Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2094(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0278/2007

Arutelud :

PV 27/09/2007 - 3
CRE 27/09/2007 - 3

Hääletused :

PV 27/09/2007 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0422

Arutelud
Neljapäev, 27. september 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Raport: Descamps (A6-0296/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Tänan võimaluse eest sõna võtta ja tänan Marie-Hélène Descampsi raporti eest, mis viib edasi raamatukogude digitaliseerimise protsessi Euroopa Liidus.

Ma hääletasin esitatud dokumendi poolt, sest kõigis liikmesriikides praegu käimasolev raamatute kogude, filmisalvestuste ning audio- ja videosalvestuste digitaliseerimise protsess on aeglane ja killustatud. Mina pean vajalikuks keskenduda riiklike algatuste koordineerimisele ja eelkõige digitaalse materjali säilitamisele. Euroopa tasandil on vajalik pöörata olulist tähelepanu digitaalsete koopiate säilitamisele. Raamatu või filmi digitaalse koopia loomine ei taga tingimata selle pikaajalist säilimist.

Kogu digitaalset materjali, nii digitaliseeritud töid kui originaalset digimaterjali, tuleb hoida nii, et see oleks pidevalt kättesaadav. Meil ei ole digitaalse säilitamisega palju kogemusi. Kui meil ei ole järjekindlat strateegiat, võib ainult digitaliseerimisega piirdumine tähendada tehtud investeeringu luhtaminekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin lugupeetud kolleegi Marie-Hélène Descamps’ väga tugeva raporti poolt Euroopa digitaalse raamatukogu loomise kohta, et muuta meie kultuuriline ja teaduslik pärand üldiselt kättesaadavaks kõigis Euroopa keeltes.

Neid ridu kirjutades tahan ma avaldada austust endisele Prantsusmaa presidendile Jacques Chiracile, kes – koos viie teise Euroopa Liidu riigipeaga – selle projekti 2005. aasta aprillis algatas. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendist tuleb tugev signaal komisjonile, et see projekt peab olema prioriteet. Samuti on mul hea meel näha võimalikke lahendusi jooksvatele probleemidele: kõigi Euroopa digitaalsete raamatukogude koordineerimine, avalik juurdepääs ja koostöö sektori erinevate huvirühmadega, eriti näiteks kirjanike, kirjastajate ja raamatupoodidega.

See on vahend, mis väärib toetamist, sest see aitab kaasa võitluses ignorantsusega ja aitab seega edendada demokraatiat, rahu ja õitsengut. Hästi tehtud, Marie-Hélène Descamps!

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See raport käsitleb Euroopa Komisjoni 24. augusti 2006. aasta soovitust, milles kutsutakse liikmesriike üles kooskõlastama jõupingutusi Euroopa tasandil sünergia saavutamiseks digitaliseerimise valdkonnas ja soovitatakse luua Euroopa digitaalraamatukogu Euroopa kultuuripärandile ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti kujul. Nõukogu võttis 13. novembril 2006 need soovitused ühehäälselt vastu.

Euroopa Parlament kiitis soovituse heaks, tehes samas mitmeid selgitavaid ettepanekuid võimalike probleemide kohta näiteks kultuurilise materjali kõigi kategooriate kontseptuaalse ja tehnilise ülesehituse väljatöötamisel erinevate etappide kohta ja autoriõigustega enam mitte kaitstud tekstimaterjali potentsiaali kohta.

Meil on küll kahtlused Euroopa Parlamendi resolutsioonis sisalduvate teatud ettepanekute suhtes, kuid me hääletasime siiski selle kontseptsiooni poolt, juhtides samas tähelepanu vajadusele kaitsta autoriõigust, kaitsta lingvistilist ja kultuurilist mitmekesisust, saavutada solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, et huvitav idee ei muutuks järjekordseks diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse allikaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Autoriõigustest vabade tööde raamatukogu on suurepärane idee, liiga hea idee, et EL sellega tegelda ja selle ära rikkuda võiks. Nendel põhjustel jään mina erapooletuks. Hea idee (+), EL pidurdab seda oma bürokraatiaga (−) = erapooletuks jäämine.

 
  
  

Raport: Zatloukal (A6-0326/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin tšehhi kolleegi Thomáš Zatloukali suurepärase omaalgatusliku raporti poolt Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta, mis koostati vastusena Euroopa Komisjoni teatisele.

Elukestev haridus ja koolitus on olulised, nagu ka eesmärk Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, mis hõlbustab haridussaavutuste tunnustamist ja võimaldab nähtavat, läbipaistvat üleminekut ühelt õppimisvõimaluselt teisele. Samuti pooldan ma haridus- ja koolitussüsteemide hindamiskultuuri kehtestamist, mis põhineks usaldusväärsel mõõdupuul.

Investeerimine haridusse ja koolitusse on sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks keskse tähtsusega ja annab inimestele oskused, mida nad vajavad erinevate elumuutustega kohanemiseks. Ma toetan kõiki raportis sisalduvaid ettepanekuid erinevate haridustasemete kohta (alusharidus, põhi- ja keskharidus, kõrgharidus ja kutseharidus).

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie hääletasime selle raporti vastu, vaatamata mitmetele positiivsetele elementidele, mida me selles märkasime, sest me ei ole nõus selle üldise mõttelaadiga ja mõnede seisukohtadega, näiteks jätkukoolituse või tasuga, jättes kõrvale asjaolu, et ebasoodsas olukorras rühmade probleeme ei ole võimalik lahendada üksnes finantsstiimulite pakkumisega, nagu on juhtunud Portugali puhul. See ei ole moodus, kuidas vähendada ebavõrdusust ülikooli pääsemisel.

Isegi raportööri väidetest, et „haridus mõjutab majanduskasvu, suurendades inimkapitali ja uuenduslikku suutlikkust“ ning asudes seisukohale, et hariduse ja koolituse tõhususe suurendamine toob isikutele ja ühiskonnale tagasi ligi 8% aastas, on näha, millised riigid kaotavad, kui nad ei investeeri otsustavalt jätkukoolitusse, mis oleks kättesaadav kõigile elanikkonna rühmadele.

