka raudteetranspordi puhul. Minu fraktsioon leiab, et see oleks pidanud olema vastupidi, viies paremate kaitsemeetmete ja regulatsioonini maantee- ja õhutranspordis. Me ei nõustu, et rahvusvahelise kaubaveo või isegi reisijateveoga seotud probleemidele on konkurents parem lahendus kui hea koostöö riiklike raudtee-ettevõtjate vahel. Ning me ei hääleta nende ettepanekute poolt kolmandal lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Henry Nattrass, fraktsiooni IND/DEM nimel. (EN) Härra juhataja, raudteede ühtlustamine 27 riigis ei ole Ühendkuningriigile väga atraktiivne. Konkurents võib kaubandusele hea olla, kuid meid võite sellest välja jätta, sest me saame majandusega hakkama oma enda teenustega.

Kui standardimise protsess hõlmab ilmtingimata rööpalaiuse või platvormide laiuse muutmist või elektriliinide pinge muutmist, nagu mõnedes ELi osades, siis edu teile kõigile, kuid meid jätke sellest kõrvale.

Siit sellises suurusjärgus väljastatud raudteealaste õigusaktide korral oleme üllatunud, kui leitakse eraõiguslik ettevõte, kes suudab hüpata läbi kõigi nende rõngaste ja veel majandusliku kuluga.

Meil on mandriga vaid üks raudteeühendus ning see läbib väga kasulikku tunnelit. Pidades meeles, et meid kõiki raudteestatakse nende direktiividega ühe ainsa tunneli tõttu, võib mõni öelda, et La Manche'i väina tunneli võib keskelt betoneerida ning britid ja prantslased võivad siis oma vastavat poolt kasutada tuumajäätmete turvaliseks hoiustamiseks. See kõrvaldaks kalli vajaduse ühtlustada raudteeühendus Ühendkuningriigiga, sest ühtegi raudteeühendust poleks.

Palun püüdke kontrollida lõputut direktiivide tulva sellest kohast. Või teisiti öeldes, raudteed jooksevad liipritel; küll on kahju, et see koht siin ei jookse sarnastel liinidel.

 
  
MPphoto
 
 

  Fernand Le Rachinel, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, on laialt teada, et raudteetransport on alati olnud kehvemas seisus võrreldes maanteetranspordiga. Tõepoolest, kaubaliikluse osas on raudtee lahingu kaotanud igas Euroopa riigis.

Mul on heameel öelda, et täna tundub olukord paranema hakkavat, eriti alates esimesse raudteepaketti kuulunud komisjoni otsusest, et vähemalt 40% transpordile ette nähtud kulutustest peaks minema raudteele.

Eriti vajab neist kulutustest oma osa infrastruktuur, sest kõik mittekasumlike raudteeliinide sulgemised on kaasa toonud selle, et maanteetransport võtab üle märkimisväärse osa nii kauba- kui reisijateveost.

Minu kolleegi Dirck Sterckxi raudteereisijate õigusi ja kohustusi käsitleva raporti põhjal ütleksin, et see on äärmiselt kindel, keskendudes reisijate kaitsele meetmetega, mis sisaldavad hüvitisi rongide hilinemise korral, liikumispuudega inimeste õigust transpordile ning vedaja vastutust reisijate ja nende pagasi eest.

Üks kõikidele perekondadele äärmiselt tähtis punkt paistab siiski raportist puuduvat. Ma räägin suurte perede õigusest väiksemale piletihinnale. Teatud liidu liikmesriikides on juba see süsteem, mille kohaselt kaart lubab suurtele peredele hinnaalandust 50% ja 75% vahel sõltuvalt laste arvust – Prantsusmaa on üks näide selle kohta –, kuid üllatavalt ei ole määruse eelnõus ühtegi ettepanekut ega isegi kava selliseks korralduseks. Kui me siiski soovime kiirendada reisijatevedu raudteel, annaks see meede, mis on võrreldes maanteetranspordiga atraktiivne mitte ainult rahalises mõttes, vaid ka reisiaja kokkuhoiu mõttes, kahtlemata meile kõva kaardi raudtee ja maantee vahelises lahingus.

 
  
MPphoto
 
 

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, volinik, ma ei tea, kas teistes riikides kasutatakse sama ütlust, aga Poolas ütlevad inimesed, et raudteed on riik riigis või et mitte keegi ei ole veel võitnud lahingut raudteedega. Seepärast on isegi veelgi tervitatavam, et pärast suurt tööd jõustub kolmas raudteepakett ja tavakodanikud võidavad lahingu raudteega, kui nad muidugi on õigel poolel.

Kõike seda tänu asjaolule, et parandame midagi, mida võiks nimetada rongireisijate põhiõiguste hartaks, st reisijate põhiõigusteks. Need sisaldavad õigust saada teavet oma õiguste kohta, mis on väga tähtis, õigust kindlustusele ja hüvitisele ning isegi puudega inimeste õigust vabale liikumisele. Tegemist on küsimusega, mis nõuab erilist tähelepanu ja mida peaks tähelepanelikult jälgima. See peaks kehtima võrdselt nii väikestele kui ka piirkondlikele raudteejaamadele.

Loomulikult on meie keskel neid, kes sooviksid, et need õigused oleksid laiemad ja vähem piiratud. Me kehtestame teatud piirangud. Ma ei tahaks siiski varjata oma rahulolu saavutatu üle. Olen kindel, et teades Euroopa Parlamendi otsustavust, ei peatu me siin, vaid tegutseme järkjärgult edasi nende õiguste laiendamiseks.