Hiljutiste küsitluste kohaselt on 75 miljonit ELi kodanikku ehk 32% tööjõust saanud ebapiisaval määral haridust. 2010. aastal on vaid 15% uutest töökohtadest mõeldud just sellele inimesterühmale, kellest enamik on pärit sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevast ühiskonna osast. Sellest ka vajadus tagada võrdne juurdepääs haridusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Enamikule siin parlamendis tuleb pidevalt meelde tuletada, et hariduspoliitika on Euroopa Liidus siseriiklik küsimus.

Selles Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni raportis pannakse ELi institutsioonidele mitmeid kohustusi, millel ei ole nendega midagi pistmist. Näiteks raporti projekti lõikes 12 tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament võtaks seisukoha, et „täiendavate teadusuuringute suunamine alusharidusse on ELi tasandil vajalik, eelkõige varajaste ja suunatud meetmete valdkonnas, et määrata kindlaks tegevused, mis toovad esile oodatud tulemused“.

Lõike 48 esialgses sõnastuses on öeldud: „[Euroopa Parlament] usub, et selleks, et paremini ELi tegevust suunata, on vajalik arendada välja liikmesriikide perioodiliselt esitatavate aruannete ning sõltumatu kontrolli põhjal protsess, et hinnata ELi haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust, pöörates erilist tähelepanu põhioskuste omandamisele õpilaste poolt ning võrdsete võimaluste eesmärkide saavutamisele“.

Kõik see on püüe sekkuda valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses. Nagu tavaliselt, lükatakse subsidiaarsuse põhimõte kõrvale ja õõnestatakse institutsioonide konkurentsi selles olulises valdkonnas. Seepärast hääletame me selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Härra president, mina hääletan Thomáš Zatloukali raporti Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta, poolt.

Kutseharidus- ja koolituspoliitikal on oluline positiivne mõju majanduse ja sotsiaalsfääri tulemustele, tasakaalustatud kasvule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Madal tõhusus ja ebavõrdne juurdepääs tekitavad kõrgeid varjatud kulusid: madalam maksutulu, suuremad tervishoiualased nõudmised ja toetus riiklikest vahenditest, samuti ühiskonnavastase käitumise kõrgema tasemega seotud kulud.

2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes rõhutati haridust kui Euroopa majanduse ja ühiskonna arengu kasvu mootorit.

Selles raportis on mõistlikke ideid meetodite kohta tõhusa õpetamise taaskehtestamiseks põhi- ja keskkoolis ning ka ülikoolis.

Oluline on ka raportis sisalduv üleskutse liikmesriikide valitsustele kavandada haridusalaseid prioriteete riiklikul ja kohalikul tasandil pikaajaliselt ette.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Raportis on palju häid ideid selle kohta, kuidas vähendada sotsiaalset tõrjutust jmt, kuid siis rikutakse kõik ära, rääkides ülikooli õppemaksust kui finantsstiimulist! Kõige hullem on pidev „tõhususe“, „konkurentsivõime“ ja „kõrgemate tulemuslikkuse standardite“ rõhutamine. Mis on saanud loomingulisusest, kriitilise uurimise võimest ja iseseisvast mõtlemisest? EL tahab konformistlikke tootmisüksusi, mille eesmärgiks on tarbimine ja tootmine. Õnneks ei ole ELil pädevust hariduse valdkonnas ja nii see peabki jääma. Mina hääletan raporti vastu.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0357/2007

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Härra president, vaatamata asjaolule, et 129 riiki on surmanuhtluse kaotanud, on selle karistuse kasutamise ulatus maailmas ikka väga murettekitav. Ainuüksi 2006. aastal hukati 1 591 inimest; praegu on surmamõistetuid vähemalt 3 861. Euroopa Liit on maailmas surmanuhtluse vastu võitlemise esirinnas. Surmanuhtluse kaotamine on keskne inimõiguste küsimus ELi suhetes kolmandate riikidega rahvusvahelisel tasandil, näiteks ÜROs. See poliitiline kohustus kaasneb demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames ellu viidavate projektide rahalise toetamisega. Samuti on surmanuhtluse kaotamine Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liikmelisuse tingimus.

Seepärast on veelgi kahetsusväärsem, et Euroopa ei tähista 10. oktoobril maailma surmanuhtluse vastast päeva Poola valitsuse vastuseisu tõttu. Ma tahaksin väljendada oma kahetsust selle üle, et selline Poola valitsuse seisukoht, mis on osa nende valimiseelsest strateegiast, kahjustab Poola mainet rahvusvahelisel areenil ja kogu Euroopa Liidus, mis puutub põhiväärtuste edendamisse. Nõukogu otsus surmanuhtluse memorandumi kohta ja ühisresolutsiooni idee, mille liit esitab ÜRO Peaassamblee järgmisel istungil, on kindlasti toetust väärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marcin Libicki (UEN). – (PL) Härra president, ma tahaksin öelda, et mina hääletasin surmanuhtluse vastase resolutsiooni vastu. Siinkohal tuletan meelde, et minu riigis Poolas kaotati surmanuhtlus 19 aastat tagasi.

Samas on üks asi olla vastu surmanuhtlusele, hoopis teine aga toetada fundamentaalseid abolitsioniste, kelle vastuseis inimeste igasugusele karistamisele nende kuritegude eest põhineb täielikul veendumusel, et inimene ei ole ise vastutav oma tegude eest. Ma olen veendunud, et inimesed on oma tegude eest vastutavad ja peaksid nende eest vastust kandma ja karistatud saama, sest neil on vaba tahe.