Seepärast sooviksin õnnitleda kõiki raportööre, lepituskomitee liikmeid, nõukogu ja komisjoni. Sooviksin neid õnnitleda, sest usun, et oleme astunud pika sammu edasi. Tegemist on tähtsa sammuga, sest see on samm edasi rahva nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Saïd El Khadraoui (PSE). – (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ka mina sooviksin alustuseks tänada raportööre ning kõiki nõukogus ja komisjonis, kes aitasid kaasa selle tulemuse saavutamisele. Oleme jõudnud väga pika protsessi lõppu ning tulemuseks on muidugi kompromiss, mis ei tee kedagi 100% õnnelikuks, kuid ei muuda kedagi ka 100% õnnetuks. Me kõik soovime, et raudteetranspordi tulevik oleks roosiline, kuid jääme eriarvamustele, kuidas selle saavutama peaks. Ma kordaksin, mida ma ka varem olen öelnud, nimelt seda, et ma ei näe kõikidel juhtudel ainuüksi liberaliseerimises võlulahendust. Vastupidi, paljudel juhtudel toob see kaasa lisaprobleeme ja kindlasti siis, kui see sekkub avaliku teenuse osutamise kohustusse kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Nagu raudtee-ettevõtjad paljudes liikmesriikides näitavad, aitavad lisainvesteeringud mugavusse, täpsusesse ja atraktiivsesse hinnakujundusse ning see nõuab loomulikult poliitilist pühendumust. Isiklikult olen ma eriti rõõmus selle üle, et oleme edukalt heaks kiitnud sama tähtsa ettepaneku rongireisijate transpordi liberaliseerimise kohta. Soovime avada rahvusvahelise reisijateveo turu ja muuta seda atraktiivsemaks, kuid samas siseriiklikku reisijatevedu täielikult liberaliseerimata. Turu avamine tähendab ka kabotaaži, kuid seda saab natuke piirata, kui kõnealune kabotaažiõigus ohustab avaliku teenuse lepingute majanduslikku tasakaalu. Tean, et enamik mu kolleege, mööndavasti mitte kvalifitseeritud enamus, oli riikliku reisijateveo liberaliseerimise poolt, kuid kuigi see võib olla probleemivaba mõnedes riikides, siis mina olen veendunud, et mõnes teises olukorras tekitaks see kindlasti probleeme ja seda ka suurte erinevuste tõttu raudteevõrkude tiheduses ja struktuuris; seega peab vastu võtma igale liikmesriigile individuaalselt mõeldud lähenemisviisi. Kõnealune direktiiv koostoimes avaliku teenuse kohustusi käsitleva määrusega loob kindla raamistiku sellisele kohandatud lähenemisviisile.

Reisijate õiguste küsimuses on selge, et parlamendi fraktsioonid soovisid olla natuke ambitsioonikamad ja tagada kõikidele rongireisijatele kõrgema õiguste taseme kogu Euroopas. Kahju on asjaolust, et see jääb tegelikult võimatuks linna- ja piirkondliku transpordi puhul. Samuti on kahju, et siseriiklik pikamaa transport saab kasutada selle määruse erandeid kuni 15 aastat, kuid on kindel, et kahe aastaga saavad kõik rahvusvaheliste rongide reisijad mitmed põhiõigused ja et mõned liikmesriigid kerkivad esile trendiloojatena, kasutades ära pikki üleminekuaegu. Ja me peame siin igati julgustama: Euroopa veskid jahvatava aeglaselt, kuid nad jahvatavad. Vähehaaval parandame reisijate õigusi. Pidades meeles, mida on saavutatud lennureisijate õigusi käsitleva määrusega, kutsun tungivalt komisjoni üles läbi viima põhjendamatu viivituseta vajalikud hindamised ja näitama initsiatiivi, mis on vajalik tagauste sulgemiseks, et kõnealune määrus ei ebaõnnestuks oma lubaduste täitmisel.

Lõpetuseks, volinik, avaldage määruse sisu koheselt ja laialdaselt, et kõik rongireisijad oleksid kohaselt teavitatud õigustest, mis nad just saanud on.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra juhataja, Euroopa peaks olema inimestele, kodanikele ja mitte poliitiliste klasside, eliidi või sädistavate klasside jaoks. Hiljuti surus Euroopa Parlament läbi rahvusvaheliste mobiilikõnede hindade alandamise. See oli konkreetne saavutus.

Täna on meil sarnane võimalus astuda otsesed sammud 27 liikmesriigi eurooplaste, Euroopa rongireisijate nimel, kes 2010. või 2012. aastast saavad hõlpsamalt reisida oma riikides ja üle Euroopa Liidu. See on järjekordne konkreetne samm edasi. See on sarnane muutusele, mis käsitleb reisijate õigust rahalisele hüvitisele rongide hilinemise korral. Sellest vaatenurgast on täna olukord Euroopa Liidus kindlasti parem kui Indias või Venemaal (mul on nendega isiklik kogemus), kuid Euroopa maksumaksja ei saa praktikas ikka veel nõuda hüvitist, kui raudtee ei tööta korralikult. Sooviksin teile meelde tuletada, et eelmisel aastal võitles parlament koos komisjoni ja nõukoguga selle eest, et saada sarnast hüvitist lennureisijatele. See oli Euroopa Parlamendi järjekordne konkreetne saavutus. Rongireisijate puhul räägime vähem kui kahetunnise hilinemise korral 25%st piletihinnast ja üle kahetunniste hilinemiste korral 50%st piletihinnast. Kõnealused ettepanekud on liikmesriikidele palju olulisemad kui viljatud poliitilised vaidlused isegi põhiseaduse teemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL). (CS) Daamid ja härrad, lugedes Georg Jarzembowski vastuolulist ettepanekut, on meil õnnestunud heakskiidetud tekstis lubada rahvusvahelisel marsruudil reisijaid peale võtta ja neid maha panna mis tahes jaamades, sealhulgas samas liikmesriigis asuvates jaamades. Usun, et laiendusena on seda sätet võimalik kohaldada ka rahvusvahelistele bussiteenustele. Nimetatud küsimuses on hiljuti toimunud mitmeid rahvusvahelisi vaidlusi.

Härra Savary’ raporti puhul on mul hea meel, et see sisaldab tööturu osapoolte õiguseid ja koostalitlusvõime erisusi. Siiski eksisteerivad veel probleemid seoses vedurijuhtide koolituse rahastamise, eksamineerijate valiku ja eksamineerimisega. Keeleoskuse osas on äärmiselt oluline nõuda teatud miinimumnõuete täitmist, et tagada transpordi ohutus.

Härra Sterckxi raporti osas olen tänulik nõude eest viia sisse mittediskrimineerivad juurdepääsureeglid liikumispuudega inimestele ja jalgratturitele. Kuigi dokumendis sätestatakse ka selgelt määratletud tehnilised nõuded, ei ole ma rahul sellega, et erinevalt Šveitsi raudteest räägime pigem karistamisest kui püüdlustest rahuldada nõudlus transporditeenuse järele. Kõik eespool nimetatud meetmed tuleks üle hinnata kahe aasta jooksul nende kehtestamisest; see on minu arvates äärmiselt oluline. Hääletame esimese raporti vastu ja kahe ülejäänu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Blokland (IND/DEM). – (NL) Härra juhataja, oma varasemas panuses kolmanda raudteepaketi alasesse arutellu ütlesin, et mitte iga selle toimiku tulemus ei pakuks mulle heameelt. Mitu kuud pärast seda on minu järeldus selline, et nõukoguga saavutatud kokkulepe kujutab endast konstruktiivset sammu edasi Euroopa raudteetranspordi turu väljakujundamise poole mitmes tähtsas osas. Ühtse raudteeturu saavutamine põrkub korrapäraselt praktiliste raskuste otsa ning selle paketiga oleme mõned neist kõrvaldanud. Pikka aega ei olnud kindel, kas parlament mitte ei ole liiga kiire otsima kokkulepet nõukogu ja parlamendi vahel, kas ta mitte ei käsitle probleeme, mida tegelikult ei olnud olemas ning mis käsitlemise korral tekitaksid uusi probleeme. Ennekõike pean ma silmas siseriikliku reisijateveo liberaliseerimist ja rongipersonali sertifitseerimise eeskirju. Nõukogu ja parlamendi vaheline lõppkokkulepe näitab head tasakaalu olemasolevate probleemide lahendamiseks tehtavate jõupingutuste ja realistliku, praeguste korralduste ulatuse laiendamise tulevikustsenaariumi vahel.

Kogu turulepääsu küsimuse puhul on kõige tähtsam see, et arvesse võetaks olemasolevaid lepinguid. See võimaldab vältida muidu vältimatuid lepingurikkumisi ja nendega seotud nõudeid. Idee kehtestada tasu avaliku teenuse kohustuse rahastamiseks on vastuvõetav teatud tingimustel. Võrreldes turulepääsu ja sertifitseerimise alaste kokkulepetega, on nende reisijate õigusi käsitlevate korralduste ulatus põhimõtteliselt nii lai kui võimalik. Pidades silmas sektori vastastikuseid kokkuleppeid, arvan, et see on hea. Sõlmitud kokkulepped on suures osas sektori vabatahtlikud kokkulepped ning seda tervitan ma soojalt. Usina jalgratturina on mul eriti hea meel sätete üle, mis käsitlevad jalgrataste rongi lubamist. Loodetavasti aitavad need tõeliselt kaasa ummikute probleemide leevendamisele. Tegemist on hea näitega kaasmodaalsusest reisijateveos.

Kokkuvõtteks pean ma tänama raportööre raske töö eest ning õnnitlema neid tulemuste puhul. Tänu nende püüdlustele oleme natuke lähemal Euroopa raudtee ühisturule. Loomulikult lähevad minu tänusõnad ka eesistujariigile Saksamaale ja volinik Barrot’le.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Vaatamata asjaolule, et rongid on jätkuvalt turvalised, keskkonnasõbralikud transpordivahendid, mis suudavad kanda suurt kogust kaupa ja reisijaid mugavalt ja kiirelt, pakkudes kõrgekvaliteedilist teenust, on tõsi see, et avatud, konkurentsivõimelise raudteesüsteemini ühenduse piirides on veel väga pikk tee.

Liberaliseerimine on ainus võimalus saavutada õiged rahalised ja tehnoloogilised tingimused, et meelitada ligi investeeringuid ja pakkuda vajalikku hoogu, et muuta raudteed atraktiivsemaks ja tõhusamaks ning saavutada suurem koostalitlusvõime. Kolmanda raudteepaketi alased läbirääkimised on järjekordne samm selles suunas ning me loodame, et selles paketis peegelduv nõukogu, komisjoni ja parlamendi ühine tahe saadab välja tugeva ja sidusa poliitilise sõnumi, mis suudab kaasa tuua kõnealusele sektorile vajalikud pikaajalised investeeringud.

Sooviksin õnnitleda kaasliikmeid härra Jarzembowskit, härra Savary’d ja härra Stercksi nende suurepärase töö puhul, mis on võimaldanud meil täna arutada erinevate küsimustega seotud põhimõtteid ja suuniseid. Näiteks rahvusvaheliste rongireisijate teenuste 2010. aastast turulepääsu küsimus ning rahvusvahelistele reisijateveo teenustele kohaldatavate tasude tundlikus valdkonnas kokkulepete saavutamise küsimus, kus on vaja kaitsta nii asjakohaste avalike teenuste rahastamist kui ka veoettevõtjate majanduslikku elujõulisust. Tuleks märkida, et kõnealust protsessi arendatakse nüüd edasi, sest raudteeturu avamist käsitleb uus komisjoni teatis, mis on planeeritud 2012. aastasse.

Samamoodi on vedurijuhtide sertifitseerimise vallas tehtud märkimisväärseid edusamme sertifikaatide ja lubade osas, mis tänu parlamendile hõlmavad tulevikus kogu ohutusega tegeleva rongipersonali ning lõpetuseks on tehtud märkimisväärseid edusamme reisijate õiguste ja kohustuste keerulises valdkonnas, näiteks seoses hilinemiste hüvitamise ja tagatud liikumisega, et parandada raudteel toimuva rahvusvahelise reisijateveo tõhusust ja atraktiivsust.