Fundamentaalsete abolitsionistide veendumus, et inimestel ei ole vaba tahet ja seetõttu ei saa neid karistada, põhineb sisuliselt põlgusel inimkonna vastu ja Prantsuse Revolutsiooni vigasel pärandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Surmanuhtlus rikub kõige põhilisemat kõigist õigustest – õigust elule!

Ei ole ühtki uurimust, mis tõestaks, et surmanuhtlusel on hoiatav mõju. Surmanuhtlus on ebainimlik, barbaarne ja täiesti põhjendamatu ning seda ei saa näha millegi muu kui kättemaksuaktina. Seega on endastmõistetav, miks Euroopa Liit on seadnud surmanuhtluse lõpetamise ELi liikmelisuse eeltingimuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Portugali Vabariigi põhiseaduse artikli 24 lõike 2 kohaselt ei ole surmanuhtlus mingil tingimusel kohaldatav.

Nagu oleme tihti öelnud, me oleme nõus, et surmanuhtluse üldise moratooriumi – millel näib olevat juba 95 riigi toetus – vastuvõtmist taotleva resolutsiooni ettepaneku esitamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 62. istungjärgule on samm edasi surmanuhtluse kaotamise suunas.

Miljonid mehed ja naised kogu maailmas igatsevad surmanuhtluse kaotamist ja järjest rohkem riike on peatanud selle täideviimise või kaotanud surmanuhtluse täielikult oma siseriiklikus õiguskorras. Nagu oleme ennegi tähelepanu juhtinud, oleks see samm edasiminek tsiviliseerituse suunas, mille laiendamine teistesse riikidesse on oluline. Meie algatus võib sellele kaasa aidata.

Meie lisame oma hääle nendele häältele, kes otsivad järjekindlalt võimalusi vägivalla, surma trivialiseerimise, agressiooni ja sõja mõttelaadi lõpetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Surmanuhtluse kaotamine kogu maailmas oleks selge märk inimkonna edasiminekust. Selge see, et toimub ka teisi jubedusi, eriti riikides, kus tapetakse isegi süüd tuvastamata, kuid surmanuhtluse aktsepteerimine näitab filosoofilist mõttelaadi, mis peaks meie ühiskonnast olema välja juuritud. Seepärast väärib surmanuhtluse lõpetamise moratoorium meie toetust ja ELi liikmesriikide pühendumist. Maailma surmanuhtluse vastane päev peaks mõjuma „häbistavalt“ nendele riikidele, kus surmanuhtlust kasutatakse, ja olema juba seetõttu kasulik.

Euroopa surmanuhtluse vastase päeva idee koha pealt tundub mulle, et tegemist on püüdega tähistada Euroopas midagi, mida siin ei ole, mis omakorda tõstab esile teisi küsimusi, mille kohta ei ole üksmeelt. Sel põhjusel kahtlen mina selle algatuse väärtuses.

Viimaks, ma ei tahaks, et see elu pühaduse teema laieneks teistele valdkondadele ja küsimustele, kus elu kaitsmine näib mulle samuti tsiviliseerituse näitajana.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0362/2007

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult.(FR) Ma tervitan Euroopa Parlamendi pühendumust Euroopa vägede kasutamisele Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, et lõpetada sealne tsiviilelanikkonna vastane vägivald ja luua tingimused sadade tuhandete põgenike ja sisepõgenike vabatahtlikuks tagasipöördumiseks. Darfuri konflikt juba levib üle riigipiiride, kuid ÜRO ja Aafrika Liidu segavägede kasutamisega lähipäevadel võib vägivalla nakkusliku levimise peatamine naaberriikidesse muutuda võimatuks.

Seepärast ongi Euroopa väed otsustava tähtsusega üldise skeemi jaoks, mille eesmärk on tagada piirkonnas julgeolek ja püüelda leppimise suunas. Eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui kõik konflikti osapooled rahusobitamise mängu kaasa mängivad. See nõuab vähemalt kahe tingimuse täitmist, mida ma püüdsin resolutsiooni koostamisel rõhutada. Esiteks, väed peavad olema absoluutselt neutraalsed ja erapooletud. Teiseks, nende koosseis peab olema tasakaalus – Prantsusmaa ei tohi püüda mängida juhtoinast, kuid Nicolas Sarkozy suhtumine ei ole selles suhtes väga kindlusttekitav.

Koos teiste Prantsuse sotsialistlike parlamendisaadikutega olen ma eriti valvel, et tagada Prantsusmaa vastutuse all oleval territooriumil Aafrika ja Euroopa huvide prioriteetsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juuni Nimekiri on seisukohal, et riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vägede saatmiseks konfliktipiirkonda on vaja ÜRO mandaati. Põhimõtteliselt ei ole meil midagi selle vastu, et liikmesriigid koos tegutsevad ja vägesid rahuvalve mandaadi all saadavad, kui operatsioon toimub ÜRO, mitte ELi egiidi all.

Mis on aga masendav, on see, et Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis valitsevat olukorda kasutatakse ettekäändena ELi ambitsioonile luua ühenduse tasandil sõjaline võimekus. Välis- ja julgeolekupoliitika on ja peavad olema ka tulevikus rangelt riikide pädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ei ole kahtlustki, et selle operatsiooni, mis on selgelt militaarse kallakuga ja korraldatud ÜRO egiidi all, eesmärk on Euroopa Liidu ÜVJP/EJKP interventsionistliku ja militaristliku strateegilise kontseptsiooni kindlustamine.

Mõnede jaoks on see sõjaväeline operatsioon Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika nn „usaldusvääruse“ ja tegevusvõimekuse tegelik katse, ehk teisisõnu selle sõjaväestatuse kontroll suurvõimude juhtimise ja huvide all.

Suurem osa Euroopa Parlamendist kiidab selle ELi sõjaväelise operatsiooni mandaadi heaks, mis hõlmab Aafrika piirkonnas „jõu kasutamist“ ÜRO harta VII peatüki mõistes. See on interventsiooniakt, mis sisaldab neokolonialistlike eesmärkidega sõjaväelist „kohalolekut“, tõeline sõjaline akt piirkonnas, kus on kaalul tugevad huvid, mis on seotud tohutute energiavarude kontrollimisega.