Härra juhataja, me kõik teame, et õigusaktide koostamise ja nende täieliku rakendamise vahele jääb pikk tee ning seda teed peame me käima, kui soovime saavutada kõnealuse transpordiliigi dünaamilise ja sidusa arengu.

 
  
MPphoto
 
 

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Tänane õhtu tähistab ühiste põhiliste eeskirjade kehtestamisega uut etappi raudteetranspordi moderniseerimises, tegelikult euroopastamises. Härra Jarzembowski raport, mis täidab täielikult parlamendi mandaadi, näitab, et jõutud on kõiki pooli rahuldavale kokkuleppele vaatamata tasakaalutusele, mis hetkel valitseb riikide vahel, kel on avatud võrgud, kes on investeerinud aega ja teinud püüdlusi oma infrastruktuuri moderniseerimiseks – näiteks Hispaanias rööpalaiuste probleemi osas – ning kes vajavad rohkem aega, et saavutada nõutud miinimumtase võrdsetel alustel võistlemiseks.

Kokkuvõttes on äärmiselt tähtis, et Jarzembowski raportis toodud lõplik kokkulepe jätab komisjonile õiguse otsustada, millise ettepaneku ta lõpuks esitab. Selles turvalises ja jätkusuutlikus sektoris, nagu meie seda teame ja soovime, on äärmiselt oluline, et jätkaksime turvalisel ja jätkusuutlikul moel.

Arvasime, et kõige raskem osa on raudteevõrkude avamine; lõpuks osutus inimaspekt kõige keerulisemaks. Tähtis ei ole mitte ainult vedurijuhte kui selliseid käsitlev kokkulepe, vaid asjaolu, et härra Savary’l õnnestus kiiresti ja kindlalt kehtestada tingimused rongidele, mida juhivad vedurijuhid, kes on saanud oma koolituse ja sertifikaadi ühiselt. Ning samuti on meil lubadus, et teised personaliliikmed saavad mitte väga kauges tulevikus tegutseda samadel või sarnastel tingimustel.

Nagu ma juba ütlesin, osutusid lõpuks kõige raskemaks rongireisijate õigused ja kohustused. Jõudmine kokkuleppele, et neid kohaldatakse nii riiklikule kui rahvusvahelisele reisijateveole, on peamine saavutus. Meie kodanikud ei oleks mõistnud, et midagi peaks kokku leppima rahvusvahelisel tasandil, kui nemad peavad nende tingimustega igapäevaselt riiklikul tasandil kokku puutuma. Kuigi mitte nii laiaulatuslik, kui me oleksime soovinud, on kõikide kodanike õiguste jaoks kehtestatud kindel alus kohese ja tõhusa teabe ja abi saamiseks.

Me teame, et see pole piisav. Soovime minna kaugemale ning agiteerivad organisatsioonid – eelkõige minu riigis pimedate riiklik organisatsioon – on nõudnud enamat. Peame jätkama, kuid usume, et sel õhtul oleme Sterckxi raportiga avanud edu lubavad väravad.

Selle etapi lõppedes algab samavõrra lubav etapp, mis nõuab meie täit pühendumist. Peame ikka veel tegelema koostalitlusvõimega, kõikide ohutuse aspektidega, mida peab tugevdama ja euroopastama ning ülesandega täiustada Euroopa Raudteeagentuuri.

Lõpetuseks jääb suur väljakutse seoses kaupade transpordiks ette nähtud Euroopa raudteevõrguga – komisjoni eelseisvad ettepanekud eriotstarbeliste kaupade transpordivõrkude kohta – ja kogu nõutav logistiline tugi, et muuta kõik täna loodavad Euroopa sõlmpunktid tulevikus tõeliseks transpordivõrguks.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Härra juhataja, sooviksin tänada härra Jarzembowskit töö eest, mida ta tegi, valmistades ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi teksti, millega muudetakse direktiivi ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja kasutustasude kehtestamise kohta. Direktiivi teksti osas jõuti kokkuleppele lepitusmenetluse raames. Kõnealune direktiiv saab olema väga tähtis ühenduse raudtee jätkuva arendamise ning reisijate- ja kaubaveo jaoks.

Juba kahe sajandi vanused raudteed muutuvad tänapäeva maailmas järjest tähtsamaks keskkonnakaitse ja ka teedel valitsevate ummikute tõttu. Raudteetranspordi arengu osas tekitavad probleeme rahalised vahendid moderniseerimiseks ning uute võrkude ehitamiseks ja varustamiseks. Harmoonilise kasvu saavutamiseks vajavad vaesed riigid märkimisväärset rahalist toetust. Uue direktiivi osas kokkulepitud tekstil on positiivne mõju raudteede edasisele kasvule.

Härra Savary’ raport vedurijuhtide õiguste kohta ning härra Sterckxi raport õiguste ja kohustuste kohta hõlmavad täiendavaid raudteetranspordiga seotud küsimusi. Sooviksin neid õnnitleda tehtud töö puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, kolmanda raudteepaketi osas saavutatud kokkulepe on järjekordne samm edasi inimeste rikkuse mahamüümise poole. Riigivara müüakse kapitalile, et kordistada kasumeid töölisklassi arvelt ning suurendada nende ärakasutamist.

Paketis sisalduv õiguste ja kohustuste regulatsioon ei ole midagi enamat, kui reisijateveo kibeda dereguleerimise kaunistamine. Raudteetöölised on väljendanud oma tulist vastuseisu raudteetranspordi dereguleerimisele nii kahes eelmises kui ka praeguses paketis.

Meie, parlamendiliikmed Kreeka Kommunistlikust Parteist oleme vastu raudteede mahamüümisele, eelkõige Kreekas, kus raudteetransport ei vasta inimeste vajadustele ning paljudel juhtudel jätkab majandamist vananenud infrastruktuuri ja varustusega.