ELi suurvõimude, eriti Prantsusmaa, suure „huvi“ tegelikud tagamaad piirkonnas on otseses seoses maavarade uurimise tulemustega, mis näitavad tohutute nafta- ja teiste loodusvarude olemasolu.

Kongo, Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariik. Kes on järgmine?

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. (EN) Briti konservatiivide delegatsioon toetab ÜRO egiidi all koordineeritud strateegiat Darfuri ja sellega piirnevate Ida-Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi alade, ka humanitaarabi ning sisepagulaste ja pagulaste probleemide lahendamiseks. Samas oleme me vastu kogu sellele „EJKP operatsiooni“ kontseptsioonile ja ELi tarbetutele, raiskavatele ja vaenulikkust põhjustavatele jõupingutustele tegelda militaarküsimustega. Seepärast hääletasime me resolutsiooni vastu.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0363/2007

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ma hääletasin Birma resolutsiooni poolt, kuid mul on tõsised kahtlused selle mittesiduvuse suhtes. Meil tuleb kiita Indiat Birma reformide toetamise eest ja võtta tõsiseid meetmeid Hiina vastu, kes blokeerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mandaati läbirääkimiste alustamiseks sõjaväelise huntaga. Hiina on üks suuremaid diktatuuride toetajaid.

Arvestades, et liidu sanktsioonid kehtestati juba ammu, sõltub Birma majandus nüüd Hiinast. Seepärast palun ma, et liit ähvardaks sanktsioonide kehtestamisega Hiinat ennast, kui Hiina huntat hukka ei mõista. Kui meil on inimõiguste ja demokraatia kaitsmisega üleilmsel tasandil tõsi taga, siis ei tohi me nüüd kõhelda. Hiina jaoks on head kaubandussuhted Euroopaga olulised ja meie tahame, et meie väärtusi austatakse. Demokraatia kaitsmine võib minna vastuollu Euroopa investorite majanduslike huvidega Hiinas, kuid see on ajutine olukord. Õiglase kauplemise juures on oluline oma väidetele kindlaks jääda ja mitte järele anda.

On kahetsusväärne, et vasakpoolsed parlamendiliikmed esmaspäevasel istungil selle teema edasi lükkasid, kui nad püüdsid ühisresolutsiooni hääletust blokeerida, nagu neil oleks olnud kahju, et Lääne-Euroopa toetus aitas 1968. aastal Ida-Euroopas kommunistlike režiime kukutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, me hääletasime ülekaalukalt selle resolutsiooni poolt, kuid Euroopa peab tegema veelgi rohkem. Ma juba kirjutasin teile kirja, härra president, milles palusin teil kutsuda Euroopasse buda munkade delegatsioon, keda võiks saata kõrge vaimne juht dalai-laama, kelle suhtes Brüsseli ametiasutused ja Belgia valitsus on läinud häbiväärselt kaasa Hiina diktaadiga.

Brüsseli ametiasutustest rääkides olen ma hämmingus, härra president, et teie poolt ei olegi veel olnud selgelt hukkamõistvat häält Brüsseli ametiasutuste vale ja tahtliku käitumise kohta mõnede parlamendiliikmete vastu. Võitlus vabaduse eest ei ole ainult buda munkade võitlus, see on demokraatlike protesteerijate võitlus, näiteks Euroopa islamiseerimise vastu! Euroopa Parlamendi vaikimine on häbiväärne, kui parlamendiliikmed Frank Vanhecke, Mario Borghezio jt avaldavad meelt Euroopa vabaduse eest! Häbi!

 
  
MPphoto
 
 

  President. − (DE) Härra Borghezio, erandkorras ma vastan teile praegu kohe. Me astusime samme ning ma tahan korrata, et mitte mingil tingimusel ei luba me mitte kellelgi maailmas takistada ühegi olulise inimese Euroopa Parlamendi külastamist, kui nad seda soovivad. Euroopa Parlamendi president on seda asjaomastele isikutele selgelt väljendanud. Dalai-laama on alati Euroopa Parlamendis teretulnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE). – (EN) Härra president, tänase otsusega nõuab Euroopa Parlament ÜRO saadikule tõkestamata juurdepääsu Birmas puhkenud kriisile ja saadikule Birma viisa andmisest keeldumise otsuse äramuutmist. Birma kindralitele kehtestatud viisakeeld ja praegune keeldumine anda viisa rahvusvahelise kogukonna seaduslikule esindajale ei saa olla moraalselt võrreldavad. Ma tervitan Prantsusmaa eileõhtust üleskutset varade külmutamise kohta Birmas. Külmutamine ei ole siiski investeeringute väljatõmbamine ja parlamendi nõutud suunatud sanktsioone ei ole võimalik saavutada enne, kui varad välja tõmmatakse ja see käib ka Prantsuse äriühingute Total ja Elf kohta. Viimaks, me mitte üksnes ei nõua protesteerijate kaitsmist, vaid väljendame neile ka oma solidaarsust. Kui see on safrani revolutsioon, siis me loodame, et see on rahumeelne ning inimõiguste ja demokraatia nimel me loodame, et see on edukas.

 
  
MPphoto
 
 

  Francesco Enrico Speroni (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, ma ei osalenud Myanmari hääletuses, sest vaatamata meie headele kavatsustele ei huvita minu arvates selle riigi valitsusasutusi karvavõrdki, mida me hääletame.

Ma tahan siiski juhtida tähelepanu, et demonstratsioonid Myanmaris said toimuda mitu päeva ilma suuremate probleemideta, samas kui meie pealinnas Brüsselis suruti rahumeelne demonstratsiooni julmalt maha, kui see vaevalt oli saanud alata. Vaadakem tähelepanelikult omaenda õiguste rikkumisi ja meeleavaldamise vabadust Euroopas, enne kui me hakkame teiste inimeste akendest sisse vaatama!

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Viimased sündmused Birmas on ehedaks tõendiks selle kohta – kui sellist tõestust peaks vaja olema –, et demokraatia (koos kõige sinna juurde kuuluvaga, eriti selle aluspõhimõtte vabadusega) on see, mille poole rahvad püüdlevad. Kujutelm, et demokraatia teatud rahvastele või geograafilistele piirkondadele ei sobigi, on tohutu vale, mida isegi enesega kõige rahulolevam Realpolitik ei suuda heaks kiita.

Seda öelnud, on selge, et ainuüksi meie avaldused aitavad vähe kaasa selle demokraatliku revolutsioonikatse võidu kiirendamisele. Tõsine viga oleks ignoreerida asjaolu, et nii Hiina kui Venemaa ajavad sellel ja paljudel teistel juhtudel välispoliitikat, mis ei sobi absoluutselt kokku väärtustega, mida me eurooplastena austame.

Demokraatia levik on rahumeelse maailma säilimiseks oluline ja meie kohus on koos liitlastega toetada demokraatlikke liikumisi nende väärtuste teostamisel, millesse me usume.

Viimaks, ma olen veendunud, et sellel, nagu teistelgi juhtudel, on oluline mõista piirkonna geopoliitilist tegelikkust ja mitte poputada perversset maailmakorda.

 
  
  

– Raport: Lehtinen (A6-0294/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Soome kolleegi Lasse Lehtineni omaalgatusliku raporti piiriüleste teenuste osutajate kohustuste kohta poolt.

Nüüd on juba tõesti aeg julgustada meetmeid, mis aitavad kaasa teenuste siseturu toimimisele, kehtestades ühtse süsteemi teenuse osutajate kohustuste kohta, mis aitaks veelgi kaasa siseturu sujuvale väljakujunemisele. On ülitähtis, et suuremast õiguskindlusest ja lihtsusest ning madalamatest kuludest võidaksid mitte üksnes tarbijad, vaid ka ettevõtjad, eriti VKEd, nii piiriüleste teenuste ostjate kui müüjatena.

Ma toetan raportis rõhutatud ideed, et teenuseosutajate kohustuste puhul ei tohi vahet teha avaliku ja erasektori teenuseosutajate vahel, kes peaksid võrdsel määral kuuluma tarbijakaitsealaste direktiivide kohaldamisalasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meie hääletasime selle raporti vastu, sest selliste mõistetega nagu „tarbijakaitse“ ja „õiguslik ebakindlus“ püütakse tegelikult anda järjekordne tõuge juba praegugi märkimisväärsele teenuste, eriti avalike teenuste regulatsiooni vähendamisele, nagu resolutsiooni viimases versioonis täiesti selgelt oli öeldud.

Kui eesmärk oleks vägagi vajalik tarbijakaitse, oleks palju rohkem arutletud tarbijakaitse madala taseme ja „õigusliku ebakindluse“ tähenduse üle, eriti turgude regulatsiooni vähendamise, teenuste erastamise, tööhõive ebakindluse ning töötajate ja tarbijate elamistingimuste üle. Just need meetmed, mis on võetud vastu „ühisturu“ ja „konkurentsieeskirjade“ nimel, on õigusi vähendanud ja muutnud juurdepääsu põhiteenustele raskemaks.

Seepärast ei ole järeldus, et nende poliitikate jätkamine ja tugevdamine on vajalik tarbijakaitse nimel, mitte üksnes ebaõiglane, vaid vale, arvestades eriti, et komisjon on juba teavitanud kavatsusest põhjalikult ümber kujundada ja ühtlustada erinevad tarbija õigusi käsitlevad sätted.

Tõhus tarbijakaitse tähendab nende poliitikate lõpetamist ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste edendamist ning töö ja töötajate väärtustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. (EN) Ma hääletasin Lehtineni piiriüleseid teenuste osutajaid ja toetusmeetmeid käsitleva raporti poolt, sest see suurendab tarbijate usaldust selles valdkonnas. Teenindussektor moodustab ligikaudu 70% ELi SKTst ja kasvab pidevalt. Tarbijate usaldus piiriüleste teenusealaste tehingute vastu on siiski madal ja sellega seoses ei ole siseturu potentsiaali täielikult kasutatud. Minu fraktsioon on seisukohal, et tarbijate usaldusele aitaks kõige paremini kaasa teenuseosutajate kohustuste selge määratlemine kogu ELis, et tarbijad oleksid piisavalt kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Teenuste direktiiv on ebaselge ja kohmakas ning jätab selle kohaldamise õiguse Euroopa Kohtule, mida ei saa muuta. Nüüd on meil raport, mis ütleb sõnaselgelt, et teenuste sektoris uusi õigusakte ei ole vaja. See on hea ja aitab ära hoida tulevasi kahjusid. Peale selle sisaldab ettepanek tarbijate jaoks piiriülese ühishagi esitamise võimalust ja ettevõtete vastutuse teatud reguleerimist. See paneb mind poolt hääletama, vaatamata üleskutsele võtta vastu uusi algatusi, st õigusakte ELi tasandil, mis ei ole vajalik. Lõppude lõpuks võin ma ju nende vastu hääletada, kui need meie lauale jõuavad...

 
  
  

– Raport: Buitenweg (A6-0278/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Igaühe jaoks ELis on vastuvõetamatu, kui teda diskrimineeritakse tema päritolu või usu tõttu.

Tundmused mõnedes ELi liikmesriikides näitavad, et diskrimineerimine on sage nähtus. Meile on tuttav kogemus minevikust, kui diskrimineeriti ja püüti järk-järgult assimileerida slovakkia keelt rääkivat elanikkonda Ungaris, andes neile erinevaid poliitilisi värvinguid – fašistid, kommunistid, sotsialistid ja parempoolsed – ning tänaseks on 1920ndate aastate 500 000 slovakikeelsest kodanikust jäänud alles 37 000.