Toetame töötajaid, kes võitlevad ühistranspordi arendamise eest. Vajame avalikku raudteeteenust, mis pakub ohutut, kõrgekvaliteedilist transporti, mis vastab tööliste praegustele vajadustele ja on ka keskkonnasõbralik.

Seepärast hääletame meie Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise kokkuleppe vastu. Viitame ELi ja liikmesriikide vastutusele selle ebapopulaarse poliitika puhul ja rahva rikkuse rüüstamisel kapitali poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dieter-Lebrecht Koch (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, olles üks neist, kes alustas allkirjade kogumist loosungi all „Üks miljon puuetega inimeste eest“, julgustasin ma mehi ja naisi üle kogu Euroopa toetama aktiivselt puuetega inimesi. Oktoobri alguses antakse allkirjad üle Euroopa Komisjoni presidendile ja Euroopa Parlamendi presidendile, et sundida ka neid tegema enam sotsiaalse Euroopa toetuseks. Täna, peaaegu kõnealuse sündmuse eelõhtul, arutame kolmandat raudteepaketti, mis on mures ka rongireisijate õiguste ja kohustuste pärast ning minu arvates mures just nimelt nende küsimuste pärast.

Määruse märkimisväärne osa keskendub kas siis vanusest, puudest või mis tahes muust tegurist põhjustatud liikumispuudega isikute ja – mis on eriti oluline – neid saatvate isikute õigustele ja kohustustele. Neil on samasugune õigus vabale liikumisele, valikuvabadusele ja mittediskrimineerimisele nagu kõikidel teistel kodanikel. Euroopa Parlamendi poolt on see suur võit, et raudteepaketi kõnealust osa kohaldatakse rahvusvahelistele, aga ka siseriiklikele teenustele. See laiendab kõikide rongireisijate õiguseid ning parandab rongireisijatele osutatava teenuse kvaliteeti ja tulemuslikkust.

See tähendab, et kõikidel reisijatel on õigus teabele raudteeteenuste kohta nii enne reisi kui ka selle ajal. Järkjärgult muudetakse kõik ehitised ja sõidukid juurdepääsetavateks ka liikumispuudega isikutele. Reisijatel on suuremad õigused hüvitisele ja abile hilinemise, ühendusreisist mahajäämise või teenuse tühistamise korral ning kaebuste menetlemine, mida enne ei olnud, tekitab usaldust reisijate ja teenusepakkujate vahel. Kõik nimetatud tegurid muudavad rongide kasutamise atraktiivsemaks.

Kahjuks võivad liikmesriigid ikka veel kohaldada ajutisi erandeid, kuigi see tulemus ei tähenda, et me oleksime turvaliselt õigel teel. Nüüd saavad liikmesriigid tõestada, kui tõsised nad olid selle aasta märtsis, kui allkirjastasid ÜRO puuetega inimeste harta. Loodan, et minu riik, Saksamaa, on heaks eeskujuks puuetega inimeste õiguste ülevõtmisel. Tänan raportööre ja kõiki neid, kes teostasid lepitusmenetluse käigus läbirääkimisi ning soovitan kõnealuse paketi heakskiitmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Härra juhataja, härra Barrot, raportöörid, daamid ja härrad, vedurijuhtide sertifitseerimine on tähtis samm ühenduse transpordialaste õigusaktide suunas, samm, mis suudab algatada ühenduse raudteevõrgu taaselustamise ning Gilles Savary’l on selles protsessis äärmiselt tähtis roll.

Raudteede kasutamisele on võimalik kaasa aidata ka luues uusi ergutusi teenuse kvaliteedi parandamiseks ning tugevdades vedurijuhtide ja reisijate õigusi, soodustades seega transpordiliikide vahelist võrdsust. Raudteetranspordi taaselustamine Euroopa Liidus annab olulise panus jätkusuutliku transpordisüsteemi ja Euroopa ühtse turu loomisse. Seepärast tugevdab kõnealune õigusakt ühtse turu raudteede komponenti, eriti rahvusvaheliste reisijateveo osas, valdkonnas, mida hõlmab ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb raudteel osutatavate rahvusvaheliste reisijateteenuste turu avamist.

Samuti on Euroopa Liidus kehtestatud menetlused vedurijuhtide sertifitseerimiseks ning õigusnormid, mille üle oleme arutlenud, tugevdavad samuti rongireisijate õiguseid, siit tulenevalt on nende kolme raporti ja kolme direktiivi alane arutelu väga tähtis.

Raportis lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta kehtestatakse seega konkreetsed õigusnormid, millega tunnistatakse professionaalseid saavutusi, et tagada vedurijuhtide liikuvus kogu Euroopas, ning samal ajal parandatakse rahvusvahelist rongiliiklust Euroopa Liidus. Need on positiivsed sammud, mida tasub tervitada.

Härra juhataja, daamid ja härrad, koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikke meetmeid on põhjalikult analüüsitud vedurijuhtide koolitust ja sertifitseerimist käsitlevaid õigusakte ühtlustades, mis on samuti väga positiivne samm. Seepärast on siseturu raudteekomponendi saavutamise suunas tehtud märkimisväärseid edusamme, tagades selgelt õigused töölistele, ettevõtjatele ja reisijatele, kes on ikkagi meid valinud Euroopa kodanikud.

Lõpetuseks sooviksin õnnitleda raportööre Dirk Stercksi ja Georg Jarzembowskit ning viimasena, kuid mitte vähemolulisena Gilles Savary’d raske töö eest. Tänan teid väga, daamid ja härrad.