Teisest küljest, ELi liikmesriikidesse rändavad kodanikud ei peaks looma uusi etnilisi asundusi, vaid peaksid täielikult integreeruma ja võtma omaks sihtriigi vabaduse ja demokraatia põhimõtted. Mõned briti kolleegid mainisid hiljuti olukorda, kus teatud kodanikud kuulutasid rahulikul kogunemisel T-särkidel avalikult loosungit „Mitte britt, vaid moslem“.

ELi direktiivi ülevõtmine liikmesriigi õigusesse peab vastama kõrgeimatele võimalikele standarditele ja on õige, et liikmesriikidelt nõutakse diskrimineerimisvastaste sätete olemasolust teavitamist, isegi kui mõned kodanikud neid ei tunne ega oma selles suhtes õiguslikku teadlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (ITS). – (NL) Härra president, Euroopa Parlament seilab selle Buitenwegi raportiga väga ohtlikul kursil ja meie hääletasime oma fraktsiooniga selle vastu. Kombinatsioon nn võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste õigusest inimesi kohtusse kaevata koos diskrimineerimise tõendamiskohustuse tühistamisega kohtuvaidlustes ja muud keelatud diskrimineerimise põhjendused toovad meie meelest kindlasti kaasa nõiajahi inimeste vastu, kellel on erinev või kriitiline vaatenurk. Sest selles see asi ongi. Euroopa tahab uut inkvisitsiooni kõigi vastu, kes keelduvad aktsepteerimast tema dogmasid ja multikultuurset ühiskonda. Sellel ei ole midagi tegemist vähemuste diskrimineerimise lõpetamisega, vaid see on seotud hoolikalt voolitud poliitilise korrektsuse legaliseerimisega.

Kui me tahame rünnata tegelikku diskrimineerimist, peaksime käsitlema Euroopa moslemi kogukonna naiste olukorda või survestama kandidaatriiki Türgit selle eest, kuidas seal jultunult diskrimineeritakse usulisi vähemusi, kuid see loomulikult ei lähe hästi kokku Euroopa Parlamendi ja tema agendaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). – (EN) Härra president, mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma usun inimeste võrdsesse kohtlemisse, olenemata nende rassilisest või etnilisest kuuluvusest. Samuti usun ma võrdsusesse siin kojas, seepärast usun ma, et inimestel on õigus esitada muudatusettepanekuid selle resolutsiooni vastu. Kuid ma olen sellegipoolest üllatunud, et mõned parlamendiliikmed on hääletanud muudatusettepanekute poolt, mis on vastuolus vähemuste võrdse kohtlemise põhimõttega ja sama üllatunud olen ma selle üle, et mõned inimesed hääletusel ei osalenud.

Üllatunud olen ma seepärast, et usutavasti on vähemuste austamine Euroopa Liidu aluspõhimõte – me austame inimesi igasuguste erinevate taustadega ning minu meelest peaksime me neid toetama igasugustes olukordades.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − (EN) Briti konservatiivid toetavad täielikult võrdse kohtlemise põhimõtet, olenemata rassilisest või etnilisest kuuluvusest. Konservatiivid siiski selles raporti hääletamises ei osalenud, sest mõned raporti elemendid nõuavad tõendamiskohustuse muutmist süüdistajalt süüdistatavale. Siin lähtume Ühendkuningriigi õiguse põhialusest, et inimene on süütu, kuni ta ei ole süüdi mõistetud. Samuti usume me, et EL ei peaks kuidagi sekkuma iseseisvate liikmesriikide kohtumenetlusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld ja Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Meie hääletasime Kathalijne Maria Buitenwegi omaalgatusliku raporti (A6-0278/2007) poolt direktiivi kohaldamise kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Oleme seisukohal, et oluline on võidelda kõigi diskrimineerimise vormide vastu ühiskonnas ja tervitame seega kõnealuse direktiivi kohaldamise kontrollimist komisjoni poolt. Kontrollist on palju kasu otsustamisel, kuidas diskrimineerimise vastast võitlust parandada.

Me kaitseme võrdsust ja oleme seetõttu vastu raportööri positiivse diskrimineerimise nõuetele. Me oleme kindlalt vastu andmete kajastamisele ja kogumisele, mille eesmärk on inimeste rühmitamine rassi või etnilise päritolu alusel. Õigusühiskonna põhimõtte eestvedajatena on meil kartus ka raportis esitatud tõendamiskohustuse tühistamise kohaldamise nõude kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma tervitan selle raporti vastuvõtmist, kus on mitmeid õiglasi ja tasakaalustatud punkte ja käsitletakse põhjalikult direktiivi kohaldamisega seotud peamisi probleeme. Selles on õigesti öeldud, et väga vähesed meie kaaskodanikud on oma õigustest selgelt teadlikud ja selles kutsutakse üles tegema tõhusamat teavitustööd.

Konkreetselt toetan ma ideed anda piisavad vahendid asutustele, kelle ülesanne on võrdsuse edendamine. Nendel asutustel on keskne roll ja on hädavajalik, et nad oleksid sõltumatud.

Raportis on murega märgitud, et teatud liikmesriigid ei ole direktiivi üle võtnud või ei ole seda teinud täielikult.

Mis puutub kõige delikaatsemasse käsitletud teemasse, nimelt andmete kogumisse, siis on raport ettevaatlik, sätestades, et seda tuleb teha viisil, mis austaks isiku privaatsust ja üksnes sel eesmärgil, et tuvastada diskrimineerimise vorme, mille all vähemused võivad kannatada.

Kui tegemist on sellise fundamentaalse tähtsusega põhimõttega nagu võrdne kohtlemine, ei saa Euroopa rahulduda üksnes paljasõnalisusega, Euroopa ei saa rahulduda vaid õigusaktiga ja Euroopa ei saa rahulduda vaid jälgija rolliga. Nendel põhjustel palusin ma parlamendil tungivalt hääletada täiskogul raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on paljukiidetud Euroopa võrdsete võimaluste aastaga seoses juba olnud võimalus rõhutada, et peamine küsimus, mis võrdsete võimalustega seoses kerkib, on õiguste teostamine.

Teisisõnu hõlmab võrdsete võimaluste põhimõtte kaitsmine ja kohaldamine – eriti selles raportis käsitletav mittediskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel – seda, et oleks tagatud üldine juurdepääs alusõigustele ja nende täielik teostamine, kaasa arvatud tervishoid, toit, haridus, töö, töötajate ja ametiühingute õigused, õiglane tasu, kultuur ja meelelahutus, sport, kodakondsus ja osalemine kodanikuühiskonnas jpm. Raportis siiski üksnes puudutatakse seda meie jaoks võtmetähtsusega teemat.

On selge, et igaüks peab oma õigusi tundma ja olema võimeline tegutsema ja leidma tuge, kui tema õigusi ei austata, eriti kui meil on vaba ja üldine juurdepääs õiguskaitsele, mis on demokraatia aluseks olev avalik põhiteenus, kuid eelkõige nõutakse põhjalikku sotsiaalset muutust ja rünnakut kapitalismi kui ebavõrdsuse algse põhjuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. (EN) Ma toetan Kathalijne Maria Buitenwegi raportit võrdse kohtlemise põhimõtte kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust. Diskrimineerimine rassi või etnilise päritolu või isegi puude, vanuse, soo, usutunnistuse või veendumuste, sotsiaalse tausta või seksuaalse sättumuse alusel on jätkuvalt kogu ELis liiga tavapärane. Liikmesriigid ise ja EL tervikuna peavad võtma meetmeid diskrimineerimise kõigi vormide lõpetamiseks – alates üksikutest intsidentidest tänaval kuni Ühendkuningriigi arhailise kokkuleppe seaduse („Act of Settlement“(1)) kehtetuks tunnistamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Ma toetan Kathalijne Maria Buitenwegi raportit võrdse kohtlemise põhimõtte kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Rassism on vastuolus kõigi Euroopa Liidu põhimõtetega ja on šokeeriv näha, et kajastatud rassistlike rünnakute arv Euroopa Liidus on dramaatiliselt tõusnud. Seepärast usun ma, et meil tuleks pöörata märksa rohkem tähelepanu diskrimineerimisvastaste seaduste ja oma õiguste kehtestamise alasele teavitamisele. Samuti toetan ma raportööri nõudmist, et komisjon mitte ainult ei uuriks direktiivi nõuetekohast ülevõtmist, vaid käsitleks ka kohapealseid takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Mõnikord satub parlament otsustamisel raskesse olukorda. Hääletus selle raporti üle oli üks selline kord. Ühest küljest on meil raport, milles käsitletakse õigusaktide kehtestamist, millest suur osa on minu meelest väga küsitava väärtusega, teisest küljest on meil fraktsiooni ITS muudatusettepanekud, mis suuremalt jaolt raporti puudusi ei paranda, vaid teevad ettepaneku uute veel hullemate argumentide kehtestamiseks. Fraktsiooni ITS panuse poolt nüüd vaevalt et võimalik hääletada on. Nendel põhjustel otsustasin mina erapooletuks jääda.

Kahtlemata on diskrimineerimine Euroopas ikka veel laialt levinud probleem, mida on raske välja juurida. Ma ei eita, et see võib olla hea alus arutamiseks, kuidas seda koos valitsustevahelisel tasandil võiks lahendada püüda. Sellel konkreetsel juhul on siiski tegemist õigusaktiga, mis on väga kaugeleulatuv ja põhineb õiguse üldpõhimõttel, mis on meie käsitlustest üpris kaugel. Positiivne diskrimineerimine iseenesest on kahtlane meetod, kuid isiku rassi registreerimine – selle toimimisviisi eeltingimus – on vastuvõetamatu nii moraalselt kui isikupuutumatuse kaitse seisukohalt. Sama mõistlikud on ka tõendamiskohustuse tühistamise reservatsioonide põhjendused. Ma olen veendunud, et meie õigussüsteemi, mis tugineb põhimõttele, et isik on süütu kuni ta ei ole süüdi mõistetud, tuleb kaitsta, olenemata sellest, kui kiiduväärt see esialgne kavatsus oli.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Ma hääletan Buitenwegi raporti poolt, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

Kathalijne Maria Buitenweg on koostanud suurepärase raporti. Vaatamata edusammudele diskrimineerimisvastaste direktiivide ülevõtmisel, ei ole rassilise või etnilise diskrimineerimise ohvrite arv ikka veel vähenenud.

Kohtu kaudu oma õiguste taotlemise lihtsamaks muutmine ja abi kohtumenetluses on väga olulised küsimused, millele raportöör viitas.

Ma usun ka, et väga oluline on teha teave ELi kodanike õiguste kohta laialdaselt kättesaadavaks, sest õigustest on vähe kasu, kui inimesed neid ei tunne või ei tea, kuidas nendest kasu saada. Selleks on Poola tööandjatele tehtud kohustuslikuks teavitada töökohtadel oma töötajaid diskrimineerimisvastastest õigusaktidest.

Meil tuleb tagada, et Euroopa võrdsete võimaluste aasta raames teeksid nii Euroopa Liidu institutsioonid kui liikmesriigid jõupingutusi tagamaks, et iga inimene Euroopas tunneks oma õigusi.

 
  
  

– Raport: Kauppi (A6-0290/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE). – (EN) Härra president, ma toetasin Kauppi raportit naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis. Euroopa on olnud teerajajaks ja kogu ELis on võrdõiguslikkuse osas tehtud tohutuid edusamme.