 
  
MPphoto
 
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). (NL) Härra juhataja, siirad tänud raportööridele ja asepresident Vidal-Quadras Rocale nende raske töö eest selle keerulise kolmanda raudteepaketi osas eduka tulemuse tagamisel. Härra juhataja, mõned raportöörid võivad tunda, et nad peavad halvast tööst nüüd parima võtma, olles lootnud saavutada palju enamat, kuid ma arvan, et tulemus on igati kiiduväärt. Positiivne areng on see, et kõigil Euroopa rongireisijatel on nüüd mitmeid põhiõigusi. Liikumispuudega inimeste võimalus ja õigus reisida on nüüd palju paremini korraldatud. Samuti on hea, et pikamaareiside lisaeeskirjad on muudetud kohustuslikuks, kuid need eeskirjad ei ole sobilikud linna- ja piirkondlikule transpordile, seepärast on hea, et need on välja arvatud ning neid reguleeritakse erinevate eeskirjade kogumiga.

Härra juhataja, meil on olnud oluline arutelu raudteetranspordi liberaliseerimise üle. Mitte ainult nõukogus, vaid ka siin, parlamendis. Olen tulemuse üle õnnelik. Liberaliseerimine oli õige viis jätkata rahvusvahelise raudteetranspordi osas, kuid mitte riikliku raudteetranspordi osas.

Härra juhataja, liikmesriikide vahelised erinevused on liiga suured, et kehtestada siseriiklike raudteeühenduste liberaliseerimine „ülalt-alla“ viisil Euroopast, sest hõivatud piirkondlikud võrgud on õrnad ning peab olema võimalus nende osas pakkumise korraldamiseks. See on üks konkurentsi vorm. Olen selle tulemusega rahul. Tegemist on ettevaatliku konkurentsiga, kuid ma arvan, et see on kohane neile keerukatele võrkudele. Härra Barrot ütles, et komisjon analüüsib siseriikliku reisijateveo liberaliseerimise võimalusi. Palun tungivalt ja sõnaselgelt, et ta lisaks kõnealusesse analüüsi ka küsimused, mis käsitleksid võrkude osas pakkumise välja kuulutamist ja seda, mil määral see võiks turu toimimisele kasu tuua.

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE). – (HU) Härra juhataja, ma tänan teid. Daamid ja härrad, sooviksin kõigepealt tervitada asjaolu, et institutsioonidevahelisel lepituskomiteel on õnnestunud jõuda kokkuleppele ning et rahvusvaheliste rongireisijateveo teenuste turg avatakse seega Euroopa Liidus alates 2010. aastast. Liberaliseerimine on hea käik... (juhataja sekkus sõnavõttu); avatud konkurents on vajalik reisijateveo teenuste turul. See aitab kaasa mitte ainult raudteetranspordi reformi rakendamisele, vaid sama ajal loob ka teatud konkurentsiolukorra, milles peamised võitjad on kliendid ise.

Me ei saa siiski minna otse edasi ja sundida riiklikke raudtee-ettevõtjaid vaba turu konkurentsile, sest mitmete liikmesriikide raudtee-ettevõtjad seisavad silmitsi rahaliste raskustega. Lisaks sellele on nende infrastruktuur sageli erakordselt alaarenenud. Seepärast peame toetama nende arengupüüdlusi ja andma neile aega muutumaks konkurentsivõimelisteks, et nad suudaksid ise lahingus reisijate eest hakkama saada.

Kõrvuti liberaliseerimisega on vähemalt sama tähtis edendada reisijate kindlustunnet raudteeteenustesse, parandades, laiendades ja internatsionaliseerides reisijate õigusi. Uued õigusaktid tähendavad, et raudteeteenuste osutajad peavad võtma suurema vastutuse. ELi õigusaktide ühtlustamine reisijate õiguste ja kohustuste, teabe, reisijate ja nende pagasi eest vastutuse võtmise, hüvitiste maksmise, hilinemiste käsitlemise ja liikumispuudega reisijaid käsitlevate sätete osas on kõik asjad, mis suurendavad ohutust ja sama ajal parandavad raudteeteenuse osutajate mainet.

See on ambitsioonikas, kuid äärmiselt tähtis eesmärk, et aidata kaasa Euroopa kiirraudtee võrgu ja sellega seotud piiriülese majandamise korraldamise edendamisele. Samal ajal tõstab see ka siseriikliku rongireisijate veo usaldust.

Tõhususe tõstmine ning raudteevõrgu ja teenusekvaliteedi parandamine on tõesti tähtsad mitte ainult jätkusuutliku transpordisektori arengu, vaid ka ületäitumise ja õhusaaste mõttes. Loomulikult peame kõrvuti uue õigusliku paketiga kvaliteedi parandamise huvides tagama, et direktiiv võetakse asjakohaselt üle siseriiklikusse õigusesse. Neid küsimusi silmas pidades on äärmiselt tähtis 2012. aastal koostatav rakendamisaruanne, aga ka ettevõtete majandusaasta aruanded.

Kokkuvõtteks sooviksin ma tänada raportööri tehtud töö eest ning kõiki neid, kes aitasid kaasa läbirääkimiste edukusele; tänu teile on meil lõpuks ometi võimalik homme hääletada selle küsimuse üle. Ma tänan teid väga teie tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Renate Sommer (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, ka mina sooviksin kõigepealt tänada raportööre nende töö eest – see ei olnud kerge ülesanne. Lõppude lõpuks on kolmas raudteepakett jätkuks Euroopa raudteesektori konkurentsile avamise ja Euroopas standardite ühtlustamise pikale protsessile.

Nagu paljud varasemad sõnavõtjad, tervitan minagi eelkõige kavandatud määrust reisijate õiguste ja kohustuste kohta. Esimest korda kehtestatakse ühetaolised eeskirjad üle Euroopa reisijate õiguste tugevdamiseks. Nagu härra Koch väga arusaadavalt selgitas, hõlmab määrus muu hulgas ka liikumispuudega isikutele sobilikku juurdepääsu rongidele, jaamadele ja platvormidele. Sellega hõlmatakse vastutus vigastuse või surma korral. Sellega hõlmatakse kompensatsioonisüsteemi loomine hilinemiste või tühistamiste korral. On viimane aeg, et mitte ainult lennureisijatel, vaid ka rongireisijatel oleksid minimaalsed õigused.

Esmapilgul tundub, et kõnealune määrus asetab koormuse raudtee-ettevõtjatele. Lõpuks muudab reisijatele minimaalsete õiguste andmine raudtee atraktiivsemaks. Reisijate õiguste tugevdamine aitab märkimisväärselt kaasa rongiliikluse edendamisele, mille tulemusena kasvab selle transpordiliigi üleüldine osa. Raudteed mööda reisimine muutub Euroopas lõpuks ometi tõeliseks alternatiiviks lendamisele. See on tähtis kliimaküsimuse mõttes.

Komisjoni ettepanek nägi ette reisijate õiguste kehtestamise vaid rahvusvahelise rongiliikluse puhul. Mul on hea meel, et meil õnnestus tagada, et selle reguleerimisala on nüüd laiendatud kõikidele rongireisijatele, eelkõige muidugi siseriiklikele raudteedele ja mitte ainult rahvusvaheliste raudteeteenuste raames reisijatele. See on ikkagi mõistmatu, et Kölnist Brüsselisse sõitvatel rongireisijatel on reisijate õigused, samas sellel, kes kasutab rongi Frankfurdist Kölni jõudmiseks, ei ole neid samu õigusi.

On siiski kahju, et peame leppima võimalikke pikki üleminekuaegu sisaldava kompromissiga, enne kui need õigused rakendatakse. Tarbijad ei saa sellest aru.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Härra juhataja, kõnealusel õiguslikul paketil on tõeliselt euroopalik tähendus nii põhimõtete kui sisu poolest, kuigi selles säilitatakse mõiste „rahvusvaheline“, mõjutades samas siseturu arengut. Selles etapis on eristamine ikka veel vajalik ning see on tähtis samm integreeritud raudteevõrgu loomisel Euroopa Liidus.

Liikmesriikidel on võimalus tõhusamalt amortiseerida oma pikaajalisi investeeringuid, mis on täiesti vajalikud eri infrastruktuuri jaoks. Teenuste säilitamine ja kvaliteedikulud võivad kasvada reisijate heaks, kel omakorda on vabadus valida äriliste teenuste ja ühisteenuste vahel ning samal ajal on nende õigused tagatud. Lisaks sellele on kabotaaži tõttu kõikidel reisijatel juurdepääs konkurentsivõimelistele teenustele.

Sellest olenemata peame tunnistama, et uutes liikmesriikides nagu Rumeenia toimub majandamine ikka veel ebasoodsates tingimustes. Sel põhjusel peab liberaliseerimist analüüsima ja lähenema sellele erinevalt igal juhul eraldi, keskendudes koostalitlusvõime ja koostöö parandamisele riikidevahelistes sektorites ning vaadates veel kord läbi prioriteedid konkreetsete infrastruktuuride rahaliste investeeringute instrumentide raames.

Lisaks sellele peab liit valmistuma tõeliseks väljakutseks: luua koos naaberriikide raudteesüsteemidega toimiv, integreeritud võrk üleeuroopaliste transpordivõrkude ja üleeuroopaliste koridoride kaudu, jälgides juurdepääsu laiendamist ja soodustamist Kesk- ja Ida-Aasiasse. Täpsustan, et olemas on petlikult vabade töökohtade tekkimise oht, mille loob naaberettevõtja tööliste ümberasumine uue ettevõtja juurde. Seepärast peab leidma tasakaalu konkurentsivõimeliste majanduspoliitikate ja sotsiaalpoliitikate vahel.

Samuti on vajalik ära hoida konkurentsi moonutamine. Kõigepealt saab seda teha läbipaistvuse kaudu ja ka siis, kui hoitakse ära suurte raudtee-ettevõtjate tasandil monopolistlike liitude moodustamine, mis võiks blokeerida uute ettevõtjate turulepääsu, sest lõpuks on reisijad need, kes kannatavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, sooviksin tänada kõiki sõnavõtjaid, kelle panus näitab, kui suur on ühine soov arendada meie raudteede kasutamist märkimisväärselt. Härra Jarzembowski ja härra Savary’ toetuseks lisaksin omalt poolt, et komisjon on otsustanud esitada aruande 30 kuud pärast direktiivi vastuvõtmist vajadusel koos õigusakti ettepanekutega, tuginedes Euroopa Raudteeagentuuri soovitustele.

Vedurijuhtide sertifitseerimise osas on meie eesmärgiks luua üleeuroopaline raudteeala ning seega soovime loomulikult edendada raudteepersonali liikuvust. Daamid ja härrad, loomulikult see kõik toimib vaid siis, kui liikmesriigid annavad vajalikud investeeringud, sest meil ei saa olla edukat raudteepoliitikat, kuni muudame üleeuroopalised võrgud reaalsuseks ja tagame kõikide peamiste marsruutide koostalitlusvõime, nimelt Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kaudu. Ilmselgelt on kohustus investeerida äärmiselt tähtis. Investeering on hind, mida peab maksma nende dokumentide täieliku jõustamise eest, mida te kohe vastu võtma hakkate.

Raudteel toimuva kaubaveoga seoses oli tõesti esialgses määruse ettepanekus sees hüvitis teenuse kvaliteediga seotud kohustuste täitmata jätmise eest selles sektoris. Järgnevalt otsustasid parlament ja nõukogu, et kavandatud meede ei olnud asjakohane, tunnistades samas, et eesmärgid olid kindlad. Sellest hoolimata pean ma ütlema, et pööran jätkuvalt suurt tähelepanu raudteedel toimuva kaubaveo arengule. Ma olen ikka veel mures täpsuse ja raudteel osutatavate kaubaveo teenuste usaldusväärsuse probleemide üle. Seepärast esitan 2007. aasta lõpus aruande teenuse kvaliteedi arengu ja probleemide lahendamiseks sobivate meetmete kohta. Selle tulemusena teeb komisjon loomulikult ettepaneku Euroopa raudteevõrgu kohta, keskendudes kaupadele. Loodan aruande esitada oktoobris.