Üks konkreetne edukas valdkond on ühiskonnakaitse teenused, eriti tuletõrje. Samas on vaatamata avalikkuse ja tuletõrjujate ühingu häälekatele protestidele minu valimisringkonnas need edusammud suures ohus, sest liberaalide kontrollitav maakonna volikogu ähvardab vähendada eelarvet 700 000 naela võra, mis lõpetaks ööpäevaringse valve viimases kahes tuletõrjedepoos Camborne’is ja Falmouthis, samas kui nad maksavad iseendale aastas miljoni naela ulatuses lisatasusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et neli viiest minu poolt meie fraktsiooni nimel täiskogul hääletamiseks esitatud ettepanekust, mis olid osa põllumajanduskomisjoni vastu võetud arvamusest, on leidnud toetust.

Ma juhin tähelepanu, et mõnedes maapiirkondades on naisi mõjutav vaesus ja isolatsioon kõrge, mis tähendab vajadust võtta tõhusaid meetmeid naistele võrdsete võimaluste tagamiseks. See peab olema kõigi ühise põllumajanduspoliitika vahendite ja muude ühenduse asjakohaste poliitikate keskne eesmärk.

Oluline on näha ka, et ülitähtis on tõsta maapiirkondades elavate naiste elatustaset, mis tagab neile lihtsama juurdepääsu haridusele ja kutsekoolitusele, elukestvale õppele, uute massiteabevahendite infrastruktuurile, tõhusatele ja sobivatele kohalikele tervishoiuteenustele ning lastele ja peredele mõeldud infrastruktuurile ja rajatistele, eriti kohalikele sõimedele, lasteaedadele, koolidele, kultuurikeskustele ja turgudele.

Samamoodi põllumajanduses naiste võrdsuse toonitamine ja üleskutse Eurostatile lisada need kategooriad oma statistikasse, muutes sellega naiste tehtud töö nähtavamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Juuni Nimekiri on seisukohal, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on demokraatia põhiküsimus, mis peab olema prioriteet kõigis riikides kogu maailmas.

Raportis on mitmeid ettepanekuid, kuidas võrdsust saavutada, millest mõned keskenduvad tööhõivepoliitika meetmetele, naiste osalemisele poliitilises elus ja erinevatele koolituskavadele. Samas tuleb siiski selgelt välja, et küsimus on liidu rahaliste vahendite ja võimu suurendamises ja kulukate kampaaniate läbiviimises liidu egiidi all. ELi institutsioonid ei ole seesugusteks küsimusteks õiged asutused. Ühtlustamine lõpeb tihti tagasikäiguga nende riikide jaoks, kes on kaugele ette läinud, sest algtase on riikides väga erinev.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus peab olema eesmärk, mille poole kõik liikmesriigid püüdlevad, kuid sellega tuleb tegelda riiklikul tasemel. Me otsustasime hääletada selle raporti vastu, sest eesmärk on laiendada ELi võimu Euroopa Liidu sõltumatute riikide arvel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Mina hääletan naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poolt.

Isegi kui komisjon töötab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse nimel, on täiendavad jõupingutused ikka vajalikud, sest siiani ei ole me näinud tegelikke edusamme võrdse töö eest võrdse tasu maksmisel.

Ma nõuan sooliselt neutraalset tasu ja pensione ning lapsehoolduspuhkust isadele ja isapuhkust. Peale selle tuleb liikmesriikidel võtta praktilisi meetmeid võitlemiseks naiste ja meeste vahel karjääripausist tingitud ebavõrdsusega (näit emaduse või abivajajate hooldamise tõttu).

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Härra president, mina hääletan Piia-Noora Kauppi raporti „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus“ poolt.

Oma raportis kutsub Piia-Noora Kauppi liikmesriike üles võitlema naiste ja meeste ebavõrdsusega tööhõives.

Ebavõrdsus on kõige selgem tööhõive valdkonnas. Keskmine naiste ja meeste palkade erinevus ELis on 15% ja mõnedes riikides kuni 30%. Nii paljudel kui 32% naistest on osaajaga töö võrreldes 7% meestega.

Tähelepanu tuleks pöörata naissoost sisserändajate ja etnilistest vähemustest naiste, eakamate naiste ja üksikemade olukorrale, kes on paljudes eluvaldkondades marginaliseeritud ja diskrimineeritud.

Me peaksime võitlema stereotüüpide vastu tööl, hariduses ja massiteabevahendites. Hea oleks töötada välja teavituskampaaniad, et naised saaksid ise hakkama olukordadega, mis nende väärikust riivavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Piia-Noora Kauppi raporti poolt, sest selles kutsutakse ametlikult Euroopa Komisjoni üles tegema sooanalüüsi ja viima ellu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise pensionireformide mõjude kohta naiste elule Euroopa Liidus, eesmärgiga isikustada pensioniõigus, sotsiaalkindlustus ja maksusüsteem.

Olles töötanud raportöörina 1997. aastal omaenese tööandjaks olevaid isikuid abistavate abikaasade olukorra kohta, tahaksin ma juhtida tähelepanu, et täna 10 aastat hiljem ootame me ikka veel abistavatele abikaasadele staatuse andmiseks komisjoni ettepanekuid 1986. aasta direktiivi tugevdamiseks ja Euroopa raamistiku loomiseks – need on kümned miljonid töötajad, kes on statistiliselt nähtamatud ja paljudel neil ei ole sotsiaalkindlustust haiguse, puude või vanaduse katteks, eriti abielulahutuse puhul.

Ma loodan, et komisjon täidab siin lõpuks oma kohust ja kontrollib praktikas selle resolutsiooni täitmist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − (EN) Mina toetan seda raportit, milles väljendatakse arvamust, et võrdõiguslikkuse poliitika on peamine vahend Euroopa demograafilise väljakutse selge soolise dimensiooni saavutamiseks.

 
  

(1)Selle 1701. aastal vastu võetud seaduse kohaselt võib Ühendkuningriigi trooni pärida vaid protestandist troonipärija (tlk).

Viimane päevakajastamine: 16. september 2008Õigusalane teave