Nagu paljud teist on öelnud, on igasugune kompromiss ilmselgelt vaid üks samm ja võib tunduda piiratuna, kuid sammu võib näha ka edu meetmena. Omalt poolt olen veendunud, et kõnealuse kolmanda raudteepaketi vastuvõtmisega saadab parlament välja võimsa signaali Euroopa inimestele, kes saavad raudteed palju enam reisimisvahendina ära kasutada.

Lisaksin, et oleme kehtestamas reisijate õigusi, tuginedes Euroopa kodakondsuse mõistele. Lennureisijate osas on veel paljugi ära teha, et jõuda õigusakti jõustamiseni. Rongireisijatele tuleb loomulikult anda selget, otsekohest teavet, mis võimaldaks neil mõista, mida neil on oodata. Usun siiski, et saadame välja tugeva signaali, et oleme otsustanud liikuda edasi korraliku reisijate harta väljatöötamise suunas, et anda kõigile, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele suurem juurdepääs liikuvusele.

Selline on minu veendumus ning, härra juhataja, ma sooviksin lõpetuseks tänada veel kord kõiki selle täiskogu liikmeid, kelle tähelepanekud aitavad meil pingsalt jälgida, kuidas kõnealuseid dokumente kohaldatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 25. septembril 2007.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel, et parlamendil ja nõukogul õnnestus jõuda kokkuleppele kolmanda raudteepaketi osas.

Oma kolleegi Dirk Sterckxi raporti puhul tekitab eriti suurt heameelt see, et meil õnnestus veenda nõukogu, et reisijate õigused ja kohustused peaksid kehtima kõikidele rongiga Euroopa Liidus reisijatele ja mitte ainult rahvusvahelistele reisijatele.

Kõikidel rongireisijatel on nüüd märkimisväärsed õigused, mis käsitlevad näiteks hüvitisi hilinemiste ja tühistamiste korral, neile esitatavat teavet ja liikumispuudega inimeste juurdepääsu.

Georg Jarzembowski raporti osas peaks rahvusvaheliste rongireisijate turu avamine konkurentsile 1. jaanuarist 2010. aastast muutma raudtee tõhusamaks transpordivahendiks ja mõjutama reisijaid positiivselt hindade ja raudtee-ettevõtja valiku osas.

Lisaks sellele on võimalik rahastada kahjumit teenivaid raudteemarsruute, kui neil on avaliku teenuse osutamise nõue. Nimetatud meede on tähtis raudteetranspordile universaalse juurdepääsu tagamiseks.

Kõnealuses kolmandas raudteepaketis kehtestatud sätted kujutavad endast tõelisi edusamme tavaliste inimeste jaoks ning ma tervitan neid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Mul on väga hea meel, et on valitud minu poolt kaitstud lähenemisviis, nimelt reisijateteenuste avamine konkurentsile, kuid seda kiirustamata. Kolmas raudteepakett näeb ette rahvusvaheliste reisijateteenuste liberaliseerimise 2010. aastast koos infrastruktuuri rahastamise elujõuliste mehhanismidega. Pärast seda, kui komisjon esitab 2012. aastal oma järeldused majanduslike, sotsiaalsete ja ohutusega seotud aspektide kohta, saame rahulikult kaaluda, kas on asjakohane laiendada olemasolevaid korraldusi riiklikele reisijateteenustele.

Soovisime, et need raudteeteenuste haldamist moderniseerivad meetmed oleksid tasakaalus ohutust tagavate meetmetega. Rongipersonal peab nüüd vastama kvalifikatsiooni ja koolituse alastele ühistele standarditele, mis toob kaasa „vedurijuhiloa“ andmise.

Samuti on parlament kindlustanud märkimisväärsed parandused reisijate põhiõigustesse nii rahvusvahelistel kui riiklikel liinidel: on olemas sätted vastutuse kohta õnnetuste korral ning puudega või liikumispuudega inimeste õigused. Mul on siiski kahju näha, et nõukogu tõrksus on kaasa toonud erandid, mida lubatakse kuni 15 aastaks seoses selliste õiguste rakendamisega, nagu õigus teabele, hüvitamine hilinemiste või õnnetuste korral ja tõesti ka säte jalgrataste rongi võtmise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) 160 aastat tagasi, 1846. aastal avati esimene Ungari raudtee Pesti vanalinna ja Vác linna vahel. Ungari esimene raudteeliin avati kaks aastat enne 1848. aasta Prantsuse kodanlikku revolutsiooni ning mõlema sündmuse taga olid enamvähem samad inimesed. Vaevalt see kokkusattumus oli. Raudtee soodustas keskklasside tekkimist, majandusarengut, feodaalsete piirangute lagunemist ja ühendatud rahvaste sündi. 20. sajandi teises pooles jättis motoriseerimine raudtee arengu ka Ungaris varju. Õnneks oli see siiski vaid ajutine langus.

Ungari raudtee on praegu üsna halvas seisus ja see on üks põhjus, miks on tähtis kohaldada ühenduse rahalisi vahendeid selle arendamiseks. Rahvusvaheliste transiidi raudteevõrkude arendamine on loomulikult prioriteet. Samamoodi on tõusnud linnalähiliinide raudteede tähtsus. Vähemalt pool miljonit inimest käib Budapesti iga päev tööle või õppima. Ainus lahendus kroonilistele liiklusummikutele on kehtestada ummikumaksud ja suunata vahendid linnalähiliinide raudtee arendamisse.

Liberaliseerimine on tervitatav senikaua, kuni see ei ähvarda raudteetööliste töökohti või raudtee majandamise ohutust. Samamoodi on tähtis tagada, et reisijate õigused on kaitstud kindlate tagatistega. Loodan, et uue süsteemi kohaselt ning valitsuse ja ELi rahaliste vahendite ja erakapitali abiga muutub Ungari raudtee taas kord sama kaasaegseks, nagu see oli alguspäevil, suurte reformide ajastul.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika