Märksõnaregister 
Istungi stenogramm
PDF 1101k
Neljapäev, 25. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Istungi algus
 2. Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevus (arutelu)
 3. Päritolu märkimine (kirjalik deklaratsioon) ( vt protokoll)
 4. Presidentuuri teadaanne
 5. Sahharovi auhind 2007 (laureaadi ülesseadmine)
 6. Tervitus
 7. Hääletused
  7.1. Euroopa Liidu üldeelarve projekt – 2008. eelarveaasta (hääletus)
  7.2. 2008. aasta üldeelarve projekt: III jagu (hääletus)
  7.3. 2008. aasta üldeelarve projekt: I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu (hääletus)
  7.4. Täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamine ja järelevalve (hääletus)
  7.5. Õigusalane koostöö kriminaalasjades (hääletus)
  7.6. EÜ ja Madagaskari vaheline partnerlusleping kalandussektoris (hääletus)
  7.7. EÜ ja Mosambiigi vaheline partnerlusleping kalandussektoris (hääletus)
  7.8. Statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrid (hääletus)
  7.9. Toidukaupade hinnatõus, tarbijakaitse (hääletus)
  7.10. Iraagi suhtes kehtestatav erimeede 2007 (hääletus)
  7.11. ELi ja Serbia vahelised suhted (hääletus)
  7.12. ELi ja Aafrika vahelised suhted (hääletus)
  7.13. Rahvusvaheline leping kassettlahingumoona keelustamiseks (hääletus)
  7.14. Oopiumi tootmine meditsiiniliseks otstarbeks Afganistanis (hääletus)
  7.15. Roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine (hääletus)
  7.16. Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevus (hääletus)
 8. Selgitused hääletuse kohta
 9. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 10. Teatis nõukogu ühisseisukoha kohta (vt protokoll)
 11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 12. Äriühinguõigus (arutelu)
 13. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine(arutelu)
  13.1. Iraan
  13.2. Pakistan
  13.3. Sudaan: Aafrika Liidu rahuvalvajate mõrvamine
 14. Hääletused
  14.1. Iraan (hääletus)
  14.2. Pakistan (hääletus)
  14.3. Sudaan: Aafrika Liidu rahuvalvajate mõrvamine (hääletus)
  14.4. Äriühinguõigus (hääletus)
 15. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 16. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)
 17. Esitamistähtaeg (vt protokoll)
 18. Esitatud dokumendid (vt protokoll)
 19. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)
 20. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)
 21. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)
 22. Istungjärgu vaheaeg
 LISA (kirjalikud vastused)


  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

 
1. Istungi algus
  

(Istung algas kell 10.00)

 

2. Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevus (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on petitsioonikomisjoni nimel Luciana Sbarbati koostatud raport Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevuse kohta (2007/2131(INI) (A6-0301/2007).

Meil on täna hommikul hea meel tervitada ombudsmani ja volinik Wallströmi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. − Proua juhataja, tahaksin tänada auväärt liikmeid võimaluse eest pöörduda parlamendi poole seoses oma 2006. aasta aruandega. Tahaksin tänada ka raportööri proua Sbarbatit ja petitsioonikomisjoni suurepärase raporti eest.

Mu raportis on registreeritud edusammud kaebuste käsitlemisel, hea töökorralduse edendamisel ja teadmiste pakkumisel ombudsmani rolli kohta. 2006. aastal sain ma 3830 kaebust. See tähendab, et kaebuste üldarv on stabiliseerunud umbkaudu tasemel, mis saavutati pärast 53 %-list kasvu 2004. aastal.

Mul on hea meel teile teatada, et tõusnud on mu volituste piiresse kuuluvate kaebuste arv. See näitab, et kodanikel hakkab tekkima parem ettekujutus nii minu kui ka mu kolleegide volitustest, kes kuuluvad Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mis on kõigi asjaosaliste kasuks vastavalt tugevnenud.

Käsitletud pöördumiste üldarv oli 2006. aastal 586. Nendest 66 % puudutas komisjoni. Võttes arvesse, et komisjon on ELi institutsioon, millega kodanikel on kõige rohkem põhjust materiaalses kontaktis olla, on normaalne, et see oleks pöördumiste põhimõtteliseks sihtmärgiks.

Lõplik otsus langetati 250 pöördumise osas, mis olid esitatud 2006. aastal. 95 juhtumi uurimisel haldusomavoli ei avastatud. Selline leid ei ole alati negatiivne kaebuse esitaja jaoks, kes saab asjaomaselt institutsioonilt vähemalt täieliku seletuse. Isegi kui haldusomavoli ei avastata, saan ma kindlaks teha võimalused institutsioonide asjaajamise kvaliteedi parandamiseks. Kui nõnda, siis pööran ma sellele edaspidi ka tähelepanu.

Paljud mu uurimised lõpevad tulemusega, millest võidavad nii kaebuse esitaja kui ka institutsioon, mille kohta kaebus esitati. 2006. aasta jooksul langetas asjaomane institutsioon 64 juhtumi puhul otsuse kaebuse esitaja kasuks.

Haldusomavoli avastades püüan ma võimaluse korral sõbraliku lahenduse saavutada. 2006. aastal saavutati kolm sõbralikku lahendust ning aasta lõpul kaaluvad asjaomased institutsioonid veel 27 niisugust ettepanekut.

Kui sõbralik lahendus ei ole võimalik, lõpetan ma juhtumi kriitilise märkusega või koostan soovituse eelnõu. Kriitiline märkus on vajalik, kui asjaomasel institutsioonil ei ole haldusomavoli juhtumit enam võimalik kõrvaldada. Ma soovin rõhutada, et kriitika on mõeldud konstruktiivsena, et aidata tulevikus ära hoida samasugust haldusomavoli. 2006. aastal lõpetasin ma sel kombel 41 pöördumist.

Et oma kriitika ja nõuannete mõju paremini jälgida, olen käivitanud sel aastal kõigi 2006. aastal tehtud kriitiliste märkuste, samuti 38 juhtumi puhul samal aastal tehtud edasiste märkuste järelevalve uurimise. Nende uurimuste tulemused peaksid asjaomastele institutsioonidele pakkuma jätkuvat ergutust parandada oma tavasid ning edasi arendada kodanike teenindamise kultuuri.

Juhtudel, mil haldusomavoli juhtumeid on veel võimalik kõrvaldada, teen ma soovituse eelnõu institutsioonile, kes peab vastama üksikasjaliku arvamusavaldusega. 2006. aastal tehti 13 soovituse eelnõud.

Kui institutsioon soovituse eelnõule rahuldavalt ei vasta, võin ma saata eriaruande Euroopa Parlamendile. 2006. aastal tehti kaks eriaruannet. Esimene puudutas nõukogu vastutust keelte valiku eest, mida kasutatakse eesistujariikide veebisaitidel. Teine kutsus komisjoni üles nõuetekohaselt tegelema kaebusega rikkumiste kohta sportlike kihlvedude korraldamise teenuste puhul. Mul on hea meel teatada, et komisjon reageeris sellele aruandele kohe ja positiivselt.

Aastaaruande uus joon, mida tahaksin hea töökorralduse toetamist ja julgustamist silmas pidades rõhutada, on seotud mu uurimiste käigus ilmnenud nähtusega, mida ma nimetan institutsioonide heade tavade „tähtjuhtumiteks”.

Tahaksin nüüd mainida mõningaid muid tegevusi, mida olen 2006. aastal ette võtnud, pidades silmas parimate võimalike teenuste tagamist kodanikele.

Esiteks kirjutasin alla vastastikuse mõistmise memorandumile Euroopa andmekaitseinspektoriga. Meie kokkuleppe eesmärk on tagada andmekaitse küsimustes esitatud kaebuste kooskõlastatud käsitlemine ning vältida tarbetut kattumist.

Kokkulepe võimaldab mul kasu saada andmekaitseinspektori asjatundlikkusest, konsulteerides temaga juhtudel, kui andmekaitsemääruse tekst ja kehtiv pretsedendiõigus jätavad ruumi eriarvamustele. See on juba osutunud minu jaoks kasulikuks mehhanismiks, kui tegelen juhtumitega, mille puhul on tarvis kontrollida dokumentidele juurdepääsuõiguse vastavust eraelu puutumatuse õigusega.

Olen alla kirjutanud ka kokkuleppele Hispaania valitsusega võimaldada kodanikel esitada kaebusi Euroopa ombudsmanile kõigis Hispaania ametlikes keeltes. Seega olen kooskõlastanud oma tavad nõukogu 2005. aasta juunis tehtud järeldustega, millega sätestatakse nende keelte kasutamine, et hõlbustada Hispaania kodanike suhtlemist ELi institutsioonidega.

Austatud liikmed, ma olen tänulik proua Sbarbati raportis väljendatud toetuse eest Euroopa ombudsmani tööle ning tahaksin teavitada parlamenti, et nagu on nõutud tema raportis, olen ma juba hõivatud vastastikuse mõistmise memorandumi aluste ettevalmistamisega Euroopa Investeerimispangaga.

Arvestades, et ELi õiguse rakendamine on suurelt osalt liikmesriikide valitsuste vastutusel, kavatsen ma jätkata koostöö arendamist Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu. Mul on hea meel teile teatada, et selle võrgustiku kuues kohtumine leidis aset eelmisel nädalal sellessamas majas. Selle eduka kohtumise lõpul võtsime me ühehäälselt vastu avalduse, mille eesmärk on laiemalt teadvustada riikliku ja piirkondliku tasandi ombudsmanide töö Euroopa Liidu mõõdet ning selgitada teenuseid, mida nad pakuvad inimestele, kes esitavad kaebusi ELi õigusega hõlmatud küsimustes.

Ma usun, et ombudsmanide vabatahtlik koostöö, mis nüüd on avalduseks kristalliseerunud, võib anda olulise ja kasvava panuse Euroopa Liidu suutlikkusse pakkuda konkreetseid tulemusi, tagades, et kodanike võimalus kasutada oma õigusi muutub igapäevaseks reaalsuseks ning probleemid lahendatakse kodanikele lähedastel viisidel.

Euroopa ombudsmani institutsioon kehtestati selleks, et aidata liitu kodanikele lähemale tuua ning anda ELi haldusasutustele „inimlik nägu”. Meie institutsiooni põhiaspekt on see, et ombudsman on isik, kes suhtleb kodanikega vahetult, vaatab läbi nende juhtumid ning otsib võimalusi nende probleemide ja kaebuste lahendamiseks.

Iga selline „mikrosuhtlus” kätkeb endas võimalust tugevdada kodanike ja institutsioonide vahelist usaldust. Selle eesmärgi taotlemisel jätkan ma konstruktiivse dialoogi edendamist institutsioonidega ning nende tähelepanu juhtimist probleemidele, et nad saaksid oma tegevust parandada.

See, mil viisil haldusasutused kaebustele reageerivad, on põhimeede, mis näitab, kui kodanikukesksed nad on. Kuigi areng on toimunud paljudes valdkondades, tõusis 2006. aastal kahjuks proportsionaalselt nende juhtumite arv, mille ma pidin lõpetama kriitilise märkusega.

See peaks muret tegema kõigile, kes soovivad paremaid suhteid ELi ja selle kodanike vahel. Kaebused pakuvad üht võimalust asju parandada ning näidata, et asjaomane institutsioon suhtub tõepoolest austusega kodanike põhiõigusesse saada hea haldus.

Ma pole kindel, kas kodanikel on hõlpus sobitada asjaomaste institutsioonide tihti korratavad avaldusi oma soovi kohta pääseda „kodanikule lähemale” ja olla „rohkem avatud” asjaoluga, et needsamad institutsioonid jätavad tihtipeale kasutamata ombudsmani pakutavad võimalused suhete parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Mind julgustavad siiski arvukad märgid, et käesoleval 2007. aastal on ilmutatud palju rohkem soovi kasutada kaebuste lahendamiseks võimalusi, mida pakkusid mu uurimistulemused.

Selline koostöö on hädavajalik, sest ombudsmanil ei saa edu olla üksinda. Tipptaseme halduse tagamine on ülesanne, millega tuleb tegelda koostöös ELi institutsioonidega. Lubaduste täitmine, asjakohaste hüvitusmehhanismide pakkumine, vigadest õppimine, avalik tegutsemine ning üldsuse kontrolli võimaldamine – need kõik on ülimalt tähtsad vahendid usalduse loomiseks.

Samamoodi peab Euroopa ombudsman tegema kooskõlastatud ja süstemaatilist koostööd oma riiklike ja piirkondlike kolleegidega, et tagada kodanike õiguste täielik austamine kogu Euroopa Liidus. Ja lõpuks peab ombudsman jätkama pöördumisi kodanike poole, et nad saaksid teadlikeks tema teenustest.

Parlamendi toetusel ja suunamisel kavatsen ma jätkata katseid olemasolevatele saavutustele tuginedes tõsiselt täita oma ametivolitusi, et Euroopa Liit kodanikele lähemale tuua ning ELi haldusasutustele „inimlik nägu” anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Luciana Sbarbati (ALDE), raportöör. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt tänada ombudsmani tema suurepärase töö eest, mis on välja toodud selles konkreetses raportis. Tahaksin tänada nende koostöö eest ka komisjoni õigustalitusi ja kõiki oma parlamendikolleege petitsioonikomisjonist, eriti variraportööri ja härra Mavrommatist.

Kodanike teenindamise kultuuri, mis on eelkõige kavandatud, et tagada kõrgekvaliteedilist, läbipaistvat, kättesaadavat, kiiret ja koostöövalmist haldusjuhtimist, on ühenduse tasandil julgustatud ja tugevdatud petitsioonikomisjoni ja ombudsmani ühiste jõupingutustega; selle esimesi ilminguid võib näha 2001. aasta 6. septembri resolutsioonis – see on kuupäev, mil Euroopa Parlament võttis vastu hea halduse tegevusjuhendi, mille kohta tegi ettepaneku Euroopa ombudsman.

Peale selle tekitas Maastrichti leping kvalitatiivse hüppe Euroopa Liidu kodakondsuses, pakkudes kõigile kodanikele võimalust esitada avaldusi parlamentaarsele organile, mis jääb ainsaks vahekohtunikuks, või pöördudes spetsialiseerituma organi poole, mis kohtuvälistel alusel tegutsedes järgib menetlust, millega ei välistata parlamentaarset sekkumist juhul, kui selgub, et haldusomavoli juhtumi eest vastutav ühenduse institutsioon ei soovi koostööd teha.

Ma ei hakka rääkima statistikast, kuna ombudsman on sellest juba rääkinud ning see on esitatud ka raportis. Praegu on haldusomavoli juhtumid seotud läbipaistvuse puudumise, teabe andmisest keeldumise, võimu kuritarvitamise, õigusalaste vigade ning asutamislepingu kohustuste täitmise mittetagamisega, seda eriti komisjoni poolt.

Ombudsmani otsused ei ole õiguslikult siduvad, vaid need tagavad, et tema töö aitab tugevdada ta veenmisvõimet. Ta saab aktiivset toetust petitsioonikomisjonilt, mille koosolekutest ta 2006. aastal neli korda osa võttis, ning teeb koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikuga, mida tuleks täiustada ja laiendada. Näiteks Itaalias riiklikku ombudsmani veel ei ole.

Sellest hoolimata tuleks rõhutada, et lõpliku mõjuga otsustest tuleks teatada õigeaegselt, et vältida pädevuskonflikte ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tegevuses.

Raportis jagatakse 2006. aastal lõpule viidud uurimiste kohta tehtud otsused eri kategooriatesse: ühenduse institutsioonide ja organite poolse avalikustatuse puudumine (25% uurimistest), komisjoni kui asutamislepingu täitmise tagaja roll seoses artiklis 226 esitatud menetlustega, lepingute haldamine, palk ja toetused, ühenduse institutsioonide töötajate töölevõtmine ja juhtimine.

Menetlused lõppevad sageli kriitilise märkuse staadiumis – menetlusetapp, mis on vahend haldusomavoli juhtumite ärahoidmiseks tulevikus, juhtudel, mil oleks mõttetu teha soovitusi. Ombudsman on selle kohta esitanud mitmesuguseid näiteid, mida võib vabal hetkel raportist lugeda.

Selles osas teeb petitsioonikomitee ombudsmanile ettepaneku viia läbi üksikasjalik uuring 2006. aasta uurimiste käigus tehtud praktiliste märkuste mõju kohta. Faktist, et institutsioonidel on olemas hea halduse tegevusjuhend, ei piisa sageli tõelise teeninduskultuuri tagamiseks.

Raport näitab ka, et endiselt esineb veel mõningaid hämaraid valdkondi seoses komisjoni kaalutlusõiguse väärkasutusega võtta koheseid meetmeid enne, kui kohtumenetlused on alanud, kasutades ettekäändena poliitilisi kaalutlusi. Mis puutub lepingutesse ja töötajate juhtimisse, siis näitavad mõned ombudsmani omal algatusel käivitatud uurimised, kuidas ta volitused osutuvad tõhusaks vahendiks haldusasutuste enesekontrollile suunamisel, see on usaldusväärne põhimõte, mida tuleks rohkem kasutada.

Petitsioonikomisjoni arvates tuleks siiski ombudsmani ja parlamendi vahelisest sama juhtumit puudutavast ajastamise ja vaadete kooskõlastamatusest üle saada pideva konstruktiivse dialoogi abil.

Petitsioonikomisjon on väljastanud ombudsmanile ka erikutse uurida EPSO kasutatavaid süsteeme, pidades silmas kandidaatide, eelkõige noorte kandidaatide huve Euroopa Parlamendi konkurentsimenetlustes, ning uurida oletatavat diskrimineerimist, millest teatati Brüsseli Euroopa koolist.

Aastaaruandes, proua juhataja, on keskendutud ombudsmani rollile kui põhitegurile liidu demokraatlikus elus. Ta on kodanikele eluliselt tähtis vahendaja suhtlemisel ametivõimudega. Tema tulemuslik tegevus toob esile erinevuse hea ja halva halduse vahel, pakkudes suuniseid vigade mõistmiseks ning otsides kaebuste esitajatele rahuldavaid lahendusi, mis võiksid halva teostuse heastada,

Sel eesmärgil oleks väga kasulik, kui ombudsman koostaks nimekirja parimatest haldustavadest, mis hõlmaks ka vähem kiiduväärseid, mitte ainult näidisjuhtumeid. Üks põhiprintsiipidest, mida tuleb alati rõhutada, on kõigi Euroopa kodanike demokraatlik võrdsus, ilma mingi vahetegemise või diskrimineerimiseta rahvuse või keele alusel; miski, millele ombudsman võib toetuda oma jätkuvates jõupingutustes keelelise võrdsuse kontrollimisel ja kaitsmisel.

Petitsioonikomisjon on selle poolt, et kiirendada menetlust, millega tagatakse ombudsmani aastaaruande kiirem läbiarutamine, ning ta on ka statuudi muutmise poolt, tingimusel et muudatused hõlmavad vaid ombudsmani volituste kvalitatiivset laiendamist, ilma et need mõjutaksid tema pädevuse iseloomu või ta otsuste mittekohustuslikku mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. Proua juhataja, komisjon peaks „teeninduskultuuri edendamisel võtma juhtpositsiooni”. Kui ombudsman ütles seda oma aastaaruande sissejuhatuses, siis poleks ma saanudki rohkem nõus olla. Euroopa Liit peab olema oma kodanikele lähemal, neid paremini kuulama ja pakkuma neile häid poliitikaid. Tipptaseme haldusjuhtimine on selleks hädavajalik tingimus. Omada hästivarustatud valvekoera, kes valvaks meie edusammude järele, on meie ühise edu saavutamiseks sama oluline. Ombudsman tegutseb veatu ja arvestatava halduse väliskontrolli mehhanismina Euroopa Liidu institutsioonide ja organite nimel.

Seetõttu tervitan ma väga ombudsmani 2006. aasta aruannet ning tahan rõhutada, et komisjoni ja ombudsmani vahelised suhted on väga head. Näiteks on komisjonile suunatud algatatud juurdluste arv 2006. aastal vähenenud 20 % võrra 2005. ja 2004. aastaga võrreldes ning me tunnistame märksa sagedamini oma vigu ja vabandame. Me otsime kaebuste esitajaid rahuldavaid lahendusi, samamoodi nagu me järgime ombudsmani kriitilisi märkusi ja soovituste eelnõusid.

Tervitan ka proua Sbarbati väga olulist raportit ja selles sisalduvaid konstruktiivseid ettepanekuid. Nõustun ombudsmani üleskutsega teeninduskultuuri järgida ning samamoodi nõustun ma ka proua Sbarbati üleskutsega suurendada vajalikke eelarvelisi ja inimressursse. Meie üle otsustatakse meie tegude, mitte sõnade järgi, seega on meil tarvis tegelikult tagada, et kodanikud saaksid koheseid ja sisulisi vastuseid, nagu ütleb proua Sbarbati oma raportis.

Lubage mul lühidalt kommenteerida mõnd raporti teatavat punkti. Esiteks tervitab komisjon ombudsmani algatust koostada nimekiri heade tavade näidisteks olevatest „tähtjuhtumitest”. Me tervitame ka algatust valmistada ette uurimus komisjoni ning muude institutsioonide ja organite teostatava järelevalve kohta seoses ombudsmani tehtud kriitiliste märkuste ja järgnevate märkustega. Ma loodan, et see võib kaasa aidata kodanikele kasulike tavade parandamisele.

Teiseks, seoses eeldatavate kattumistega petitsioonikomisjoni ja ombudsmani tegevuses ja volitustes, kinnitab komisjon oma valmidust töötada koos nende kahe asutusega nende vastava töövaldkonna raames, ning selle töövaldkonna määratlus ei kuulu komisjoni pädevusse.

Kolmandaks, parlament on palunud komisjonil nõuetekohaselt kasutada oma kaalutlusõigust vastavalt artiklile 226 seoses rikkumismenetlustega. Muidugi peaksime me meetmete võtmisel vältima venitamist või tegematajätmisi ning sellepärast on komisjon hiljuti vastu võtnud teatise ühenduse õiguse rakendamise kohta ning me sätestasime sihipärasemad ennetusmeetmed, parandatud infosätted ja probleemilahenduse. Lühidalt, see oli komisjoni uus kohustus: püüelda rikkumisjuhtumite tulemuslikuma käsitlemise ja suurema läbipaistvuse poole.

Mis puutub määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, siis, nagu teate, selle määruse läbivaatamine praegu käib ning ombudsmani panus nõuandetegevusse on olnud väga teretulnud. Kõigest mõned nädalad tagasi oli meil koosolek koos institutsioonidevahelise komisjoniga üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, mida juhatas asepresident Wallis, ning ma tahan teda tänada, et ta esitas selle küsimuse üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele väga konstruktiivsel viisil.

Mu eelviimane punkt puudutab ombudsmani põhimäärust. Sellega tegeldakse omaette kontekstis, kuid kuna seda on raportis nimetatud, siis tahan teile lihtsalt kinnitada, et komisjon jälgib hoolikalt arenguid ning et komisjoni ja ombudsmani vahel on kujunemas kontaktid mitmesugustel hierarhilistel tasanditel. Ma tahan seda teemat arendada nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahelises tihedas koostöös.

Ja lõpuks, seoses ombudsmani kommunikatsiooni-strateegia ja Euroopa ombudsmanide võrgustikuga on meil tarvis jagada kogemusi ja haldustavasid. Me peame tõstma üldsuse teadlikkust ja tooma kodanikud Euroopa Liidule lähemale. Ombudsmanil on selles väga tähtis osa, samuti ka Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil. See on oluline minu ja terve komisjoni jaoks ning te võite olla kindlad, et me anname oma parima, et teha koostööd ning leida häid, tulevikku suunatud lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada ja õnnitleda proua Sbarbatit, raportööri Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevuse aastaaruande kohta. Tahaksin tänada ka meie komisjoni sekretariaati tema abi eest proua Sbarbati raporti koostamisel ning samuti Euroopa ombudsmani härra Diamandourost, et ta oma 2006. aasta aruande viivitamata esitas ning seejärel petitsioonikomisjoniga koostööd tegi.

Ombudsman on iseseisev asutus ja ELi haldamise kontrollimehhanism. Vaatamata kõigile härra Diamandourose poolt üldsuse teavitamiseks võetud meetmetele, valitseb Euroopa ombudsmani pädevuse valdkonna suhtes siiski segadus. Sellepärast peame ELi asjakohase finantstoetuse abiga püüdma üldsust jätkuvalt teavitada. Sel põhjusel oleme meie, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, jälle esitanud asjakohase muudatusettepaneku, millega kutsutakse üles isegi veel suuremale meedia osavõtule Euroopa ombudsmani töö avalikustamisel.

Variraportöörina olen püüdnud anda oma panuse raportisse Euroopa ombudsmani tegevuse kohta muudatusettepanekutega, mida olen esitanud ja toetanud. Eelkõige nende muudatuste vastuvõtmise kaudu oleme näinud edusamme Euroopa ombudsmani tegevuse järgmistes valdkondades.

Esiteks paluti Euroopa ombudsmanil jätkata tema uurimist kolmanda samba teemadel.

Teiseks tuleb Euroopa ombudsmaniga seotud raportid viivitamata tõlkida kõigisse ametlikesse ELi keeltesse, eriti Euroopa ombudsmani aastaaruande puhul.

Kolmandaks peab Euroopa ombudsman säilitama head suhted petitsioonikomisjoni liikmetega ja tegema nendega koostööd soovitud tulemuste saavutamiseks.

Lõpetuseks, Euroopa ombudsmanide võrgustikku kutsutakse üles laienema ja lülitama oma koosseisu spetsialiseeritud ombudsmane, näiteks neid, kes tegelevad vähemuste õigustega, pereprobleemidega, isikuandmete kaitsega ning vangide või patsientide õigustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi, fraktsiooni PSE nimel. – Proua president, tahaksin alustada, tänades härra Diamandourost ja proua Wallströmi nende esitluste ja proua Sbarbatit tema suurepärase raporti eest.

Lissaboni leping nõustus äsja avama uksi Euroopa Liidu väljapääsule pikka aega kestnud staadiumist, milles oli takistatud tema suutlikkus oma kodanike kasuks tulemusrikkalt funktsioneerida. Meil on juba ammu vajalik olnud institutsiooniline süsteem, mis töötab tulemusrikkamalt, kuid see avab ukse ka nii paljule muule.

Ma tervitan institutsioonide presidentide harta pidulikku väljakuulutamist, mis toimus 12. detsembril. Põhiõiguste harta võtmine õiguskorra osana Eurooa Liidus võimaldab liidul hakata toimima tulemusrikkamatel, läbipaistvamatel ja demokraatlikemal alustel. Euroopa kodanikud eeldavad ja jätkavad eeldamist, et liidu institutsioonid tegutsevad kooskõlas selle põhiprintsiipidega: kooskõlas hartaga ning tõhususe, mõjususe ja avalikustatusega.

Euroopa ombudsmanil on demokraatlikus struktuuris ja liidu funktsioneerimises eluliselt tähtis roll. Kõige suurem osa ombudsmani uurimistest on seotud läbipaistvuse puudumisega. See on meie tegevusvaldkond, mida peame parandama, kui tahame kodanike silmis usaldusväärsemaks muutuda. Ma olen väga rahul ombudsmani tööga, nagu see on esitatud tema aastaaruandes ja sõnavõtus. Ta on 2006. aasta jooksul langetanud palju olulisi otsuseid, mille hulgas pole vähetähtsad need, mis käsitlevad eesistujariigi veebisaidil kasutatavate keelte valikut, komisjoni väljaantud infolehtedel, postritel ja videoesitlustes sisalduvat ebatäpset ja eksitavat teavet lennureisijate õiguste kohta ning Euroopa Investeerimispanga auditi aruannete kättesaadavust.

On oluline, et toetaksime ombudsmani tööd, samuti petitsioonikomisjoni tööd, kuna kodanike ELi teemalisi kaebusi ja avaldusi käsitledes saame välja selgitada, mis Euroopa tasandil korralikult ei toimi ja parandusmeetmeid võtta. Ombudsmani ja petitsioonikomitee ette toodud juhtumid muutuvad aina keerukamaks ning nõuavad seetõttu institutsioonidelt suuremate rahaliste vahendite investeerimist, et kodanike mured saaksid nõuetekohaselt käsitletud.

Sellega seoses tahaksin parlamendiliikmetele meelde tuletada proua Sbarbati raporti lõiget 2: „Kutsub üles kõiki Euroopa institutsioone ja organeid andma vajalikke eelarvelisi vahendeid ja inimressursse, tagamaks et kodanikud saaksid viivitamata sisulised vastused oma küsimustele, kaebustele ja avaldustele.” Ega polegi paremat viisi põhiõiguste harta ellurakendamiseks, kui seda üleskutset täita, ning ma kutsun kõiki institutsioone ja organeid üles selles suhtes kodanike huve eelistama.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Proua juhataja, komisjoni asepresident Margot Wallström, ombudsman Nikiforos Diamandouros, daamid ja härrad, hakatuseks soovin ma tänada raportööri tema suurepärase töö eest.

Aastate jooksul on Euroopa ombudsmani roll Euroopa Liidu kodanikele aina olulisemaks muutunud. Kui Euroopa Liidu põhiõiguste harta kord jõustub, muutub ta roll veelgi tähtsamaks. See tähendab, et edaspidi peame veel hoolikamalt tagama, et ombudsmanil oleks piisavalt ressursse ning et tegevusjuhis, mille alusel ta tegutseb, oleks vastavuses parajasti käesolevate tingimustega.

Volinik Margot Wallström rõhutas läbipaistvuse vajadust. Tahaksin loota, et nüüd, kus tegevusjuhis, mille kohaselt Euroopa ombudsman tegutseb, on muutumas, saavad tõeks komisjoni sõnad läbipaistvuse suurendamisest ja selle mõtte edendamisest, et vajalikku informatsiooni saab komisjonilt, sest ainult teod loevad, mitte sõnad.

Ombudsmani aastaaruanne ja selle kokkuvõtlik versioon on suurepärane näide selle kohta, kuidas tuleks meie tööd esitada üldsusele. Aruanne on selge, sisutihe ja asjakohane. Läbipaistvus on Euroopa demokraatia võti ja selle peamine ehitusmaterjal.

Vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 on igal isikul õigus sellele, et liidu asutused ja organid käsitleksid tema probleeme erapooletult, ausalt ja mõistliku aja jooksul. Sellega on palju öeldud ning see paneb kohustused kõigile Euroopa Liidu asutustele ning nähtavasti ka ombudsmani ametkonnale. Sellest tulenevalt tahaksin ma rõhutada, kui oluline on tagada, et piisavad asjakohased vahendid on olemas, nii et inimesed ei pea aastaid ja aastaid ootama otsuseid küsimustes, mis on neile olulised, sest otsuste ootamine on väga väsitav tegevus.

Lõpuks tahaksin tänada ombudsmani töö eest, mida ta teeb, ning soovida talle edu selles väga raskes rollis. Alati ei hinnata seda piisavalt, kuna põhiõigusi rakendatakse märksa edukamalt eliidi hulgas kui tavaliste inimeste seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, tahaksin tänada proua Sbarbatit tema töö eest ning väljendada oma tunnustust Euroopa ombudsmani professor Nikiforos Diamandurose saavutustele. Ma esindan Euroopa Liidu rahvusrühma seisukohti, samuti petitsioonikomisjoni esimehe Marcin Libicki omi, kes ei saanud tänasest istungist osa võtta ja palus mul enda nimel kõnelda.

Hominum causa omne ius constitutum sit – iga seadust tuleks kohaldada inimlikust vaatepunktist. Seda Rooma põhimõtet võib näha ombudsmani töös, kes oma pädevusvaldkonnas tegutsedes püüab vastavusse jääda aluspõhimõttega, et igaühel on õigus oma juhtumi erapooletule ja õiglasele käsitlemisele ELi organites ja asutustes.

Raporti analüüsist võib näha, et ainult umbes 25 % esitatud kaebustest kuuluvad ombudsmani pädevuse raamidesse. Kas sellepärast, et meie kodanikud ei tunne seadusi? Arvatavasti on see teataval määral põhjuseks. Siiski arvan ma, et siin on midagi muud, et nad võtavad ombudsmani institutsiooni viimase võimalusena, kui ei suuda oma kodumaal asjakohast abi leida. Petitsioonikomisjonile esitatud avalduste temaatika ja hulk näitab midagi samasugust. Kui tunne, et kedagi on ebaõiglaselt, venitades, ebakompetentselt või bürokraatlikult koheldud, jätkab kasvamist, siis muutub Euroopa hea haldusjuhtimise koodeks lihtsalt püüdluste kollektsiooniks ja lakkab olemast igapäevases kasutuses.

Professor, soovin, et võiksite ombudsmanina olla ühenduse kodanike huvide tõhusaks kaitsjaks ning et parlament, nõukogu ja komisjon, samuti riikide parlamendid ja riiklikud ombudsmanid aitaksid teid selles töös.

 
  
MPphoto
 
 

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DA) Proua juhataja, ma ei hakka kordama kõike head, mida on juba öeldud, peale selle, et tänada nii meie ombudsmani kui ka volinik Wallströmi. Lisaks tahaksin öelda midagi, mida tuleb rõhutada. Olen suhteliselt uus liige kodanike kaebuste komisjonis, nagu oleks parem seda nimetada. Olen ühiskonnas viibides oma kohkumuseks avastanud, et need on tegelikult ainult aktiivsed kodanikud, kes paljudes kohtades jälgivad, kas ELi õigusakte ikka järgitakse. Institutsioonid seda ei tee, samuti mitte liikmesriigid. Nii et kui kodanikud seda ei tee, siis laguneb kogu asi laiali. Seepärast ei ole kodanikud kõigest üksikjuhtude ohvrid; nad on kahtlemata ka aktiivsed kaasmängijad, kes tegutsevad, tagamaks et ELi äärmiselt läbipaistev süsteem oleks kodanikele nii mõistetav kui ka lähedane.

Peaksime selgelt väljenduma ka selles osas, et see on pidev võitlus, isegi kui varustame oma organid, st ombudsmani ja kodanike kaebuste komisjoni, vajalike tööriistadega. Praegu toimub rünnak Rootsi avalikustatuse ja dokumentidele ligipääsetavuse süsteemile. Me ei tohi uskuma jääda, et see on võitlus, mille võime võita üks kord ja alatiseks. Me peame peale käima ning jätkama pealekäimist ja me ei võida seda võitlust üheski punktis. Me võidame selle üksnes siis, kui meil on jätkuvalt väga tugevad tööriistad.

Lubage mul rõhutada, et olen proua Sbarbati raportiga väga rahul. Tahaksin siiski välja tuua muudatused, mis meil tänu märkimisväärsele toetusele õnnestus raportisse teha. Esiteks on parlamendil nüüd võimalik ombudsmani juhtumeid kohtusse viia, kui institutsioonid ombudsmani otsuseid ei respekteeri. On äärmiselt oluline, et seda saaks teha ka tegelikult ja see ei jääks üksnes maailma ees kiitlemiseks. Meil on ombudsmani institutsioon, meil on kodanike kaebuste komisjon, ja ikkagi jääb see üksnes sõnadeks ja veel suuremaks hulgaks sõnadeks. Sellepärast on see asjaolu tohutult oluline.

Teine aspekt puudutab Euroopa Investeerimispanka. Paljudel juhtudel ei ole see pank olnud nii „kena”, kui oleks võinud olla. Paljudel juhtudel on see käitunud, justkui peamistele tööstusharudele toetust osutades, ning on täiesti oluline, et kodanikel, kes peaksid panga tegevusest väljaspool Euroopat asuvates riikides kasu saama, oleks võimalus oma probleemid ombudsmani ette tuua. On tõepoolest üpris šokeeriv, et neile on ära öeldud põhjendusega, et nad ei ole ELi kodanikud ja neil ei tohiks midagi öelda olla. Neid on üleolevalt ja ülbelt koheldud ning seepärast on mul väga hea meel, et käesolevas raportis on nüüd tähelepanu juhitud sellele, et neil kodanikel peab loomulikult olema võimalus ombudsmani poole pöörduda.

Lõpuks lubage mul öelda, et on oluline rõhutada, et ombudsmanil on pädevus ka valitsustevahelistes valdkondades kolmanda samba osas. Üldse astume me selle raportiga suure sammu edasi ning ma loodan väga, et nii komisjoni kui ka parlamendi organid suhtuvad sellesse tõsiselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua juhataja, tänane arutelu ning Euroopa ombudsmani härra Diamandourose poolt viimase nelja ja poole aasta jooksul tehtud suurepärane töö, samuti proua Sbarbati suurepärane raport pakuvad Euroopa Parlamendile ja komisjonile võimaluse teha kokkuvõte, kuidas üldsus ELi institutsioonidesse suhtub.

Suur osa üldsusest soovib suuremat läbipaistvust ja eeskujulikku haldust, mida nähtavasti on liiga vähe.

Märkasin härra Diamandourose aruandes mõningaid murettegevaid märke. Vähesed juhtumid on lahendatud sõbraliku kokkuleppe teel. Vähenenud on nende juhtumite arv, mille puhul komisjon (ma näen, et asepresident ei kuula) on täitnud Euroopa ombudsmani soovitusi.

Euroopa ombudsmani õnnitlemisest ei piisa, proua juhataja – me peame kuulda võtma ta soovitusi. Härra Diamandouros nõuab üpris õiglaselt oma volituste laiendamist kolmanda samba küsimustele, pakkudes seega suuremat läbipaistvust ja kontrolli. Ta palub muuta Euroopa ombudsmani statuuti nõnda, et tema töö muutuks tõhusamaks.

Ma usun, et tal on Euroopa Parlamendi toetus, kuid tal peab olema see ka komisjonilt, ning mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli, fraktsiooni ITS nimel. (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, me lugesime proua Sbarbati raportist, et 2006. aasta statistika kohaselt on 3800 kaebusest rohkem kui 90 % esitanud kodanikest eraisikud, mis on väga huvitav fakt. Proua Sbarbati räägib meile ka, et enamik kaebustest tuleb suurematest liikmesriikidest, kus on suurem elanikkond, kuid jätkab öeldes, et see number muutub, kui võtta arvesse elanikkonna suuruse ja esitatud kaebuste suhtarvu; sellisel juhul võtavad suurima kaebuste arvuga liidrikoha Luksemburg ning uued ühinenud riigid Malta, Küpros ja Sloveenia. Minu arvates peegeldab see fakti, et Euroopa iseloomuga ning Euroopa õiguspädevuse ja õigusloome küsimused on peamiseks mureks ombudsmani igapäevases töös.

Minu arvates on siiski huvitav märkida, et oleks palju kasulikum, kui nendes riikides asuks igaühes oma ombudsman, ning eriti Itaalias, üheainsa Euroopa ombudsmani asemel. Enda arvates lugesin ma, et enamus 95 %-st uuritud juhtudest ei kuulunud Euroopa ombudsmani pädevusse, kuna kaebused polnud esitatud ühenduse asutuse või organi kohta.

Haldusomavoli juhtumid on seotud läbipaistvuse puudumisega, ebaõiglusega, võimu kuritarvitamisega, õigusalaste eksimustega ja nõnda edasi. Halduse ebatõhususe ja ebaõigluse kohta minu kodumaal puuduvad andmed, aga ma olen kindel, et kui selline teave oleks olemas, siis ja Euroopa ombudsmanile esitataks, siis tõuseks liidriks Itaalia, eriti vasakpoolsete valitsuse ajal.

Kedagi ei üllata, et komisjoni kaalutlusõiguse väärkasutus on samuti esireas ning seetõttu tahaksin ma õhutada ombudsmani veel põhjalikumalt uurima suhteid kodanike ning nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel.

Olen ka nõus, et ombudsmani uurimiste ulatust tuleks laiendada nii, et see hõlmaks vähemuste kaitset, pereprobleeme, isikuandmete kaitset ja vangide õigusi, ning sel põhjusel toetan ma härra Mavrommatise muudatusettepanekut. Siiski, proua Sbarbati ja härra Mavrommatis, ei toeta ma ettepanekut teha uurimisi ka seoses nõndanimetatud kolmanda sambaga. See on vale ja ma ei ole sellega nõus. Õnnitleksin siiski proua Sbarbatit tema tulemusrikka töö puhul Euroopa ombudsmani tegevuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Atkins (PPE-DE). - Proua juhataja, tahaksin õnnitleda raportööri ja tema kaudu oma kolleegi härra Mavrommatist, kuid muidugi eriti ombudsmani ennast järjekordse eduka aasta puhul.

Umbes kolmsada kaebust kuus on tohutu töökoormus ning näitab nii kasvavat huvi süsteemi vastu, kuid ka kasvavat muret ELi haldusomavoli pärast. Samal ajal, kui paljud juhtumid on lahendatud vastastikuse koostöö abil, viitab ombudsman kriitiliste märkuste hulga suurenemisele, mida ta on sunnitud tegema. See asi peab paranema, muidu tuleb parlamendil leida mooduseid kohustada komisjoni olema abivalmis ja vastutusvõimeline ning tegutsema vastavalt ombudsmani pakutud lahendustele.

Ta teeb kõnekaid märkusi. Tahan ühe välja tuua: „Ma pole kindel, et kodanikul on lihtne kokku viia institutsioonide poolt sageli tehtavat avaldust, et nad tahavad „kodanikule lähemale pääseda”, faktiga, et just needsamad institutsioonid jätavad tihtipeale kasutamata ombudsmani pakutud võimaluse suhete parandamiseks.” Ombudsmani talitus peaks töötama ja töötabki käsikäes petitsioonikomisjoniga, ent komisjon peaks pigem teeninduskvaliteeti arendama, mitte probleeme vältima, ning ministrid ja alalised esindajad peavad mõistma, kui eluliselt tähtis on positiivselt vastata valijate ja kodanike kaebustele, mida teeb kuuldavaks ombudsman või petitsioonikomisjon.

Kas tohin lõpetuseks teha lühikese viite ombudsmani väljapaistvale eriaruandele, nimelt selles osas, mis puudutab kaebust OLAFi kohta. Petitsioonikomisjoni raportöörina selles küsimuses teen ma nüüd teatavaks, et kui kohtumenetlus selle juhtumi osas on lõpetatud, ei luba ma seda eriaruande küsimust kalevi alla panna. See tuleb uuesti läbi vaadata kohe, kui on praktiliselt võimalik.

Kas tohin jälle lõpetada tänuga mitte ainult teile, proua juhataja, kes te meid oma kohalolekuga rõõmustate, vaid ka ombudsmanile ja volinikule, et nad samuti siin viibivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Matsouka (PSE). - (EL) Proua juhataja, näib, et oleme tõepoolest hakanud aru saama, kui tähtis on see, et Euroopa kodanikud tunneksid end demokraatlike ja eriti läbipaistvate institutsioonide kaudu liidule lähemal olevat.

Euroopa ombudsman on eelkõige institutsioon kodanike kaebuste vastuvõtmiseks. See on kõige tõenäolisemalt ka asutus, mis suudab panna kodanikke tundma, et liit nendega tegeleb ja nende probleeme lahendab. See näitab, et haldusjuhtimise vigade tunnistamisel ja parandamisel tehakse edusamme.

Tahaksin raportööri õnnitleda sel puhul, et ta mõtleb raportist kaugemale. Ta toob õigesti esile ombudsmani olulise rolli ELi demokraatlikus olemuses.

Olen siiski mures, sest kuigi haldusomavoli juhtumeid on esinenud vähem, ei aktsepteerinud institutsioonilised organid nendel juhtudel, mil saavutati sõbralik lahendus, ombudsmani kriitilisi märkusi piisaval määral.

Raportööril on seega õigus meenutada meile parlamendi õigust kohtusse pöörduda, kuigi seda õigust eelistatakse muidugi mitte kasutada. Siiski peaksid kõik siinviibijad täna mõistma, et me ise olemegi institutsioonid – ja sellest järeldub, et institutsioonide usaldusväärsus sõltub meie enda suhtumisest.

Olen täiesti nõus ka raportööri seisukohaga, et oma ülesandeid tuleb täita tasakaalukalt, kuid samas energiliselt.

Ombudsman ei ole, ei saa olla ega peagi olema ELi jaoks lihtsalt demokraatia kehastus. Me peame seda tunnistama, tegema selle kohta ühisotsuse ning eelkõige peame ise vastutama hakkama. Teisisõnu, me peame olema oma otsustes julged, aga eelkõige rohkem läbipaistvad asjades, mis on meie hoolde antud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). - Proua juhataja, Euroopa Liidu ja tema institutsioonide kõige tähtsam aspekt on ülal hoida selliseid põhiprintsiipe nagu õiglus, demokraatia ja inimõiguste austamine, seda eriti Euroopa kodanike suhtes. Meie liidul ei oleks olemasolu õigustust või tegutsemise põhjust, kui see oma peamise eesmärgina ei pakuks Euroopa elanikele ausat, igakülgset ja tõhusat teenust.

Euroopa kodanik oli, on ja jääb alati meie, kui toimiva liidu, jõupingutuste keskmeks. Peamiselt sel põhjusel ongi ombudsmani tegevus nii väga tähtis. Seda sellepärast, et ombudsman on Euroopa kodaniku sõber ja kaitsja ning vahend, mille kaudu ühenduse institutsioone ja asutusi saab kursis hoida, kas nad on kodanikke nõuetekohaselt teenindanud või on nad süüdi haldusomavolis või halbades tavades.

Me tervitame härra Diamandourose 2006. aasta aruannet ning õnnitleme ja täname teda väga hea töö eest, mida ta ise ja tema töötajad on teinud Euroopa kodanike õiguste ülalhoidmiseks. Samas me õnnitleme ka raportööri proua Sbarbatit tema suurepärase raporti puhul, mis sisaldab palju olulisi punkte ja soovitusi. Näiteks leidsin ma, et ülimalt huvitav on lõikes 12 tehtud soovitus, millega tegelikult julgustatakse ombudsmani igal aastal koostama ja avaldama nimekirja häbiväärsetest ja austust väärivatest näidetest ELi haldusteenustes.

Kas võin välja tuua, et ombudsmani nõuetekohane tegevus võib harvadel juhtudel vältimatult viia selleni, et teatavates talitustes hakatakse temasse halvasti suhtuma. Sellistel juhtudel väärib ombudsman täielikku toetust – ja seda tuleb talle osutada.

Ja viimaks tahan ma tunnustavalt mainida aktiivset toetust ja koostööd, mida petitsioonikomisjon on osutanud ombudsmanile tema kohustuste täitmisel. Nende kahe üksuse töö on väga tihti omavahel seotud ja nende sujuvat koostööd tuleb väga hinnata ja kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Proua juhataja, ma esindan Poolat, riiki, mis statistiliselt on ombudsmanile esitatud kaebuste poolest viiendal kohal. Iga kuueteistkümnes ombudsmanile esitatud kaebus tuleb minu kodumaalt. Peaaegu iga kahekümnes kaebus on kirjutatud poola keeles. Nähtavasti kõnelen ma absoluutarvudes, sest elanike suhtarvu kohta on Luksemburg, Malta ja Küprose kodanikud palju aktiivsemad kaebusi esitama kui mu oma kaasmaalased.

On väärt rõhutamist, et eelmisel aastal sai Euroopa ombudsman vähem kaebusi kui 2005. aastal. Kõigest 200 kaebust tuli äriühingutelt ja ühendustelt ning 18 korda rohkem tuli üksikisikutelt.

Võiks öelda, et Euroopa ombudsmani tegevus pakub parima näitaja arvutikasutuse kohta Euroopa Liidus. Kaksteist kaebust kahekümnest esitatakse elektrooniliselt.

Miinuspoolel on näitajana ELi kodanike teadmistepuudusest fakt, et peaaegu neli igast viiest kaebusest ei kuulu Euroopa ombudsmani vastutusalasse. See näitab, et ombudsmani institutsiooni peetakse lahendajaks kõigile väärkäsitlustele, isegi neil puhkudel, mis ei ole seotud ELi institutsioonidega, mida Euroopa ombudsman määratluse kohaselt eeldatavalt jälgibki. On selge, et eurooplaste meelest on Euroopa ombudsmanil õigus kõige peale piitsa plaksutada.

Kokkuvõtteks tahaksin väljendada rahulolu, et ainult 8 % ombudsmani algatatud uurimistest on seotud Euroopa Parlamendiga, samas kui peaaegu 66 % on seotud Euroopa Komisjoniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). - (SV) Tänan, proua juhataja. Ombudsmani kriitika läbipaistvuse puudumise kohta on hädasti vajalik kriitika. Ma tervitan ka parlamendi ettepanekut, et ombudsman peaks läbi viima uurimise nende kriitiliste märkuste praktilise mõju kohta, mis tehti muuhulgas komisjonile. Kindlasti on parlament sageli liigutavalt üksmeelne teiste institutsioonide kritiseerimisel, ent tegelikult on parlamendil põhjust olla ka enesekriitiline. Ombudsman palus hiljuti parlamendil avalikustada informatsiooni maksete kohta, mida parlamendiliikmed on saanud reisikulude katteks, kuid parlament on keeldunud seda informatsiooni paljastamast, võttes seisukoha, et see on andmekaitse rikkumine. Ma arvan, et see on lihtsalt suitsukatte tegemine, ning mul on seda öeldes ka Euroopa andmekaitseinspektori toetus. Väljamaksed töötajatele on ilmselgelt avalikud dokumendid. Parlamendil on aeg oma väljamaksetes selgust saada. Ainult neil, kes palkavad töötajaid orjuse tüüpi lepingute ja muude veidrate lepingute alusel, on suuremast läbipaistvusest midagi karta. Seda lihtsalt ei saa olla, et mõni parlamendiliige siin kardaks, et teda ei valita 2009. aastal tagasi, kui meediasse peaks jõudma, kuidas töötajaid teatavatel juhtudel koheldakse; ma ütlen – teatavatel juhtudel. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, tahaksin muidugi mainida, et vaatame praegu läbi kümnendat aruannet ombudsmanilt, kes 2006. aastal sai 3889 elektroonilist kaebekirja, millest 3619 oli saadetud üksikisikute poolt.

3889 kaebusest jäi 3051 väljapoole ombudsmani volitusi. Teisisõnu, ühe aasta jooksul esitati 838 volituste alla kuuluvat kaebust. Sellepärast ma arvan, et ombudsmani osakond on töötajate arvult ja vahenditelt piisavalt suur, et toime tulla 838 kaebusega, mis muidugi puudutavad peamiselt komisjoni ja Euroopa Personalivaliku Ameti haldusomavoli ning vähemal määral Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muidugi on soovitatav, et ombudsman avaldaks parimate haldustavade loetelu. Ma siiski ei tea, kas ta osakond lubab kodanikel esitada kaebusi ta enda töö kohta. Mul on kahju, et petitsioonikomisjoni raport viitab üksnes Euroopa Personalivaliku Ametile ja mitte Euroopa ombudsmanile, kes praeguseni ei ole läbi viinud ametikohustuste täitmise kontrolli oma osakonna kohta.

Sellega ei nõua me ombudsmani statuudi muutmist, vaid pigem õiguste tugevdamist, mida oleme talle juba andnud. See peaks tal võimaldama näidata kohast austust kodanikele, olla väga aktiivne Euroopa institutsioonide täpsel haldamisel ning austada kodanike, Euroopa Parlamendi liikmete ja konfidentsiaalsusnõuet täitvate töötajate isikuandmeid. Euroopa Kohus peaks tegutsema sõltumatult, ombudsmani sekkumiseta, ning tuleks austada ka tõhusaid rahvusvahelisi agentuure, mis tegutsevad sõltumatult põhiõiguste kaitseks.

Meie toetus Euroopa ombudsmanile ei ole piiritu.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE). - Proua juhataja, ma soovin alustada ombudsmani, härra Diamandourose ja proua Sbarbati tänamisega suurepärase töö eest ombudsmani raportiga. On oluline, et see arutelu leiaks aset parlamendi istungjärgu tööpäeva alguses, ajal, mil võiksin saada kuulajate suurema tähelepanu osaliseks.

Teenus, mida ombudsman pakub, on kodanikele äärmiselt oluline: see tugevdab positiivseid sidemeid Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel ning suurendab selle töö legitiimsust, mida me teeme institutsioonides, olgu siis parlamendis, komisjonis või nõukogus.

See teenus jätkab arenemist ning see on üsna hästi välja toodud proua Sbarbati raportis, kus ta esitab mitmesuguseid soovitusi, ning ka ombudsman ise teeb mitmesuguseid soovitusi, kuidas saaks seda jätkuvalt parandada. Kindlasti on oluline areng idee laiendada suhteid vahendajatega, kes tegelevad vähemuste ja lastega seotud probleemidega.

Samal ajal on süsteemis vastuseis: vastuseis läbipaistvusele, vastuseis haldustavade üldkoodeksile kõigi institutsioonide jaoks ning vastuseis ka ombudsmani volituste pikendamisele. Ma arvan, et Euroopa Parlament peaks võtma aktiivsema seisukoha näiteks läbipaistvuse küsimustega tegelemisel ning ma toetan ombudsmani üleskutset parlamendile olla läbipaistvam liikmetele makstud toetuste osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Proua juhataja, Euroopa ombudsmani tegevus annab ELi kodanikele tunde, et neil on teatav kaitse ELi institutsioonide võetud sobimatute meetmete vastu. Esitatud materjal tekitab mõningaid küsimusi. Neist esimene on see, et suurim arv ombudsmanile esitatud kaebusi on seotud Euroopa Komisjoniga, Euroopa Personalivaliku Ametiga ja Euroopa Parlamendiga. Euroopa institutsioonide, välja arvatud ombudsmani, suutmatus täita Euroopa hea haldusjuhtimise koodeksit vastavalt Euroopa Parlamendi 2001. aasta resolutsiooniga, võib olla selles üks määrav tegur. Teine küsimus on see, et 78,5 % ombudsmanile esitatud kaebustest jäävad väljapoole tema pädevust ning 93,7 % neist kaebustest ei ole ELi organite või institutsioonidega üldse seotud. See võiks olla näitajaks, et meie kodanikel pole piisavalt teavet ombudsmani tööst, või sellest, et mitmesugustel põhjustel pole neil võimalik lasta tähtsate küsimustega tegelda oma kodumaal. Neid põhjusi on tarvis uurida. Kolmas küsimus on see, et ombudsmanil peaks olema võim, mis on vajalik kaebusi tekitanud halbade haldustavade kiireks likvideerimiseks.

Tahaksin raportööri tänada suurepärase raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, ma tahaksin sellel arutelul tervitada meie külalisi, kodanikke. Ma loodan, et nad mõistsid, milleks ombudsmani vaja on, jälgides väga lühikese aja vältel tema väga üksikasjalikku ettekannet kaheteistkümne kuu töö kohta.

On kahju, et ombudsman saab lahendamiseks nii palju juhtumeid, mis ei kuulu tema pädevusalasse, kuid ma saan aru, et need saadetakse edasi asjakohastesse kohtadesse. On oluline märkida, et rahvas kuulab seda arutelu. Neid juhtumeid ei jäeta kõrvale, vaid need saadetakse õigetesse kohtadesse. See, et te tegelete teatava arvu juhtumitega ja langetate otsuseid, on positiivne, kuid meil on tarvis teha natuke rohkem tööd, et harida inimesi selles suhtes, mida te teete ja kuidas teete, et tuua veelgi rohkem juhtumeid teie töölauale. See ei teeks kahju, kuna ma olen kindel, et see väike arv juhtumeid, millega te tegelete, ei peegelda tegelikult haldusomavoli probleeme.

Komisjoni poole pöördudes meeldib mulle päris hästi mõte teeninduskultuurist, kuid ma pole kindel, et komisjon kasutab seesmiselt piitsa ja prääniku meetodit, et olla kindel teeninduskultuuri olemasolus. See on miski, mida peaks tegema seadusandluse kaudu. Kas on olemas mingeid karistusi üksustele või üksikisikutele, kui haldusomavoli kodanikeni jõuab? Arvatavasti on see miski, mida peaksime lähemalt uurima.

Mulle meeldib mõte tõsta esile tähttegijaid ja kõige halvemaid tegijaid, et meil oleks võrdlusmoment, kuid see, mida inimesed päeva lõpuks saada tahavad, on siiski tulemused ja positiivsed väljundid. Ma räägin pidevalt Iirimaa inimestele, et petitsioonikomisjonil ei ole kuigi suurt võimu, kuid töö kaudu, mida teeme, saame me tegutsemiseks survet avaldada. Ma soovin, et meil oleks rohkem võimu, aga vähemalt saame me seda vähest kasutada surve avaldamiseks, et kodanike heaks mingeid tulemusi saavutada. Nad ei ole protsessist huvitatud. Nad tahavad lihtsalt positiivseid väljundeid.

Härra Diamandouros, ma soovin teile teie selleaastases tegevuses kõike head ning loodan, et jätkate samamoodi nagu varem. Tahan kindlasti Iirimaal selle heaks töötada, et tagada, et teaksime tulevikus teist palju rohkem.

 
  
MPphoto
 
 

  Inés Ayala Sender (PSE). - (ES) Proua juhataja, tahaksin kõigepealt tänada härra Diamandourost tema aruande eest, avaldada tunnustust tohutu hulga töö eest, mille on ära teinud volinik Wallström, ning õnnitleda proua Sbarbatit tema vajaliku raporti eest, mida võiksime võtta suunisena paranduste saavutamisel, mida eeldame 2007. ja 2008. aastaks.

Me tervitame käesoleva raporti sisu, mis näitab, et Euroopa ombudsmani ülesanded on välja kujunenud ja täidetud; see näitab ka tugevnenud kontakti ametiasutuste ja kodanikega.

Isiklikult mina tervitan kokkulepet Hispaania praeguse valitsusega ka teiste ametlike keelte – baski, katalaani ja galeegi – kasutamise kohta, kuna see toob Hispaania kodanikud lähemale nende õigustele, ilma et vähendaks Hispaania toimivust, mis on tõestatult väga kasulik tuleviku suhetes kolmandate riikide rahvustega.

Härra Diamandouros ise on siiski märkinud muid murettekitavaid aspekte: üle 75 % kaebustest ei kuulu Euroopa õiguspädevusse, vaid riigi või piirkondlikku. Seetõttu oleme me seisukohal, et tuleb väga kiiresti tugevdada Euroopa ombudsmanide võrgustiku kommunikatsioonistrateegiat, et see asi saaks lahendatud.

Veel üks esiletoodud probleem on vähenenud arv haldusomavoli juhtumeid, mis lahendati sõbraliku kokkuleppe või konsensusega. Ombudsmani toetajatena innustame teda parandama oma oskusteavet ning taastama tõhusust sellel alal. Veenmine on parem kui sundimine.

Lõpuks lisan veel ainult seda, et oleks irooniline, kui praeguse ombudsmani seaduspärased püüded haldusjuhtimise koodeksi rakendamiseks viiksid ta selleni, et olla kodunt väljaspool usinam kui selle sees.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). - (MT) Tänan, proua juhataja. Ombudsmani ametikoht on praeguseks hästi toimiv ning ma tahaksin teda ta hea töö puhul õnnitleda. Peame nüüd mõtlema sellele, et tagada kodanike käsutuses olevate õigluse taotlemise vahendite selgus, kõigile tuntus ja tõhusam toimimine. Praegu on liiga palju segadusseajavat seoses sellega, kuhu peaksid kodanikud minema, kui tahavad kaebust esitada. Mõned esitavad kaebuse petitsioonikomisjonile, mõned komisjonile, mõned ombudsmanile ning mõned pöörduvad kõigi poole, mille tagajärjeks on suur segadus, mitmekordne töö ja tarbetud kulud, mida kõike saaks vältida. Seetõttu on tarvis, nagu volinik Wallström õigesti ütles, paremat koordineerimist institutsioonide vahel, mis kaebusi kuulavad ja nende kohta otsuseid langetavad. Näiteks peaks olema selgelt teada aeg, mille jooksul need asutused peavad kodanikele pärast kaebuse saamist vastama, samuti maksimaalne tähtaeg, mille jooksul nad lõpliku otsuse võivad teha. Me kõik oleme liiga tihti kuulnud kaebustest, mis esitati aastaid tagasi ja pole ikka veel lahendust leidnud. Nagu mu kolleeg proua McGuinness ütles, kui kaebus on saadetud valele asutusele, ei peaks see asutus saatma negatiivset vastust, vaid ise selle kaebuse õigele asutusele edastama. Lõpuks, kui kodanik on koostanud oma kaebuse ebaselgel viisil, sest lõppeks ei ole ju kõik kodanikud juristid, tuleks teha suuremaid jõupingutusi tagamaks, et kaebuse saanu ei võtaks seda kaebust kahtlasena ega peaks automaatselt tagasilükatuks. Ma arvan, et oleme teinud suuri edusamme ning tahaksin ombudsmani veel kord õnnitleda, kuid meil on ikka veel palju teha. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Tahaksin väljendada oma rahulolu selle üle, et Euroopa ombudsman täidab oma kohustusi tasakaalustatud ja dünaamilisel viisil nii kaebuste läbivaatamisel, mille arv oli 2006. aastal 3830, kui ka uurimiste tegemisel ja lõpuleviimisel. Julgustavad on ka head suhted ombudsmani ning ELi asutuste ja institutsioonide vahel, samuti on julgustatud kodanikke nende õigusi kasutama. Käesolevat raportit arutades tahaksin rõhutada, kui oluline on teha kindlaks, et on olemas vajalikud eelarvelised ja inimressursid, mille abil tagada, et kodanikud saavad kiired ja objektiivsed vastused oma küsimustele, kaebustele ja avaldustele. On selge, et kõik institutsioonid peaksid töötama konstruktiivsel viisil koos ombudsmaniga menetluse igas staadiumis, ning et ombudsman peaks esindama parlamenti soovitustega, mis tema arvates võiksid aidata menetlusi parandada ja koostöö isegi veel tõhusamaks muuta.

Õnnitledes professor Diamandourost tema saavutuste puhul ombudsmanina, tahaksin samal ajal teda julgustada oma jõupingutusi jätkama ning tegevust veel rohkem arendama, nii et ta Euroopa kodanike silmis muutuks ELi institutsioonide usaldusväärse haldusjuhtimise garanteerijaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Kümme aastat pärast seda, kui Euroopa ombudsmani amet asutati, on mul hea meel näha tema rolli ja tegevuse edasiarenemist Euroopa kodanike kaitsmise protsessis.

2006. aasta tegevusaruanne tõestab meile, et praegu saavad Euroopa kodanikud kasu tõelisest pädevast kohtust, kus nad saavad end iga institutsiooni vastu kaitsta ning tegelikkuses vigasest toimimisest märku anda ja seda ära hoida. Teisisõnu, me räägime täna tõelisest demokraatliku kontrolli vahendist, mis tegutseb sõltumatul ja läbipaistval moel, millest saab Euroopa Liidule ainult kasu olla. Peale selle olen ma tänulik Euroopa Parlamendi raportöörile nende aspektide väljatoomise eest, mida ombudsmani praeguses tegevuses tuleks parandada. Kõigepealt on mul kahju, et ikka veel on palju kaebusi kodanikelt, kes ei ole nõutud informatsiooni saanud nende oma keeles. See näitab meile, et Euroopas on meil ikka veel probleeme täielike keeleliste õiguste ja kodanikevahelise võrdsuse tagamisega. Me oleme 2008. aasta künnisel kuulutanud välja kultuuridevahelise dialoogi aasta ning peame viivitamata parandama need puudused, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiväärtustega.

Omalt poolt tervitan ma Euroopa ombudsmani kommunikatsioonistrateegiat ja rõhutan vajadust seda konsolideerida. Praegune statistika seoses kaebustega, mis jätkuvalt on väljaspool ombudsmani volitusi, on kurb näitaja kodanike ebarahuldavast informatsioonitasemest, samuti nende arusaamisest ja teadmistest ombudsmani ja teiste institutsioonide pädevuspiiride kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE). - (PL) Proua juhataja, härra ombudsman, kõigepealt tahaksin õnnitleda professorit tema suurepäraste saavutuste puhul ning tema töö eest demokraatia ja kodanike õiguste jälgimisel Euroopa Liidus.

Euroopa ombudsman on üks põhilistest asutustest Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Ta peaks kaitsma kõigi Euroopa kodanike demokraatlikku võrdsust ning tegutsema vahendajana kodanike ja ühenduse haldusorganite vahel, mis eri põhjustel ei vasta kehtestatud standarditele. On julgustav lugeda ombudsmani tegevuse 2006. aasta aruandes esitatud informatsiooni, mis näitab ta jõulist kaasatust ühenduse avalikku ellu ning ta aktiivset koostööd nii ELi kodanikega kui ka Euroopa Liidu haldusasutustega.

Ombudsmani tegevuse tõhususe parandamiseks oleks väärt kaalumist võimalus ette valmistada loetelu parimatest haldustavadest koos näidetega või erandlike juhtudega, millesse ombudsman oli teatavatel aastatel kaasatud, samuti loetelu juhtudest, mille puhul institutsioonide tegevus oli vähem asjakohane. Peale selle, tagamaks, et ombudsman on täielikult ja otsustavalt kaasatud, tuleks toetada mõtet, et ombudsman peaks läbi viima uurimusi ka nõndanimetatud kolmanda samba osas, see tähendab politsei ja õigusalase koostöö kriminaalsetel juhtudel, mis võiks laieneda ka Europoli tegevusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. − Proua juhataja, tahaksin kõigepealt tänada proua Sbarbatit, mu 2006. aasta aruande raportööri selleaastasel täiskogu istungil. Tahaksin tänada ka väga suurt hulka parlamendiliikmeid, kes kulutasid aega mu aruande kommenteerimise peale. Olen sügavalt tänulik huvi eest, mida see väljendab, ja suuniste eest, mida sisaldab.

Proua Sbarbati suhtes lubage mul vaid öelda, et muidugi töötan ma väga tihedas koostöös petitsioonikomisjoniga, kellega mul on suurepärased suhted, ning kavatsen seda väga tihedat koostööd ka jätkata. Petitsioonikomisjon ja ombudsman on ka edaspidi peamised vahendid, mille kaudu ka see auväärne täiskogu saab tegelda kodanike pöördumistega Euroopa institutsioonide poole. Ma võtan teie märkuseid arvesse. Võin teile öelda, et olen omal algatusel juba käivitanud uurimise EPSO suhtes, nagu te teate, kuid tahan seda käesolevale täiskogule teada anda. Mul on ka suur huvi arengute vastu Euroopa koolides ja ma jätkan nende väga hoolikat järelevalvet.

Tahan tänada proua Wallströmi tema märkuste eest. Märgin, et ta on tähele pannud nende juhtumite arvu suurenemist, mille puhul komisjon vabandab näiteks selle eest, et tema talitused ei ole kinni pidanud parimatest tavadest. Olen väga tänulik, et ta seda tunnistab. Ma kohtun proua Wallströmiga lähemas tulevikus ning ma kohtun ka komisjoni peadirektoritega ja kõigi talituste koordinaatoritega, millel on tegemist ombudsmaniga, nimelt selleks, et saavutada paremat koordineerimist ja paremaid tulemusi. See näitab, kui tihedalt ma töötan koos komisjoniga, ning ma loodan, et suudan saavutada paremaid tulemusi, millest järgmisel aastal aru anda teile ning muidugi ka kodanikele. See hõlmab ka rikkumisi ning ka nendega hakkan ma tegelema.

Üldisemas mõttes lubage mul lihtsalt öelda, et olen teile väga tänulik teie üldise toetuse eest laiahaardelistes küsimustes nagu näiteks teeninduskultuur, mis on üks mu keskseid muresid; teie viidete eest, et ombudsman vajab rohkem ressursse; teie toetuse eest põhiõiguste harta ja statuudi küsimuses; ning teie üleskutse eest suuremale vastutusele, mis minu jaoks on muidugi erakordselt oluline. Võin teile ka teada anda, et olen käesoleval aastal rakendanud ühiseid jõupingutusi, et jõuda ettevõtjate ühendusteni, mis on vastandiks üksikisikutele, pidades silmas ka nende paremat informeerimist nende õigustest.

Lubage mul ajanappuse tõttu keelt mitte vahetada, vaid öelda kõigepealt proua McGuinnessile ja ka proua Panayotopoulos-Cassiotoule, et ma suutsin aidata seitsetkümmet protsenti seitsmekümnest protsendist, mis jäi väljapoole mu volitusi. Sellepärast ei hõlma mu töö mitte ainult seda protsenti, mis jääb mu volituste piiresse, vaid peale selle on mu töötajad teinud veel ka väga suuri pingutusi, et suuta aidata iga viimast kui kodanikku, kes tuleb meie juurde murega, mis jääb väljapoole mu volitusi, suunates selle asjakohasesse institutsiooni, olgu siis Euroopa või riigi tasandil. Seega hõlmab meie töö 3830 juhtumit, mitte 885.

Lubage mul nüüd keelt vahetada.

, ombudsman. (EL) Proua Panayiotopoulos, tahan teile kinnitada, et Euroopa ombudsman on täiesti teadlik oma kohustusest töötada õiguslikes piirides. Ta võib muidugi alati töötada vastavalt peamisele põhimõttele vastutusest parlamendi ja teie ees ning olla kogu aeg teravalt teadlik oma vastutusest.

ombudsman. − Lõpetuseks – ma teen kõike, mida saan, et aidata kaasa riikliku ombudsmani loomisele Itaalias. Olen seal käinud neli või viis korda ning teen seda tulevikus veelgi lootusega, et saame Itaalia ombudsmani enda keskel tervitada juba lähemas tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, tahaksin vastata kahele otsesele küsimusele.

Esimene puudutab ombudsmani statuudi reformimist. Võin teile öelda, et juba väga varasest staadiumist alates on ombudsman hoidnud meid kursis tööga uue statuudi kallal ning me oleme selles küsimuses pidevalt sidet pidanud. Muidugi on seal mõned asjad, millega võime hõlpsasti nõustuda, kuid teised on märksa keerulisemad. Komisjon teatab oma ametliku arvamuse alles pärast seda, kui parlament on ettepaneku teinud. Oleme kohtunud ka proua Jäätemäkiga ning ootame huviga tema raportit.

Teine otsene küsimus tuli proua McGuinnessilt piitsa ja prääniku poliitika kohta ning kas me seda kasutame. Ei, mitte piisavalt, võiksin ma öelda – või praegu mitte. Aga mida me viimasel ajal oleme teinud, see on tekitada rohkem nähtavust nendes küsimustes ning samuti luua komisjoni sees omandiline kuuluvus igale peadirektoraadile ja läbi kõigi hierarhiliste tasandite. Ma mõtlen, et niisuguse vastutustunde ja nähtavuse loomine annab meile julgust ning aitab mõnikord ka teatavaks teha, et meile ei meeldi, kuidas teatavad ametnikud juhtumitega tegelevad. Ma arvan, et juhtub üpris harva, et vea teeb konkreetne ametnik; see on rohkem kultuuri küsimus. See on see, mis meie seinte vahel toimub, ja seda me peamegi nüüd muutma. Arvan, et tehtud muudatused panevad meid liikuma õiges suunas.

Lubage mul lõpetuseks mainida veel üht asja, mida komisjon loodetavasti tervitab ja Euroopa Parlament samuti: Me tegeleme kodanike kokkuvõtetega meie ettepanekute kohta. Jälle selleks, et tulla kodanikele lähemale, peame me end väljendama mitte ELi žargoonis, vaid lihtsas keeles, ja ma loodan, et sellest on abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub natukese aja pärast.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Proua Sbarbati raport Euroopa ombudsmani tegevuse kohta annab tunnistust tema poolehoiust sellele institutsioonile, mis kehtestati vastavalt Maastrichti lepingule 1992. aastal, et kaitsta Euroopa kodanikke ühenduse institutsioonide haldusomavoli juhtudel. Raportis rõhutatakse õigusega ombudsmani teatavaid prioriteete tulevikus: näiteks koostöö tähtsust ombudsmaniga liikmesriikides ning ettepanekut paremaks sisekontrolliks selle üle, kuidas ELi asutusi juhitakse.

See tõstatab siiski ka kaks küsimust, mille me enda kahjuks Euroopa debatil ära jätsime. Ühest küljest peab ombudsmani tegevusega kaasnema ülevaade institutsiooni profiilist ja ligipääsetavusest kogu Euroopas. Tegelikult on ombudsmanile suunatud juhtumite arvus näha vähenemistendentsi (2006. aastal 3830 kaebust, 2005. aastaga võrreldes vähenemine 2 %) ning kaebused kipuvad tulema liikmesriikidest, kus on juba olemas kultuur, mis julgustab inimesi asjakohastes riiklikes asutustes küsimusi tõstatama.

Teisest küljest sisaldab raport küsimust ombudsmani võimu laiendamise kohta (seoses ligipääsuga dokumentidele ja tunnistajate tingimusetu ärakuulamisega). Ei tohiks lubada teha ombudsmani statuuti ühtki parandust, mis varjutaks petitsioonikomisjoni tähtsat rolli, kes on saanud oma legitiimsuse otse valimiskastist.

 
  
  

(Istung katkestati kell 11.20 ja jätkus kell 11.30)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 

3. Päritolu märkimine (kirjalik deklaratsioon) ( vt protokoll)

4. Presidentuuri teadaanne
MPphoto
 
 

  President. − Daamid ja härrad, esimeeste konverents on vastu võtnud ühehäälse otsuse, mille ma teile edastan, pöördudes eelkõige Euroopa Ülemkogu poole.

Pärast oma nõupidamisi seoses komisjoni ettepanekuga Euroopa fraktsioonide rahastamise määrusesse tehtava muudatuse kohta otsustas alaliste esindajate komitee eile komisjoni ettepaneku kaheks jagada ning võtta vajalikud finantsmääruse muudatused vastu eraldi õigusaktiga, mis luuakse finantsmääruse muudatustele kohaldataval õiguslikul alusel.

See võiks tähendada, et selle õigusliku protsessi võtmetegurid võetakse parlamentaarsest kaasotsustussfäärist ning et komisjon peaks vastupidiselt oma veendumustele esitama uue ettepaneku, kusjuures oleks väga oluline või vähemalt soovitatav konsulteerida kontrollikojaga.

Euroopa Parlament kutsub Euroopa Ülemkogu üles seda otsust uuesti kaaluma. Komisjoni poolt tehtud ettepanekud muudatuste kohta fraktsioone käsitlevasse määrusesse on vajalikud, et üle saada selle määruse kohaldamisel üleskerkinud praktilistest raskustest. Need võiksid ka teha võimalikuks Euroopa tasandil poliitiliste sihtasutuste arengu toetamise jätkamise, mis mängib tähtsat rolli poliitiliste protsesside avamisel üldsuse kontrollile. Neil põhjustel on hädavajalik, et kavandatav määrus peaks jõustuma väga varsti.

22. oktoobril võttis põhiseaduskomisjon vastu raporti, mis väljendas valmisolekut minna Euroopa Ülemkoguga kompromissile, et sillutada teed kavandatava määruse kiirele vastuvõtmisele.

Selle juriidilise dokumendi kahte ossa jaotamine alaliste esindajate poolt nurjab need pingutused. See on õiguslikult ebavajalik, õõnestab komisjoni algatusõigust, piirab parlamendi õigusi ning põhjustab tõenäoliselt märkimisväärset edasilükkamist.

Esimeeste konverentsi nimel kutsun ma Euroopa Ülemkogu üles alaliste esindajate otsust ministeeriumi tasemel tühistama.

Minult on palutud sõna, kuid arutelu pärast seda ei toimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jo Leinen (PSE), põhiseaduskomisjoni esimees. (DE) Ma olen teile äärmiselt tänulik teie teadaande eest, härra president, ning samuti esimeeste konverentsile. See on tõsine asi, kui Euroopa Parlament – Euroopa tasandil rahva nõupidamiskoda – jäetakse välja Euroopa fraktsioonide reguleerimisega seotud õigusloometegevusest. See on tõepoolest teema, mis kõiki siinviibijaid puudutab, olenemata nende parteilisest kuuluvusest. On mõeldamatu, et selle küsimuse võiksid otsustada pigem mõne rahandusministeeriumi bürokraadid ja siis nende valitsused kui ELi rahva esinduskogu. Me ei peaks selle poolt olema! Lubage mul seoses 2008. aasta eelarvega öelda, et riikide valitsustel on soove, mida nad saavad teostada üksnes koos meiega. 2008. aasta eelarvega tegeldes peaks see parlament meeles pidama, mida Euroopa Ülemkogu eile seoses Euroopa fraktsioone käsitleva määrusega otsustas. Tänan teid teadaande eest. Me ei ole selle küsimusega veel lõpule jõudnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Härra president, nagu täiskogu teie öeldust aru saab, on Coreper otsustanud jagada komisjoni ettepaneku kaheks õiguslikuks vahendiks:, üks määrus artikli 199 alusel, millele kohaldatakse kaasotsustusõigust ja mis hõlmab poliitilisi sihtasutusi ja kampaaniaid, ning teine artikli 279 alusel, mis tähendab lihtsaid läbirääkimisi parlamendi ja kontrollikojaga finantserandite katmiseks.

Komisjon oli oma ettepaneku sellise jagamise vastu mõjuvatel õiguslikel põhjustel, aga ka poliitilistel põhjustel. See otsus tekitab ebakindlust seoses ajastamisega, kui tahame ettepaneku jõustumist enne käesoleva aasta lõppu, et sihtasutused oleksid täiesti teovõimelised enne aastat 2009. See oli ettepaneku kogu mõte. Me arvame ka, et kogu ettepanek tuleks heaks kiita kaasotsustamise teel asutamislepingu artikli 199 alusel. Seepärast on meil kahju, et Coreper otsustas komisjoni tahte vastaselt vähendada parlamendi rolli küsimuses, mis on parlamendi tegevusega lähedalt seotud, nimelt seoses fraktsioonide finantseerimisega.

Kõigest 36 tundi pärast seda, kui põhiseaduskomisjon komisjoni ettepaneku väga suure häälteenamusega heaks kiitis, otsustas Coreper minna teed, mis läheb lahku komisjoni ja parlamendi omast.

Loodan, et meie sihtpunkt jääb siiski samaks: meie ettepaneku sisu heakskiitmine enne käesoleva aasta lõppu.

(Aplaus)

 

5. Sahharovi auhind 2007 (laureaadi ülesseadmine)
MPphoto
 
 

  President. − Daamid ja härrad, mul on veel üks teadaanne, enne kui me eelarve juurde edasi läheme. Oma kohtumisel täna hommikul – neljapäeval, 25. oktoobril – valis esimeeste konverents ühehäälselt Sahharovi auhinna laureaadi. Tema pühendumuse eest liiga kauaks unustatud ohvritele Darfuris otsustas konverents, et selle auhinna võiks saada Salih Mahmoud Osman.

(Aplaus)

Üle 20 aasta on härra Osman, inimõiguste advokaat ja Sudaani Piinamisvastase Organisatsiooni liige, kaitsnud arvutuid Darfuri konflikti ohvreid, keda on suvaliselt vangistatud, oma kodudest välja aetud ja piinatud või saanud surmanuhtluse. Tema koht Sudaani Parlamendis võimaldab tal nüüd nende juhtumi tuua rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ette, kuigi vahel suure eneseohverduse hinnaga.

Härra Osman võitleb dialoogi ja õigluse poolt ning vägivalla ja türannia vastu. Demokraatiata ei saa olla õiglust. Andes Sahharovi auhinna Salih Mahmoud Osmanile, tahaks Euroopa Parlament toetada selle vapra mehe tööd, kellest on saanud Darfuri hääl, ning toetada tema kaudu õigusriigi kehtestamist Sudaanis.

Auhinna ametlik üleandmine toimub Strasbourgis teisipäeval, 11. detsembril.

Peale selle tahaksin teile teatada, et esimeeste konverents oli ühehäälne ka oma arvamuses, et me peaksime kaaluma, kuidas asjakohasel viisil austada mõrvatud Vene ajakirjanikku Anna Politkovskajat ja…

(Aplaus)

... …esimeeste konverents otsustab oma järgmisel kohtumisel, millise kuju see lugupidamisavaldus võiks võtta.

 

6. Tervitus
MPphoto
 
 

  President. − Mul on väga hea meel tervitada Majlisi Oli, Tadžikistani Vabariigi Parlamendi liikmeid, kes istuvad ametiisikute rõdul.

(Aplaus)

Delegatsiooni liikmed on tulnud Strasbourgi kõnelustele oma Euroopa partneritega kolmanda parlamentidevahelise kohtumise raames Euroopa Parlamendi ja Majlisi Oli vahel. See on esimene kord, kui parlamentidevaheline kohtumine leiab aset siin Strasbourgis.

Mahkamboi Asimovitš Mahmudovit, kes on delegatsiooni juht, saadavad Nosir Jussupovitš Salimov ja Gulhoja Gangibekov.

Ma loodan, et delegatsioon naudib oma meeldivat ja edukat viibimist Euroopa Liidus.

(Aplaus)

 

7. Hääletused
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

 

7.1. Euroopa Liidu üldeelarve projekt – 2008. eelarveaasta (hääletus)
  

– Enne hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - Härra president, tahaksin enne hääletuse algust teha järgmise avalduse.

Nagu te teate, hääletas eelarvekomisjon 2008. aasta eelarveprojekti üle 1600 muudatuse. Paratamatult on seal väike arv tehnilisi parandusi, mille hääletusele panekut täiskogus ma praegu taotlen.

Pärast hääletamist taotles eelarvekomisjon järgmise nelja muudatusettepaneku uuesti esitamist.

Muudatus 990: + 1,53m eurot real 16 03 04, üksnes kulukohustuste assigneeringud;

Muudatus 24: real 15 05 55, üksnes kulukohustuste assigneeringud, reserv ja märkused samad mis muudatusel 938;

Muudatus 989: + 1 miljon eurot real 16 03 02, kulukohustuste assigneeringud, ja + 1 miljon eurot maksete assigneeringud;

Muudatus 1043: + 1 miljon eurot real 15 06 06, kulukohustuste assigneeringud, ja + 1 miljon eurot, maksete assigneeringud, pluss täiendavad märkused muudatusest 25 koos arvuga 1 miljon eurot 1,5 miljoni euro asemel.

Nende tehniliste muudatuste ja näitajatega tegeldi eelarvekomisjoni koosolekul 11. oktoobril 2007 ja kiideti need heaks.

Mis puutub Frontexisse, siis avastati pärast komisjonis hääletamist tehniline viga seoses märkustega. Märkuste õige variant sisaldub muudatuses 1133, mis on lisatud hääletusnimekirjale.

Lõpetuseks, muudatuses 634 vastuvõetud märkused ei ilmne muudatustes 1018 eelarvereal 15 02 02 05; 934 eelarvereal 09 06 01; 938 eelarvereal 15 05 55 ja 940 eelarvereal 17 02 02. Ning eelarvereal 09 03 03 peaks õige arv kulukohustuste assigneeringute puhul olema 5 ja maksete assigneeringute puhul 4,85.

Ma palun istungiteenistusel teha protokolli vajalikud muudatused.

Peale selle toimus meil eile koordinaatorite koosolekul arutelu ning vastavalt nende otsusele soovitan ma muudatusettepaneku 752 tagasi lükata ning hääletada muudatusettepaneku 610 poolt eelarvereal 16 02 02 (multimeedia meetmed), kuid võtta reserv muudatusettepanekult 752 ning tagasi lükata muudatusettepanek 1044 ja hääletada muudatusettepaneku 32 poolt eelarvereal 16 02 03.

 
  
  

– Pärast hääletust muudatusettepaneku 878 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - (FI) Härra president, mis puutub muudatusettepanekusse 878, siis on selle puhul tegemist katseprojektidega ja see on vastu võetud. Komisjonis oli laiapõhjaline konsensus, et peaksime põhjendusteks lisama muudatused muudatusettepanekusse 822. Muus osas on need identsed, kuid muudatusettepanekusse 822 on tehtud väike muudatus võrreldes eelmise muudatusettepanekuga, ning ma teen ettepaneku, et võiksime muudatusettepaneku 822 puhul hääletada ainult põhjendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Tänan, härra Virrankoski. Mulle öeldi, et selline on tõepoolest üldine soov, aga proua De Keyser on jälle sõna palunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique De Keyser (PSE) . – (FR) Härra president, ma olen mõnevõrra elevil, sest näen, et muudatusettepanekus 231 me oleme hääletanud, et Euroopa sihtasutus parandaks „armastus- ja töötingimusi”. See vajab kindlasti seletusi!

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 996 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - Härra president, ma teen ettepaneku, et hääletaksime ainult reserve, ja ma olen reservide suurendamise poolt, sest me oleme saanud kogu informatsiooni, mida palusime.

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 21 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra president, tahaksin täiskogule lihtsalt meelde tuletada, et see muudatusettepanek on paraolümpia ühtse spordiprogrammi kohta.

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 938 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - Härra president, ma arvan, et eelarverida 15 05 55 on hõlmatud mu eelmise avaldusega, seega me ei tarvitse seda hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Siin jääb siiski küsimus reservi kohta, härra Virrankoski. Me ei tarvitse hääletada esimest osa, kuid peame hääletama teist osa, see tähendab reservi.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - Härra president, oma avalduses ma ütlesin „reserv ja märkused nagu muudatusettepanekus 938”.

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 1043 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - Härra president, ka see on hõlmatud mu eelneva avaldusega.

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 752 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - Härra president, seoses eelarvereaga 16 02 02 soovitan ma muudatusettepaneku 752 tagasilükkamist ja muudatusettepaneku 610 heakskiitmist, aga nii, et võtame reservi üle muudatusettepanekust 752. Paluksin seepärast, et hääletaksime kõigepealt muudatusettepanekut 610, seejärel muudatusettepaneku 752 reservi.

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 990 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE), raportöör. – Härra president, ma arvan, et see on hõlmatud mu eelneva avaldusega.

 
  
  

– Pärast hääletust ploki 6 üle

 
  
MPphoto
 
 

  László Surján (PPE-DE). - Härra president, muudatusettepanekus 951 on saksakeelne tekst õige. Mõnedes teistes keeltes on vigu, nii et jälgige palun saksakeelset teksti.

 
  
  

– Enne hääletust ploki 8 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Ville Itälä (PPE-DE), raportöör. – Härra president, enne kui eelarve muudatusettepanekuid hääletama asuda, tahaksin teid teavitada piiratud arvust tehnilistest parandustest, mis tuleb teha.

Esiteks, jaotises I hääletatakse ainult muudatusettepaneku 1094 eelarverida 20 26.

Peatükis 101 peaks täiskogu hääletama ainult muudatusettepaneku 1004 lõppsummat, mis on 5 miljonit eurot.

Jaotistes VI ja VII: muudatusettepanekus 1013 tuleks põhjenduste teise ja kolmanda lõikega asendada muudatusettepaneku 1001 põhjenduste vastavad lõiked ning muudatusettepanekute 986, 1007 ja 999 teine lõige.

 

7.2. 2008. aasta üldeelarve projekt: III jagu (hääletus)
  

– Virrankoski raport (A6-0397/2007)

 

7.3. 2008. aasta üldeelarve projekt: I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu (hääletus)
  

– Itälä raport (A6-0394/2007)

 

7.4. Täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamine ja järelevalve (hääletus)
  

– Estevese raport (A6-0356/2007)

– Enne hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  Maria da Assunção Esteves (PPE-DE), raportöör. – Härra president, tahaksin lihtsalt teha suulise muudatusettepaneku muudatusettepanekule 2, et teksti selgemaks muuta.

Teen ettepaneku välja jätta sõna „vastuvõetamatu”. Seega tuleks lugeda: „Euroopa Liidu lepingus sätestatud põhiõiguste selgel rikkumisel”. Fraktsioone on juba informeeritud.

 
  
  

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu.)

 

7.5. Õigusalane koostöö kriminaalasjades (hääletus)
  

– Varvitsiotise raport (A6-0362/2007)

 

7.6. EÜ ja Madagaskari vaheline partnerlusleping kalandussektoris (hääletus)
  

– Sudre raport (A6-0405/2007)

 

7.7. EÜ ja Mosambiigi vaheline partnerlusleping kalandussektoris (hääletus)
  

– Fernandese raport (A6-0404/2007)

 

7.8. Statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrid (hääletus)
  

– Hans-Peter Martini raport (A6-0353/2007)

– Enne hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI), raportöör. – (DE) Härra president, pean tegema taotluse kõigi demokraatlikult mõtlevate inimeste nimel. Euroopa Parlamendi liikmete jaoks on vastuvõetamatu olla ristitud „Euroopa vähiks”, teisisõnu, et neid nimetatakse selle surmava haiguse järgi. See ei juhtunud Budapestis nagu solvang, millele härra Schulz viitas eile, vaid Brüsselis. Oma kõnes selle täiskogu nõupidamisel nimetas Euroopa Parlamendi liige ELi kritiseerimist vähktõveks. Kõnealune liige oli Othmar Karas, fraktsiooni EPP asepresident. Ta ütles seda täiskogu istungil 10. oktoobril 2007.

Ma nõuan…

(President katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 
 

  President. − See ei ole seotud raportiga.

Kõik, mida ma selles suhtes ütlen, on see, et parlamendiliikmed peaksid oma sõnades ja tegudes alati eeskujuks olema.

 

7.9. Toidukaupade hinnatõus, tarbijakaitse (hääletus)
  

– Resolutsiooni ühisettepanek: B6-0400/2007

 

7.10. Iraagi suhtes kehtestatav erimeede 2007 (hääletus)
  

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0422/2007

 

7.11. ELi ja Serbia vahelised suhted (hääletus)
  

– Kacini raport (A6-0325/2007)

– Enne hääletust muudatusettepaneku 8 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Doris Pack (PPE-DE). - (DE) Härra president, ma tahtsin selle muudatusettepaneku kohta mõne sõna öelda. Me pidime siin paranduse tegema ja ma palun härra Schöpflinit ja teisi liikmeid selle poolt hääletada, sest originaaltekstis oli viga. 1992 on vale aastaarv. Me võiksime selle vea soovitustesse alles jätta, kui me ei hääletanud härra Kacini muudatusettepanekut. Palun hääletame selle muudatuse poolt.

 
  
  

– Enne hääletust muudatusettepaneku 29 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Jelko Kacin (ALDE), raportöör. – Härra president, mul on suuline muudatusettepanek lõikele 29, sest sealt tuleb midagi välja jätta. Ingliskeelsest versioonist tuleb välja jätta sõnad „mõlemad üksused”. Teisiti pole eraldi hääletamisel mõtet.

See on fraktsiooni PPE-DE poolt heaks kiidetud.

 
  
  

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu.)

- Pärast hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra president, seoses istungi läbiviimise korraga tõstatan ma küsimuse kodukorra artikli 166 alusel, mis ütleb, et parlamendiliige peab kõigepealt määratlema, millisele artiklile ta viitab. Mina viitan sellele.

Ma saan aru, et te katkestasite härra Martini, enne kui ta oleks saanud võimaluse lõpetada, mida ta öelda tahtis. Ta rääkis eilsest.

Eile tegi härra Schulz pika poliitilise avalduse, ilma et oleks viidanud kodukorra artiklile, mille alusel ta kõneles. See oli presidendi poolt lubatud, kuna härra Martinit katkestati.

Ma arvan, et siin on süstemaatiline viga töös ja kaksikstandard, sest neil, kes on ELi soosingus, lubatakse öelda, mida nad tahavad, ja neid, kes ei ole soosingus, katkestatakse.

Kas võiksime saada kodukorraeeskirjade ühesuguse kohaldamise osaliseks, palun?

(Aplaus paremalt poolt)

 
  
MPphoto
 
 

  President. - Mina juhatan istungit täna ning püüan alati kohaldada menetluseeskirju nii, nagu ette nähtud.

 

7.12. ELi ja Aafrika vahelised suhted (hääletus)
  

– Martensi raport (A6-0375/2007)

– Enne hääletust muudatusettepaneku 1 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Hutchinson (PSE) . – (FR) Härra president, kolleegid, tahaksin väga lühidalt teha suulise muudatusettepaneku artikli 61a muudatusettepanekusse 1, millega lisada teise ossa järgmise teksti: „seepärast kutsub komisjon üles […] leidma lahendusi läbirääkimiste jätkamise ajal”. Ma usun, et mul on mu ALDE ja PPE kolleegide toetus.

 
  
  

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu.)

 

7.13. Rahvusvaheline leping kassettlahingumoona keelustamiseks (hääletus)
  

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0429/2007

 

7.14. Oopiumi tootmine meditsiiniliseks otstarbeks Afganistanis (hääletus)
  

– Cappato raport (A6-0341/2007)

– Enne hääletust

 
  
MPphoto
 
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). - (ES) Härra president, enne, kui jätkame härra Cappato raporti hääletamisega, tahaksin seletada täiskogule, et hispaaniakeelsesse versiooni on hiilinud üks viga: lõike 1 punktis b on altpoolt kolmas rida „katseprojektide rakendamine”, kuid algversioon peaks olema ingliskeelne ja selles seisab (EN) „looking at the possibility”.

 
  
MPphoto
 
 

  President. - Tänan, et olete teksti nii hoolikalt läbi vaadanud. See viga muidugi parandatakse.

– Enne hääletust muudatusettepaneku 4 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato (ALDE), raportöör. – (IT) Härra president, daamid ja härrad, tahaksin tele kõigepealt andeks anda mu nime vale hääldamise ning teiseks teha ettepaneku muudatuse 4 kohta, et muudatusettepanekus jäetaks alles ainult osa, mida võiks nimetada faktiliseks, see tähendab ainult esimene osa.

arvestades, et vastavalt Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollinõukogu aruandele valitseb meditsiiniliseks otstarbeks kasutatavate oopiumipreparaatide osas ülemaailmne ületootmine”,

(IT) Härra president, daamid ja härrad, muudatus peaks siinkohal lõppema; kui vastuväiteid ei ole, siis sel juhul oleme poolt.

 
  
  

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu.)

– Enne hääletust muudatusettepaneku 5 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato (ALDE), raportöör. – (IT) Härra president, daamid ja härrad, mu vabandused, siis on jällegi tegemist ainult faktilise asendusega; kui tsiteeritakse Afganistani seadust, tuleks kasutada seaduse asjakohast sõnastust:

„arvestades, et Afgaani põhiseaduses on öeldud, et „riik väldib iga tüüpi narkootikumide kasvatamise ja salakaubanduse” ning et Afganistani 2005. aasta narkootikumidevastase seadusega on ette nähtud litsentseeritud tootmine ja kontrollitud ainete turustamine Afganistanis;”

 
  
  

(Parlament võttis suulise muudatusettepaneku vastu.)

 

7.15. Roheline raamat kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine (hääletus)
  

– Lechneri raport (A6-0371/2007)

 

7.16. Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevus (hääletus)
  

– Sbarbati raport (A6-0301/2007)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MARIO MAURO
Asepresident

 

8. Selgitused hääletuse kohta
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

 
  
  

- 2008. eelarveaasta

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm, Kartika Tamara Liotard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Me oleme ELi eelarvemahu kasvu vastu, see on juba praegugi liiga ulatuslik ning suur osa rahalistest vahenditest läheb valesse kohta. Praegu näivad liidu uued eesmärgid ja ELi rahastamise nõuded olevat pöördvõrdelises suhtes.

See tähendab uusi maksetaotlusi liikmesriikidelt, aga ka seda, et uusi vahendeid tuleb kanda süsteemi, mis on bürokraatlik, ebatõhus ja keeruline. Praegu on laialdaselt keskendutud ka tööstuslikult põllumajandusele, välispoliitikale ja sõjalistele projektidele, kuid ebapiisavalt keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele projektidele. Eelarve kaudu on siiski rahastatud paljusid soovitavaid algatusi ja olemasolevate vahendite mõistlikke muudatusi me toetame. Otsustasime toetada konkreetset muudatusettepanekut 945, kuna see muu hulgas hõlmab ka abi Palestiinale, isegi kui me ei kiida heaks muudatusettepaneku muid aspekte.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ma olen täielikult selle vastu, et Euroopa vahendeid kasutatakse tubakakasvatuseks Euroopa Liidus. Igal aastal sureb pool miljonit ELi kodanikku tarbetult tubakasõltlastena. Me ei saa jätkata tubakakasvatuse subsideerimist ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Olen otsustanud hääletada suurimal võimalikul määral nõukogu 2008. aasta eelarveprojekti poolt ning seetõttu kõigi kulutuste suurendamise vastu, milleks on ettepaneku teinud Euroopa Parlament. See on äärmiselt halb, et parlament soovib finantseerida Galileod ühenduse eelarvest. Kui selgub, et eraettevõtjatel tekib seeläbi tasuvusprobleeme, peaks EL vastutama tagajärgede eest ning projekti pooleli jätma või lubama huvitatud liikmesriikidel sellega ühineda, nagu juhtus Boeingiga. Ma olen juba kaasatud küsimusse tubakatootjate subsiidiumide ja veinitootmise toetamise tühistamisest ning võin ainult kahetsust tunda, et parlament ei ole ette valmistatud neid ettepanekuid toetama.

 
  
  

– Virrankoski raport (A6-0397/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Tänan teid väga, härra juhataja. Muidugi pole ükski eelarve täiuslik, kuid me peame sellest hoolimata püüdma kulutada ühiseid vahendeid õiglasel ja tulevikku suunatud viisil. Kahjuks kulutatakse suurem osa Euroopa Liidu eelarvest mineviku tingimuste säilitamisele. Sellepärast ongi oluline tagada, et osa raha läheks tuleviku peale, uurimis- ja arendustegevuse ning teaduse peale. Endiselt vajab lahendamist Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamise probleem, sest komisjon on teinud ettepaneku esialgseks lahenduseks maksimaalsummas 308 miljonit eurot. Budapest oleks Euroopa Tehnoloogiainstituudile ideaalne asukoht oma suurepäraste uurimistöö ja teadussaavutuste tulemuste poolest, mis on kogutud kliimamuutusega võitlemisel. See on teine põhjus, miks ma olen nii innukas rahastamisküsimuse lahenduse leidmisel. Meie, ungarlased, suudame pakkuda instituudile asjakohast asukohta, mis on suuruselt tagasihoidlik, majanduslikus mõttes kokkuhoidlik, kuid seda tugevam oma intellektuaalse baasi poolest.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE).(LT) Täna oleme lõpetanud ELi 2008. aasta eelarve esimese lugemise ja peame selle üle hääletama. Vastavalt eelarvele eraldatakse 2008. aastal üle 129 miljardi euro kulukohustuste ja üle 124 miljardi euro maksete assigneeringuteks.

Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrreldes tahaksime suurendada maksete assigneeringuid 0,97 protsendilt Euroopa Liidu kogutoodangust 0,99 protsendile.

Tahaksin rõhutada, et selline suurendamine on täiesti õigustatud ning seotud tähtsate projektide arendamisega, nagu näiteks Galileo satelliitnavigatsiooni süsteem ja Tehnoloogiainstituudi projekt.

Minu arvates on väga oluline eraldada täiendavaid vahendeid meie kohustuste täitmiseks Kosovos ja Palestiinas – see tähendab, rakendada neljandat kategooriat, „EL kui globaalne tegija”.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (IND/DEM), kirjalikult. − (NL) Mõlemad ELi eelarve raportöörid, härra Virrankoski ja härra Itälä, on õigusega võtnud mõnevõrra kriitilise hoiaku seoses summade suurendamisega 2008. aastaks. Tahaksin sel puhul oma seisukohta väljendada.

Kahjuks soovib Euroopa Parlament praegu nii paljude puhul vahendeid suurendada. Sellepärast mul ongi probleeme härra Virrankoski raporti lõigetega 2 ja 4. Euroopa Liidus ei ole asjakohane keskenduda valdkondadele, mille põhieesmärgiks on kasusaamine.

Lõpetuseks on põhiprobleem, mis muudab veel raskemaks Virrankoski raporti heakskiitmise, sotsialistide fraktsiooni muudatusettepanek 2. Selle muudatusettepanekuga tehakse ettepanek, et seksuaalsed ja reproduktiivsed õigused tuleks lülitada parlamendi tööülesannetesse. See ei välista siiski abortus provocatus’e võimalust. Seega on väljend „seksuaal- ja reproduktiivõigused” vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime täna 2008. aasta ELi eelarve poolt.

Me arvame, et vastuvõetud ettepanek oli hea kompromiss ning me toetame seda täielikult, kuigi oleme mõnes suhtes kaotanud.

Me hääletasime põllumajanduse ekspordisubsiidiumide vähendamise poolt, kuid arvame, et pole mõistlik hääletada toetuse täieliku ja viivitamatu lõpetamise kasuks.

Me hääletasime ka tubakatootjatele subsiidiumide maksmise jätkamise vastu ning Strasbourgis toimuvate parlamendi istungjärkude arvu vähendamise poolt.

Seoses Daphnega (laste, naiste ja noorukite kaitsmine vägivalla eest) hääletasime me assigneeringute suurendamise poolt komisjoni ettepaneku tasemele. Olime siiski valmistunud hääletama jätkuva rahastamise poolt, kuid selleks polnud võimalust, sest muudatusettepanek ei tulnudki hääletusele.

Härra Virrankoski otsuse (A6-0397/2007) puhul hääletasime meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid muudatusettepaneku vastu, mis muuhulgas pöördus komisjoni poole tagamaks, et ükski põllumajandustootja ei saaks ELilt rohkem otsetoetust kui 50 000 eurot aastas. See arutelu jätkub, niisiis nõustume me ettepaneku vaimuga, kuid ei pea asjakohaseks täpse summa või konkreetsete tingimuste kindlaksmääramist kohe praegu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu oleme juba rõhutanud, et kuigi Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel heakskiidetud 2008. aasta üldine eelarveprojekt sisaldab aspekte, mis parandavad nõukogu ja komisjoni ettepanekut, ei ole see siiski vastavuses sellega, mis kiideti 2008. aasta kohta heaks mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013.

Samas kui ELi eelarvele on pandud piirangud, määratletakse selle prioriteedid kui konkurentsipoliitika (mille näiteks on struktuuripoliitika järkjärguline moonutamine, mis paneb selle Lissaboni strateegia teenistusse) ning „sisemise julgeoleku ja immigratsiooni kontrolli” ühiskonnastamine ning ELi välispoliitika, mis soosib rahvusvahelistesse suhetesse sekkumist ja nende militariseerimist.

Sellest ka meie vastuhääl.

Tuleks siiski tuua välja meie esitatud ettepanekud, mis heakskiidu said, nagu näiteks ettepanek

– suurendada summasid, mida saavad struktuurifondid, POSEI (Assoorid ja Madeira) ning PROGRESS (meeste ja naiste võrdõiguslikkus);

– toetada koostööd põllumajandustootjate ühenduste vahel ja muid maapiirkondades toimuva tegevusega seotud meetmeid, samuti väikesi ja perekondlikke põllumajandusettevõtteid;

– suurendada 2 miljoni euro võrra programmi rahastamist, millega kompenseeritakse teatavate äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandustoodete turustamisel tekkinud lisakulusid, mis tähendab Madeira ja Assooride autonoomsetele piirkondadele suurendamist 570 000 euro võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma toetan Euroopa Liidu eelarvet selle praegusel kujul mitmel põhjusel. 553 miljoni suurune kärbe põllumajanduses, millega tegeles nõukogu, sai suuremalt osalt taastatud, ning komisjoni haldusvahendite arvelt loodud reserv on õigustatud sektoraalsete rakenduskavade ja maaelu arengukavade heakskiitmise edasilükkamise tõttu. Euroopa eelarve teisel lugemisel ei peaks Euroopa Liidu Nõukogu tegema täiendavaid vähendamisi põllumajandus- ega struktuurifondidesse.

Täiskogule esitatud muudatusettepanek piirata põllumajandustootjate sissetulekut maksimaalselt 50 000 euroni aastas on õigustamata. Niisugune kunstlik barjäär võib takistada parimatel põllumajandusettevõtjatel nende töö kasumlikku arendamist. Peale selle annab niisugune piirang oma osa põllumajandusliku tegevuse katkestamisse ning Euroopa põllumajandusliku konkurentsivõime langemisse. Sel põhjusel hääletasin ma seda meedet sätestava muudatusettepaneku vastu.

2008. aasta eelarve niisugusel kujul, nagu me täna vastu võtame, on eelarve, mis muudab Euroopa Liidu institutsioonid aruandekohustuslikeks. Ma toetan ettepanekut kanda üle 49 miljonit eurot komisjonile eraldatud vahenditest reservi, kuni komisjon esitab selge aruande oma inimressursside poliitika kohta, eriti mis puutub uute töötajate palkamisse hiljuti ühinenud riikidest – Rumeeniast ja Bulgaariast.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin 2008. aasta eelarve selle osa poolt, et toetada Ühendkuningriigi valitsuse seisukohta reas küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR)Ma hääletasin parlamendi 2008. aasta eelarveettepaneku poolt, sest see teeb kindlapiirilisi ettepanekuid nõukogu esitatud eelarveprojekti parandamiseks. 2008. aastaks on leitud rahastamises tasakaal ühelt poolt välispoliitika, näiteks Kosova ja Palestiina toetamise, ning teiselt poolt Galileo vahel, see on projekt, liikmesriike omavahel tihedamalt seob. Seega peegelduvad Euroopa sotsialistide prioriteedid väga hästi parlamendi seisukohas ELi 2008. aasta eelarve esimesel lugemisel.

Tahaksin siiski välja tuua, kui tagasihoidlik eelarve see on: praegu esindab see kõigest 0,99 % liidu SKTst. See on esimene kord, kui eelarve on langenud alla 1 % SKTst. Ent liit ei saa tegutseda oma kodanike heaks, kui tal pole selleks piisavalt vahendeid. On aeg, et liikmesriigid siin oma kohustustele õla alla paneks.

 
  
  

– Itälä raport (A6-0394/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra president, tahtsin lihtsalt öelda, et mul oli väga kahju, et oleme otsustanud jälle sõidukulusid mitte heaks kiita. Tahaksin parlamendile soovitada, et kui nad lahutaksid piletite maksumuse ja kilomeetrite arvu, oleks sellest tulevikus rohkem abi. Ma arvan, et kodanikud jälgivad seda hääletust ja peavad jälle pettuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Brigitte Douay (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on 2008. aasta eelarve esimese lugemise staadiumis oma prioriteete hästi kaitsnud ning ma toetan seda, mis kaks raportööri on saavutanud, eriti ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku kasvu osas. Ärgem siiski unustagem, et kuna aastate 2007–2013 finantsperspektiiv suruti liiga madalaks, tuleb sellest üks vilets aastaeelarve – mis esindab kõigest 0,99 protsenti rahvamajanduse kogutulust. Nagu mu fraktsioongi taunin ma seda olukorda, sest see ei luba meil täita kõigi parlamendikomisjonide ootusi ega võimaldada asjakohast rahastamist Euroopa Liidu suurtele tulevikku suunatud projektidele, nagu Galileo.

Oleme siiski nõustunud toetama info- ja sidepoliitika peamist tugisammast: seega saame keskenduda kohalikule meediale, mis mängib nii märkimisväärset osa informatsiooni edastamisel kõigi Euroopa elanikeni. See on eriti oluline Lissaboni lepingu ratifitseerimise viibimise ning 2009. aasta Euroopa hääletuse ettevalmistamise tõttu. Eelarvekomisjoni alalise raportöörina teabepoliitika kohta tervitan ma võimalusi, mida uus eelarve selles osas pakub.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle 2008. aasta eelarve paljudest aspektidest, millele võiks tähelepanu juhtida, tahaksime rõhutada kaht:

– Esiteks, kui väga me kahetseme ebajärjekindlust selles parlamendis, mis kinnitab, et tunnistab ja säilitab Euroopa Parlamendi liikmete keelelist mitmekesisust, kuid samal ajal keeldub sisse võtmast selget viidet, et kõigil ELi ametlikel keeltel on kohustuslik selle koosolekute ajal kohal viibida, nagu oleme teinud ettepaneku juba mitu aastat. Järelikult lükkab eelarvekomisjon arusaamatult ja vastuvõetamatult tagasi meie ettepaneku, millega me püüdsime tagada näiteks seda, et portugali keel võiks olla üks töökeeltest ELi-AKV parlamentaarse assamblee kohtumistel, eriti pidades silmas, et komisjonis on esindatud parlamendiliikmed mitmetest riikidest, kus ametlik keel on portugali.

– Teiseks, muretsemapanev ja kasvav tendents suurendada eraldisi „tugeva teabepoliitika” jaoks „reformilepingu (taas)käivitamise” ja Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kontekstis. Mõistmaks, mis tegelikult toimub, piisab sellest, et jälgida põhiseaduskomisjonis toimuvat arutelu Euroopa fraktsioonide määruse läbivaatamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Praegune menetlussüsteem parlamendi täiskogu istungjärkude jaoks Strasbourgis ja komisjonide või töörühmade istungiteks Brüsselis on ebatõhus ja pillav. Eeldatavasti võiks aastas säästa üle 200 miljoni euro maksumaksjate raha, kui otsustatakse rajada parlamendi peakorter Brüsselisse, ning mitte ainult kaasnevate kulude vähendamise, vaid ka institutsioonidevahelise töö hõlbustamise arvelt. Samal ajal on kodanikuühiskonna rühmad juhtinud tähelepanu rasketele keskkonnatagajärgedele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi liikmete ja avalike teenistujate pidevast transpordist ühest linnast teise Euroopa õigusliku tegevuse menetlusteks.

Neil põhjustel arvan ma, et mõte jätta kaks aastast täiskogu istungjärku Strasbourgi peakorterisse on õigustamata. See võiks raskendada halduskulude olukorda, kuna nende istungjärkude ettevalmistamiseks tehakse kogu aasta vältel makseid seoses nii tööruumide kui ka personaliga.

Arvukad kodanikualgatused, millest vähemalt üks on kogunud üle miljoni allkirja enamikust liikmesriikidest, nõuavad Euroopa Parlamendi peakorterite duaalsuse likvideerimist. On aeg, et parlamendi ja nõukogu juhtkond seda olukorda arutaks, et kehtestada meie institutsioonile vaid üks peakorter.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk (ALDE), Anne E. Jensen (ALDE) ja Dan Jørgensen (PSE), kirjalikult. (DA) Meie, Taani liberaalpartei (Venstre) esindajad Euroopa Parlamendis, oleme hääletanud Fraktsiooni Iseseisvus ja Demokraatia liikmete härra Schlyteri ja Jens-Peter Bonde muudatusettepaneku 8 tagasilükkamise poolt. Venstre toetab reisikulude hüvitamise reformi, et kõik mõistlikud ja vajalikud reisikulud tagasi makstaks. See on siiski juba otsustatud uue liikmete statuudiga, mida hakatakse rakendama 2009. aastal.

Härra Bonde ettepanek polnud läbi mõeldud ning rikub praegust statuuti.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin 2008. aasta eelarve nende jaotiste poolt.

 
  
  

– Itälä raport (A6-0394/2007) ja Virrankoski raport (A6-0397/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin 2008. aasta eelarveprojekti käsitlevate raportite poolt, kuid tegin seda väga raske südamega, kuna paistab, et see kulukas tsirkus – meie pidevad käigud Strasbourgi – endiselt jätkub.

On eriti liigutav, et hääletame Strasbourgi istungjärkude jätkamise poolt just samal päeval, mil Air France on otsustanud jätta mõned meie liikmetest plindrisse või vähemalt ebamugavasse olukorda mõnede oma töötajate streigi tõttu.

Martin Luther King ütles kord: „Mul on üks unistus”. Ka minul on unistus; ja see unistus on, et ühel päeval on sellel parlamendil ainult üks peakorter, kus tegutseda, ning Strasbourgi tsirkus lõppeb ära.

 
  
  

– Estevese raport (A6-0356/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et püüda parandada õigusemõistmise kvaliteedistandardeid ja mõjusust.

See on siiski väga tundlik ja mitmekülgne valdkond, mis tõstab esile vajadust usalduse tugevdamiseks, et võimaldada lõplike kohtuotsuste vastastikust tunnustamist, andes sellega oma panuse Euroopa kohtukultuuri järkjärgulisse arendamisse.

Ma toetan proua Estevese suurepärast raportit, mille eesmärk seoses otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte tugevdamisega on suurendada karistuse saanud isikute väljavaateid uuesti ühiskonda integreeruda, otsides samal ajal võimalusi parandada ohvrite kaitset ja hoida ära retsidivismi.

Selle raamotsusega püütakse sätestada eeskirju, mille kohaselt liikmesriik peab oma pädevuse piires jälgima ja järelevalvet teostama vabadusekaotuseta meetmete üle (täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja lisakaristuste täideviimisega seotud otsused), mis on määratud teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsustega.

Ma loodan, et Portugali eesistumise ajal saab see esilekerkinud küsimus lahendatud ning aasta lõpuks võib saavutada üldise kokkuleppe.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, milles sätestatakse viisid süüdimõistetud isikute taasintegreerimiseks ühiskonda, pakutakse paremat kaitset ohvritele ning abi asjakohaste karistuste jõustamiseks, kui õigusrikkuja ei ole alaline elanik.

 
  
  

– Varvitsiotise raport (A6-0362/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (ITS), kirjalikult. – (FR) Kui üldse leidub mingit tundlikku teemat, siis kindlasti on see kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine. On fakt, et praegune Euroopa kriminaalõigus ei ole standardne – tegelikult on see sellest kaugel. Eri riikides pole mitte ainult erinevad õiguslikud traditsioonid, vaid ka erinevad kriminaalseadused. Liikmesriikide kriminaalõigus-süsteemid peegeldavad nende vastavat identiteeti.

Kriminaalõiguse erinevuse kohta riigi tasemel on palju mitmekesiseid näiteid. Näiteks sõnavabaduse kaitse ja määratlus, mida sõnavabaduse rikkumine tegelikult tähendab, on eri riikides märkimisväärselt erinev. Seepärast oleks väga ohtlik nõuda, et ühes riigis kasutatavat karistust tuleb automaatselt rakendada ka teises: ohtlik mitte ainult neile, kes seaduse eest vastust kannavad, vaid õigusnormidele üldiselt.

Seega peame siin muidugi väga ettevaatlikult käituma, sest praegu on võimatu tagada teatavate ühiste põhistandardite kohaldamist kriminaalmenetluse seaduses. Ma pean eelkõige silmas, et austataks ne bis in idem põhimõtet, õigust ka tegelikule, mitte ainult formaalsele kaitsele ning muidugi ohvrite õigusi.

On kaks kõige põhilisemat põhimõtet, mida tuleb alati täita ja järgida – vastasel korral lakkavad õigusnormid eksisteerimast. Need põhimõtted on õiguspärasus ja õiguskindlus.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu raportis sedastatakse, kiitis 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu heaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte kui „õigusalase koostöö nurgakivi nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades Euroopa Liidus”.

Aasta hiljem kiitis Euroopa Ülemkogu heaks meetmeprogrammi, mis keskendus sellele põhimõttele, see tähendab vastu võtta lõplike karistuste vastastikuse tunnustamise mehhanismid ning laiendada liikmesriigi elanike suhtes põhimõtte kohaldamist seoses süüdimõistetud isikute üleandmisega.

Seejärel seadis Haagi programm uued eesmärgid, eriti seoses „terrorismivastase võitlusega”, et edasi arendada selle liikmesriikide suveräänsuse keskse valdkonna ühiskonnastamist.

Kõnealust ettepanekut silmas pidades ja nagu meie fraktsioon on rõhutanud, teeb muret see, et raportis sätestatakse, et „olenemata vajadusest süüdimõistetud isikule asjakohast kaitset pakkuda, ei tohiks tema kaasamine menetlusse olla kauem peamiselt kõigil juhtudel tema nõusoleku taotlemine kohtumõistmise üleviimiseks teise liikmesriiki tema identifitseerimise ja langetatud kohtuotsuse jõustamise eesmärgil”, eriti kui meil ei õnnestu näha, mismoodi see põhimõte on kooskõlas raamotsuse eesmärgiga: aidata süüdimõistetud isiku rehabiliteerimisel.

 
  
  

– Sudre raport (A6-0405/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, hääletasime selle raporti poolt. See leping on samm õiges suunas. Kalavarusid ja kohalike elanike elamistingimusi käsitleva lepingu tagajärgede järelevalvele esitatakse kõrgemaid nõudmisi. Nüüd on oluline lepingu mõju nõuetekohaselt jälgida.

Hääletasime siiski muudatusettepaneku 7 vastu. Me toetame täielikult kavatsust anda panus kalanduse jätkusuutlikku arengusse, mis on ka uue kalanduslepingu eesmärk. Leping ei tohi kaasa tuua kahjulikke tagajärgi kalandusele ega ka Madagaskari elanikkonnale. Teisest küljest ei saa me toetada lepingut, mis viivitamata kehtetuks tunnistatakse, kui see toob kaasa kahjulikke tagajärgi. Me arvame, et ühiskomitee, mis moodustatakse lepingu ülevaatamiseks, on parem lahendus tagamaks, et lepingut täidetaks ning mis oleks kasulik nii mõlemale lepinguosalisele kui ka keskkonnale. Leping arutatakse uuesti läbi, kui saab ilmseks, et see toob kaasa kahjulikke tagajärgi.

Me oleme selle fakti poolt, et suuremat osa kuludest finantseeritakse Euroopa vahenditest, mida toetatakse lepinguga. Arvame siiski, et eesmärgiks peab olema, et kogu leping oleks isemajandav.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Sellele partnerluslepingule kirjutati alla kuue aasta pikkuseks pikendatavaks ajavahemikuks alates 1. jaanuarist 2007, kusjuures Portugal saab seitse püügivõimalust triivõngejadaga kalapüügilaevadele, mis on ühe püügilitsentsi võrra rohkem kui eelmise lepinguga.

Muuhulgas on lepingus sätestatud, et vähemalt 20 % iga aluse meeskonnast peab koosnema AKV riikide (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide) kodanikest. Selles sätestatakse ka eeskirjade kohaldamine, mis sisalduvad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööpõhimõtete ja -õiguste deklaratsioonis, millega nähakse kohustuslikult ette ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhus tunnustamine, samuti diskrimineerimise likvideerimine seoses töö saamise ja kutsealale pääsemisega. Lepinguga on ka ette nähtud, et meremeeste palgad tuleb kindlaks määrata läbirääkimisega laevaomanike ja kalurite või nende esindajate vahel, ning tunnustatakse „päritoluriigi põhimõtet”, mis toob sisse sügava ja ebaõiglase võrdsusetuse aspekti.

See protokoll suurendab laevaomanike panust 40 % võrra, tõstes selle 25 eurolt tonni kala kohta 35 eurole, vähendades seega ühenduse rahalist toetust, mis ei ole meie arvates vastuvõetav.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, millega kiidetakse heaks EÜ ja Madagaskari vaheline partnerlusleping kalandussektoris. See on tuunipüügileping, millega vastavalt aluste kolmele kategooriale antakse kalapüügivõimalused Hispaaniale, Prantsusmaale, Itaaliale, Portugalile ja Ühendkuningriigile. See pakub ELi alustele kalapüügiressursse, võimaldades samas Madagaskaril saada sissetulekut kalavarude eest, mille kasutamiseks tal endal puudub tehniline võimsus.

 
  
  

– Fernandese raport (A6-0404/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca ja Manuel António dos Santos (PSE), kirjalikult. (PT) Me hääletasime raporti vastu, protesteerides viisi vastu, mismoodi komisjon teeb selle lepingu alusel ettepaneku kalapüügivõimaluste jagamiseks liikmesriikide vahel.

Vastupidiselt sellele, mis on alati toimunud seda tüüpi lepingutega, teeb komisjon ettepaneku rikkuda üldpõhimõtet, mis on alati olnud peamine vahend õigluse ja liikmesriikide vahelise võrdsuse tagamiseks, ning praktikas ka nendevaheline vaikiv kokkulepe.

Me oleme arvamusel, et selle põhimõtte järgimata jätmine praegusel juhul on arusaamatu ja vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, hääletasime selle raporti poolt. See leping on samm õiges suunas. Kalavarusid ja kohalike elanike elamistingimusi käsitleva lepingu tagajärgede järelevalvele esitatakse kõrgemaid nõudmisi. Nüüd on oluline lepingu mõju nõuetekohaselt jälgida.

Hääletasime siiski muudatusettepaneku 8 vastu. Me toetame täielikult kavatsust anda panus kalanduse jätkusuutlikku arengusse, mis on ka uue kalanduslepingu eesmärk. Leping ei tohi kaasa tuua kahjulikke tagajärgi kalandusele ega ka Mosambiigi elanikkonnale. Teisest küljest ei saa me toetada lepingut, mis viivitamata kehtetuks tunnistatakse, kui see toob kaasa kahjulikke tagajärgi. Me arvame, et ühiskomitee, mis moodustatakse lepingu ülevaatamiseks, on parem lahendus tagamaks, et lepingut täidetaks ning mis oleks kasulik nii mõlemale lepinguosalisele kui ka keskkonnale. Leping arutatakse uuesti läbi, kui saab ilmseks, et see toob kaasa kahjulikke tagajärgi.

Me oleme selle fakti poolt, et suuremat osa kuludest finantseeritaks Euroopa vahenditest, mida toetatakse lepinguga. Arvame siiski, et eesmärgiks peab olema, et kogu leping oleks isemajandav.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kirjalikult. (PT) Hoidusin oma raporti hääletamisest, sest kuigi ma tunnistan lepingu sõlmimise pakilisust ja pean seda ettepanekut positiivseks osas, mis puudutab kalapüügilubade jaotamist, ning võttes arvesse, et pole võimalik seda muuta, mis on nõukogu ja komisjoni vastutusel, ei ole ma mingil juhul nõus, et jäetakse täitmata suhtelise stabiilsuse põhimõte, mis eelmistes lepingutes on alati prevaleerinud.

Samuti on mul kahju, et võimalike juriidiliste kaalutluste tõttu ei ole võimalik esitada mitmesuguseid õiguslikke muudatusettepanekuid lepingu sätetesse, millega püüda ühest küljest tugevdada Mosambiigi kodanikuühiskonda ning võimaldada kalurite aktiivset osavõttu tuleviku lepingute ettevalmistamisest ning teisest küljest optimeerida asjaomaseid kutsekategooriaid käsitlevaid rahvusvahelisi eeskirju, nimelt seoses AKV riikide meremeeste miinimumpalga eeskirjade kindlaksmääramisega.

Ma tundsin, et selles valdkonnas olid Euroopa Parlamendi poliitilised volitused piiratud, ning esitasin seetõttu teistsugused muudatusettepanekud – mida pidasin seadustele vastavaiks – püüdes parandada parlamendile edastatud teavet ning nõudes parlamendilt ja nõukogult raporti esitamist lepingu kohaldamise kohta protokolli kehtimise viimasel aastal ja enne, kui selle uuendamisel on uus leping sõlmitud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me ei saa selle kalastuslepingu poolt hääletada, sest me arvame, et sellega kehtestatud kalapüügivõimaluste jaotus eri liikmesriikide vahel on ebaproportsionaalne ja ebavõrdne, kuna ei kaitse Portugali õigustatud huve.

Partnerlusleping EÜ ja Mosambiigi vahel jõustus 1. jaanuaril 2007 viieks aastaks ning suurendab eelmise lepinguga võrreldes 2000 tonni võrra ühenduse kvooti tuuni ja selle lähedaste liikide püüdmiseks.

Eelmise lepingu puhul oli ulatus, millega Portugal kasutas oma kalapüügiõigusi (viis), üsna kõrge, mispärast Portugal taotleski üheksat litsentsi triivõngejadaga kalapüügilaevadele pluss jätkuvaid võimalusi külmutustraaleritele süvamerekrevettide põhjalähedaseks püügiks. Anti aga ainult seitse tuunipüügilitsentsi.

Litsentside endist jaotust ja suhtelise stabiilsuse põhimõtte (mitte)austamist silmas pidades ning kalapüügivõimaluste suurenemist arvesse võttes, toob see uus leping kaasa silmatorkava tasakaalustamatuse: Portugal saab juurde ainult kaks litsentsi, samas kui muud liikmesriigid saavad 16 (Prantsusmaa) ja 13 (Hispaania).

Kui nõukogu otsused vajaksid ühehäälsust, ei oleks seda juhtunud.

Sellepärast me hääletame vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle ühemõttelise raporti poolt, mis toetab määruse ettepanekut ühenduse ja Mosambiigi vahelise uue partnerluslepingu sõlmimiseks kalandussektoris. Lepingule on alla kirjutatud viie aasta pikkuseks perioodiks jõustumisest alates (see on uuendatav) ning see annab kalapüügivõimaluse Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Portugali ja Ühendkuningriigi alustele.

 
  
  

– Hans-Peter Martini raport (A6-0353/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ettevõtlusregistrite määruse (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93), millega koostatakse statistika Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtete kohta, nimelt andmed nende arvu, tüübi, suuruse, struktuuri ja teiste näitajate kohta, eesmärk oli ELi poliitikategijatele usaldusväärseid statistilisi andmeid pakkuda.

1. juunil 2006 toetas Euroopa Parlament oma esimesel lugemisel komisjoni ettepaneku põhisisu, tehes 22 muudatusettepanekut, mis keskendusid halduskoormuse teemale, konfidentsiaalsete andmete edastamise tingimuste selgitamisele ning sisaldasid lõpuks rea tehnilist ja keelelist laadi muudatusi. Oma 21. mai 2007. aasta ühises seisukohas kinnitas nõukogu kõik parlamendi 22 muudatusettepanekut.

Nüüd on bürokraatlik venitamine tekitanud siiski protsessis lisaraskusi, mis venivad siiamaani, tuues kaasa suuri kulusid, mida raportöör on õigusega hukka mõistnud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see aitab parendada ELi statistilise süsteemi neid osi, mis hõlmavad teaberegistreid liidus tegutsevate ettevõtete kohta.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanekud: (B6-0400/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. (DA) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani liikmed on hääletanud sööda ja toidu hindade tõstmist käsitleva parlamendi resolutsiooni poolt.

Delegatsioon arvab, et on tarvis keskenduda sööda ja toidu hinnatõusule. Delegatsioon ei jaga siiski arvamust, nagu oleks hea, et ELi põllumajandusministrid otsustasid hiljuti peatada maa kasutusest kõrvaldamise kohustuse 2008. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme otsustanud hääletamisest hoiduda alates resolutsioonist RC B6-400/2007 kuni suulise vastamise küsimuseni B6-0321/2007 sööda ja toidu hindade tõstmise kohta, kuna me arvame, et resolutsioon tekitab kahtlusi seoses ELi põllumajandusettevõtjate majandusliku olukorraga.

Teravilja- ja toiduhindade tõstmine on põllumajandusettevõtjatele soodne ning võib pakkuda parema võimaluse ELi põllumajandussektori ümberkujundamiseks.

Lisaks peab põllumajandus, nagu muudki sektorid, tegelema teatavate muutustega nõudluses.

Teisest küljest jagame me resolutsioonis võetud seisukohti biokütuste kohta, suure toiduhindade tõusu kohta turustussektoris ning toiduainetega kindlustamatuse kohta maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Toiduainete hiljutine hinnatõusu põhjuseks on peamiselt järjestikused reformid ühises põllumajanduspoliitikas, sellega poliitikaga soodustatud tootmise lõpetamine ning selle tulemusena paljude väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete kadumine. Mittearvestamine liikmesriikide konkreetse tegevusega, kes pööravad rohkem tähelepanu suurte põllumajandusettevõtete ja rahvusvaheliste toiduainete turustajate huvidele ning läbirääkimistele kaubanduse liberaliseerimise üle WTO sees, on aidanud muuta põllumajandustegevuse aluseid, viies languseni valmistoodangus.

Põllumajandustoodete kasutamine muuks otstarbeks kui toiduks, eriti biokütuste tootmiseks, mida püütakse prioriteediks muuta, ei aita samas põllumajandustegevust arendada, vaid otse vastupidi, võib toiduainete tootmise asendada, avaldades seega negatiivset mõju toidumajanduse sõltumatuse kaitsele.

Seetõttu arvame, et on oluline ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ümber hinnata, et suurendada toiduainete valmistoodangut, toetada väikesi ja keskmise suurusega põllumajandus- ja loomakasvatusettevõtteid ning muuta mõõdukamaks tarbijahinnad, tugevdades sekkumismehhanisme ja tagades asjakohased sekkumishinnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma toetasin resolutsiooni ühisettepanekut sööda ja toidu hinnatõusu kohta, mis käsitleb märkimisväärset nihet toorainehindades ELis ja ülemaailmselt.

Hääletasin ka muudatusettepanekute 1, 2, 3, 4 ja 5 poolt, mis tegelevad söödalisandite GM küsimusega. Need muudatusettepanekud valgustavad turu tegelikku olukorda ning rõhutavad üksnes fakti, et märkimisväärsed kogused maisi ja soja, mida on ELis sööda tootmiseks juba kasutatud, on GM päritolu.

Need muudatusettepanekud käsitlevad ka raskusi seoses loomasööda GM komponentide lubamisega. Selline olukord mõjutab ELi karjakasvatajate konkurentsivõimet ning viib paradoksaalse olukorrani, kus ELi tarbijad ostavad liha ja loomakasvatussaadusi kolmandatest riikidest, mis kasutavad GM sööta.

Need muudatused on vajalikud, et rõhutada ELi vastuolulist suhtumist GMisse ning vajadust avalikuma arutelu järele selles küsimuses.

 
  
  

– Kacini raport (A6-0325/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin selle raporti poolt lootuses, et sel on otsustav mõju Serbia otsusele jätkata demokraatlikke reforme ja Euroopa standardite järgimist, eelkõige vähemuste õiguste austamise valdkonnas.

Kuigi raportis tervitatakse olukorra suhtelist paranemist, ei paku see ikka veel vajalikke tingimusi tõeliseks rahvustevaheliseks kooseluks ja vastastikuseks austuseks ning vähemuste õiguste ilmselge rikkumise juhtumid on endiselt arvukad ja tõsised. Praegu viitan ma konkreetsele näitele – see tähendab rumeenia kogukonna ja rumeenia keele kõnelejate õiguste ignoreerimisele Serbias, eriti Valea Timoculuis ja Vojvodinas. Praegu võin ma vaid kahetsusega märkida, et neile on keeldutud andmast keelelisi õigusi või neid õigusi on ignoreeritud, kui rääkida rumeeniakeelsest haridusest või usulisest praktikast.

Selles osas tuleks Serbiale saata selge sõnum: tõeliselt euroopalikuks saab pidada ainult tegelikult paljurahvuselist Serbiat, mis tagab kogukondade vahelise mõistmise ja vastastikuse austuse.

 
  
  

– Martensi raport (A6-0375/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (ITS).(NL) Härra juhataja, ma hääletasin Martensi raporti vastu. Pean tunnistama, et selles raportis on hulk mõistlikke punkte, kuid minu meelest ei puuduta see Aafrika peamisi probleeme ega saada ka õigeid signaale tulevikuprobleemide, tuleviku väljakutsete kohta, milleks on immigrantide vool.

Miks ei ole Euroopa Parlamendi raportis võimalik isegi vihjata vaesuse, nälja, turvatunde puudumise ning Aafrika ühiskondlike ja majanduslike probleemide peamisele põhjusele? Peamine põhjus on kontinendi halb valitsemine. Need on korrumpeerunud valitsejad, kes ei hooli usaldusväärsest haldusjuhtimisest, demokraatiast ega inimõigustest, kuid kes oma riikides kulutavad relvadele igal aastal palju rohkem oma kodanikelt varastatud raha, kui nad saavad arenguabist. See on skandaal.

Ka immigratsiooni märguanne on täiesti küündimatu. Esiteks ei saa Euroopa rohkem immigrante vastu võtta ning teiseks on kõrgharidusega inimeste vaestest riikidest Euroopasse immigreerumine tragöödia nende päritolumaadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime seda head raportit. Tuleviku väljakutsetele vastamiseks on tarvis ELi ja Aafrika vahelist partnerlust. Me hääletasime lõike 61 poolt, sest toetame vabakaubandust. Soovime siiski rõhutada, et me ei suuda tekitada kasvu vabakaubanduse kaudu, kui ei investeeri samal ajal haridusse, tervishoidu ja teistesse pikaajalistesse kapitalimahutustesse, mis samuti ilmneb raporti muudest osadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) On selge, et seksuaal- ja reproduktiivtervis on äärmiselt oluline teema. Seetõttu ei tohiks Euroopa Parlament ära kasutada naiste ja laste heaolu katsetes laiendada oma autoriteeti, nagu on näha raporti lõikes 77. Pealegi töötab nende küsimustega praegu ÜRO pädev õiguspärane asutus.

Võttes arvesse käesolevas istungisaalis olevaid ebameeldivaid suundumusi, kui paljud parlamendiliikmed aktiivselt vastustavad seksuaal- ja reproduktiivtervist nii liidu siseselt kui ka mujal, oleks suur tragöödia, kui Euroopa Parlamendile selles suhtes rohkem võimu antaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi see raport hõlmab aspekte, mida me peame positiivseks, ei õnnestu tal tungida ELi-Aafrika suhete tõelise olemuseni, jättes välja või hiilides mööda nende peamistest ülesannetest ja strateegilistest eesmärkidest.

Kõige rabavam näide on vast vaikimine NATO/USA/ELi algatuste teemal seoses Aafrikaga, näiteks sõjaväeliste eriüksuste loomine (USA/AFRICOM), sõjaväeliste manöövrite korraldamine (NATO) või peamiste ELi jõudude kasvav sõjaväeline kohalviibimine („rahukaitsemehhanismis”, sõjaväelised missioonid).

Raport sisaldab ka aspekte, mis avavad uksi sekkumisele – maskeeritud „humanitaarseks”, „konfliktide ohjamiseks” või „heaks valitsemistavaks” – ega vaidle vastu „julgeolekustrateegiate” arengupoliitika kasvavale subordinatsioonile, mis soodustab sõdurite pakutavat „arenguabi” või selle fondide kasutamist eesmärkideks, millel pole niisuguse abiga midagi tegemist, eraldades seda vastavalt peamiste jõudude strateegilistele eesmärkidele, nimelt Aafrika tohutute loodusvarade, sealhulgas nafta kontrollimiseks.

Lõpuks, kirjeldades piirangute väärtust, mida ta „majanduskoostöö lepingute” eest kaitseb, kinnitab raport taas, et kaubanduse liberaliseerimise „dogma” on arengu alus.

ELi/Aafrika tippkohtumise toetuseks keeldume me sellisest poliitikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Proua Martens märkis õigusega, et Aafrika ja Euroopa vahelise koostöö arengu aluseks peaks olema arenev demokraatia ja vastastikusel austusel põhinev partnerlus. Oli õige rõhutada ka seda, et partnerid on võrdsed oma õigustelt ja kohustustelt, kuid mitte selles osas, mis on seotud nende integratsioonitasemega või juurdepääsuga sellele, ning finants-, tehniliste ja inimressursside arengutasemega.

Ma nõustun sellega, et meie ühine vastutus ning ELi ja Aafrika vahelise koostöö esmaeesmärk oli vaesuse likvideerimine, ning et rahu on keskse tähtsusega tegur kui esimene samm arengu suunas.

Ma usun, et selle raporti vaimu valguses on oluline võtta arvesse Aafrika rahva tegelikke vajadusi: tagada väikestele põllumajandusettevõtjatele korralik töötasu, suurendada kohalikku tootmist, tagada toidu ohutus ja elatusvahendite ohutus ning asutada kohalikud ja piirkondlikud turud.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. (DE) Peale oluliste arutelude ebaausa kaubanduspoliitika üle tegeleb ELi ja Aafrika vahelise suhete seisukorra raport ka konfliktide ärahoidmise ja lahendamisega. Seda arvesse võttes tahaksin ma viidata viimasele kolooniale maailmas, viimasele kolooniale Aafrikas, nimelt Lääne-Saharale, mida Maroko on okupeerinud üle 30 aasta. See okupatsioon rikub rahvusvahelist seadust ning sellega kaasnevad ilmselged inimõiguste rikkumised. Kui me võitleme Saharawi rahva inimõiguste ja nende enesemääramisõiguse kaitsmise eest, siis kuuleme tihti, et oleme asunud Saharawit pooldavale seisukohale. See on kohutav suhtumine, sest meie ainus eesmärk on toetada inimõigusi ja rahvusvahelist seadust. Kõik Euroopa institutsioonid peaksid olema sellele asjale pühendunud, mitte ainult järgima liikmesriikide majandushuvisid. Euroopal on tarvis omaks võtta usaldusväärne diktatuurivastane hoiak. Hukkamõistvad sõrmeviibutused mõnede väheste valitud diktatuuride suunas kahjustavad liidu usaldusväärsust rahusobitajana ning tulevad kahjuks ka neile, kes kannatavad rõhumise all ning taluvad iga päev oma inimõiguste eiramist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Tahaksin hääletada proua Martensi ELi-Aafrika suhteid käsitleva raporti poolt.

Tuleks arendada Euroopa Liidu ja Aafrika riikide vahelise koostöö ühisstrateegiat, mis peaks põhinema vastastikusel austusel ning ühistel, selgelt määratletud põhimõtetel ja väärtustel. Peame võtma Aafrika poole seisukoha kaalumisele ning keskenduma eelkõige arenguteemale, samuti millenniumi arengueesmärkide saavutamisele, nagu näiteks ühtlane kasv ja areng, vaesuse likvideerimine ning toetus hariduse ja tervisekaitse vahenditele juurdepääsu võimaldamisele.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: (B6-0429/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime raportit, mis on hea. Me hääletasime siiski muudatuse 1 vastu, millega lubatakse kassettlahingumoona kasutamine kahel kindlal juhul. Me otsustasime selle vastu hääletada, sest mõistame hukka kassettlahingumoona kasutamise igal juhul, mitte ainult erijuhtumitel.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Pole mingit kahtlust, et kassettlahingumoon on väga julm relvastussüsteem, mis põhjustab tsiviilelanikkonnale suuri kannatusi. Seetõttu on väga masendav, et Euroopa Parlament kasutab ära nii olulist küsimust oma huvides, et kiirendada Euroopa Ühendriikide loomist.

Keeld seda tüüpi relvadele tuleb kehtestada ülemaailmselt ÜRO kaudu ja rahvusriikide algatusel, mitte Euroopa Parlamendi poolt.

Sellepärast hääletasime me täna hääletusele pandud resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Eelmise aasta 17. septembril kutsus ÜRO oma liikmesriike üles võtma viivitamatult kassettlahingumoona kasutamise kohutavat mõju käsitlevaid meetmeid, mis lõppkokkuvõttes viiksid rahvusvahelise humanitaarõiguse õiguslikult siduva dokumendi sõlmimiseni, mis keelaks sellise laskemoona kasutamise, väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja ümberpaigutamise.

ÜRO nõuab sellise laskemoona praeguste varude hävitamist, palub ohu vähendamist ja ohvriabi tegevusi ning kutsub liikmesriike üles sellise laskemoona kasutamise ja ümberpaigutamise peatamisele, kuni vastav õigusakt on vastu võetud.

Nagu see resolutsioon sedastab, on dokumenteeritud, et 98 % kõnealuste pommide ohvritest on tsiviilelanikkond, mis põhjustab õnnetusjuhtumite ja vigastuste kõrge ja julma taseme, eriti laste hulgas.

Siiski hääletas Euroopa Parlamendi enamus selle vastu, et lubada kassettlahingumoona kasutamist nõndanimetatud koalitsioonivägede vastu Afganistanis ja Iraagis ning Iisraeli vägede poolt Liibanonis.

Relvastumisvõidujooks tuleb äärmiselt kiiresti peatada. Massihävitusrelvad, kassettlahingumoon, vähendatud uraanisisaldusega relvad ja fosformürsud tuleb otsekohe keelustada.

Seepärast me toetame seda resolutsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis kinnitab rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) tugevdamise vajadust, kuna seda kohaldatakse kassettlahingumoona suhtes ning selle kasutamise, tootmise, üleviimise ja ladustamise üldise keelu kiirendatud korras vastuvõtmisele rahvusvahelisel tasandil. Üldkogu on ka teatanud, et toetab kindlalt 2007. aastal käivitatud Oslo protsessi.

 
  
  

– Cappato raport (A6-0341/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, tahaksin seletada oma hääletamist härra Cappato raporti kohta ning ühtlasi selgitada, miks fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest hääletamisest hoidus. Mina hääletasin vastu, kuna ma arvan, et see on väga vastuoluline mõte. Narkootikumid on Afganistani põhiline tegevusala ning püüd kontrolli all hoida isegi mingit osa meditsiiniliseks otstarbeks ettenähtud tootmisest on enam kui küsitav. Sel põhjusel hääletasin ma ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Härra president, daamid ja härrad, see, mille kohta härra Cappato on ettepaneku teinud ja mida oma raportiga saavutanud, töötab eksperimentide kasuks muuta kriminaalse kasutusega oopiumi tootmine Afganistanis meditsiinilise kasutusega oopiumi tootmiseks, mida kasutatakse patsientide raviks.

Pean ütlema, et hääletasin vastu, kuna põllul töökalt kasvatatavad magunad on tõeline alguspunkt surmadele ja kuritegudele, mida sooritavad need, kes teadlikult või ebateadlikult on langenud sellesse inimkonna kohutava nuhtluse võrku.

Minu arvates petavad need, kes selle raporti poolt hääletasid, ennast mõttega, et midagi, mida praegu tehakse ebaseaduslikult, see tähendab oopiumi kasvatamist Afganistanis, saab kaotada seda lihtsalt lubades ja selle kasutamist heaks kiites kasulikuks otstarbeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi leiboristlik fraktsioon ei saa seda resolutsiooni toetada, kuna selle olemuseks on ettepanek edendada oopiumikasvatust Afganistanis. See käib otse vastu Afganistani valitsuse poolt rahvusvahelise kogukonna toetusel võetud jõupingutustele, samuti käib see vastu 80 % Afganistani rahva soovile – oopiumitööstus toidab Talibani ülestõusnuid. Me tahame tähelepanu juhtida sellele, et Afganistani oopiumivabade provintside arv on selle aasta jooksul kahekordistunud.

Me hääletasime lõigete 1a ja 1b originaaltekstide vastu, kuna meil on tugev tunne, et Euroopa Parlamendil pole mingit osa nende projektide edendamises, mis julgustavad oopiumi tootmist Afganistanis.

Me hääletasime selle raporti vastu eespool nimetatud põhjustel ning ühtlasi sellepärast, et see ettepanek põhineb faktiliselt ebakorrektsel eeldusel, et meditsiinilise kasutuse oopiumipreparaatidest on ülemaailmne puudus. Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB) on sedastanud, et lubatud oopiumipreparaatide ületootmine alates 2000. aastast on viinud selleni, et tootvate riikide laovarud “võivad katta kahe aasta nõudluse”.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti vastu. Maailmas ei ole puudust meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi järele ning Afganistani julgeolekuolukord ei tundu olevat väga soodus meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi turvaliseks tootmiseks ja kogumiseks.

 
  
  

– Lechneri raport (A6-0371/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt. Selle lisa on toiming, mille kaudu võlausaldaja saab pöörduda kohtu poole, et külmutada pangaarve, vältimaks taotletava summa omandamist kellegi teise poolt. See mõjutab tasakaalu võlausaldajate võlgade tagasisaamise õiguste ning võlgnike asjakohase kaitse sätete vahel. See ei lähe vastuollu riiklike seadustega ning võiks moodustada asjakohase menetluse, mis on kättesaadav kogu ELis.

 
  
  

– Sbarbati raport (A6-0301/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tegevusregistri andmed näitavad, et 2006. aastal sai ombudsman 3830 kaebust. Ombudsman tundis siiski, et nendest juhtumitest kuuluvad tema tegevusvaldkonda ainult 21,5 %, millest 258 kohta algatas ta uurimise. 2006. aastal viis ombudsman läbi kokku 582 uurimist, millest 315 olid käimas juba 2005. aastal ja üheksa alustatud ombudsmani omal algatusel.

Huvitaval kombel oli eelmistel aastatel institutsiooniliseks asutuseks just komisjon, kellega seoses tehti 66 % järelepärimiste koguarvust (387). Sellele tulemusele järgnes Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) 13 %-ga ning seejärel Euroopa Parlament 8 %-ga.

Kõige levinum kaebus oli läbipaistvuse puudumine, sealhulgas informatsiooni andmisest keeldumine (25 %), millele järgnes ebaõiglus või võimu kuritarvitamine ning haldusomavoli muud juhtumid. Siiski on ka ombudsman ise märkinud, et paljudel juhtudel pole ta kriitilised märkused selget mõju avaldanud, kuid on kahtlemata siiski olnud hoiatuseks, et probleem on olemas, ning et parlament peaks seetõttu sellele asjakohast tähelepanu pöörama.

 

9. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletuse parandused ja hääletuskavatsused.

(Istung katkestati kell 13.00 ja jätkus kell 15.00)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
Asepresident

 

10. Teatis nõukogu ühisseisukoha kohta (vt protokoll)

11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

12. Äriühinguõigus (arutelu)
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni teatis äriühinguõiguse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, Euroopa eraäriühingu põhikiri on regulaarselt olnud Euroopa Parlamendi päevakorras ning samuti, nagu te teate, ka õiguskomisjoni päevakorras. Mitmesugused nende arutelude käigus esitatud argumendid on näidanud, et Euroopa eraäriühingu põhikiri võib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kasu tuua ning toetust on leidnud ka idee sidusrühmadega konsulteerimisest.

Komisjon mõistab, et on tarvis vastu võtta reguleeriv raamistik, et võimaldada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel hakkama saada üha enam integreeruvatel Euroopa turgudel. Me peame piiriülesed äritehingud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kergemaks tegema. On oluline võtta meetmed, mis aitaksid neil ettevõtetel ühtsest turust täielikult kasu saada.

Nagu me kõik teame, on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasv olulise tähtsusega Euroopa majanduse konkurentsivõimele ning komisjon võib näha, et Euroopa eraäriühingu põhikiri võiks hõlbustada väikeste ettevõtete laienemist üle riigipiiride. Seega võib see valikuvabadust pakkudes ja lisakoormusi tekitamata ettevõtetele rohkem võimalusi anda.

See võib väga hästi vähendada ka nende ettevõtete kulutusi, kes soovivad tegutseda mitmes liikmesriigis. Kui me selle saavutaksime, oleks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel hõlpsam uutele turgudele pääseda. Seepärast on komisjon teadlik Euroopa eraäriühingu põhikirja tähtsusest Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa ettevõtetele.

Ma võin teile kinnitada, et mu kolleeg volinik McCreevy jätkab ettepanekuga koostada õigusakt, mis käsitleb Euroopa eraäriühingute põhikirja, nagu ta teatas õiguskomisjonile 3. oktoobril 2007. See ettepanek peaks valmis saama hiljemalt 2008. aasta keskpaigaks. Nagu te teate, peame me praegu ettepaneku täpse vormi ja sisu üle jätkuvalt läbirääkimisi, mille tulemused võetakse seejärel mõjuhindamisse, mis peab saama lõpetatud järgmise aasta esimestel kuudel. Mu kolleegil härra McCreevyl on väga hea meel teiega dialoogi jätkata, kui see ettepanek kord esitatud saab.

 
  
MPphoto
 
 

  Klaus-Heiner Lehne, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, lubage mul alustada, tänades teid siiralt märkuste eest, mis tõid mu kenasti esimese punkti, nimelt Euroopa eraäriühingu põhikirja juurde. Võin öelda, et meil on hea meel, et pärast pikaajalisi raskusi on komisjoni viimaks veendud selle õigusakti eelnõu vajalikkuses ning me võime nüüd loota, et selle saame. On parlamendi teene, et see sai võimalikuks tugeva surve tõttu, mida avaldasime. Olgu kuidas on, tulemuse üle võime kõigest südamest vaid rõõmustada.

Kavatsen siiski käsitleda teist punkti, millele tänane resolutsioon samuti viitab, ja millega me rahul pole, sel moel, nagu asjad on arenenud. Pean silmas äriühinguõiguse 14. direktiivi äriühingu registrisse kantud asukoha – see on koht, kus äriühingud on registreeritud – üleviimise kohta. Euroopa Komisjonil on juba palju aastaid plaanis olnud sulgeda see lünk äriühinguseaduses. Oleme nüüd teada saanud, et see on õigusloomeprogrammist enam-vähem välja jäetud, vähemalt niipalju, kui Euroopa Komisjon asjasse puutub, ning et lünk jääb seetõttu täitmata.

Kas tohin siinkohal rõhutada, et vähemalt minu fraktsioon – ja ma usun, et rõhuv enamus õiguskomisjonist, kui otsustada selle arutelude tooni järele viimastel aastatel, ning ka sellest täiskogust tervikuna – on alati olnud arvamusel, et see lünk on tarvis sulgeda ning et äriühinguõiguse 14. direktiiv on hädavajalik.

See ei ole lisanduva bürokraatia ega äriühingute uute kohustuste küsimus. See on lihtsalt äriühingutele asutamislepinguga lubatud võimaluse andmine Euroopa Liidus vabalt ringi liikuda ja mis tahes liikmesriigis tegevust alustada. Oleme kuulnud, et üks põhjustest, miks Euroopa Komisjon tundis end võimetuna selles küsimuses edasi liikuma ja ettepanekut esitama, oli ta seisukoht, et kehtivad ühinemismäärused ja muud sätted olid äriühingute liikuvuse tagamiseks asjakohased.

Võin öelda vaid seda, et kui äriühing ei saa oma registrisse kantud asukohta ühtse turu piires üle viia teisiti, kui vaid leides teises riigis uue äriühingu, millega liituda, siis saab praegusi eeskirju vaevalt küll eeskujuks seada kui vahendeid bürokraatia vältimiseks või kulude vähendamiseks. Ideaalne oleks usaldusväärne teisene õigusakt, mis tagaks äriühingutele õiguse kasutada ka praktikas vabadust, mida siseturg neile teoorias pakub.

Üks status quo saavutanud argumente on see, et Euroopa Kohtu otsused on äriühinguseadust igal juhul juba kõvasti liberaliseerinud. See on kahtlemata õige, kuid Euroopa Kohus teeb neid otsuseid üksnes esmaste õigusaktide täieliku kohaldamise edendamiseks, lihtsalt sellepärast, et teiseste õigusaktide vastuvõtmise eest vastutavad seadusandlikud organid, nimelt parlament ja nõukogu – kuigi me sõltume Euroopa Komisjonist – ei ole suutelised jõustama usaldusväärseid teiseseid õigusakte, mis ka tegelikult tagaksid vabadused, mis on kirjas asutamislepingu siseturu rajamise sätetes.

Sellepärast parlament peabki kinni oma seisukohast, et komisjoni monopol algatusõigusele kohustab teda esitama äriühinguõiguse 14. direktiivi ettepanekut õigel ajal. Me küsime komisjonilt, kas 14. direktiivi, mis juba on komisjoni kontorites toimikus, saab lähematel aastatel õigusloomeprogrammi võtta.

Kui seda ei juhtu, jätab parlament endale õiguse – nagu meie resolutsioonis on selgesõnaliselt ette nähtud – appi võtta asutamislepingu artikli 192 ning esitab raporti omal algatusel, pidades silmas õigusakti ettepaneku nõudmist. Ja kuna me tegeleme äriühinguseaduse teemaga, siis lubage mul kasutada seda mugavat võimalust öelda paar sõna komisjoni viimase teatise kohta, mis käsitleb äriühinguseaduse lihtsustamist. Resolutsioon ei tegele küll otseselt selle teatisega, kuid nende kahe vahel on temaatiline seos.

Ma usun, parlament nõustub minuga, et me ei toeta mingit lihtsustamismeetmete tagajärjel tekkivat ainese kadu ühenduse kehtestatud õiguses ega praktikas – milleks on acquis communautaire. Teisisõnu, minu arvates ei saa tekkida küsimustki tervete direktiivide väljajätmisest. Mida me võime toetada, on meetmed ettevõtete koorma vähendamiseks, bürokraatia ja statistiliste kohustuste minimeerimiseks, ettevõtete vabastamiseks nõudest avaldada iga pisimgi asi, mis on nende bilansis kirjas, kuid mis võib tegelikult olla üpris tähtsusetu. Ma usun, et see on ala tihedaks koostööks komisjoniga, et äriühinguseadust paremaks muuta.

Üks teine asi, mis mind jahmatas, kui lugesin komisjoni pabereid selle teema kohta, oli see, et on olemas teatavad õigusaktid, mille me oleme jõustanud – üks näide on läbipaistvuse direktiiv, vastu võetud Sarbanes-Oxley akti järel – ja mis sisaldavad mõningaid sätteid, mis nüüd lausa paluvad, et küsiksime, miks neid ei vaadata osana lihtsustamistegevusest. Tahaksin ka tervitada selle teema edasist kaalumist komisjoni poolt, sest selline läbivaatamine võiks äriühinguseaduse parandamisel tõenäoliselt abiks olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. (ES) Härra juhataja, sisuliselt esitas härra Lehne seisukoha, mida jagavad õiguskomisjoni liikmed. Tema tegi seda Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nimel ning mina teen seda Euroopa Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel.

Meile teeb praegu muret, nagu härra Lehne ütles, et loodame liiga palju õiguse kohtuliku arengu peale, teisisõnu, arengule Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kaudu. Euroopa Kohtu pretsedendiõigus täidab lüngad, mille on jätnud Euroopa Liidu teisesed õigusaktid, kuid meil ei ole teiseseid õigusakte. Lepingud on olemuselt väga üldised ning näevad ette teatavaid valdkondi ja võimaldavad eri tõlgendusi ega hõlbusta praegu siseturu kehtestamist.

Meie ettepanekud on kahesuunalised, nagu härra Lehne märkis – esiteks toetavad need komisjoni tehtud pakkumist esitada ettepanek Euroopa eraäriühingu direktiivi kohta, mis ilmselgelt aitaks väga palju kaasa vaba liikumise kehtestamisele Euroopa Liidus, ning teiseks püüda jätkata jõupingutusi äriühinguõiguse valdkonnas, surudes läbi uut direktiivi, neljateistkümnendat, millega saaks neid sätteid viimaks täiendada.

Ma jagan härra Lehne muret selle üle, et kui me ei võta vastu sätteid ettevõtte peakorteri üleviimise kohta, siis jätame tegelikult täitmata õigusliku lünga, kuna ühinemised on teine teema ega kuulu täielikult sellesse kategooriasse. Me loodame, et komisjon saab seda tüüpi tegevuse oma tööprogrammi võtta.

Esiteks ma loodan, et 2008. aasta jooksul ning kui võimalik, siis enne 30. juunit, on Euroopa eraäriühingu põhikirja direktiiv valmis, ning teiseks tuleb loota, et komisjon ei loobu mõttest äriühinguõigust edasi arendada sellistes valdkondades nagu asutamisvabadus või ettevõtete alalise asukoha muutmine.

Sellega ma lõpetan oma sõnavõtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra president, lubage mul vastata kahele küsimusele.

Arvan, et esimese küsimuse vastus on selge. Vastuseks teisele, mis puudutab äriühinguõiguse 14. direktiivi, siis oleme arvamusel, et edasised vahendid liikuvuse suurendamiseks võiksid luua otseselt tingimused Euroopa Liidus registreeritud asukoha üleviimiseks. Direktiivi võimaliku lisaväärtuse majandusliku analüüsi tulemused olid ebaveenvad; äriühingutel on juba õiguslikud vahendid üle piiri viimise jõustamiseks. Mitmed äriühingud on oma registreeritud asukoha juba üle viinud, kasutades Euroopa äriühingu põhikirja pakutud võimalusi.

Varsti annab detsembris jõustuv piiriülese ühinemise direktiiv kõigile aktsiaseltsidele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimaluse oma registreeritud asukoha üleviimiseks. Nad saavad seda teha, asutades liikmesriigis, kuhu tahavad liikuda, allettevõtte ning seejärel ühendades olemasoleva äriühingu selle allettevõttega.

Komisjoni arvates saab tuleviku õigusmeede äriühinguõiguse 14. direktiivi kujul olla õigustatud üksnes juhul, kui leitakse, et raamistik seda nõuab. Sellepärast on härra McCreevy otsustanud praegu äriühinguõiguse 14. direktiiviga mitte jätkata, kuid muidugi võin ma teie mured jälle edasi anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Ma olen saanud kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel resolutsiooni ettepaneku.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub varsti, hääletuste ajal.

 
  

(1)Vt protokoll.


13. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine(arutelu)

13.1. Iraan
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on Iraani käsitleva kuue resolutsiooni ettepaneku arutelu.(1)

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN), autor. – (PL) Härra juhataja, jälle me räägime Iraanist. Olen fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest ettevalmistatud resolutsiooni kaasautor. Olukord Iraanis on inimõiguste rikkumise lõputa lugu. Euroopa Parlament pöördub selle teema juurde tagasi väga korrapäraselt, esitades veel rohkem ohvrite nimesid ja veel rohkem näiteid inimõiguste rikkumise kohta. Pean mõningase kahetsusega ütlema, et mõned Euroopa Liidu poliitikud ja mõned valitsused kohaldavad topeltstandardeid, sellega on palju rohkem öeldud inimõiguste kohta riikides, kus kaubandust ei toimu, kus ei tehta äri. Nende riikide puhul, kus majandussidemed on säilitatud, olgu või ebaametlikult, midagi ütlemata, kuid tehakse raha, näivad inimesed kõnelevat inimõigustest palju vaiksemalt, sosinal. On väga hea, et Euroopa Parlament ei sosista, kui jutt läheb Iraanile.

Tahaksin rõhutada poliitilist jagunemist arvestamata, et ühisresolutsioonis, mille kohta me teeme ettepaneku, oleme loetlenud uusi konkreetseid ja traagilisi fakte, mis illustreerivad meie silme all selles riigis toimuvat draamat. Maailma avaliku arvamuse tähelepanu on keskendunud millelegi muule, teatavatele katsetele selles riigis tuumajõudu luua või Iraani presidendi selgelt antisemiitlikele avaldustele. Õnnetuseks ei märka me inimõiguste rikkumisi selles riigis, nii et on hea, et Euroopa Parlament täna seda teemat arutab.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE), autor. – Härra juhataja, see pole esimene kord ja ma kardan, et ka mitte viimane, kui seda täiskogu üles kutsutakse tegelema olukorraga Iraanis. See riik, millel on olemas kõik loodusvarad, et saavutada oma rahvale kadestusväärne elustandard, vajub kahjuks aina sügavamale pimeduse ajajärgule sarnaneva totalitaarse valitsemise kuristikku, mille tagajärjeks on selle kodanike inimõiguste tohutud rikkumised ning Iraani muutumine üha isoleeritumaks muust maailmast.

Jätkuvalt harrastatavad barbaarsed aktid, nagu näiteks kodanike, sealhulgas ka naiste ja laste kividega surnuks pildumine, ning naiste ja poliitiliste oponentide õiguste mittetunnistamine on häbimärk tsiviliseeritud elule. Iga päev teatatakse meile aina uutest juhtudest, mil Iraani võimud süütuid tsiviilisikuid arreteerivad, piinavad ja tapavad.

(President palus kõnelejal aeglasemalt rääkida)

Ma loodan, et see ei võta mu aega vähemaks, härra president. Muuseas, sellepärast ma inglise keeles räägingi, et inimesed minust aru saaksid vajaduseta tõlkida.

(Aplaus teatavatest sektoritest)

Tänan, härra Tannock.

Sõnavabadust ja trükivabadust selles riigis kuigivõrd ei eksisteeri ning kõik niisugused asjad, nagu näiteks salajane töö tuumarelvade kallal, läheb samas edasi igasuguse terve mõistuse vastaselt ja rahvusvahelisest protestist hoolimata.

Lühinägelikust natsionalismist ja äärmuslikust religioossest fanatismist pimestatuna läheb Iraani režiim teed, mis saab viia vaid vastasseisuni ja jätkuvate kannatusteni, peamiselt tema enda rahvaga. Saatkem veel kord, seoses selle resolutsiooni hääletamisega, toetussõnum nendele iraanlastele, kes võitlevad vabaduse ja demokraatia eest, ning tehkem taas selgeks Iraani ekstremistlikele valitsejatele, et meie kannatus on nende rumalalt ohtliku käitumise tõttu kiiresti lõppemas.

Kas võin lõpetada, teatades kolleegidele mõned head uudised Ühendriikidest, mis ma just sain, ja nimelt, et USA valitsus on otsustanud rühmituse Revolutsioonilised Valvurid terroristide nimekirja panna.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Casaca (PSE), autor. – (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sel nädalal oli meil hea meel kuulda Nobeli kirjanduspreemia laureaati Doris Lessingit, kes, nagu me teame, on Iraanist pärit, ütlemas seda, mida me kõik mõtleme: „Ma vihkan Iraani valitsust. See on julm ja halb valitsus.” Doris Lessing ütles ka, et põhjus, miks keegi Iraani valitsust kritiseerida ei julge, on nafta. Ma arvan, et tal poleks saanudki rohkem õigus olla ning seda pole võimalik paremini öelda.

Niisugune rahusobitamispoliitika on surmav, mitte ainult Iraani rahva huvidele, vaid ka igaühele, kes tahab rahu. Selle poliitika jätkamine ning Iraani režiimi ekspansiivsete ja fanaatiliste instinktide toitmine võib muutuda suurimaks tragöödiaks, mis meil lähitulevikus ees seisab. Ma usun, et kõik me peame seda fakti teadvustama ja selle poliitika vastupidiseks muutma. Kui me seda ei tee, on tulevik väga tume, ja ma tahaksin veel öelda, härra juhataja, et see täiskogu peaks saatma Nobeli auhinna laureaadile tema väga õigete sõnade eest väga erilise tervituse.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), autor. – (NL) Härra juhataja, hinnates seda, mis praegu Iraanis ja Iraani ümber toimub, tuleb arvesse võtta nelja küsimust. Esiteks, inimõiguste kohutav olukord, mis on kujunenud selle tulemusel, et režiim ei põhine mitte demokraatiale ja inimeste võrdsusele, vaid omaenda interpretatsioonile jumala tahtmisest, mis annab talle õiguse teisi vangistada, piinata ja mõrvata.

Teiseks, režiimi katse masside toetust võita, vaatamata oma rollile vägivaldse vähemusena. Ta rõhub kunstlikult rahvuslikule uhkusele. Selle uhkuse põhjuseks on tuumaenergia ja võimalik, et isegi tuumarelvade omamine, sarnaselt India, Pakistani ja Iisraeliga, kes ei ole tõkestamislepingule alla kirjutanud.

Kolmandaks, vastuseismine režiimile. Mõlemad, nii mõõdukas opositsioon, mis tahab pisut vähem jäika süsteemi, nagu oli eelmise presidendi ajal, kui ka tõeliselt demokraatlik opositsioon Iraani tööliste ja üliõpilaste, samuti välismaale põgenenud intellektuaalide seas.

Neljandaks, Ameerika ähvardus kasutada Iraanis sama mudelit, mis Iraagis ja Afganistanis, koos sõjalise sissetungiga või vähemalt pommitamisega. Selline rünnak välisvaenlaste poolt avaldaks vastupidist mõju. See võiks tugevdada iraanlaste patriootilisi tundeid ning, kui üldse midagi, siis võiksid nad vihatud režiimi ja selle aatomirelvade eest võitlema hakata.

Minu fraktsioon ei ole režiimi vastase sõjalise invasiooni poolt ega otsi selle režiimiga omakasupüüdlikkusest ka sõbralikke suhteid. Me peaksime näitama solidaarsust ohvritega ja opositsiooniga. Režiimile ei tohi mingil viisil jätta muljet, et on võimalik pidada läbirääkimisi Euroopas eksiilis viibiva opositsiooni õiguste piiramise üle ega tohi lubada propaganda levitamist, kinnitades et demokraatlikud riigid toetavad seda halba valitsust.

Euroopa Kohtu otsust eemaldada rühmitus Mojahedin-e Khalq terroristlike organisatsioonide nimekirjast tuleks täielikult täita, nii et sellel organisatsioonil ja teistel opositsioonilistel rühmitustel ei oleks mingeid raskusi ega finantstakistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), autor. (ES) Härra juhataja, ma usun, et on olemas kolm tegurit – vähemalt kolm – mis sellist kiirustamist õigustavad.

Esiteks, nagu juba märgitud, inimõiguste olukorra kasvav halvenemine. Teiseks, rekordilised hukkamised, mitte üksnes arvulises mõttes, vaid ka brutaalsuse poolest, millega need teostati. Praeguseks on hukkamisi rohkem, kui oli terve 2007. aasta jooksul – 2007 oli neid 244 ja 2006 oli 177. Kolmas tegur on tagakiusamised, mille osaliseks on saanud inimõiguste eest võitlemise organisatsioonide aktivistid, eriti nende organisatsioonide, mis kaitsevad naiste õigusi.

Ma arvan, et kõik see ei õigusta mitte ainult seda resolutsiooni, vaid innustab ka, nagu resolutsioon kinnitab, ÜRO Peaassambleed selgesõnaliselt resolutsiooni poolt hääletama ning põhiõiguste rikkumist Iraanis tingimusteta hukka mõistma. See on miski, mida oleme pikka aega taotlenud. Me ei mõista, miks selles osas valitseb niisugune vaikus, ning ma loodan, et see resolutsioon aitab vähemalt mõnede arvamusi muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE), autor. – (PL) Härra juhataja, koraani, moslemite püha raamatut peavad väljapaistvad spetsialistid armastuse raamatuks. Kuid mis toimub nendes riikides, mis peavad ennast islamiriikideks? Neid valitsevad äärmuslikud radikaalid. Ainus sõnum, mis saabub nendest riikidest, on välismaailma, kaasmoslemite ja nende enda kodanike vihkamine. See, mis toimub praegu Iraanis, on täiesti vastuvõetamatu. Oleme siin nõupidamissaalis juba palju kordi rääkinud vajadusest kohaldada radikaalseid meetmeid, et ära hoida inimõiguste mitmesuguseid rikkumisi Iraanis.

Eriti kohutav on surmanuhtluse täideviimise moodus. Surmanuhtluse täideviimine kividega surnuks loopimise teel on tsiviliseerimata, ebainimlik ja igale demokraatiale täiesti vastuvõetamatu. Surmanuhtluse täideviimine alaealiste puhul, mis on keelatud terves demokraatlikus ja tsiviliseeritud maailmas, jätkub Iraanis, Iraani valitsuse ja parlamendi lubadustest hoolimata.

Edasised vihkamise teod on suunatud igasuguse opositsiooni vastu – nii väga väikese üksikute kodanike siseopositsiooni vastu, kui ka palju suurema ja organiseerituma opositsiooni vastu riigi sees ning sellest väljaspool. Ajakirjanike arreteerimine, sõnavabaduse puudumine, keeld trükkida või isegi kõnelda vangistamise või isegi surma ähvardusel, selline on olukord, mida me ei saa mingil juhul aktsepteerida. Näib, et praegu on kõik pöördumised juba peaaegu liiga hiljaks jäänud. Peaksime mõtlema konkreetsematest piirangutest, mis sunniksid Iraani valitsust oma käitumist muutma.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt me komisjonis tervitame seda Euroopa Parlamendi uut resolutsiooni ühisettepanekut.

Võin teile öelda, et oleme korduvalt väljendanud oma suurt muret inimõiguste olukorra üle Iraanis – mina ise alles väga hiljuti ÜRO Peaassambleel, mille kuluaarides kohtasin ka Iraani välisministrit, kus ma jälle kõiki siinesitatavaid fakte väga tugevasti rõhutasin.

Pean ütlema, et põhiliste inimõiguste austamine on Iraanis paari viimase aasta jooksul jätkanud tugevat halvenemist ning sel põhjusel toetame ka meie, nagu teeme seda igal aastal, ÜRO Peaassamblee uut resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Iraanis, mille Kanada tõenäoliselt esitab.

Jätkuvalt toimub sõnavabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse ning poliitilise teisitimõtlemise mahasurumine. On olnud uusi piinamis- ja hukkamisjuhtumeid, mis on pandud toime isikute suhtes, kes olid väidetava kuriteo toimepaneku ajal alaealised. On kasvanud ka avalike hukkamiste arv, nagu härra Romeva i Rueda ütles, sealhulgas ühel juhul ka kividega surnuksloopimise teel, vaatamata Iraani kinnitustele, et see on kehtivate seadustega keelatud. Iraani välisministriga kohtudes mainisin ma väga konkreetselt ka seda juhtumit. Iraan on sel aastal siiani toime pannud vähemalt 250 hukkamist – suuruselt teine hukkamiste arv kogu maailmas.

Me märgime muidugi ära ka vähemuste jätkuva diskrimineerimise, kasvava ahistamise ja sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tegevuse lõpetamine. Suurenenud on Iraani ühiskonna kõigist kihtidest pärit inimõiguste kaitsjate dokumenteeritud hirmutamine ja tagakiusamine, nagu ka repressioonid intellektuaalide, õpetajate, üliõpilaste, naisaktivistide ja ametiühingute vastu. Alles hiljuti vangistati taas üks Iraani paremini tuntud inimõiguste kaitsjatest Emadeddin Baghi, süüdistatuna valitsusevastases propagandas. Ning alates juulist on viibinud vangistuses Mansour Osanlou, Iraani Bussijuhtide Liidu esimees ja sõltumatute ametiühingute liikumise kehastus. Härra Osanlou vajab kiiret arstiabi ning meil on põhjust arvata, et ta pole seda ikka veel saanud.

Kuid me ei vaiki asjade sellise arengu puhul. Oleme astunud arvukaid samme ning teinud korduvalt avalikke avaldusi jätkuva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise kohta Iraanis, samuti selle riigi pideva suutmatuse kohta õigusemõistmisel rahvusvahelisi standardeid järgida. Kutsun veel kord Iraani valitsust üles austama inimõigusi ja põhivabadusi vastavalt Iraani kohustustele rahvusvahelise õiguse ja tema poolt ratifitseeritud konventsioonide alusel.

Tahaksin rõhutada ka meie muret Iraani keeldumise üle taasalustada kahepoolset inimõiguste dialoogi, mille ta 2004. aastal peatas ja mida Euroopa Liit jätkuvalt taotleb. Omalt poolt oleme endiselt valmis seda jätkama, kuna usume sellise dialoogi ja kohustuste võtmise tähtsusse.

Lõpetuseks ütlen üpris selgesõnaliselt, et komisjon on parlamendiga täiesti nõus, et mis tahes arengud tuumaenergia teemal või muudel teemadel teevad Euroopa Liidule muret. Ja meil on see kaherealine lähenemisviis, mille kallal Javier Solana ja tema uus vastaspartner praegu töötavad, ning samal ajal töötame ka meie ÜRO Julgeolekunõukogus seoses sanktsioonide võimaliku edasise tugevdamisega. Praegusel hetkel ei saa tulla mingit tõelist arengut suhetes Iraaniga ilma inimõiguste olukorra tõsise parandamiseta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub varsti, hääletuste ajal.

 
  

(1)Vt protokoll.


13.2. Pakistan
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on neli resolutsiooni ettepanekut Pakistani kohta.(1)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), autor. – Härra juhataja, lubage mul alustada kaastundeavaldusega Karachi kohutava pommirünnaku ohvritele. Meie mõtted on kõigi nendega, keda see dramaatiline sündmus puudutas.

Pakistani rahvas on rahvas, kellest me Euroopas peaksime väga hoolima. See on suur kaubandusrahvas, see on inimeste eksportija ja mitte ainult meie kontinendile, ning see on eluliselt tähtis liitlane võitluses terrorismiga. Sellepärast on see suure kurvastuse põhjus, et oma 60-aastase ajaloo jooksul ei ole Pakistanil õnnestunud saada tõeliseks demokraatiaks; kuid teisest küljest peaks meid julgustama fakt, et see ei ole muutunud teokraatiaks või isegi püsivaks sõjaväeliseks diktatuuriks. Taas kord on Pakistanis avanenud aken demokraatiasse.

Me ootame kohtulahendi tulemust presidendivalimiste seaduslikkuse kohta. Me kutsume president Musharrafit üles aktsepteerima tulemust, mis pole talle soodne, kuid ma kutsun üles ka Pakistani rahvast ja kogu maailma aktsepteerima kohtulahendit, kui see saab olema presidendi kasuks. Ma arvan, et see on ainus alus, millele toetudes me saame selles riigis edasi liikuda.

Seoses jaanuaris toimuvate valimistega loodan ma, et valitsus püüdleb nende valimiste poole ja jätkab ettevalmistustega ning teeb Benazir Bhuttole võimalikuks turvalise kampaania. Seda öeldes ma tean, et me vihjame, et pommitamise taga seisis valitsus; ma ei usu seda, kuid meil on tarvis kindel olla, et kõigi kandidaatide turvalisus on tagatud ning et valitsus teeb oma parima Benazir Bhutto kaitsmiseks. Ma usun, et härra Sharifil tuleks lubada riiki tagasi pöörduda ja valimisvõitlusest osa võtta, kui ta seda soovib, ning jällegi tuleb tagada tema turvalisus.

Sõjavägi peaks kogu valimisvõitluse perioodiks taanduma ning ma loodan, et enne jaanuari – ja loomulikult enne kampaania algust – võtab president ise vormi seljast ning muudab riigi tõeliseks tsiviilriigiks. See on Pakistani tuleviku suhtes parim lootus ning see on parim lootus ka Euroopa ja Pakistani vahelistele suhetele; et saame jaanuaris demokraatlikult valitud parlamendi koos presidendiga, kes ei kanna vormi, vaid tsiviilrõivaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), autor. (SV) Tänan, härra juhataja. Pean kõigepealt raske südamega ütlema, et peame siin parlamendis üks kuu teise järel erinevate resolutsioonide üle otsustama, kuna nii suur maailma osa meie ümber ei austa kodanikuvabadusi ja -õigusi ning rikub põhilisi inimõigusi. Ma pean seda ütlema, sest arvan, et see on nii hirmus, et see muudkui jätkub ja jätkub. Me räägime sellest siin parlamendis, me räägime sellest nii paljudes eri kontekstides ja ikkagi see jätkub.

Seoses Pakistaniga, mis on resolutsiooni subjektiks, mida me praegu arutame, tahan ma öelda, et GUE/NGL fraktsioon toetab resolutsiooni tervikuna. Resolutsioon esitab Pakistani valitsusele suure hulga väga põhjendatud nõudmisi. Meie seda ümbritsevas maailmas ei saa vaikida sõjaväelise režiimi mõjust ja otsustusõigusest ühiskonna kõigis valdkondades. Võim tuleb üle anda demokraatlikule tsiviilvalitsusele. Me peame toetama kõiki vabatahtlikke organisatsioone, igaüht, kes töötab demokraatlike vabaduste ja õiguste heaks. Eriti tahan ma rõhutada resolutsiooni lõike 16 tähtsust. Selles punktis väljendab parlament oma suurt muret fakti pärast, et suur osa Pakistani naistest ei saa demokraatlikus protsessis osaleda. Sõjaväeline režiim rõhub Pakistanis inimesi religioossel alusel, kuid me ei tohi unustada rõhumist, mille ees on kaitsetu suur osa Pakistani naistest. Meie fraktsioon soovib tugevalt toetada tervet resolutsiooni. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), autor. (ES)

Härra juhataja, ka mina soovin öelda, et vaatamata faktile, et loogiliselt võttes lasub peamine vastutus olukorra lahendamise eest Pakistani ametiasutustel, ei tohiks see lasta meil unustada, et Euroopa Liidul ja eelkõige meil, liikmesriikidel, on tohutult suur vastutus olukorda vähemalt mitte raskemaks muuta.

See on seotud tegevusega, mis on samuti arusaamatu, sest ei ühildu tahtega olukord lahendada, jätkata relvade eksportimist Pakistani või selleks võimalusi otsida.

Toon kõigest kolm näidet: 2006. aastal lubas Ühendkuningriigi valitsus eksportida piirkonda, sealhulgas Pakistani, 15 000 vintpüssi. Prantsusmaa jätkab võimaluste otsimist müüa Pakistanile reaktiivmürske ja radareid, et ehitada lahingulennukeid, mida Pakistan oletatavasti välja töötab koos Hiinaga; ning ka Saksamaa on vastutav märkimisväärsete laskemoonakoguste, relvade ja muud tüüpi sõjavarustuse eksportimise eest.

Ma arvan, et soov lahendada olukord Pakistanis ei ole sellise tarnepoliitikaga vastavuses. Sellepärast soovitan ma oma kolleegidele ning palun neid toetada muudatust, mille eesmärk on peatada relvade ja sõjavarustuse igasugune eksport ajani, mil saab garanteerida, et seda ei kasutata inimõiguste rikkumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), autor. – Härra president, eelmisel nädalal Karachis lõhkenud suitsiidipomm tuletas meile meelde, kui eluohtlikult lähedale on Pakistan jõudnud anarhiale. Väljavaade, et tuumarelvastusega Pakistan muutub roimarlikuks riigiks, mida juhivad islami fanaatikud, on ausalt öeldes üpris kohutav.

Ma ei ole küll eriline fänn Benazir Bhuttole, kelle ametiaega peaministrina märkis laialt levinud korruptsioon, kuid lõppeks on demokraatlik ja ilmiklik tsiviiljuhtimise all olev valitsus alati eelistatavam kui sõjaväeline diktatuur, mida praegusel juhtumil kompromiteerivad tema sidemed islamiparteide ja afgaani Talibaniga. President Musharrafit peeti meie liitlaseks võitluses terrorismi vastu; mõnikord ma juurdlen, kui huvitatud on ta terrorismi väljajuurimisest tema oma riigis.

Loodetavasti võib nüüd proua Bhutto tagasipöördumine Pakistani saada inimõiguste stiimuliks. Üks suur mure on religioossete vähemuste jätkuv represseerimine, nende hulgas kristlased, hindud ja Ahmadi moslemid. Kui Bhuttot tuleb kaasaegsema Pakistani edumeelse liidrina tõsiselt võtta, siis peab ta tagama, et Pakistan austaks oma rahvusvahelisi kohustusi vastavalt inimõiguste konventsioonile.

Aga kuigi Pakistani ees seisab palju väljakutseid, peaksime me tunnistama, et teatavates valdkondades on tehtud teatavaid edusamme. Majandus jätkab kasvu ning Pakistan on ka seotud usaldust suurendavate meetmete kaudu Indiaga seoses vaidlustega Jammu ja Kashmiri üle.

Üks küsimus, mis jääb täielikult vastamata, on see, kuidas sai Pakistani valitsus seaduslikult, vaatamata sellele, et ülemkohtu otsusega lubati endisel peaministril Nawaz Sharifil eksiilist Pakistani tagasi pöörduda, saata ta viivitamatult välja Saudi Araabiasse. Kuidas saab valitsus rahvusvahelise seaduse järgi deporteerida ühe omaenda kodanikest? Nawaz Sharifil või ikka veel olla eluliselt tähtis osa mitmeparteilise demokraatliku tsiviilpoliitika kehtestamisel Pakistanis.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, me peame Pakistani osas võtma väga aruka seisukoha. See on suur ja oluline, keeruka ajalooga riik. Pakistani riik on kunstlikult loodud Indias elavate moslemite kodu ning seepärast on sel islami identiteet, mille vastu ei ole meil praegu enam midagi öelda. See oli enam-vähem algupärane raison d’être.

See ei tähenda, et me ei peaks võitlema islami ekstremismi vastu ning muidugi pühendavad pakistanlased ise sellele võitlusele märkimisväärseid jõupingutusi. Pakistan oli tähtis liitlane nõukogude okupatsiooni puhul Afganistanis, suhtlemisel kommunistliku Hiinaga ja nõukogude pikaajaliste katsete puhul Indias mõjuvõimu omandada. Lääne jaoks oli ta tähtis strateegiline tegur.

Teisest küljest, see toimub, ilma et ütleksime, et Pakistanil on siseprobleeme, millest peame olema teadlikud: etnilises ja religioosses mõttes keerukas ja heterogeenne elanikkonna struktuur, laialt levinud vaesus ning muidugi vajadus tugevdada demokraatiat ja õigusriiki. On selge, et peame andma riigile ajutiselt väga palju toetust vabade valimiste läbiviimiseks ja tugevama sõltumatu kohtusüsteemi kehtestamiseks ning peame julgustama sõjaväelist juhtkonda võimu valitud poliitikutele järk-järgult üle andma. Eelkõige, nagu ütles Charles Tannock, peame me Pakistani julgustama jätkama usalduse tõstmise protsessi naaberriigi Indiaga.

Selles osas on esinenud julgustavaid märke ning Pakistani tasakaalustatud poliitika eesmärk on neid märke tugevdada, väljendades samas mis tahes vajalikku kriitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. Härra juhataja, Pakistani rahvas ei ole ära teeninud sõjaväelist diktatuuri, vägivalda ja seadusetust. Seepärast on üks selle resolutsiooni kesksetest artiklitest see, mis kinnitab meie solidaarsust Pakistani rahvaga, kes jagab demokraatliku juhtimise eesmärke ja läbipaistvat vastutustundlikku valitsemist ning tegutseb vapralt ja sihikindlalt terrorismi ja kriminaalse vägivalla palge ees.

See on muidugi põhjus, miks me rõhutame vajadust demokraatia ja tsiviilvalitsuse juurde tagasi pöörduda vabadel ja ausatel valimistel jaanuaris, mis on ainus tee vastata Pakistani ühiskonna väljakutsetele.

Samal ajal me rõhutame ka vajadust kaotada Pakistani ühiskonna militariseerimine ning taunida president Musharrafi ebaõnnestumist esineda armee ülemjuhatajana, nagu ta lubas. Õigusriik Pakistanis on äärmiselt ebakindel. Vahel on toimunud ka teatav julgustav areng, kuid sellega on kaasnenud mõned väga represseerivad kohtuotsused. Eriti raskelt mõjutab see religioosseid ja muid vähemusi, samuti naisi. Kutsume õigusega üles muutustele selles piirkonnas.

Taunime muidugi ka eelmise nädala suitsiidiplahvatust 140 ohvri ja 500 vigastatuga. Ma kardan, et need võivad anda ettekäände poliitilise tegevuse piiramiseks, sest valitsus on juba avaldanud teadaande, et parteidel lubatakse korraldada ainult koosolekuid korralikult turvatud parkides ja avalikes kohtades, mitte organiseerida rongkäike. On kohe näha, et see võib olla ettekäändeks.

Lõpuks, üks veel tihedamalt seotud asjaolu on põhjuseks, miks ma tahan, et Pakistan võitleks nii ekstremismi kui ka militariseerimisega ja muutuks õigusriigiks, ja nimelt on see mõju Pakistani päritoluga Briti inimestele, nagu näiteks viisanõuded Ühendriikide jaoks. Kui Pakistan oleks demokraatlik ühiskond, võiks see kõrvaldada sellise ähvarduse mu valijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, täna näidati televisioonis veel üht teadet veel ühest rünnakust Pakistanis ja selles hukkunutest. Ka see on üks lõputa lugu. Miks me selle peale aega kulutame, eriti Euroopa maksumaksjate nimel tegutsedes? Me peaksime meeles hoidma, et Euroopa Liit saadab Pakistani märkimisväärse hulga raha tervishoiu ja hariduse edendamiseks ning vaesuse likvideerimiseks. Sel põhjusel on meil õigus huvi tunda, mis toimub selles riigis, mida osaliselt toetatakse meie valijate rahaga.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu küsimustele, mida ei ole siin arutatud. Kõigepealt faktile, et Pakistanis kiusatakse taga ja diskrimineeritakse religioosseid vähemusi. See käib kristlaste, aga ka hindude, sikhide ja budistide kohta. Ma usun, et sellele küsimusele tasub keskenduda. See on miski, mille kaotame silmist nende rünnakute ja traagiliste surmade taustal, kuid see on pidevalt toimuv nähtus.

Tahaksin ka välja tuua, et juba on tõstatatud küsimus naiste diskrimineerimisest. Selleks on olemas spetsiaalsed hudude dekreedid. Ka seda tuleb hukka mõista ning mul on hea meel, et me teeme seda oma fraktsioonidest üsna sõltumatult.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen, fraktsiooni ITS nimel. – (NL) Härra juhataja, oleme muidugi kõik väljendanud oma õudust Pakistanis eelmisel nädalal toimunud šokeerivate rünnakute üle, mis eelmise kõneleja sõnul on üks lõputa lugu.

See ei peaks siiski takistama meil rõhutamast olulist fakti, et Pakistanis on kahtlemata sõjaväeline diktatuur, et ametlikult toimub Pakistanis ulatuslik inimõiguste rikkumine ning et selle juht seisab endiselt seadusest kõrgemal. Pakistan on siiski ka range islamiriik, milles pole kohta teistsuguste vaadete või religioosse vähemuse pooldajatele, ning nagu öeldud, on sellel riigil aatomirelv.

Võib-olla – aga võib-olla ei saa siin öelda – on Islamabad tegelikult tugevam kui Teheran. Ma ei tea. Mul on Pakistani puhul ka kerge déjà vu tunne, sest täpselt samamoodi nagu teistes riikides, näiteks omal ajal Alžeerias, takistab sõjaväeline diktatuur või režiim, milles sõjavägi mängib domineerivat osa, islami fundamentalistidel võimu haarata. Õnnetuseks tähendab demokraatia suurendamine tihtipeale Islami fundamentalismi suurenemist ning paradoksaalselt – demokraatia vähenemist. See on dilemma, mida pole võimalik niisama lihtsalt lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, 18. oktoobril Karachis toimunud mõrvarlik rünnak Benazir Bhutto pahaaimamatute toetajate vastu, kes tema tagasitulekut tervitasid, on järjekordne kalk terroriakt demokraatlike muutuste Pakistani toomise vastu.

Rahvusvaheline kogukond jälgib õudusega, kuidas veel rohkem süütuid tsiviilisikuid ohverdatakse rahvuse heaks, kui kindral Musharrafi diktaatorlik režiim viib riigi samal ajal hirmu ja seaduserikkumise seisundisse. See julm isik koos oma liitlaste korrumpeerunud juhtrühmaga avaldab Pakistani rahvale samasugust mõju nagu vähkkasvaja. Kahjuks on ta ikka veel võimul, peamiselt selle tõttu, et saab toetust Läänest, eriti USAst, kuid kindlasti ka ühest või kahest ELi liikmesriigist.

Nüüd on saabunud aeg, et Lääs peab otsekohe tõmbama vaiba härra Musharrafi jalge alt ning avaldama toetust mitte talle, vaid Pakistani demokraatlikele reformijõududele.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, kui Pakistan valmistub olulisteks parlamendivalimisteks, siis on olukord, nagu me kõik teame, väga keeruline ja murelik, ning ma tahaksin, nagu paljud meie hulgast, öelda, et olen sügavalt vapustatud Karachi nurjatust pommirünnakust, kui Benazir Bhutto eelmisel nädalal riiki tagasi pöördus, ning samuti paljude elude kohutav röövimine, mis mõjutas nii paljusid süütuid inimesi. Tahaksime avaldada kogu oma kaastunnet ohvrite perekondadele ning pöördume ka Pakistani ametivõimude poole, et selle eest vastutavad ametivõimud õigluse ette tuua.

Selline rahumeelsete kogunemiste ründamine on taas kord selgelt näidanud Pakistani rahvast ähvardavaid terrorismi- ja fundamentalismiohtusid. Proua Bhuttol oli õigus, kui ta kirjeldas neid kohutavaid sündmusi kui hoopi demokraatia, eelkõige riigi praeguse valimissüsteemi vastu.

Parlament soovib Pakistani rahvale toetust väljendada nii väga asjakohaselt kui ka õigeaegselt. Meie Euroopas peaksime julgustama avatumat, demokraatlikumat ühiskonda ning muidugi tugevat tsiviilühiskonda Pakistanis.

On ka põhimõtteliselt oluline, et valimised võiksid järgnevatele täiskogudele pakkuda maksimaalselt demokraatlikku legitiimsust ning ka hääletamine peab olema demokraatlik, läbipaistev ja kõigile poliitilistele võistlejatele võrdseid võimalusi pakkuv.

Nagu te kõik hästi teate, on see üks neist riikidest, kus me võiksime kavandada võimaliku elektroonilise jälgimise. Selles kontekstis on mu talitused juunis täitnud uurimusliku ülesande ning pean ütlema, et nad on avastanud olulisi puudujääke raamistikus ja valimistingimustes, sealhulgas teeb muret valimiskomisjoni sõltumatus, hääletusnimekirjade täielikkus ja täpsus, kandidaatidele esitatavad piirangud ning läbipaistvuse puudumine lõpptulemuste osas.

Siiski on tugeva poliitilise soovi korral ikka veel aega, et parandada suuremat hulka neist problemaatilistest valdkondadest ning seetõttu ei ole ma veel langetanud täielikku otsust, kas peaksime kasutama täielikult väljakujundatud valimiste vaatlemist. Ma tõesti pean eespool mainitud tegureid arvesse võtma.

Ma usun, et enamikule Pakistani elanikest meeldiks mõõdukas, stabiilne ja demokraatlik Pakistan, ning me peaksime neid selle eesmärgi saavutamisel toetama. Me teeme näiteks väga palju ära kaubanduslikus mõttes, aidates inimestel vaesusest pääseda, kuid me teeme palju ka hariduse alal, vältides õpilaste ja väikeste laste harimist madrasah-koolis ning nende väljaõpetamist ekstremismi ja fundamentalismi alal. Ent me peaksime seda ka toetama, sest see on eluliselt tähtis, nagu juba öeldud, kogu piirkonna jaoks, kaasa arvatud sellised tähtsad riigid nagu Afganistan.

Sellepärast on meil kõik põhjused muret tunda. Seda me püüamegi teha ja sellepärast on ka see arutelu väga õigeaegne.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Arutelu on lõppenud.

Hääletame sel teemal varsti, pärast arutelude lõppemist.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt tänada kõiki neid, kes on toetanud Pakistani kohta kirjaliku resolutsiooni koostamist. Demokraatlike jõudude populariseerimine ning inimõiguste, mitte relvastuse selge rõhutamine on suurim takistus radikaalsete rühmituste võimu saavutamisel. See on põhjus, miks praegu nõuavad meie toetust need asjad, samuti nagu religioossed vähemused.

Inimõigusalase töö kogemus näitab, et usuvabadus on oluline tegur inimõiguste austamise olukorras – see on justkui lakmustest. Need probleemid ilmnevad eelkõige religioossete rühmituste staatuses ning kanduvad sealt sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse valdkonda. Demokraatia olukorra ja vähemuste seisundi vahel on vastastikune seos: kui inimeste võimalused ühiskondlikus elust osavõtuks on viletsad, kannatavad ka vähemused.

Võiksime öelda, et Pakistani konkreetne probleem on jumalateotuse seaduse väärkasutus religioossete vähemuste suhte. Peaks eksisteerima religioossete väärtuste kaitsmise süsteem, mitte teist usku olevate inimeste aktiivne tagakiusamine. Kuigi seadus pole suunatud mingile kindlale religioossele rühmitusele selle sisu põhjal, on igapäevane tõsielu teistsugune. Surmanuhtlusi mõistetakse peamiselt vähemuste esindajatele. Õiguslik reform on eluliselt vajalik.

Selle saab muuta võimalikuks üksnes demokraatia. Musharrafi õnnetu otsus säilitada oma positsiooni armee ülemjuhatajana on neil viimastel aastatel avaldanud mõju Pakistani sotsiaalsele arengule ning seda nõrgestanud. Ühiskonna järkjärguline militariseerumine on olnud kahetsusväärne.

Teisest küljest avaldame me Pakistanile toetust tema võitluses talibaniseerumise vastu. Me tunneme solidaarsust nende pakistanlastega, kes said kannatada eelmise nädala laastavas pommirünnakus.

Eelmisel kuul sain ma võimaluse isiklikult tutvuda poliitilise olukorraga Pakistanis. Mul oli au kohtuda eri parteide esindajatega, senaatoritega ja parlamendiliikmetega. Tahan siiski eraldi ära märkida Pakistani kõigi vähemuste allianssi, kelle tähtis töö paljude vähemusrühmituste esindajana väärib tähelepanu ja toetust muu maailma poolt.

 
  

(1)Vt protokoll.


13.3. Sudaan: Aafrika Liidu rahuvalvajate mõrvamine
MPphoto
 
 

  President . – Järgmine päevakorrapunkt on kuus resolutsiooni ettepanekut Aafrika Liidu rahuvalvajate mõrvamise kohta.(1)

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE), autor. – Härra juhataja, see täiskogu on pidevalt tegelenud kohutava olukorraga Darfuris, viimane resolutsioon sai vastu võetud alles käesoleva aasta septembri keskel. Uudiseks on see, et septembri lõpus toimus mõrvarlik rünnak Aafrika Liidu baasi vastu Lõuna-Darfuris, mis lõppes 10 rahuvalvaja surma, kaheksa muu töötaja tõsise vigastuse ning umbes 40 muu inimese pantvangi võtmisega, mis on hirmuäratav meeldetuletus sellest, et vaatamata meie pingutustele jääb selles kurvas maailma nurgas ikka veel palju teha rahu ja stabiilsuse tagamiseks.

Me võime muidugi meelde tuletada, et nelja-aastase konflikti vältel on Darfuris surnud vähemalt 200 000 inimest ning üle kahe miljoni inimese on sunnitud oma kodudest lahkuma. Septembrikuine rünnak Aafrika Liidu rahuvalvajate vastu peab sundima Euroopa Liitu ja ÜROd tagama, et rahuvalvajad Darfuris vastavad oma kohustustele nii arvult kui ka väljaõppelt ning et nad on nõuetekohaselt ja täielikult varustatud ning et neile on osutatud asjakohast logistilist ja muud vajalikku abi, et nad saaksid oma ülesandeid turvaliselt ja tõhusalt täita.

Viletsalt väljaõpetatud ja halvasti varustatud Aafrika Liidu tsiviilisikute saatmine ülimalt ohtlikku olukorda ei teeni mingit kasulikku eesmärki, nagu oli selle juhtumi puhul näha, peale selle, et vähendada kulutusi rahalises mõttes, kuigi see suurendab kulutusi inimkadude mõttes. Väga vajalik on rahvusvahelise üldsuse kiire ümbermõtlemine ja ümberplaneerimine.

Ja viimaks, kuigi mitte vähemtähtsana ei tohi me unustada neid ikka veel kaotsi olevaid inimesi, kes võivad olla pantvangideks. Tuleb teha kõikvõimalikud jõupingutused, et aidata nende saatust kindlaks määrata ja tuua nad tagasi oma armastavate pereliikmete juurde.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Martine ROURE
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Hutchinson (PSE), autor. – (FR) Proua juhataja, volinik, kolleegid, pärast kümne inimese kaotamist Haskanita rünnakus andis Aafrika Darfuri misjoni juht kindral Martin Luther Agwai häirekella, rõhutades fakti, et tema relvajõud on liiga viletsalt varustatud ja arvult liiga vähesed, ning et väga varsti võivad need lüüa saada. Siiani pole olukorras siiski muutusi olnud ja edasised, 29. septembri taolised rünnakud jäävad võimalikeks. Kindrali häiresignaalile peab tähelepanu pöörama rahvusvaheline üldsus ja eelkõige Euroopa Liit, kes võiks kindlasti välja anda tugeva pöördumise tõhusa ühismeetme järele, mille esitaksid kõik asjaomased liikmesriigid lubatud ELi toetuse saamiseks.

Kahe päeva pärast toimuvad Liibüas olulised läbirääkimised Sudaani valitsuse ja eri vastupanujõudude vahel. Pole ikka veel kindel, kas Abdel el-Nur – Sudaani vabastusarmee asutaja, kes praegu on eksiilis Prantsusmaal – saab nendest läbirääkimistest osa võtta. Muidugi on sel puhul just sama palju ebakindlust muude mässulisi esindavate isikute osas, kuna nende hulk iga päev muutub. Olgu kuidas on, peame me prioriteediks muutma need arutelud, millel on potentsiaali relvarahuni jõuda. Nii et jälle kord tahaksime me paluda Euroopa Liidu asutustel levitada võimalikult laiemini sõnumit nende kohtumiste tähtsusest ning Euroopa kavatsusest toetada mistahes positiivseid arenguid, mis võiksid järgneda, nii sõjaväelises kui ka eriti raskes olukorras olevate töötajate tingimuste parandamise mõttes.

Tahaksin teile ka meelde tuletada, et valitsus Hartumis kannab oma tegevuse tõttu suurt osa vastutusest praeguse traagilise olukorra eest – ja mitte ainult sellepärast, et toetas Janjaweedi maakaitseväge, mis tõi surma ja hirmu Aafrika mustale kogukonnale. See oli samuti valitsus, kes kuude kaupa kategooriliselt keeldus aktsepteerimast Lääne vägede kohalviibimist Sudaanis. Ja ka see oli valitsus, kes muutis ajakirjanikele ja välisvaatlejatele võimatuks ligipääsu kõige enam muret tekitavatesse piirkondadesse, isegi kui nende töö seal oleks väga palju kaasa aidanud rahvusvahelise avalikkuse arvamuse kujundamisele. Sellist arvamust on ilmselgelt väga vaja, kui tahame tagada, et kõik me Euroopas täidame oma kohustusi võitluses nähtuse vastu, mille peaks määratlema peaaegu genotsiidiks.

Veel üks tähtis punkt on see, et uus Euroopa relvajõud (oma asukoha tõttu Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika vabariigi põhjaosas) teeb mässulistele raskemaks vabalt üle nende riikide piiride liikumise ning vabatahtlike või muude võitlejate värbamise põgenike ja ümberasustatud isikute laagritest. Selle takistuse vältimiseks on mõned relvastatud rühmitused juba pööranud oma tähelepanu Darfurist teisele poole, naaberpiirkonda Kordofani, mille väravaks on Haskanita. Ka siin on Euroopa Liidu toetus osutunud väga kasulikuks, kuigi lähemal ajal võib selguda, et see on ebapiisav.

On järelikult meie ülesanne jätkata kangekaelselt tegevust, mida suudame, et luua poliitilised tingimused Euroopa tõhusaks tegutsemiseks. Oleme selles maailma osas näinud ju liiga palju vägivalda ja südamevalu? Kaotatud pole mitte ainult tuhandeid elusid, vaid täielikult on hävitatud ka Darfuri sotsiaalne tagapõhi, nii et selle taastamine muutub iga päevaga aina küsitavamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Ma saan aru, et täna pärastlõunal on meil pisut rohkem aega, kuid ärgem laskem ennast siiski täielikult kaasa kiskuda, palun!

 
  
MPphoto
 
 

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), autor. – (DE) Proua juhataja, selle resolutsiooni teemaks olev rünnak oli suunatud Sudaani olukorra diplomaatilise lahendamise vastu. Kontekst on üpris tähtis, sest rünnak toimus varsti enne seda, kui Desmond Tutu pidi pidama oma olulised kõned Darfuris. Tundub olevat silmnähtav, et rünnak oli sihilikult kavandatud diplomaatilise lahenduse nurjamiseks, mida selles piirkonnas nii hädasti vajati. Järgnesid muidugi pikaleveninud spekulatsioonid selle üle, milline mässuliste rühmitus võis korraldada rünnaku, mis lõppes kümne Aafrika Liidu rahuvalvaja surmaga. Märgid tunduvad näitavat, et kõige tõenäolisemad toimepanijad olid läänelikud mässulised piirkonnad.

Kui tegeleme Darfuri teemaga, siis on oluline mitte liiga kitsalt keskenduda, vaid meeles hoida, et enamik laialt levinud mässuliste rühmitusi Sudaanis, Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsevad seal lisaks kohalikele mõlema poole relvajõududele.

Leian, et on väga paljastav, et Euroopa Liidu tehtud katse tegutseda Darfuri konfliktis Tšaadi missiooni kaudu on praegu üpris tõhusalt kurva olukorraga lõppenud. Alguses räägiti seal ELi jõudude kasutamisest. On tõsi, et tegelikult saadeti sinna ELi lipu all Prantsuse relvjõud koos mõningate lisavägedega. Ma pole veel suutnud saada korralikku informatsiooni relvajõudude tegeliku tegutsemispiirkonna kohta. Kuigi meile jätkuvalt räägitakse, et relvajõudude kohalviibimise eesmärk on kaitsta põgenikke, kerkib enamik põgenikest esile piirialadel, see tähendab nimelt seal, kus Tšaadi valitsus ei taha ELi vägesid paiknevat. Ehk saab volinik taas teatava info osas aidata.

See, mida EL hetkel teeb, ei ole kindlasti mitte see, mida peaks käesoleva olukorra rahustamiseks tegema. Peame väga selgelt ütlema, et toetame siin just nimelt seda, mida tahtis Desmond Tutu, see tähendab diplomaatilist lahendust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), autor. – (PL)

Proua juhataja, volinik, pärast 1956. aastal iseseisvuse saavutamist eeldati, et Sudaan, mis on pindalalt kõige suurem Aafrika riik, võib olla koduks kõigile, põhja araablastele ja lõuna mustadele, moslemitele, kristlastele ja animistidele.

Siiski nõudis selles riigis peaaegu 50 aastat kestnud kodusõda vähemalt kaks miljonit ohvrit. Rohkem kui 4,5 miljonit inimest sunniti oma kodunt lahkuma. Darfuris, kus konflikt 2003.aasta alguses puhkes, on umbes 200 000 hukkunut ja peaaegu kaks miljonit oma kodudest väljaaetut. See on kohutavate võitluste, puhastusaktsioonide ja õuduste tagajärg. Praegusel hetkel on see inimkonna kõige traagilisem kriis maailmas ning seda muudavad veelgi raskemaks nälg ja veepuudus.

Seepärast tuleks tänulik olla kõigile neile, kes selles piinatud riigis rahualgatusi alustavad. Peaksime suunama sellised tänusõnad Aafrika Liidule, kes saatis sinna 7000-pealise rahumissiooni. Viimasena sellele missioonile Haskanitas toimunud rünnak tekitas tugevaid vastuväiteid. Vähemalt kümme hukkunut ning umbes 50 kadunut või röövitut. See on selge tühik praegu kehtivates lepingutes ja ÜRO resolutsioonides. Tahaksin avaldada kaastunnet nende isikute perekondadele.

Euroopa Liiduna tegutsedes peaksime nõudma, et vastutuse kandjaid karistataks ja rahu taotlemise protsess taastataks. ÜRO kavandatava missiooni jõud koos Aafrika Liiduga hõlmavad umbkaudu täiendavalt kakskümmend tuhat sõdurit. Siiski peab neile jääma mingi võimalus relvakonflikti vältida ja aidata stabiilsust tuua sellesse Aafrika plahvatusohtlikku nurka. Ma loodan, et Euroopa Parlamendi otsus anda Sahharovi auhind Sudaani advokaadile Salih Mahmoud Osmanile aitab sooritada läbimurde selles Sudaani draamas.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), autor. (ES) Proua juhataja, loomulikult soovin ma lisada oma hääle sellele rahuvalvevägede liikmete tapmise tugevale hukkamõistule.

Samal ajal tahan siiski meenutada kõiki tsiviilisikuid, kes olid ohvrid ning kes on ohvrid Darfuri olukorras, viidates eriti teatavate rünnakute julmusele, mis pandi toime selge seksuaalse ülemtooniga, ning tõsist vägivalda, mis toimub viisil, kuidas naisi kasutatakse mitmesugustel rinnetel, sealhulgas seksuaalselt.

Ma usun, et kõik see ei nõua mitte ainult meetmeid ja deklaratsioone, vaid ka tõsist uurimist, mille peaks läbi viima mitte ainult lihtinimesed, vaid ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Minu jaoks on see üks olulisi arutelu aspekte.

Teiseks tahan ma märkida ka seda, et peaksime tervitama fakti, et praegu on meil Sudaani valitsuse luba – kui sellele mingi nimi anda, aktsepteerida UNAMIDi vägesid, kuid peaksime samas ka märkima, et muudel juhtudel on nad oma kohustusi rikkunud, oma lubadusi murdnud, ning seepärast peaksime säilitama teatava ettevaatuse.

Ma usun loomulikult, et on tarvis jätkata pealekäimist, tagades samal ajal, nagu härra Pflüger ütles, et väed, mis seda teevad, teevad seda ÜRO volituse alusel ja mitte ainult ühe teatava riigi huvide kaitsmiseks.

Kolmandaks, ma usun, et on ka hädavalik ja tarvilik endale teadvustada, et tuleb teha kättesaadavaks kogu abi, olgu siis poliitiline, finantsiline või tehniline, mida on vaja ülesannete täitmiseks, mis sel missioonil võivad töö käigus tekkida. Pole võimalik saata missiooni välja, kui sel ei ole garantiisid, et ta suudab oma volitusi täita.

Lõpetuseks, ja taas väga tähelepanuväärselt, tahaksin ma märkida, ning toetun siin kahtlemata resolutsiooni sõnadele, mis innustab Sudaani valitsust esitama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurörile Luis Moreno-Ocampole nõudmist arreteerida Sudaani humanitaarasjade minister Ahmed Haroun, eelkõige nõnda, et teda saaks vastutusele võtta kahe miljoni Darfuri inimese ümberkolimise eest, algatades sellega rahvusvahelise kohtuprotsessi, mis oleks pidanud toimuma juba mõni aega tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jürgen Schröder (PPE-DE), autor. (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, faktid on üldtuntud: 30. septembril toimus rünnak Aafrika Liidu rahuvalveüksustele; kümme sõdurit kaotas elu, kaheksa sai tõsiselt vigastada ning nelikümmend on ikka veel kadunud.

Käisin meie parlamendi delegatsiooniga juulis Darfuris. Visiidi ajal kohtusime AMISe, Aafrika Liidu Sudaani missiooni esindajatega. See oli ja on praegugi uskumatult raske missioon, nagu oleme kuulnud mõnelt AMIS esindajalt. Näiteks rääkis meile üks ülemjuhatajatest, Nigeeria kindral, et ta tundis end pigem preestri kui sõdurina. Kõik, mida ta sai teha, ütles ta, oli pöörduda inimeste poole, et nad kurjadest tegudest hoiduksid; tal polnud tegelikult tegutsemiseks volitusi, nii et pole kuigi üllatav, et mässulised seda nõrkust ära kasutasid.

Lääs ei pööra Aafrikale piisavalt tähelepanu. Darfuri tragöödia ulatuslikkus ja meie poolt sellele osutatud tähelepanu ulatus on täiesti tasakaalustamata. Sõjaväelised operatsioonid Aafrikas on kõik väga head, kuid on olemas oht, et Aafrika muutub seda tüüpi missioonide katsepolügooniks. Kui EL siin mingeid operatsioone läbi viib, siis peavad ta relvajõud olema varustatud tugeva volituse, asjakohase relvastuse ja piisava inimjõuga. Ka missiooni pikkus peab sõltuma selle eesmärkidest.

Me ei tohi teiste selja taha peitu pugeda, vaid peame täitma oma kohustusi. See käib ka AMISe rahastamise ning logistilise ja sõjalise varustuse ja töötajaskonna toetamise kohta. Peale selle vajame me siiski igaühe poliitilist tahet ning mina arvan, et rahu Darfuris ja kogu Sudaanis on saavutatav üksnes koostöös Hiinaga.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ribeiro e Castro, fraktsiooniPPE-DE nimel. – Proua juhataja, olen ajakirjandusest lugenud: „Just pärast ramadaani õhtusöömaaja algust 29. septembril sisenes umbes 30 veokit, täidetud mõnesaja Sudaani mässulisega, Aafrika Liidu rahuvalvajate baasi perimeetrisse, mis asub Haskanita linnaservas, see on väike linn Lõuna-Darfuris, lahinguks valmisolevas provintsis Lääne-Sudaanis, kus pärast ülestõusu algust 2003. aastal on tapetud vähemalt 200 000, aga võib-olla ka 300 000 inimest.”

Umbes 100-mehelised väesalgad, enamus neist nigeerlased, võtsid vastu esmase rünnaku enne kindlustatud positsioonidele taganemist, ning nad jätkasid tulistamist öö läbi, kuni nende laskemoon otsa sai. Siis sai 10 meest surma. Vähemalt 40 põgenes ja peitis end põõsastikku. Ründajad kammisid maastiku läbi, enne kui Sudaani väed said võimaluse ellujäänud päästa. Nädal hiljem tehti maatasa Haskanita. Kui EL kahjustusi uuris, olid püsti veel vaid kool ja mošee. Arvatakse, et põgenes umbes 7000 inimest. Seejärel liikusid lahingud Muhajiriya linna, mida hoidsid kontrolli all Darfuri ülestõusnud. Paljud said surma.

Keegi ei tea, kes olid ründajad. Kahtlustatakse isegi Omar El Bashiri valitsust. Kuid need võivad muidugi olla ka ülestõusnud. Mida me teame on see, et sellised asjad jätkuvad, kuni meil jätkub rahvusvahelisi jõude, kellel on tõhusad volitused ja ka tõhusad vahendid nende teostamiseks. Sellest on kõik teadlikud ja nüüd olekski aeg lõpetada see peitusemäng Hartumi valitsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, sellele ülestõusnute vägede kohutavale rünnakule Aafrika Liidu missiooni vastu Sudaanis (AMIS) järgnes rida muid valitsusvägede kättemaksuakte kõigi külade vastu, mida arvati olevat mässuliste varjupaigaks, ning millega kaasnesid kohutavad kaotused tsiviilisikute alal.

Me peame mõistma, et Bashiri kliki genotsiidistrateegiaga Hartumis sobib Darfuri kogukondade ja mässuliste rühmituste jaotamine ja hävitamine, selleks et rahuläbirääkimised, näiteks sellised, mis peaksid algama sel nädalavahetusel Liibüas, kusagile välja ei viiks.

See kohutav rünnak ja järgnenud vägivald näitavad ka, kui põhimõtteliselt piiratud on Darfuris asuvad üle-aafrikalised relvajõud, näiteks AMIS. Seetõttu on ka väga oluline, et Aafrika Liidu/ÜRO hübriidoperatsioon Darfuris (UNAMID), mis peab jaanuari alguseks saavutatud olema, saab selleks ajaks tegelikult alles täies jõus ja mahus tegevusvalmis.

Niisuguses kontekstis on väga häiriv, et Aafrika Liidu komisjoni esimees härra Konaré on nõudnud üle-aafrikalisi jõude, keeldudes ÜRO Julgeolekunõukogu otsuse vastaselt isegi Uruguay, Tai ja Norra pakutud integreerumisest UNAMIDi ning kajastades sel moel kliki manöövreid Hartumis.

Samuti on häiriv, et Euroopa Liit, USA ja muud rikkad riigid on läbi kukkunud oma püüdlustes pakkuda kiiret ja täielikku toetust, mida nad peaksid selle missiooni läbiviimiseks andma, nimelt pakkudes finantstoetust ning muid logistilisi ja militaarseid vahendeid, mida see toimimiseks vajab. Isegi Tšaadi missioon on väga palju edasi lükkunud, see aga pidi olema väga „pakiline”.

Ja lõpuks, härra Bashirile tuleb korraldada väga pidulik vastuvõtt Lissabonis: mitte ainult härra Mugabele. Ma loodan, et Euroopa Liidu ametiasutused, komisjon, eesistujariik ja liikmesriigid ei las käest võimalust ka tegelikult edastada talle see tohutu vastutus, mis ta ühel päeval Haagi toob.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (SV) Kõigepealt lähevad meie mõtted praegu poegadele, vendadele ja armastatud inimestele, kes brutaalse rünnaku tõttu AMISe jõududele nüüd puudu on. Need inimesed surid, püüdes aidata oma kaasinimesi naaberriigis. Paljud on haavatud siin esineva vägivalla, vägistamise, tapmise ja äärmise vaesuse tõttu. Kui palju kordi me oleme siin seisnud ja sellest rääkinud? Kui palju kordi me oleme nõudnud, et valitsus või keegi teine meetmeid võtaks? Lubage mul teile meenutada, et iga valitsuse keskne ülesanne on kaitsta tsiviilelanikkonna inimõigusi. See valitsus pole seda kogu oma karjääri vältel kunagi püüdnudki. Peame siiski oma pettumuses kannatlikud olema, sest ainult pikaajaline majanduslik ja poliitiline toetus neile, kes üritavad konflikti lahendada, on see, mida me teha saame. Me ei tohi oma majanduslikke huve täielikult ignoreerida. Mõnikord on need meie oma naftakompaniid, kes tegelikult teatavaid rühmitusi toetavad, kaudselt või otseselt. Peame tegelema ka sellega. Tõsine vastutus lasub valitsusel ja me peame jätkuvalt nõudmisi esitama. Olen täiesti nõus oma kolleegi Raül Romevaga, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peab saama vaba juurdepääsu materjalidele ning ka täieliku juurdlusõiguse, nii et selle haavatud maa elanikud võiksid juba varsti õiglust nautida. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, kui iiri sõdurid Tšaadi läksid, et kaitsta naaberriigist Sudaanist tulnud põgenikke, sain ma taas piinarikka meenutuse, et see Sudaani genotsiidi tragöödia aina jätkub päev-päevalt ning lõppu ei paistagi. Ma õnnitlen selle taunimisväärse vägivaldse liikumise puhul, sellise Sudaani missiooni ÜRO ja AL toetamise puhul. „Me peame moodustama ühisrinde”, soovitatakse; ja kuigi ma seda ettepanekut väga tervitan, ei suuda ma näha, mismoodi see võiks teoks saada. Näete ju isegi, et ÜRO on sel teemal eri arvamustel.

Jõupingutusi saab siiani teha üksnes Hiinaga, kes on otsustav liige, kuid jätkab konflikti ülalhoidmist ja pikendamist, varustades seda piirkonda relvadega. Taas kord peame näpuga näitama Hiinale, kes on Hartumi valitsuse peamine relvadega varustaja. Hiina vahetab hiina relvi sudaani nafta vastu ning pole tarvis erilist raketiteadust, et näha, et see on üks peamisi mooduseid olemasolevakonflikti säilitamiseks.

Me ei tohiks aktsepteerida Hiina relvaekspordi poliitika jätkumist salaja. Beijing ei avalda relvaekspordi kohta välismaale mingit teavet ning pole ka esitanud andmeid ÜRO tavapäraste relvade registrisse viimase kaheksa aasta jooksul. Hiina relvaeksport – sealhulgas selle osa, mida kirjeldati minut tagasi – arvatakse olevat USA käsutuses 2 miljardiks aastaks, see vastutustundetus, millega nad tegutsevad, tuleks küsimuse alla võtta.

Kui selle küsimusega jätkuvalt ei tegelda, pole see ainult Sudaan, kes kannatab. Hiina relvi võib leida Austraaliast, Malaisiast, Taist, Lõuna-Aafrikast; korrapärased tarned toimuvad Birmasse ja Nepali. Nii et lõppkokkuvõttes palun ma parlamendil tegutseda Hiinat hukka mõistes tema rolli pärast Sudaani rahva genotsiidis. Kuna kõik see on sama hästi ka rahu ja ÜRO osa toetamiseks, aga me peame seda tegema aktiivselt – kui me ei tee, siis tekib oht Sudaani rahva kannatuste suurendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen, fraktsiooni ITS nimel. – (NL) Härra juhataja, muidugi on kümne Aafrika rahuvalvesõdurisõduri surm Darfuris järjekordne traagiline juhtum. See parlament siin on aastaid väljendanud oma muret piirkonnas toimuva pärast.

Mul on siiski kahju, et oleme taas kord käest lasknud võimaluse tõsta küsimust Hiina vastutuse ja jubeda rolli üle selles küsimuses, sest tuleb muidugi jälle öelda, et otsides Aafrikas võimalust mõjukaks muutuda, on Hiina endale sõjast laastatud Sudaanis hukutava rolli võtnud. Ta teeb seda Darfuris tapetud ohvrite kulul ning nüüd kaudselt ka olukorda stabiliseerida aidanud sõdurite vere arvelt.

Nende kahtlaste investeeringutega on hiinlased teinud tohutu panuse siin valitseva režiimi sõjalistesse pingutustesse. Euroopa peab lihtsalt mõistma, et mida tugevamaks Hiina Aafrikas muutub, seda vähem mõju on meie läänelikul sõnumil demokraatiast, vabadusest ja headest valitsemistavadest. Siiski on Hiina Euroopa jaoks liiga tähtis kaubanduspartner ning jutte inimõigustest ja demokraatiast on liiga sageli edasi lükatud, kui päevakorda tuleb tegelik poliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). - Proua juhataja, ma rõhutan tugevalt 10 Aafrika Liidu rahuvalvaja tapmist 30. septembril 2007 Haskanita kindlakstegemata vägede poolt Lõuna-Darfuris. Vähemalt kaheksa muud Aafrika Liidu töötajat Sudaani misjonis (AMIS) said tõsiselt vigastada ning 40 on ikka veel kadunud. Ma innustan Sudaani valitsust selle rünnaku sõltumatu uuringuga täielikku koostööd tegema ning kõik selle eest vastutavad isikud seaduse ette vastutust kandma tooma.

Need surmad meenutavad selles piirkonnas valitseva julgeolekuolukorra raskust. Kahjuks pole seal hetkel rahu, mida hoida, kuid sellest hoolimata on rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas ÜROl ja Euroopa Liidul vastutus aidata selles piirkonnas julgeolekut kindlustada, nii et võimalikult lähedases tulevikus saaks seal rahu valitseda.

Euroopa Liidu missioon Tšaadis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Darfuri piiril peab olema kindel ka juhuslike juhtumite suhtes. Keegi pole öelnud, et see peaks mingi kerge ülesanne olema. On eluliselt tähtis, et ELi liikmesriigid koondaksid oma finantsilise, logistilise ja tehnilise toetuse iiri, prantsuse, belgia, poola ja muudele vägedele, mis moodustavad osa sellest missioonist. Me ei saa lubada, et meie väed oleksid viletsalt varustatud, nagu ümberpiiratud AMIS. Kui saadame oma väed vaenulikku keskkonda, peame neile andma vahendid enda kaitsmiseks. See ELi missioon peab saama tugeva jõukasutusliku volituse, viidates ELi harta VII peatükile, ning sõjaväelasi tuleb julgustada seda kasutama. Rahuvalve on üks õilsamaid elukutseid ning on väga traagiline, kui rahuvalvaja teiste elusid kaitstes kaotab oma elu.

Sellepärast ongi meil tarvis jätkata survet erinevatele parteidele…

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Darfuris 2003. aastast peale toimunud konflikt on end näidanud meie aja suurima humanitaarse katastroofina. Etnilise puhastuse ja pogrommide tagajärjel on kaotanud elu kakssada tuhat inimest ning veel kaks ja pool miljonit on ümber asustatud. Miljonid põgenikud elavad hirmus, mida võiks tuua homne päev, ning neid kaitseb kõigest seitse tuhat viletsalt relvastatud Aafrika Liidu rahuvalvajat, kes muutuvad aina enam sihtmärgiks veristele rünnakutele, nagu toimus eelmise aasta septembris Haskanitas.

Selle piirkonna olukord halveneb dramaatiliselt ning humanitaarsete rahuorganisatsioonide esindajad langevad inimröövide ohvriks. Sellises olukorras on tähtis tegutseda võimalikult kiiresti, et lükata liikvele ÜRO ja Aafrika Liidu ühismissioon, millel on nüüd leping Sudaani valitsusega, ning millel peab olema tugev tegevusluba, mis võimaldab tsiviilelanikkonnale täielikku kaitset pakkuda. Missioonil peab olema piisav hulk sõdureid ning piisav hulk varustust ja varusid. Euroopa Liit, ÜRO ja Aafrika Liit peavad tegema ühiseid jõupingutusi, et uuendada rahutoiminguid Darfuris ning aidata jõuda õiglase ja kestva lepinguni, millele kõik huvitatud osalised alla kirjutaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, meie kui Euroopa Komisjoni liikmed mõistame koos Euroopa Parlamendiga tugevasti hukka Aafrika Liidu rahuvalvajate tapmise Haskanitas ja muud viimase aasta jooksul toimunud intsidendid, ning muidugi fakti, et paljud inimesed on ikka veel kadunud.

Me ei peaks teesklema, et isegi veel suuremad rahuvalvejõud, kes ülesande praeguselt Aafrika Liidu misjonilt (AMIS) üle võtavad, oleksid suutelised end kerge vaevaga kaitsma, et tagada Euroopa Komisjoni ja paljude muude doonorite toetatud laialdase humanitaaroperatsiooni kaitsmine ning hoida rahu, kui seal tegelikult polegi rahu, mida hoida. See ongi küsimus.

Me tunnistame Sudaani valitsuse nõusolekut ÜRO rahuvalvevägede viibimiseks Sudaani pinnal. Samuti nagu muu rahvusvaheline üldsus, kavatseme me valitsuse sõnu uskuda. Me tervitame valitsuse kavatsust kuulutada välja vaenutegevuse kokkuleppe allkirjastamine, mille läbirääkimised lõppesid 27. oktoobril Liibüas, kuigi valitsus peab muidugi sellest kaugemale minema. Euroopa Komisjon kutsub Sudaani valitsust üles ka tähendusrikkalt alustama läbirääkimisi, mille eesmärk on võimu ja jõukuse võrdne jagamine Darfuris. Me ühineme ülejäänud Euroopa Liiduga, kutsudes mässulisi liikumisi endid üles tegema lõppu tapmistele ja banditismile, mis nende olukorda halvendavad. Me kutsume neid üles ka kõigest südamest osalema Sirte läbirääkimistel.

Selle tipuks, nagu te teate, annab ÜRO Julgeolekunõukogu 25. septembril vastuvõetud määrus 1778 rahvusvahelisele mitmemõõtmelisele jõule õiguse aidata kaasa olukorra stabiliseerimisele Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas ning tagada seeläbi kohaliku tsiviilelanikkonna, põgenike ja ümberasustatud julgeolek ning stabiliseerida olukorda Sudaanis.

Sel alusel otsustasid üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu 15. oktoobril saata ajutised Euroopa relvajõud 3000 isiku ulatuses EUFORi Tšaadi, nagu me seda nimetame, et ÜRO kontingenti lühiajaliselt toetada ja täiendada. Võttes arvesse Darfuri kriisi piirkondlikku ulatust ja mil määral see on vastavuses selle uue EUFORi Tšaadi missiooniga ning Sudaani UNAMIDi paralleeliks oleva ÜRO politseimisjoni alustamisega, arvan ma, et väga otsustav samm Darfuri olukorra rahuldava lahenduse saavutamiseks hõlmab ka Tšaadis kodunenud Sudaani põgenike vabatahtlikku tagasipöördumist. Võin teile öelda, et praegusel hetkel väljendab üks iiri kindral siin oma arvamust ja ütleb, millal täpselt tuleks EUFOR käivitada.

Kuid Sudaani küsimuse enda juurde tagasi pöördudes lubage mul öelda, et usume kindlalt, et Sudaani tulevik peitub jõukuse ja võimu jagamises, föderaalvalitsuses ja föderaalkorralduses. Sel põhjusel jõudsidki valitsus ja mässulised 2005. aasta jaanuaris Naivashas kokkuleppele, kui allkirjastati üldine rahukokkulepe, mis lõpetas kümneid aastaid kestnud kodusõja põhja ja lõuna vahel. Rahvusvaheline kogukond peab seda üldist rahukokkulepet kindlalt toetama. Sest see on leping, mis tehakse selleks, et see kaua vastu peaks – jah, praegu on sellega raskusi, aga need raskused ei pea olema igavesed – see demonstreerib jõuliselt, et samasuguseid lepinguid saab Darfuris jätkuvalt sõlmida.

Niisiis, kuigi me toetame jätkuvalt ka Euroopa Arengufondi taastamisüritusi Lõuna-Sudaanis ning kogu riigi pikaajalist tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut, toetame me kindlalt üldist rahukokkulepet. Me toetame ka Sudaani ELi eriesindaja jõupingutusi Darfuris rahu saavutada ning seisame koos muude annetajatega valvel selle eest, et rahu märgid, näiteks Darfuri rehabiliteerimise ja taastamise kujul, järgneksid kohe uuendatud rahukokkuleppe kannul.

Me arvame, et see tuleb kasuks kõigile osalistele – valitsusele, Darfuri mässulistele, Somaali poolsaare riikidele ja rahvusvahelisele üldsusele – et Sudaan püsib ühtsena. Ükskõik, kui pikad ja aeg-ajalt lootusetud need Sirte läbirääkimised ka olla võivad, ma arvan, et peame Sudaani rahu poolt olema. Selle riigi ühtseks jäämine on meie võimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelude lõppu, hääletuste ajal – mis tegelikult ongi järgmine päevakorrapunkt.

 
  

(1)Vt protokoll.


14. Hääletused
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Tulemuste ja hääletuse muude üksikasjadega tutvumiseks vt protokoll)

 

14.1. Iraan (hääletus)
  

- Resolutsioon: Iraan (RC B6-0406/2007)

- Enne hääletust lõike 15 üle

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). - Proua juhataja, ma palun teie ning ka oma kolleegide leebust viimasel hetkel esitatud suulise muudatusettepaneku puhul, võttes arvesse, et saime äsja teada tuntud inimõiguste eest võitleja arreteerimisest Iraanis. Lõikele 15 tuleb muudatusena lisada järgmine lause: „Mõista hukka inimõiguste eest võitleja doktor Sohrab Razzaghi arreteerimine 24. oktoobril 2007 ning nõuda tema viivitamatut ja tingimusetut vabastamist”.’

Olen juba rääkinud enamiku teiste fraktsioonidega ja nad on andnud nõusoleku.

 
  
  

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga)

 

14.2. Pakistan (hääletus)
  

- Resolutsioon: Pakistan (RC B6-0409/2007)

 

14.3. Sudaan: Aafrika Liidu rahuvalvajate mõrvamine (hääletus)
  

- Resolutsioon: Sudaan: Aafrika Liidu rahuvalvajate mõrvamine (RC B6-0408/2007) )

 

14.4. Äriühinguõigus (hääletus)
  

Resolutsiooni ettepanek: Komisjoni avaldus äriühinguõiguse kohta (B6-0399/2007)

 

15. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

16. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll)

17. Esitamistähtaeg (vt protokoll)

18. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

19. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

20. Istungil vastu võetud tekstide edastamine (vt protokoll)

21. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

22. Istungjärgu vaheaeg
MPphoto
 
 

  Juhataja . – Kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungjärgu vaheaja.

(Istung lõpetati kell 16.35)

 

LISA (kirjalikud vastused)
KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Alljärgnevate vastuste eest vastutab ainuisikuliselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik)
Küsimus nr 18, mille on esitanud Justas Vincas Paleckis (H-0725/07)
 Teema: ELi välispoliitika energia alal
 

Euroopa välispoliitika ja Euroopa energiavarustuskindluse alane poliitika on muutumas järjest enam lahutamatuks. Euroopa Parlament nõuab oma raportis, mis käsitleb ühist välispoliitikat energia alal, institutsioonilisi reforme ja ELi solidaarsusmehhanismi loomist. Selle mehhanismiga tagataks muu hulgas, et liikmesriikide energiaettevõtetel on energiatarnete katkemise korral ühesugune juurdepääs energiareservidele. Tegu on keeruka ettevõtmisega. See nõuab kolmepoolset kokkulepet komisjoni, riikide valitsuste ja energiaettevõtete vahel.

Kas nõukogu toetab parlamendi ettepanekuid? Kuidas kavandab nõukogu liikmesriikide ühise lähenemisviisi väljatöötamist energiat käsitleva välispoliitika alal?

Kuidas saab parandada Euroopa naabruspoliitika, Kesk-Aasia strateegia, Bakuu algatuse ja algatuse „Musta mere sünergia” vahelisi seoseid, pidades silmas energiaalase koostöö tugevdamist tootjariikidega?

Kuidas kavatseb nõukogu kiirendada ELi energiasaarte (Läänemere piirkond) integreerimist ühisesse ELi energiavõrgustikku?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Ühise lähenemisviisi väljatöötamine energiat käsitleva välispoliitika alal on prioriteediks ja seda tuleb kiirendada.

Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta märtsis heaks kiidetud rahvusvahelise energiapoliitika prioriteedid, eriti suhted tootjariikidega, hõlmavad ELi suhete tihendamist Kesk-Aasiaga, Kaspia mere ja Musta mere piirkonnaga, kusjuures silmas peetakse allikate ja tarneteede suuremat hajutatust ning energiat puudutavate suhete tugevdamist Alžeeria, Egiptuse ja teiste tootjariikidega Mashreqi/Maghrebi piirkonnas.

Selle energiaalase välispoliitika juhtpõhimõtted, turgude toimimine ja hajutamine, on üksikasjalikult määratletud komisjoni/peasekretäri/kõrge esindaja ühisdokumendis pealkirjaga „Välispoliitika Euroopa energiaalaste huvide kaitsmiseks”, mille Euroopa Ülemkogu 2006. aasta juunis heaks kiitis.

Euroopa energiavarustuskindlus on veel üks prioriteetseid tegevusvaldkondi lisaks neile, mis Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis heaks kiitis: ühest küljest tuleb tarnekindlust suurendada ühisturu raamistikku jäävate meetmetega, nagu uute elektrienergiajaamade hõlbustatud integreerimine kõiki liikmesriike hõlmavasse elektrivõrgustikku, parandatud piirkondlik piiriülene kauplemine ja meetmed piirkondliku energiaalase koostöö arengu kiirendamiseks, lahendades samas äärealadel paiknevate energiaturgude probleemid ja hõlbustades piirkondlike turgude integreerimist ELi siseturule.

Euroopa Ülemkogu rõhutas lisaks vajadust tõsta liikmesriikide solidaarsuse vaimus esile tarnekindlust, töötades vastastikuse koostöö põhjal välja tõhusamad kriisile reageerimise mehhanismid ja arendades olemasolevaid mehhanisme. Need juba töötavad mehhanismid loodi eelkõige nõukogu direktiiviga, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid (2004/67/EÜ), ja otsusega 1364/2006 üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta. Nõukogu soovib lisaks mainida näiteks hiljutist direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, ning vastavate määruste muutmise ettepanekut, mille esitas komisjon. Nõukogu pöörab nende ettepanekute analüüsimisele suurt tähelepanu ja ootab, et EP esitab kiiresti oma arvamuse, tagades sellega nende kiire vastuvõtmise.

 

Küsimus nr 19, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0727/07)
 Teema: Vahetuskursipoliitika ja valuuta kallinemine
 

Kas nõukogule valmistab muret praeguse vahetuskursi kahjulik mõju, eriti seoses euro kallinemisega peamiste kaubanduspartnerite valuuta suhtes, ning milliseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta vahetuskursipoliitikaga seotud kohustuste osas?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei ole arutanud muutusi vahetuskurssides euro või nende liikmesriikide valuutade suhtes, kes ei ole eurot kasutusele võtnud.

Mida eurorühm oma 8. oktoobri kohtumisel arutas, olid vahetuskursi muutused kolmandates riikides, see on küsimus, mille suhtes eurorühm on oma seisukoha teatavaks teinud:

areneva majandusega riigid, kellel on jooksevkonto ülejääk, peaksid laskma oma valuuta tegelikul vahetuskursil vabalt kohaneda – eriti Hiina;

märgiti, et Ameerika Ühendriikide ametiasutused on kinnitanud, et tugev dollar on nende huvides;

mis puutub Jaapani majanduse tervenemisse, mis tundub olema jätkusuutlik, siis loodetakse, et turud peavad seda tõsiasja meeles.

Kokkuvõtteks kinnitas eurorühm, et valuutaturgude ülearune volatiilsus ei ole majanduskasvu jaoks soovitav ja et valuutakursid peaksid kajastama majanduse põhinäitajaid.

Seoses sellega tuleks samuti meeles pidada, et samas teatises rõhutas eurorühm taas, et ta hindab seda, kuidas euroala on mänginud oma rolli, vähendades vähehaaval ülemaailmset tasakaalustamatust.

Hiljutisel G7 rahandusministrite kohtumisel teavitasime me oma G7 partnereid eurorühma seisukohast – sealhulgas arvamusest, et Hiina peab lubama oma tõhusa vahetuskursi kiiret tõusu.

 

Küsimus nr 20, mille on esitanud Brian Crowley (H-0728/07)
 Teema: Rahukaitsemissioon Tšaadis
 

Kas nõukogu saab teha avalduse, kirjeldades uut poliitilist olukorda Tšaadis, ning samuti avaldada, millised ELi liikmesriigid aitavad kaasa rahukaitsemissioonile ja saadavad oma väed Tšaadi?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogul oli hea meel, et 82 Tšaadi poliitilist parteid, nii enamus- kui opositsiooniparteid, allkirjastasid 13. augustil globaalse poliitilise kokkuleppe, mille eesmärk on tugevdada demokraatlikku protsessi Tšaadis. Kokkulepe on tähtis samm demokraatliku protsessi konsolideerimise suunas riigis. EL, kes allkirjastas kokkuleppe vaatleja staatuses, andis läbirääkimistele oma toetuse ilma protsessi sekkumata ning osaleb vahendajana toetus- ja korravalvekomitees, mis asutati kokkuleppe teel eesmärgiga tagada kehtestatud sätete rakendamine. EL jätkab Tšaadi valimisprotsessi reformi toetamist eesmärgiga pidada Tšaadis 2009. aasta lõpus vabad ja õiglased valimised. Olukorda Tšaadis käsitleti ka 2007. aasta 15. ja 16. oktoobri nõukogu järeldustes.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 25. septembri resolutsiooni 1778 (07) ühehäälne heakskiitmine muutis võimalikuks mitmemõõtmelise ÜRO kohaloleku Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas, sealhulgas ELi sõjalise operatsiooni. 2007. aasta 15. oktoobril kiitis nõukogu heaks ühise tegutsemise seoses Euroopa Liidu sõjalise operatsiooniga Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis, nimetuse all EUFOR Tchad/CAF. Kõnealune operatsioon viiakse läbi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames eesmärgiga aidata kaitsta ohus olevaid tsiviilisikuid, eelkõige põgenikke ja ümberasustatud isikuid, hõlbustada humanitaarabi, aidata kaasa ümberasustatud isikute jaoks tingimuste loomisele vabatahtlikult päritolukohta naasmiseks ning aidata tagada ÜRO ja sellega seotud personali julgeolekut ja liikumisvabadust. Tuleb rõhutada, et selle missiooni läbiviimine jääb laiema ELi sekkumise raamesse piirkondlike aspektide lahendamisel Sudaani kriisis.

Mitmed ELi riigid, nende hulgas Prantsusmaa, Iirimaa, Poola, Rootsi, Austria, Belgia, Hispaania, Kreeka ja Soome, on mitteametlikult teatanud, et nad kavatsevad operatsiooni tarvis relvajõudusid saata. Vägede moodustamise tavapärase protsessiga alustatakse peatselt.

 

Küsimus nr 21, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0730/07)
 Teema: Iraagi pagulased Süürias ja Jordaanias
 

Kas nõukogu saab teha avalduse, kirjeldades, kuidas ta kavatseb aidata Süüria ja Jordaania valitsusel lahendada ligikaudu 2 miljoni Iraagi pagulase probleemi, kes on saabunud kõnealusesse kahte riiki viimase 18 kuu jooksul?

 
 

Küsimus nr 29, mille on esitanud Paulo Casaca (H-0751/07)
 Teema: Iraagi humanitaarkatastroofi mõju Jordaaniale
 

Jordaania ülikooli strateegiliste uuringute keskus avaldas hiljuti töö pealkirjaga „Iraagi sõja mõju Jordaania majanduskasvule ja inflatsioonile”, milles antud hinnangu kohaselt on Iraagi pagulaste arv Jordaanias üle miljoni ja milles märgitakse Euroopa solidaarsuse puudumist Iraagi humanitaarkatastroofi hävitava mõju suhtes Jordaaniale.

Kas nõukogu ei arva, et tal on ELi väärtuste ja oma huvide seisukohalt kohustus koostada hädaabiplaan nende riikide aitamiseks, keda Iraagi humanitaarkatastroof mõjutab praegu kõige otsesemalt – need on Liibanon, Egiptus ja eelkõige Jordaania ning Süüria?

Kas nõukogu ei arva, et kui ta ei tegutse, ei ole see ainult ebainimlik, vaid ka Euroopa huvidega vastuolus?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu jälgib olukorra muutumist Jordaanias ja Süürias väga teraselt.

Komisjon eraldas 10,2 miljonit eurot, et aidata rahuldada Iraagi humanitaarkriisi tekitatud vajadusi. Ligi 4 miljonit eurot sellest kasutatakse Iraagis kannatavate inimeste aitamiseks. Suurem osa ülejäänud 6 miljonist eurost kasutatakse Jordaanias ja Süürias peamistele tervishoiuteenustele ja haridusele kõige kaitsetumate rühmade jaoks, samuti toidu ja esmatähtsate majapidamistarvete suunatud jaotamisele nendes riikides.

Nõukogu on täielikult teadlik Euroopa Parlamendis käesoleva aasta 12. juulil heaks kiidetud resolutsioonist Iraagi pagulaste humanitaarolukorra kohta. Praegu kaalutakse muid abi osutamise võimalusi Jordaaniale ja Süüriale.

Lisaks sellele eraldati 2006. aastal 10 miljonit eurot, mis suunati Iraagi ülesehitamise fondi kaudu ja mille eesmärk oli aidata ümberasustatud isikuid Iraagis.

 

Küsimus nr 22, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0732/07)
 Teema: Lissaboni tegevuskava rakendamine uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas
 

Kas nõukogu saab teha avalduse, kirjeldades, milliseid algatusi Euroopa Liit järgib, et suurendada oluliselt kulusid uurimis- ja arendustegevuse projektidele? Kas nõukogu nõustub, et see on oluline poliitiline küsimus, mida tuleb käsitleda, et Euroopa Liit suudaks edukalt täita Lissaboni tegevuskavas sätestatud eesmärgid?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on alati öelnud, et uurimistöösse, arendustegevusse ja innovatsiooniprojektidesse suuremas ulatuses investeerimine on elulise tähtsusega Lissaboni strateegia raames kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu ning tema peamiste rahvusvaheliste konkurentide vahelise tühimiku likvideerimiseks.

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kohaselt, mille rahastamist suurendati oluliselt võrreldes eelmise programmiperioodiga, käivitati mitmesugused algatused eesmärgiga parandada uurimistegevuste ja kavade koordineerimist. Need hõlmavad Euroopa tehnoloogiaplatvorme, mille kaudu tööstus ja muud huvitatud osapooled töötavad välja ühised pikaajalised perspektiivid ja strateegilised uurimiskavad ettevõtetele huvi pakkuvates valdkondades, ning altpoolt üles ERA-Net kava, milles toetatakse riiklike ja piirkondlike kavade koordineerimist.

Nõukogu püüab nüüd eelkõige saavutada kiire kokkuleppe neljast määrusest esimese heakskiitmise suhtes, mis käsitlevad ühiseid tehnoloogiaalgatusi: ARTEMIS (manussüsteemid), IMI (innovaatiliste ravimite algatused), Clean Sky (lennundus ja õhutransport) ja ENIAC (nanoelektrilised tehnoloogiad). Nõukogu kutsus lisaks komisjoni nii ruttu kui võimalik esitama ülejäänud ühised tehnoloogiaalgatused, mis on määratletud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammis „Koostöö”, ning kordas selliste algatuste avatud ja läbipaistva haldamise tähtsust.

 

Küsimus nr 23, mille on esitanud Liam Aylward (H-0734/07)
 Teema: Kosovo tulevik
 

Kas nõukogu saab teha enne aasta lõppu avalduse, milles kirjeldab Kosovo tulevikku käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe väljavaateid?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu kinnitas 18. juunil 2007. aastal oma seisukohta, et ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari laiahaardeline ettepanek rajas aluse Kosovo küsimuse lahendamiseks ÜRO Julgeolekunõukogu uue resolutsiooni abil. Selles tõsteti esile vajadust leida kiiresti lahendus Kosovo staatuse küsimusele, mis oli kesksel kohal demokraatliku ja mitmerahvuselise Kosovo alusena, kes järgib õigusriigi põhimõtet, ning samuti piirkondliku stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks. Nõukogu rõhutas lisaks, et EL oli valmis mängima olulist rolli staatuse määratlemise rakendamises.

Ummikseisu tõttu küsimuse osas ÜRO Julgeolekunõukogus on kõnelused praegu peatatud. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tervitas 1. augusti avalduses kontaktrühma algatust pidada Priština ja Belgradi vahel uusi kõnelusi, mida juhiks ELi, Venemaa Föderatsiooni ja Ühendriike esindav kolmik. ÜRO peasekretär palus kontaktrühmal talle 10. detsembriks aru anda. 29. juulil nimetas peasekretär/kõrge esindaja Javier Solana suursaadik Wolfgang Ischingeri ELi esindajaks kolmikus.

Kolmik alustas tööd augustis ja on pärast seda osapooltega mitmel korral konstruktiivses õhkkonnas kohtunud. Esimene otsekohtumiste voor Priština ja Belgradi delegatsiooni vahel toimus 28. septembril New Yorgis. 14. ja 22. oktoobril toimus veel kaks otseste ja kaudsete kohtumiste vooru. Osapooled on siiani jäänud oma diametraalselt vastandlike seisukohtade juurde Kososvo staatuse küsimuses. Järgmised läbirääkimiste voorud osapooltega toimuvad novembris.

Nõukogu väljendas 15. oktoobril 2007 oma täielikku toetust kolmiku protsessile ja ELi esindajale suursaadik Ischingerile. Ta tervitas kõneluste esimese vooru kiiret tempot ja konstruktiivset õhkkonda. Märkides, et kolmiku protsess lõpetatakse kontaktrühma raportiga ÜRO peasekretärile 10. detsembriks, nõudis nõukogu tungivalt, et kaks osapoolt pühenduksid täielikult järelejäänud kõneluste voorudele ja vastaksid konstruktiivselt, julgelt ja kompromissi vaimus, ning teeksid kõik pingutused, et tagada läbirääkimiste tulemusel leitav lahendus Kosovo staatuse osas.

Pärast kolmiku protsessi lõppemist esitab ÜRO peasekretär ÜRO Julgeolekunõukogule raporti tulemuste kohta.

Praegu oleks liiga vara püüda ära arvata nende protsesside tulemusi.

 

Küsimus nr 24, mille on esitanud Jim Higgins (H-0736/07)
 Teema: Ohustatud liigid
 

Praegu on Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu punasesse raamatusse kantud 41 415 liiki, millest 16 306 on väljasuremisohus (möödunud aastal tõusis see arv 16 118ni). Väljasuremisohus liike on nüüd 785 ja 65 liiki elab ainult vangistuses või loomaaedades.

Kas nõukogu saaks rõhutada poliitilisi meetmeid, mida praegu võetakse, ning kavasid, mida kavatsetakse tulevikus täita, et ennetada ohustatud loomade väljasuremist ning jätta need ohustatud liikide nimekirjast välja ohutumale tasemele, tingimusel et vaatamata eelnenud kohustustele jätkatakse poliitiliste meetmete võtmist?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu jagab austatud parlamendiliikme muret seoses jätkuva bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemisega ELis ja ülemaailmsel tasandil ning nõustub, et jõupingutusi selle suundumuse peatamiseks tuleb koordineerida ja tugevdada kõige kiiremas korras, võttes arvesse eelkõige lühikest ajavahemikku, mis on jäänud 2010. aasta kohustuste täitmiseni. Nagu austatud parlamendiliige teab, seadis 2001. aastal Göteborgis toimunud Euroopa Ülemkogu eesmärgi peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010. Lisaks võttis EL ülemaailmse eesmärgi vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise protsenti aastaks 2010.

Ühenduse tasandil on looduskaitset käsitlevad õigusaktid olnud tavapäraselt keskkonnapoliitika keskmes, näit elupaikade direktiiv (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ(1)) ja linnudirektiiv (nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ(2)) koos CITESi määrusega (nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97(3)), mis on seotud looduslike looma- ja taimeliikide kaitsega. Austatud parlamendiliige on kahtlemata teadlik, et praegu käsitletakse keskkonnaküsimusi EÜ asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud menetluse kohaselt, mis tähendab, et Euroopa Parlament on kaasseadusandja rollis. Samal ajal ei saa kaitstavad loodusalad eraldatuses püsima jääda ja areneda. Nõukogu nõudis seega tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid veelgi bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste alaste järelduste integreerimist muude poliitikavaldkondade poliitikatesse ja kavadesse ning kasutaksid põllumajanduse, maaelu arengu, metsanduse ja kalanduse poliitikaga pakutavaid võimalusi.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitsel on nõukogu poliitikakavas esmane roll. Nõukogu nõudis möödunud aasta detsembris komisjoni „ELi tegevuskava aastani 2010 ja pärast seda” kiiret rakendamist. Selles tegevuskavas määratletakse poliitikavaldkonnad ja vastavad eesmärgid ning tugimeetmed, mida kajastatakse erieesmärkides ja konkreetsetes meetmetes.

Nõukogu on jätkuvalt rõhutanud vajadust kindlustada kõige tähtsamad elupaigad ja liigid ning on komisjoni kutsunud üles alustama teadusliku analüüsi tegemist liikide kohta ja järelikult ka elupaikade direktiivi lisades loetletud elupaikade kohta. Elupaikade direktiivi alusel liikmesriikide aruannete uurimine võib samuti näidata, kas konkreetsete liikide ohustatuse tase on vaja uuesti läbi vaadata. Austatud parlamendiliikmel soovitatakse edasise teabe jaoks selle protsessi kohta konsulteerida otse komisjoniga.

Ülemaailmsel tasandil on EL bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel juhtiv jõud ja teeb kõik endast sõltuva, et kohaldada mitmepoolseld keskkonnalepinguld, nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon(CBD), ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) ja rändliikide kaitse konventsioon (CMS). ELi riigid võtsid esmase rolli ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni osapoolte 14. konverentsil, mille Madalmaad 2007. aasta juunis Haagis korraldasid. Nõukogu on nüüd algatanud ettevalmistavad tööd bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 9. konverentsi kohtumiseks, mis peetakse 2008. aasta mais Bonnis, eesmärgiga tagada, et EL mängib aktiivset ja konstruktiivset rolli. Sellele lisaks võtavad ELi riigid rändliikide kaitse konventsiooni kaudu samuti osa Šotimaal toimuvast kohtumisest Aafrika, Euroopa ja Aasia esindajatega (22.–25. oktoobril 2007), et edendada uue võimaliku kokkuleppe sõlmimist ränd-röövlindude kaitseks.

Lõpetuseks juhatab Portugal Lissabonis 12.–13. novembril 2007 koostöös Ülemaailmse Looduskaitse Liiduga tähtsat osapoolte konverentsi ettevõtluse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta. Eesmärk on rajada ettevõtetega partnerlused bioloogilise mitmekesisuse kaitseks, mis on tähtis ka uute ja innovaatiliste rahastamisallikate kaasamiseks.

 
 

(1)EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50.
(2)EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1–18.
(3)EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1–69.

 

Küsimus nr 25, mille on esitanud Borut Pahor (H-0739/07)
 Teema: Horvaatia ühepoolne otsus kuulutada välja ökoloogiline ja kalapüügikohtade kaitsetsoon
 

Kuidas nõukogu vastab, kui Horvaatia viib 2007. aasta lõpus ellu oma ühepoolse otsuse rajada ökoloogiline ja kalapüügikohtade kaitsetsoon, mille jõustumist kavandatakse 1. jaanuariks 2008?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu täheldas murega Horvaatia parlamendi otsust alustada ökoloogilise ja kalapüügikohtade kaitsetsooni kohaldamist 1. jaanuaril 2008. See otsus on vastuolus Euroopa Ülemkogu 2004. aasta 17. ja 18. juuni järeldustega, kus nõukogu märkis ära Horvaatia otsuse mitte kohaldada ELi liikmesriikide suhtes ökoloogilise ja kalapüügikohtade kaitsetsooni ühtegi aspekti, ning tervitas Itaalia, Sloveenia ja Horvaatia kolmepoolsetel läbirääkimistel Brüsselis 4. juunil 2004 saavutatud kokkulepet. Läbirääkimiste raamistik nõuab samuti, et Horvaatia võtaks täielikult arvesse 2004. aasta 17. ja 18. juuni järeldusi.

Huvitatud osapoolte kohtumised eesmärgiga saavutada rahuldav lahendus ei ole olnud viljakad. EL on Horvaatiale korduvalt rõhutanud tolle ühepoolse ökoloogilise ja kalapüügikohtade kaitsetsooni kohaldamise võimalikke tagajärgi liitumisläbirääkimistele, seda näiteks ka kõige hiljutisemal parlamentaarse ühiskomitee kohtumisel 1. ja 2. oktoobril 2007 Brüsselis.

Nõukogu jätkab selle küsimuse tähelepanelikku jälgimist ja tuletab kõigile asjaomastele tasanditele meelde Euroopa Ülemkogu 17. ja 18. juuni 2004. aasta järeldusi.

 

Küsimus nr 26, mille on esitanud Hélène Goudin (H-0741/07)
 Teema: Ülepüük Läänemeres
 

Juulis otsustas komisjon peatada Poola tursapüügi Läänemere idaosas 2007. aasta lõpuni. Poola valitsuse esindajad on öelnud, et nad ei kavatse karistada kalamehi, kes seda püügikeeldu rikuvad. Milliseid meetmeid peaks EL eesistujariigi arvates võtma riikide vastu, kes avalikult teatavad, et nad ei kavatse tagada kalapüügikvootide alaste ühiste kokkulepete jõustamist selles valdkonnas?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Ühenduse institutsiooniliste sätete kohaselt on komisjon asutamislepingute kaitsja ning seega vastutab ühenduse õigusaktide järgimise tagamise eest. Kõnealusel juhul vastutab komisjon otsuste langetamise eest võetavate meetmete osas, juhul kui ta leiab, et Poola tursapüügi keeldu ei järgita.

Nõukogu soovitab seega lugupeetud parlamendiliikmel suunata oma küsimused komisjonile.

 

Küsimus nr 27, mille on esitanud Frank Vanhecke (H-0742/07)
 Teema: ELi erisaadik Zimbabwe jaoks
 

Vaatamata ELi kehtestatud reisikeelule Zimbabwe presidendi Robert Mugabe suhtes ja 130 muu tema režiimi liikme suhtes, lubatakse härra Mugabel tõenäoliselt osaleda Euroopa-Aafrika tippkohtumisel Lissabonis 8. detsembril 2007. Ükski ELi liikmesriik ei toeta Briti peaministrit Gordon Browni, kes püüab läbi suruda Zimbabwe tippkohtumisel osalemise mittelubamist. Väidetakse, et lääne jõudude surve võib viia Zimbabwe katastrofaalse olukorra halvenemisele ja Aafrika toetusele Mugabe režiimile. See on väär arutluskäik. ELi liikmesriigid on kuuldavasti samuti Gordon Browni ettepaneku vastu, et nimetataks erisaadik Zimbabwe kriisiga tegelemiseks.

Mis on nõukogu seisukoht Gordon Browni ettepaneku suhtes? Millised konkreetsed volitused sellisel saadikul oleksid? Miks on ELi liikmesriigid selle ettepaneku vastu?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Eesistujariik ja peasekretär/kõrge esindaja kavatsevad tegutseda konsensuse alusel, andmaks kindlaksmäärataval kuupäeval mandaadi ametlikule saadikule, kes annaks aru olukorrast Zimbabwes, kui president Mbeki vahendusel on saavutatud sisemine poliitiline kokkulepe.

Eesmärgi ja mandaadi avaldavad eesistujariik ja peasekretär/kõrge esindaja, kes teevad ettepaneku sobiva ametniku kohta. Saadik pigem hindab kui sekkub.

Nõukogu jätkab SADC algatuse toetamist, andmaks president Mbekile mandaadi sekkuda vahendajana Zimbabwe valitsuse ja opositsiooni vahele, ning tervitab ettevaatlikult nende pingutuste esimesi tulemusi.

 

Küsimus nr 28, mille on esitanud Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (H-0745/07)
 Teema: Galileo ja Quaero programmi lõpuleviimise väljavaated
 

Liikmesriikide transpordiministrite kohtumisel kerkisid üles suured erimeelsused arvamuste osas seoses Euroopa Galileo satelliitraadionavigatsioonisüsteemi rahastamisega. Euroopa Quaero Interneti otsingumootori programmi puhul ilmnevad nähtavasti samalaadsed probleemid.

Kas eesistujariik on, arvestades strateegilist eelist, mida need programmid pakuvad innovaatilise Euroopa majanduse ja liidu tehnoloogilise ning kultuurilise sõltumatuse seisukohalt, nõukogu arutluste käigus juhtinud tähelepanu Galileo programmi pakutud strateegilise eelise kaotamise ohule, pidades silmas praegu käimasolevat Ameerika vastavat GPS III projekti? Milliseid konkreetseid meetmeid ta võtab, et siluda liikmesriikide vahelisi erimeelsusi? Millised on eesistujariigi soovitused seoses nende projektide rahastamisega?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Austatud parlamendiliige on kahtlemata teadlik, et nõukogu pidas oma 1. ja 2. oktoobri 2007. aasta istungjärgul arvamuste vahetuse Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (Galileo ja EGNOS) kohta ning võttis teadmiseks, et komisjon esitas 19. septembril 2007 teatise pealkirjaga „Galileo edusammud: Euroopa GNSSi programmide profiili uuendamine” ja vastavad taustadokumendid, mille hulgas on muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa GNSS programmide edasise rakendamise kohta ja ettepanek eelarvepädevate institutsioonide otsuse kohta, mis käsitleb mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist. Mõlemas dokumendis, mille komisjon koostas nõukogu ja Euroopa Parlamendi taotlusel ning mis esitati vastavalt tema 2007. aasta 8. ja 20. juuni resolutsioonis, rõhutatakse Galileo strateegilist väärtust ning neid uurivad nõukogu pädevad asutused.

Pärast Euroopa Ülemkogu taotlust, kes kinnitas 21. ja 22. juunil 2007 Galileo väärtust kui Euroopa Liidu võtmeprojekti, võttis nõukogu 1. ja 2. oktoobril 2007 vastu järeldused, milles ta kohustub saavutama integreeritud otsuse Euroopa GNSS programmide rakendamise kohta enne kõnealuse aasta lõppu. Eesistujariik annab endast parima, et tagada ülesande edukas täitmine nõukogu ja muude institutsioonide pädevate asutuste, eelkõige Euroopa Parlamendi tehtud töö alusel, pidades silmas Galileo lisandväärtust ja Euroopa Liidu ühishuve.

 

Küsimus nr 30, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0756/07)
 Teema: LKA-poolne jätkuv ebaseaduslik kinnipidamine ja piinamine
 

New York Times’i paljastused, et terrorismis kahtlustatavaid peetakse jätkuvalt kinni salajastes asukohtades väljaspool Ameerika Ühendriike ning et LKA on saanud salajase memorandumiga loa kasutada nende operatsioonide osana piinamist, on põhjustanud protestikisa. Ajaleht väidab, et LKA hoiab taas kinnipeetavaid nn mustades asukohtades välismaal, samas kui 2005. aastal väljastas Alberto R. Gonzalesi juhitud justiitsministeerium salajase memorandumi, millega lubati LKA-l kasutusele võtta karmimad ülekuulamistehnikad, nn valu tekitavad füüsilised ja psühholoogilised taktikad, nagu näkku löömine, uputamine ja väga madala temperatuuri kasutamine.

Kas nõukogu mõistab need LKA ebaseaduslikud tegevused hukka, mida Ameerika Ühendriikide administratsioon sallib ja toetab? Kas ta kavatseb võtta meetmeid lõpetamaks kahtlusaluste ebaseadusliku kinnipidamise ja piinamise LKA poolt ning Ameerika Ühendriikide administratsiooni räige rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide rikkumise, mis kujutab endast vastuvõetamatut rünnakut põhiõigustele ja vabadustele?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei aruta kunagi ajakirjanduses esitatud süüdistusi.

Nõukogu seisukoht enamiku nende küsimuste suhtes esitati nõukogu 2006. aasta detsembri järeldustes: EL on jätkuvalt kindlalt piinamise, julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ning karistamise täieliku keelustamise poolt. See juhib meie enda tegevust ja me väljendame oma muret seoses kolmandate riikidega. Selles kontekstis kinnitab nõukogu, et inimõigusi, pagulasi käsitlevaid õigusakte ja rahvusvahelist humanitaarõigust tuleb terrorismivastases võitluses tunnustada ja järgida. Nõukogu jälgib jätkuvalt teraselt sündmuste käiku seoses inimõigustega terrorismivastases võitluses ja võtab asjakohased meetmed nende kaitseks. Salajaste rajatiste olemasolu, kus kinnipeetavaid isikuid hoitakse õigusvaakumis, ei ole kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega ja inimõigustealaste õigusaktidega.

Lisaks sellele kehtestatakse ELi suunistes piinamise kohta, et EL nõuab tungivalt, et kolmandad riigid võtaksid eelkõige järgmised meetmed:

– tagaksid, et piinamise ja väärkohtlemise teel saadud ütlusi ei kasutata mis tahes menetlustes asitõendina, välja arvatud piinamises süüdistatava inimese vastu tõendina selle kohta, et ütlused anti; (…)

– tagaksid, et mitte mingeid eritingimusi, sealhulgas sõjaseisukord või sõjaline oht, sisemine poliitiline ebastabiilsus või mis tahes muu avalik hädaolukord, ei saa kasutada piinamise või väärkohtlemise õigustamiseks;

– tagaksid, et mitte kedagi ei viida sunniviisiliselt tagasi riiki, kus teda ohustab piinamine või väärkohtlemine.

 

Küsimus nr 31, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0758/07)
 Teema: Sahara elanike võõrandamatu enesemääramisõigus
 

Maroko on ebaseaduslikult okupeerinud Lääne-Sahara alates 1976. aastast, mil ta rahvusvahelisi õigusakte räigelt rikkudes territooriumi liitis.

Vaatamata Polisario Frondi, Sahara elanike õigusliku esindusorgani ja ÜRO kõigile pingutustele ja hea tahte avaldustele on Lääne-Sahara rahuprotsess olnud kaua aega peatatud Maroko ametivõimude järeleandmatuse tõttu, kes rahvusvahelise õiguse järgimisest keeldudes okupeerivad jätkuvalt territooriumi.

Maroko suhtumine on rahuprotsessi blokeerinud. Maroko ettepanekud on oma olemuselt olnud sellised, et need takistavad Sahara elanike õigust ise oma saatuse üle otsustada, kuigi see õigus on kehtestatud ÜRO resolutsioonides ja ÜRO hartas.

Kas nõukogu saab öelda, pidades silmas hiljutisi repressioone Maroko okupeeritud Lääne-Sahara territooriumidel, kuidas ta vaatab Maroko suhtumisele, ja selgitada, milliseid meetmeid ta võtab, et kohaldada ÜRO Lääne-Saharat käsitlevaid resolutsioone, realiseerimaks Sahara elanike seaduslikku ja võõrandamatut enesemääramisõigust, ainsa ja täiesti vältimatu raamistikuna, mis pakub õiglase ja püsiva lahenduse Lääne-Sahara konfliktile?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu seisukoht on selge. Nõukogu toetab täielikult ÜRO ja selle peasekretäri isikliku saadiku pingutusi probleemile poliitilise lahenduse leidmisel. Nõukogu on järjekindlalt korranud, et lahendus peab olema õiglane, püsiv, mõlemale poolele vastuvõetav ja peab andma Lääne-Sahara elanikele enesemääramisõiguse kooskõlas ÜRO resolutsioonidega.

Pärast aastaid kestnud poliitilist ummikseisu kujutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 30. aprilli 2007. aasta resolutsioon 1754 võimalust lisada uut hoogu, esitades üleskutse otsesteks läbirääkimisteks osapoolte vahel ilma eeltingimusteta. 18. ja 19. juunil ning 10. ja 11. augustil käesoleval aastal peeti ÜRO egiidi all kaks kõneluste vooru ning sügiseks on määratud uus voor. Me loodame, et osapooled ning piirkonna riigid jätkavad täielikku koostööd ÜROga ning üksteisega, saavutamaks edu poliitilise lahenduse suunas liikumisel kõnealuses küsimuses.

 

Küsimus nr 32, mille on esitanud Leopold Józef Rutowicz (H-0759/07)
 Teema: Waziristani hõimupiirkondade olukord
 

Waziristani hõimupiirkonnad on muutunud paradiisiks Al-Qaida ning relvade ja narkootikumidega kaubitsejate jaoks, mis mõjutab lääneriikide huve ja julgeolekut.

Milliste meetmete kohta on nõukogu teinud ettepanekuid või kavatseb teha Pakistani valitsusele, et lõpetada kõnealune olukord ning vältida Pakistani talibaniseerimist?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Olukord Waziristanis on olnud nõukogu jaoks pideva tähelepanu all olev teema. Kuigi me tunnistame, et tegemist on siseküsimusega, arutame me olukorda regulaarselt Pakistani ametivõimudega.

Meie arvates saab rohkem ära teha selleks, et aidata kaasa usaldusliku õhkkonna loomisele, näiteks inimestevaheliste kontaktide vallas, piirialade majandusliku arengu vallas, piiride haldamises ja põgenike küsimuses. Me oleme valmis abi pakkuma.

Praegu on meie peamised tegevused suunatud EÜ vahendite kaudu. Edasise ühenduse abi puhul Pakistanile keskendutakse maaelu arengule ja haridusele Afganistaniga piirduvates provintsides. Me oleme määranud rahalisi vahendeid piirkondlikule koostööle, mille eesmärk on piiride haldamine ja piirkondliku kaubanduse hõlbustamine, mis on oluline piiriülese koostöö parandamiseks. EÜ töötab lisaks selles suunas, et täiendada majandusliku arengu algatusi oma kavandatud toetuse kaudu haridusele, eelkõige kutseõppe alal.

 

Küsimus nr 33, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0761/07)
 Teema: Blackwater’i palgasõdurite armee mõrvarlikud teod
 

Ameerika ettevõte Blackwater on rajanud erapalgasõdurite armee koos erioperatsioonide üksusega Iraagis, Afganistanis ja 56 ülejäänud riigis, kus nad tulistavad relvastamata kodanikke ja terroriseerivad töötavaid inimesi, rikkudes rahvusvahelist õigust. Ettevõttele Blackwater kuuluv eraarmee suurusega 180 000 inimest on koos USA okupatsiooniarmeega vastutav 11 Iraagi tsiviilisiku tapmise eest ja 18 muu haavamise eest 16. septembril 2007. Lisaks on teatatud, et ta on osalenud ligi 200 verevalamise episoodis Iraagis alates 2005. aastast kuni tänaseni ning Fallujah linna hävitamises 2004. aasta sügisel, millega kaasnes ulatuslik tsiviilisikute hukkumine. Usaldusväärsete rahvusvaheliste meediaallikate andmetel makstakse ettevõttele Blackwater tema kriminaalsete tegude eest üle 100 miljoni dollari aastas.

Mis seisukohale asub nõukogu ettevõtte Blackwater kriminaalsete tegude suhtes? Kas nõukogu mõistab hukka mõrvarlikud operatsioonid, mida viivad üheskoos läbi USA okupatsiooniväed, NATO ja Blackwater’i palgasõdurite armee Iraagi ja Afganistani tsiviilrahvastiku vastu? Kas nõukogu toetab rahvusvahelist avalikku arvamust oma üleskutses kutsuda USA ja NATO okupatsiooniväed kohe Iraagist ja Afganistanist tagasi?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei ole arutanud Blackwater USA tegevust kui sellist.

Rahvusvaheline sõjavägi Iraagis, mis hõlmab USA vägesid, viibib riigis Iraagi valitsuse palvel ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt. Rahvusvaheliste vägede mandaati pikendati veel üheks aastaks 28. novembril 2006. Vastavalt oma resolutsioonile kuulutab Julgeolekunõukogu, et ta peatab mandaadi varem, kui Iraagi valitsus seda taotleb. Nõukogu tunnustab Iraagi valitsuse arvamust rahvusvaheliste vägade kohalolu kohta.

Samamoodi on NATO juhitavad rahvusvahelised julgeoleku abijõud (ISAF) Afganistanis Afganistani valitsuse palvel ja ÜRO Julgeolekunõukogu alluvuses. EL toetab täielikult 2006. aasta kokkulepet Afganistani kohta, mis põhineb Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise kogukonna vahelisel partnerlusel eesmärgiga rajada püsivad Afganistani võimalused ja institutsioonid. ISAFi kohene väljatoomine ei toetaks kõnealuse eesmärgi täitmist.

 

Küsimus nr 34, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0762/07)
 Teema: Birma: toetus demokratiseerimisprotsessile ja abi elanikkonnale
 

Kuidas kavatseb nõukogu toetada demokratiseerimisprotsessi Birmas ja pakkuda abi riigi elanikkonnale?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on seisukohal, et Euroopa Birma/Myanmari poliitika peamine eeesmärk hõlmab rahumeelset üleminekut seaduslikule tsiviilvalitsusele. EL jätkab tasakaalustatud poliitikat, tugevdades ühelt poolt piiravaid meetmeid ja suurendades abi Birma/Myanmari elanikele teiselt poolt.

Mis puutub demokratiseerimisprotsessi riigis, siis tugineb nõukogu üldiselt poliitilistele ja diplomaatilistele vahenditele selle muutuse kiirendamiseks. ELi missioonide juhid tegid hiljuti kaks algatust koos Birma valitsusega. Eesistujariik, kõrge esindaja ja välisasjade volinik väljastasid rea avaldusi, kus nõuti tungivalt, et ametivõimud tegutseksid vaoshoitult, vabastaksid poliitvangid ja alustaksid kõikehõlmavat dialoogi osapooltega. Nõukogu väljendas samuti oma valmisolekut aidata Birmat/Myanmari tema üleminekuprotsessis, juhul kui valitsus tõepoolest otsustab seda teed minna.

Suursaadikute tasandil on ELi kolmik võtnud initsiatiivi piirkonna mitmes pealinnas. Nõukogu on lähedases ja regulaarses kontaktis oma partneritega kõnealuses piirkonnas, s.t India, Hiina ja ASEANi liikmesriikidega.

Ministrite kohtumisel 15. oktoobril toetas nõukogu ühehäälselt ÜRO erisaadiku Ibrahim Gambari vahenduspüüdlusi ja toetas muid ÜRO algatusi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu omi.

Samuti nõustus nõukogu tugevdama mitmeid piiravaid meetmeid Birma/Myanmari režiimi vastu ilma elanikele kahju tekitamata, kes on niigi surve ohver. EL on valmis läbi vaatama, muutma või tugevdama niisuguseid meetmeid kohapeal toimuvate muutuste ja Ibrahim Gambari missiooni tulemuste taustal.

Seoses humanitaarabiga on EL suurimate Birmale/Myanmarile abi osutajate hulgas. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid jäävad üksmeelseks oma kavatsuses jätkata humanitaarabi osutamist Birma/Myanmari elanikele ning Birma põgenikele naaberriikides. Komisjon tegeleb praegu selle abi tugevdamisega.

 

Küsimus nr 35, mille on esitanud Colm Burke (H-0772/07)
 Teema: ELi sanktsioonid Birma suhtes
 

ELi sanktsioonide piiratus Birma suhtes on kahetsusväärne. Relvamüügikeelu mõju on olnud minimaalne, samuti viisakeelu mõju, mida on rikutud mitmel korral. Varade külmutamise mõju on samuti olnud üksnes nominaalne. Kõigi kogu Euroopas külmutatud varade väärtus võib olla ainult 57 naela. Kaubanduseeliste kaotamine on tervitatav samm, kuid EL on jätkuvalt üks Birma suurimaid investoreid ja kaubanduspartnereid. Arvestades, et arutelud ELi piiravate meetmete laiendamise üle Birma suhtes praegu alles toimuvad, siis kas nõukogu suudab keelata kõiki Euroopa ettevõtteid ja kodanikke Birmasse investeerimast? Kas nõukogu saab kehtestada keelu kaupade ja teenuste importimisele ettevõtetest, mille omanikuks on sõjavägi, sõjaväelased või nende liitlased? Kas nõukogu saab keelustada strateegiliselt tähtsate kaupade, nagu vääriskivid ja puit, importimise? Kas nõukogu saab aidata kaasa EList pärit rahvusvaheliste rahaülekannete keelustamisele?

Kas nõukogu saab ÜRO Julgeolekunõukogule peale suruda kohustuslikke sanktsioone Birma suhtes? Kas nõukogu saab koos ÜROga nõustuda sihipäraste sanktsioonide rakendamisega, kaasa arvatud kohustuslik relvaembargo, investeerimiskeeld ning Birma strateegiliselt tähtsate kaupade (gaas, nafta, vääriskivid ja puit) ekspordikeeld, kuni pole näha pöördumatuid edusamme poliitilise ümberkorralduse suunas või kuni Birma demokraatlikult valitud valitsus palub nende ametlikku tühistamist?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

EL on säilitanud relvamüügikeelu Birma/Myanmari suhtes alates 1990. aastast ja väga mitmekesised sõltumatud sanktsioonid alates 1996. aastast. Piiravaid meetmeid on vähehaaval tugevdatud ja sellest alates perioodiliselt ajakohastatud. Sanktsioonid on suunatud sõjaväelise režiimi vastu, inimeste vastu, kes saavad kõige rohkem kasu halvast valitsemistavast, ja kõigi nende vastu, kes aktiivselt takistavad riigi lepitusprotsessi, inimõiguste austamist ja demokraatiat.

Piiravad meetmed hõlmavad nüüd viisapiiranguid, varade ja majandusressursside külmutamist, hõlmates ligi 386 inimest: riigi rahu- ja arengunõukogu, piirkondlikke ülemaid ja piirkondlike ülemate asetäitjaid, ministreid, sõjaväe üldohvitsere (alates brigadiridest), vangla- ja politseitöö eest vastutavaid ametnikke, inimesi, kes saavad kasu valitsuse majanduspoliitikast, ja relvajõudude liikmetele ning nende pereliikmetele kuuluvate ettevõtete juhte; laenude/krediidi eraldamise ning Birma riigiettevõtetes osalemise keeldu, mis hõlmab 41 ettevõtet ja organisatsiooni, relvamüügikeeldu ja siserepressioonideks vajaliku varustuse eksportimise keelustamist; mittehumanitaarabi programmide peatamist (erandiks võtmevaldkonnad, nagu tervishoid, haridus ja vaesuse vähendamine); diplomaatlilisi meetmeid, mis hõlmavad kõrgetasemeliste visiitide peatamist Birmasse/Myanmari, ja sõjaväeliste esindajate tagasikutsumist ELi liikmesriikide saatkondadest.

Pärast septembri lõpus Birmas/Myanmaris toimunud brutaalse demonstrantide laialiajamise ja riiki vaevavate repressioonide tugevat hukkamõistmist otsustas nõukogu 15. oktoobril suurendada otsest survet režiimile tugevamate meetmete ja lisameetmete abil ekspordi, impordi ja investeeringute suhtes palkide ja puidu ning metallide, mineraalide ja vääris- ning poolvääriskivide kaevandamise alal. EL toetab samuti ÜRO, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu edasist aktiivset tegutsemist,.

Nõukogu tuletab meelde, et ta on kasutanud väga mitmekesiseid vahendeid, aitamaks parandada olukorda Birmas/Myanmaris, mis hõlmasid täielikku toetust ÜRO erisaadiku Ibrahim Gambari vahenduspüüdlustele ja poliitilist dialoogi Birma naaberriikidega. Väljendades solidaarsust Birma/Myanmari elenikkonnaga, on samuti osutatud ulatuslikku humanitaarabi Birma/Myanmari kõige ohustatumatele rahvastikurühmadele ja Birma põgenikele naaberriikides.

 

Küsimus nr 36, mille on esitanud Rosa Miguélez Ramos (H-0765/07)
 Teema: Portugalis ringlevad Hispaania numbrimärkidega sõidukid
 

Minu tähelepanu juhiti hiljuti probleemile, mis mõjutab ühest liikmesriigist, nimelt Hispaaniast pärit töötajaid, täpsemalt inimesi minu enda piirkonnast Galiciast, millel on Portugaliga ühine piir. Peaaegu kõik nad on palgalised tervishoiutöötajad Portugalis, kes sõidavad tööle iga päev oma autoga, mis on registreeritud nende elukohariigis, nimelt Hispaanias.

Portugali sõidukimaksu saab kehtestada teise liikmesriigi kodanikele tingimusel, et nad teenivad Portugalis sissetulekut ja veedavad seal rohkem kui kuus kuud. Praeguse sõnastuse kohaselt kehtib nende kohta piiriüleste töötajate staatus vaid juhul, kui nad töötavad piiril asuvas omavalitsuspiirkonnas. Kui mitte, kohustab seadus neid olema faktiliselt maksustatavad elanikud. Selle tõttu võtavad ametivõimud nende kodanike vastu meetmeid, määrates trahve, konfiskeerides sõidukidokumente ja arestides auto, jättes kodanikule kaks võimalust: kas registreerida auto või viia see välja.

Meile on öeldud, et Hispaania ja Portugali ametiasutused kaaluvad seda küsimust protestide tõttu, mille on esitanud mõned inimesed, keda see on mõjutanud. Kas Portugali ametiasutused saavad mulle kinnitada, et nende probleemide võimalikult kiireks lahendamiseks tehakse pingutusi, kuna see takistab töötajate õigust vabalt liikuda?

 
 

Küsimus nr 37, mille on esitanud Elisa Ferreira (H-0766/07)
 Teema: Hispaanias registreeritud sõidukite liikumine Portugali territooriumil
 

Üles on kerkimas probleem seoses Hispaanias registreeritud sõidukite liikumisega Portugalis, eriti seoses piiritsoonides elavate töötajatega, kes sõidavad iga päev naaberriiki, et teha palgatööd.

Kõige enam mõjutatud on Galicia töötajad, kes töötavad Portugali põhjaosas, eelkõige tervishoiuteenuste alal. Portugali seaduse kohaselt tehakse piiriüleste töötajate suhtes erand üldistest eeskirjadest seoses välismaal registreeritud sõidukite liikumisega riigi territooriumil; siiski ei ole see kontseptsioon piisavalt hästi määratletud ja selle tagajärjel on Portugalis töötavaid Hispaania kodanikke kontrollide käigus Portugali politsei poolt karistatud, kuna nad ei suuda tõendada, et nad vastavad piiriülese töötaja õiguslikule määratlusele.

Range määratluse puudumise puhul on oht, et selguse puudumine nende eeskirjade rakendamisel viib ekslikele tõlgendustele, mis võivad kahjustada häid suhteid, mida me kõik Portugali ja Hispaania vahel Euroopa kontekstis näha soovime.

Kas eesistujariik Portugal saab seoses sellega kinnitada, et tehakse kõik pingutused tagamaks, et nende töötajate juriidiline staatus ei ole mingil moel ebamäärane?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei kommenteeri liikmesriikide võetud või võetavaid meetmeid.

Kuigi minu ülesanne käesoleval täiskogu istungjärgul on esindada liidu eesistujariiki, on mul Portugali valitsuse liikmena selle tõttu, et kõnealused küsimused on seotud probleemiga, mis hõlmab otseselt Portugali riiki, hea meel sellesse küsimusse selgust tuua.

Portugal ja Hispaania omavad suurepäraseid kahepoolseid suhteid. Selles kontekstis peavad Portugali ametiasutused pöörama suurimat tähelepanu nende Hispaanias elavate (üldiselt, mitte üksnes Galicias) Hispaania kodanike olukorra lahendamisele, kes tegutseb oma kutsealal Portugalis, eriti tervishoiu- või koolitussektoris.

Ma saan teatada, et riigi 2008. aasta üldeelarves, mida praegu Portugali parlamendis arutatakse, nähakse ette piiriüleste töötajate reisimise võimalus Portugalis alates 1. jaanuarist 2008 Hispaanias registreeritud sõidukitega tingimusel, et nende töökoht asub kuni 60 km kaugusel Portugali piirist.

See kõik sai võimalikuks tänu Portugali ametiasutuste ja Portugalis ning Hispaanias asuvate SOLVITi keskuste ühistele pingutustele, kes andsid nendele juhtumitele eelisõiguse, nagu meil on olnud võimalik Hispaania ametiasutustele teatada.

 

Küsimus nr 38, mille on esitanud Laima Liucija Andrikienė (H-0773/07)
 Teema: Terrorismivastane võitlus versus kodanikuvabadused
 

ELi liikmesriikides on tekkinud aktiivne arutelu seoses ohuga rikkuda inimeste kodanikuvabadusi, mida kujutab endast uue tehnoloogia kasutamine ning reisijate andmete jagamine terroristide avastamiseks, samuti varem vastuvõetud direktiiv telefonivestluste salvestamise kohta. Kriitikud väidavad reisijate andmete jagamise ning telefonivestluste salvestamise kohta, et kõnealused kavad ohustavad iga inimese eraelu puutumatust ning peidavad endas ohtu, et inimesi, kes ei ole ELi kodanikud, diskrimineeritakse veelgi. Kõnealused ohud on samuti väga tähtsad üheksale riigile, mis peaksid Schengeni alaga liituma järgmistel kuudel, kuna on tunda, et kõnealused andmete kogumise kavad rikuvad nii sisserändajate kui ka ELi kodanike õigusi.

Milline on nõukogu seisukoht seoses reisijate andmete kogumise kava rakendamisega? Milliseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta tagamaks, et kodanikuvabadusi ei rikuta, vaid hoopis kindlustatakse ja kaitstakse?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei ole veel saanud komisjonilt ettepanekut reisijate nimekirjade kohta, millele lugupeetud parlamendiliige viitab, ning seetõttu ei saa oma seisukohta esitada.

Kui küsimuses mainitud direktiiviga telefonivestluste salvestamise kohta on mõeldud direktiivi andmete säilitamise kohta, siis juhib nõukogu tähelepanu asjaolule, et sellega ei lubata telefonivestluste salvestamist. Direktiivis käsitletakse liiklusandmete säilitamise uurimisvahendit, näiteks seda, milliselt telefonilt mis numbrile kõne on tehtud, ning kõne kestust. Selle direktiivi kohaselt ei saa vestluste sisu salvestada.

Järgmisel, novembrikuu nõukogu istungil (ÜVJP) loodab nõukogu saavutada üldise kokkuleppe raamotsuse osas andmete kaitse kohta, millega kehtestatakse minimaalsed head standardid andmete kaitseks kolmanda samba all.

 

Küsimus nr 40, mille on esitanud John Bowis (H-0776/07)
 Teema: Lennunduse lisamine ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi
 

Võttes arvesse otsust, mis võeti vastu Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni kohtumisel septembris turupõhiste meetmete kohta kliimamuutuste vastu võitlemiseks, ning võttes arvesse vaenulikkust, mida mõned mitteliikmesriigid on üles näidanud nende lennundussektori lisamise suhtes ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi, siis milliseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta tagamaks, et kolmandate riikide õhusõidukite käitajad lisatakse ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi, ning milline oleks kõnealuste meetmete õiguslik alus?

 
  
 

(PT) Nõukogu eesistujariigi vastust (mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv) ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2007. aasta oktoobri istungjärgul Strasbourgis.

Nagu lugupeetud parlamendiliige teab, uurivad nõukogu ja Euroopa Parlament komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. See direktiiv kiidetakse heaks kaasotsustamismenetlusega ja seega parlamendi täielikul osalemisel. Nõukogu ettevalmistavad organid arutavad üksikasjalikult ettepanekut ja selle tehnilisi, õiguslikke ja poliitilisi mõjusid. Vaatamata rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni 36. üldkogu tulemustele on nõukogu otsustanud liikuda edasi laiahaardelise lähenemisviisiga lennundussektorist pärinevate heidete vähendamiseks, mis on kooskõlas ELi poliitikate ja eesmärkidega ning ÜRO raamkonventsiooniga kliimamuutuste kohta (UNFCCC), mis sisaldab intensiivset tööd komisjoni ettepaneku kallal, et lisada lennundussektor ühenduse saastekvootidega kauplemise süsteemi.

Nõukogu jätkab samuti tööd ÜRO raamistikus ja kahepoolselt, kaasamaks kolmandaid riike pingutustesse, et viia lõpuni leping kliimamuutuste ennetamise kohta pärast 2012. aastat. EL usub, et üks pärast 2012. aastat käsitlevate läbirääkimiste võtmeelement on korrigeerida rahvusvahelisest lennundussektorist pärinevaid heiteid säästlikumal viisil, nimelt laiendades ja avardades süsinikuheidete turgu. Nõukogu tunnustab kolmandate riikide, eriti arengumaade kaasamise tähtsust ning jätkab pingutusi diplomaatilisel tasandil, et selgitada arengumaadele, kuidas lennuliinide osalemine ühenduse saastekvootidega kauplemise süsteemis võib tõhusalt tuua netokasumit.

 

KÜSIMUSED KOMISJONILE
Küsimus nr 47, mille on esitanud Marco Cappato (H-0686/07)
 Teema: Ühenduse finantshuve kahjustavad pettused
 

Seoses struktuurivahendite kasutamisega, mis on mõeldud Lõuna-Itaaliale ja eelkõige Basilicata piirkonnale, teatatakse üha suuremast pettuste arvust ja uuritakse neid.

Kuigi eelkõige peavad kontrolle ja auditeid läbi viima riikide ja piirkondade ametiasutused ning asjaomased haldusasutused peavad nende põhjal järeldused tegema ning vajalikud parandused läbi viima, siis kas komisjon ütleb, kui mitmel juhul ja millistel puhkudel on Itaalia ametiasutused taotlenud OLAFi abi uurimiste läbiviimisel?

Kas komisjon ei arva, et probleem puudutab kogu institutsioonilist ja ärilist ülesehitust, eriti Basilicata piirkonnas?

Kuigi komisjoni läbiviidud auditid moodustavad ainult teise kaitseliini ja osa iga-aastasest strateegiast, siis kas komisjon ütleb, kas ta kavatseb võtta mis tahes liiki meetmeid kontrollimaks, et struktuurifonde kasutatakse nõuetekohaselt, ning vältimaks pettust Basilicata piirkonnas?

 
  
 

Programmiperioodiks 2000–2006 eraldati Basilicata piirkonnale struktuurifondidest kokku 848 035 000 eurot. 433 885 000 eurot eraldati Euroopa Regionaalarengufondile (ERF) (51,16%), 220 900 000 Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) (26,05%) ning 193 250 000 (22,79%) Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastule. Seega eraldati Itaalias asuvale Basilicata piirkonnale programmiperioodiks 2000–2006 ligikaudu 2,5 % ühenduse rahalistest vahenditest.

Austatud parlamendiliikmel on õigus, kui ta viitab teatatud eeskirjade eiramise arvu suurenemisele. Ainuüksi Basilicatas oli 2006. aastal 80 eeskirjade eiramise juhtumit. Lisaks liigitati 79 eeskirjade eiramist 80st pettuskahtlusena Itaalia ametiasutuste poolt ning need hõlmavad ligikaudu 3,7 miljoni euro suurust summat. Need moodustavad ligikaudu 11 % eeskirjade eiramise juhtumitest, millest on teatanud Itaalia. Summade osas on osakaal tunduvalt väiksem (1,6 %).

Enamik teatatud juhtumitest on seotud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastuga.

Ehkki statistikatest selgub, et pettuskahtluste arv seoses kõnealuse väga spetsiifilise fondiga on suurenenud, veenab komisjoni asjaolu, et kontrolliasutused on avastanud ja teatanud kõigist eeskirjade eiramistest.

Lisaks teavitas komisjoni Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), et Basilicata piirkonnaga on seotud ainult üks järelauditi juhtum ning aktiivsed juurdlused puuduvad.

Itaalia ametiasutused ei ole OLAFile esitanud abitaotlust juurdluste läbiviimiseks Basilicata piirkonnas seoses struktuurifondidega.

Lisaks teatas Basilicata piirkond OLAFile seoses programmiperioodiga 2000–2006 tsentraalse koordineerimiskeskuse – Presidenza del Consiglio dei Ministri – Dipartimento politiche comunitarie – kaudu kokku 93st eeskirjade eiramisest.

Struktuurifondide nõuetekohase kasutamise tagavad mitmed osalejad riiklikul ja ühenduse tasandil. Struktuurifondide kasutamise auditeid viivad läbi nii riigiasutused kui ka komisjoni struktuurifondide valdkonnas pädevad talitused (regionaalpoliitika peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ning kalanduse ja merenduse peadirektoraat). Igal aastal saab komisjon aruande Itaalialt (vastavalt määruse (EÜ) nr 438/2001 artiklile 13) juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta seoses abi andmisega struktuurifondidest. Aruande üle arutletakse iga-aastasel kahepoolsel koostööalasel kohtumisel Itaalia ametiasutuste ja komisjoni vahel. Selle aasta kohtumine toimub detsembris.

Seoses Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastuga viidi Basilicata piirkonnas audit läbi 2004. aastal programmiperioodi 2000–2006 raames. Järgmine audit on kavas läbi viia 2007. aasta detsembris. 2004. aastal põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi läbi viidud auditile järgnev finantskorrektsioonide menetlus on teostamisel (vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 39).

Euroopa Regionaalarengufondi osas ei ole Basilicata piirkonnas tänaseni läbi viidud auditit programmiperioodi 2000–2006 kohta. Riiklike auditeerimisasutuste avastatud vigade määr on suhteliselt väike (0,18 %).

Oma iga-aastase strateegia ja kavandatud auditite raames viib regionaalpoliitika peadirektoraadi auditi osakond peagi läbi riskianalüüsi (mille parameetrid on eelnevalt kindlaks määratud).

Kuna regionaalarengu peadirektoraat ei ole saanud rohkem teavet võimalike eeskirjade eiramiste kohta, ei ole praegu võimalik kinnitada, kas Basilicata piirkonna rakenduskava auditeeritakse lähitulevikus.

Euroopa Sotsiaalfondi suhtes juhib komisjon austatud parlamendiliikme tähelepanu vastusele, mis anti tema kirjalikult vastatavale küsimusele E-4158/07.

Lõpuks tuleb samuti mainida, et Itaalia ametiasutused kirjutasid käesoleva kuu alguses alla kokkuleppele, millega ühtlustatakse nende menetlused teiste liikmesriikide omadega seoses pettustest ja eeskirjade eiramistest teatamisega ühenduse eelarve suhtes. See näitab tõsidust, millega Itaalia ametiasutused vastavad pettustevastasele võitlusele ühenduse eelarve suhtes.

 

Küsimus nr 48, mille on esitanud Ingeborg Gräßle (H-0747/07)
 Teema: Volinik Kallase ehituspoliitika valdkonna erinõuniku Richard Boomeri roll
 

Millise äritegevusega (ametikohad ja ülesanded, otsene ja kaudne osalus, nagu aktsiad ja partnerlused) kinnisvarasektoris tegeleb praegu volinik Kallase erinõunik ehituspoliitika valdkonnas? Mis ajast alates on selline äritegevus toimunud?

Kuidas ühtib see volinik Kallase avaldusega eelarvekontrollikomisjonile 2. mail 2007 seoses sellega, et kõnealune erinõunik on lõpetanud kogu kinnisvaraalase tegevuse?

Komisjon on andnud erinõunikule juurdepääsu konfidentsiaalsele ja turuga seotud teabele oma plaanide kohta Brüsselis. Kuidas hindab komisjon selle teabe ärilist väärtust?

 
  
 

1. Hr Boomeri äritegevus:

Richard Boomer määrati ametisse asepresident Kallase erinõunikuna ning tema peamised ülesanded on nõustada asepresidenti ehituspoliitika valdkonnas, parandada suhteid pädevate asutustega Brüsselis ja Luxembourgis ning optimeerida komisjoni investeeringute tõhusust kõnealuses valdkonnas.

Pärast ametisse määramist volinik Kallase erinõunikuna ajavahemikuks 1. aprill 2007 – 31. märts 2008 ning vastavalt komisjoni kehtestatud kõnealuste nõunike värbamist käsitlevale korrale teavitas hr Boomer komisjoni muust kutsetegevusest, mille elluviimist ta jätkab lisaks oma mandaadile voliniku erinõunikuna. Ta kinnitas komisjonile, et kõnealune tegevus ei põhjusta mitte mingil juhul huvide konflikti tema kui erinõuniku ülesannetega.

Komisjon ei ole teadlik hr Boomeri omanduses olevatest aktsiatest ega partnerlustest, millega ta võiks seotud olla, mis võiks endaga kaasa tuua huvide konflikti tema praeguste ülesannetega erinõunikuna.

2. Vastuolu hr Boomeri kutsetegevuse ja asepresident Kallase tehtud avalduse vahel eelarvekontrollikomisjoni 2. mai 2007. aastal toimunud koosolekul:

Austatud parlamendiliiget kutsutakse üles viitama esimeses punktis toodud teabele.

3. Hr Boomeri juurdepääs konfidentsiaalsele ja asjakohasele teabele:

Kõigepealt soovib komisjon rõhutada, et oma tulevaste plaanide väljatöötamisel seoses kinnisvaraalase tegevusega Brüsselis tugineb komisjon erinevatele teabeallikatele ja analüüsidele. Selles kontekstis kutsutakse erinõunikku teiste seas üles – võttes arvesse tema kogemusi kõnealuses valdkonnas – esitama oma arvamust suurel foorumil. Oma pädevuste raames on hr Boomer pakkunud eksperdiabi hiljuti vastu võetud ehituspoliitikat käsitleva teatise kirjeldamisel, milles sisalduvate üldsuuniste eesmärk on suurendada turu läbipaistvust ja tugevdada konkurentsi erinevate kinnisvaraettevõtjate vahel. Komisjon ei ole oma väga laialdaste andmete alusel teadlik mitte ühestki juhtumist, kus hr Boomer oleks võinud kasutada või kuritarvitada teavet, mida ta on saanud asepresident Kallase erinõunikuna.

Kui austatud parlamendiliige peaks teadma probleeme, mis võivad olla sellega seotud ning millele siiani ei ole komisjoni tähelepanu pööratud, palutakse tal nendest teada anda.

 

Küsimus nr 56, mille on esitanud Gay Mitchell (H-0705/07)
 Teema: EL ja kaubanduse tasakaalustamatus
 

Kas komisjon esitab avalduse kaubanduse tasakaalustamatuse kohta ELi ja selle suurte kaubanduspartnerite vahel, kas komisjonile valmistab muret kahjulik tasakaalustamatus ning milliseid meetmeid kavatseb ta võtta kõnealuste küsimustega tegelemiseks?

 
  
 

Komisjon jälgib ja analüüsib olukorda täpselt. Komisjon mõistab täielikult üldsuse muret ELi kaubandusbilansi puudujäägi pärast. Siiski tuleb seda näha tulevikuvõtmes. ELi kaubandusbilansi puudujääki on peamiselt põhjendatud naftahinnaga, kuna valmistatud toodete osas on ELi kaubandusbilanss ülejäägis ning suureneb ka edaspidi (2006. aastal 154 miljardit eurot). Lisaks näitavad käesoleva aasta kohta olemasolevad andmed, et aasta esimese kaheksa kuuga on ELi kaubandusbilansi puudujääk (kaasa arvatud nafta) paranenud võrreldes 2006. aastaga. Siiski suureneb kaubandusbilansi puudujääk Hiinaga kiiresti. Euroalal on kaubandusbilanss isegi nihkunud puudujäägilt ülejäägile sama perioodi jooksul võrreldes 2006. aastaga. Loomulikult võivad kõnealused koguarvud ja read erineda üksikutes liikmesriikides, millest mõned teatavad suurtest ülejääkidest, näiteks Saksamaa, samas kui teised on puudujäägis, näiteks Hispaania ja Prantsusmaa.

EL on jätkuvalt väga edukas kaubandusblokk valmistatud kaupade rahvusvahelises kaubanduses stabiilse maailmaturu osakaaluga, vaatamata suurte tärkava majandusega riikide, nagu Hiina, India ja Brasiilia, esilekerkimisele. Sellega seoses edestab EL selgelt Ameerika Ühendriike ja Jaapanit, mis kaotavad pidevalt oma turuosa.

Siiski on tegu ebastabiilse tasakaaluga ning ELi positsioon võib olla ohus: EL on juba kaotamas osakaalu kõrgtehnoloogiatoodete osas, samal ajal kui sellised riigid nagu Hiina jõuavad kiiresti järele. Euroopa ekspordi geograafilised sihtkohad on samuti väga olulised ning sellega seoses peab EL suunama oma kaubandusalased jõupingutused riikidele, kus nõudlus suureneb kiiresti. Vastasel juhul riskiks EL turuvõimaluste kaotamisega dünaamilistes valdkondades, mis moodustavad juba poole maailma impordikasvust.

Õige strateegia ei ole mitte protektsionism, vaid on turgude avatuna hoidmine ning aktiivselt turu täiendava avanemise suunas püüdlemine meie partnerite seisukohast. See on täpselt tegevuskava „Globaalne Euroopa” vaimus, mis on välja töötatud kiirendamaks ELi konkurentsivõimet kodu- ja välismaal. See eeldab erinevaid seotud strateegiaid turulepääsu, kaubanduse kaitsevahendite, intellektuaalomandi õiguste kaitse kohta, ELi poliitika kohta Hiinaga ning uue põlvkonna kahepoolseid kaubanduskokkuleppeid, et täiendada ELi seotust Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Sellisena esindab see Lissaboni tegevuskava väliskülge.

Komisjonile valmistavad muret ülemaailmne jooksevkonto puudujäägi suurus ning ohud, mida see avaldab ülemaailmsele rahalisele ebastabiilsusele. Euroala võttis aktiivselt osa Rahvusvahelise Valuutafondi mitmepoolsete konsulteerimiste raames toimunud aruteludest, kus kõik osalejad toetasid kõikehõlmavat strateegiat tasakaalustamatuse vähendamiseks poliitika abil, mis on iga riigi enda huvides ning samuti soovitatav mitmepoolsest vaatenurgast. Kõnealused poliitilised kavad hõlmavad muu hulgas riiklike hoiuste edendamist Ameerika Ühendriikides ning Hiina vahetuskursi paindlikkuse järk-järgulist suurendamist.

 

Küsimus nr 57, mille on esitanud Bernd Posselt (H-0709/07)
 Teema: Kaubandus Lääne-Balkani riikidega
 

Milline on komisjoni arvamus kaubandussuhete arengu kohta Lääne-Balkani riikidega ja eriti kandidaatriik Makedooniaga?

 
  
 

EL on Lääne-Balkani riikide esimene kaubanduspartner. Kaubandus mängib ELi laiemas poliitikas kõnealuse piirkonnaga olulist rolli – stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsess. Tõepoolest: tihedamad kaubandussuhted ELiga ning kõnealuse piirkonna sees on majandusarengu ning omakorda poliitilise stabiilsuse võti.

ELi kahepoolne kaubandus Lääne-Balkani riikidega on pidevalt suurenenud 2002. aastast alates. ELi koguimport on kasvanud 7,2 % võrra aastas ning ELi kogueksport 1,8 % võrra.

2007. aasta esimese kuue kuuga suurenes ELi kaubandus Balkani riikidega palju kiiremini kui ülejäänud maailmas (+12,6 % kiirem impordikasv ning +5,2 % kiirem ekspordikasv).

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul teostatakse kaubandussuhteid stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu raames, mis jõustus 1. aprillil 2004 ning millega võeti üle 1. juunil 2001. aastal jõustunud vahelepingu sätted.

Vahelepingu jõustumisest alates on kahepoolne kaubandus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga järjekindlalt suurenenud, kusjuures on meie impordi osa peaaegu kahekordistunud ja eksport suurenenud 20 % võrra.

Kokkuvõttes on komisjon väga rahul sellega, kuidas kahepoolne kaubandus Lääne-Balkani riikidega areneb, eriti endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga.

 

Küsimus nr 58, mille on esitanud Mairead McGuinness (H-0714/07)
 Teema: Maailmakaubanduse läbirääkimiste olukord
 

Kas komisjon saab esitada täieliku, täpse ja ajakohase aruande maailmakaubanduse läbirääkimiste praeguse olukorra kohta?

Kas EL on kokkuleppe sõlmimisele lähemal kui möödunud aastal samal ajal? Kui jah, siis kas komisjon saab kirjeldada, milliseid järeleandmisi on teinud EL omalt poolt läbirääkimiste edendamiseks, eriti seoses põllumajandustoodetega, ning milliseid järeleandmisi on ta saanud vastutasuks ELi kaubanduspartneritelt?

Kas komisjon saab anda oma hinnangu lõpliku maailmakaubanduslepingu sõlmimise tõenäosuse kohta lähitulevikus?

 
 

Küsimus nr 59, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0733/07)
 Teema: WTO läbirääkimised
 

Kas Euroopa Komisjon saab teha üksikasjaliku avalduse, milles kirjeldab maailmakaubanduse läbirääkimiste Doha vooru praegust olukorda?

 
  
 

Komisjon on endiselt veendunud, et Doha arengukava kokkulepe on teostatav. Juulis komisjonide esimeeste koostatud läbirääkimiste alased tekstid osutavad võimalikule kompromissile.

Läbirääkimised jätkuvad Genfis, kusjuures võetakse arvesse läbivaadatud läbirääkimiste alaseid tekste põllumajandus- ja tööstustoodete kohta 2007. aasta novembriks, samuti tekste teenuste, eeskirjade ja kaubanduse lihtsustamise kohta. Selle põhjal peaksid toimuma täiendavad läbirääkimised, kaasa arvatud ministrite tasandil, mille eesmärk on enne 2007. aasta lõppu leppida kokku üksikasjades. Kuid see, kas nii toimub ja kas läbimurre toimub, sõltub täielikult erinevate osalejate kokkulepetest läbirääkimiste raames.

Majanduslikust küljest on järelejäänud lüngad minimaalsed; probleem on pigem poliitilist laadi – tahe võtta raske koorem enda kanda ja leppida kompromissiga.

Läbirääkijad peaksid loobuma taktikalistest mängudest, jõudma mõne eeloleva nädala jooksul läbirääkimiste tuumani ja allkirjastama lepingu.

Praegu oleme me lähenemas tõele tööstuskaupadealastel läbirääkimistel, nagu see toimus varem põllumajanduskaupade puhul. Tärkava majandusega riigid keelduvad praegu äritehingutest ja annavad oma tagasihoidliku panuse läbirääkimiste vooru parimal juhul pigem sellega, et avavad teataval määral oma turud tööstuskaupadele ja püüavad läbirääkimiste käigus lahendada Põhja-Lõuna konflikti.

Siiski võib seda, mida palutakse 30 tärkava majandusega riigilt – anda oma panus kõnealusele voorule –, pidada pigem tagasihoidlikuks: konsolideerida kohustused tasemele, mida tegelikult kohaldatakse, ning mõnes riigis ja mõnes valdkonnas teha piiratud kohandusi (1–2 %) praegu kohaldatavate tariifide suhtes kümne aasta jooksul.

Õieti on EL öelnud, et on valmis parandama oma põllumajandusalast pakkumist, kui teised Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed näitavad üles paindlikkust ja esitavad omapoolsed tingimused. Ameerika Ühendriigid teatasid hiljuti, et nõustuvad tingimustega ja vahemikega, mis sisalduvad põllumajandusrühma esimehe tekstis, kuid see ei tohiks mingilgi määral mõjutada meie olukorda.

See, et tärkava majandusega riigid keelduvad panuse andmisest ja nõuavad suuremat paindlikkust, kahjustaks olulisel määral praegust läbirääkimiste protsessi ning võtaks läbirääkimistelt ära ülejäänud impulsi.

Lisaks trotsiks selline keeldumine seda, mida mõistame Doha arengukava läbirääkimistena, kuna arengumaadele oleks tagajärjeks uute omavaheliste kauplemisvõimaluste märgatav vähenemine.

Seoses põllumajanduse riigitoetuste küsimusega on Ameerika Ühendriikide otsus pidada läbirääkimisi Falconeri üksikasjaliku dokumendi üle julgustav märguanne, ehkki oleme alati olnud seisukohal, et mõnes mõttes peaksid Ameerika Ühendriigid riigitoetuste osas realistlikumaks muutuma. Meie reformisime oma põllumajanduspoliitikat juba 2003. aastal, Ameerika Ühendriigid on meist endiselt maha jäänud. Seega ei anna Ameerika Ühendriikide samm meile põhjust muuta liikumissuunda.

EL jääb kõnealusele seisukohale kindlaks, jätkates samas läbirääkimispartneritele konstruktiivselt abi pakkumist, et anda vajalik hoog ulatuslikule üksikasjades kokkuleppimisele käesoleva aasta lõpuks. Kõnealune kokkulepe ei tohiks meie arvates piirduda vaid põllumajandus- ja tööstuskaupadega, vaid see peaks andma ulatusliku aluse läbirääkimiste viimasele etapile üldise arengukava üle, kaasa arvatud teenused, eeskirjad, geograafilised tähised ja kaubanduse lihtsustamine.

Tõepoolest on oluline leppida üksikasjades kokku juba käesoleva aasta lõpuks. Mõelda, et läbirääkimised võib lihtsalt külmutada kuni Ameerika Ühendriikide uue valitsuse ametisse vannutamiseni, oleks enesepetmine.

 

Küsimus nr 60, mille on esitanud Liam Aylward (H-0735/07)
 Teema: Kaubandussuhted ELi ja Brasiilia vahel
 

Kas komisjon saab teha avalduse, milles kirjeldab ELi ja Brasiilia vaheliste kaubandussuhete praegust olukorda ja oma praegust muret Brasiilia loomalihasektori toimimise pärast?

 
  
 

EL ja Brasiilia on heades kaubandussuhetes, kusjuures kaubavood suurenevad mõlemas suunas. Brasiilia eksport muutub mitmekesisemaks koos valmistatud kaupade osakaalu suurenemisega. Lisaks on Brasiilia peamine osaleja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha arengukavas, kus mängib üliolulist rolli G-20 rühma juhina. Brasiilia on samuti Mercosuri liige, kellega EL peab läbirääkimisi assotsieerimislepingu üle piirkondlikul alusel alates 2000. aastast.

Brasiilia on üks ELi peamisi partnereid ja dialoogipartner meie eelseisvate väljakutsetega toimetulekul, sõlmides edukalt Doha arengukava lepingu, hallates globaliseerumist, võideldes kliimamuutuste vastu ning vähendades vaesust.

Euroopa Liit on Brasiilia esimene kaubanduspartner, hõlmates 24 % selle ekspordist ja 21 % impordist. Vaatamata majanduse suurusele moodustab Brasiilia ometi üksnes 1,8 % ELi kogukaubandusest, olles seega alles 11. kohal ELi kaubanduspartnerite seas.

EL on Brasiilia peamine investor, kusjuures Euroopa investeeringute kogumaht ulatub 80 miljardi euroni. ELi investeeringud Brasiiliasse ületavad ELi koguinvesteeringuid Venemaale, Indiasse ja Hiinasse. Brasiilia välisinvesteeringud suurenevad – ehkki on jätkuvalt madalal tasemel – ning ELi turg on nende investeeringute esimene saaja.

Komisjon püüab tagada, et EÜ turul olevad tooted (imporditud või ühenduses toodetud) vastavad ELi rangetele nõuetele, ning toetub sealjuures oma inspekteerimistalitusele.

EL on Brasiilia põllumajandustoodete kõige suurem importija. Seetõttu jälgib komisjon väga rangelt Brasiiliast imporditud põllumajandustoodete sanitaartingimusi. Kõnealused kontrollid hõlmavad ulatuslikke inspekteerimisprogramme, mida komisjoni talitused viivad läbi kohapeal, impordikontrolli ning samuti pistelisi kontrolle sihtkoha siseturul.

Kõnealuste inspektsioonide tulemused näitavad mõningaid puudujääke, eriti veiselihasektoris.

Veiselihasektori viimane inspektsioon toimus möödunud aasta märtsis ning pärast järelduste tegemist teavitas komisjon Brasiilia ametiasutusi, et võime uuesti läbi vaadata veiseliha impordile loa andmise, kui nad ei ole käesoleva aasta lõpuks esitanud kontrollitavat tõendit kõigi ülejäänud puuduste kõrvaldamise kohta.

Järgmine inspektsioon, mille viib läbi komisjoni inspekteerimistalitus (tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadi (SANCO) veterinaar- ja toiduamet), toimub novembris.

Komisjoni terviseküsimuste volinik ning komisjoni sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste valdkonnas vastutavad talitused on Euroopa Parlamendile esitanud üksikasjaliku teabe Brasiilia veiseliha sanitaarolukorra kohta. Komisjoni volinik viibis samuti möödunud aasta 9. oktoobril Euroopa Parlamendi põllumajanduse- ja maaelu arengu komisjonis, kus nimetatud küsimus oli pingelise arutelu teema.

Komisjon kinnitab austatud parlamendiliikmele, et ta võtab asjakohaseid meetmeid, kui tõsised riskitegurid seavad ohtu ELi tarbijad, loomad või taimed.

 

Küsimus nr 61, mille on esitanud Pedro Guerreiro (H-0760/07)
 Teema: ELi ja Hiina vahelise teatavate tekstiili- ja rõivatoodete importi käsitleva nn vastastikuse mõistmise memorandumi aegumine
 

Varasemale küsimusele (H-0671/07)(1) vastates ütles nõukogu, et välishalduskomitee analüüsis erinevaid võimalusi, pidades silmas reageerimist probleemidele, mida suur hulk liikmesriike väljendab seoses teatavate tekstiili- ja rõivatoodete eksporti Hiinast ELi riikidesse käsitleva niinimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi aegumisega 31. detsembril 2007.

Nagu on teatatud, kavatseb komisjon ilmselt teha ettepaneku kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes topeltkontrollimehhanismi – nii liikmesriikide tolliasutuste kui Hiina ametiasutuste poolt – ainult kaheksale kategooriale kümnest memorandumis olevast ning üksnes 2008. aasta lõpuni.

Kuidas kavatseb komisjon vältida seda, et 2008. aastal kordub 2005. aasta olukord – tekstiilitoodete impordi hüppeline kasv –, ja miks ei vali ta selle asemel kehtivate piirangute pikendamist ja nende laiendamist uutele kategooriatele, mis vastaks rohkem sellele, mida Hiina ja USA vahel allkirjastatud kokkulepetes ette nähakse?

 
  
 

Pärast tekstiili- ja rõivatooteid käsitleva lepingu aegumist 2005. aastal, reageerides tekstiiliimpordi suurenemisele Hiinast, pidas komisjon läbirääkimisi Hiinaga Shanghai vastastikuse mõistmise memorandumi üle. Kõnealuses memorandumis lepiti kokku impordi suurenemises Hiinast ELi kümnes tootekategoorias 2007. aasta lõpuni. Memorandum kehtib 2008. aasta lõpuni.

See oli lõplik tehing Hiinaga, mis põhines selle WTOga liitumise sätetel ja andis ELi tööstusharule lisahingamisruumi, et kohaneda uute väljakutsetega, mille ette Hiina ta suure maailma tasandil tegutsejana tekstiilisektoris seab.

Viimastel kuudel on komisjon ja Hiina kaubandusministeerium arutanud selle üle, kuidas ja milliste vahenditega tagada sujuv üleminek 2008. aastal. Eraldi kohtumisel ELi tööstusharu ja ELi kaupmeestega andis kaubanduse valdkonnas vastutav komisjoni volinik edasi sama teate sujuva ülemineku kohta 2008. aastal. Usutakse, et sujuv üleminek on kõigi osapoolte kaasvastutuse küsimus ja seega igaühe huvides. Mitte keegi ei soovi 2005. aasta kordumist.

Arutelud Hiinaga lõppesid 2007. aasta septembris ja Hiina soovib teha komisjoniga koostööd, et luua ühine järelevalvemehhanism kaubanduse jaoks kaheksas tekstiilitoodete kategoorias 2008. aastaks (4. kategooria: T-särgid, 5. kategooria: kampsunid, 6. kategooria: püksid, 7. kategooria: pluusid, 20. kategooria: voodipesu, 26. kategooria: kleidid, 31. kategooria: rinnahoidjad ning 115. kategooria: lina- ja ramjeelõng). Samas ei soovi komisjon rakendada sise-eeskirju ühekordse kontrolliga järelevalve näol ülejäänud kahe kategooria suhtes (2. kategooria: puuvillakangad ning 39. kategooria: laudlinad ja köögirätikud) vastavalt memorandumile. Kõnealuse ühisjärelevalvega tunnistas Hiina tegelikult, et jagab meiega kohustust tagada sujuv üleminek pärast memorandumi kehtivuse lõppemist käesoleva aasta lõpus kokkulepitud tasemel. Komisjon teeb kõnealusel eesmärgil koostööd oma Hiina kolleegiga.

Kokkulepe hõlmab majandusliku tähtsusega ja eriti tundlikke kategooriaid. Kaks hõlmamata kategooriat on need, mille kokkulepitud tasemete kasutamine on olnud ja jääb kõige väiksemaks ajavahemikul 2005–2007.

Alates 2007. aasta varasuvest on komisjon olnud samuti kontaktis liikmesriikidega erinevatel tasanditel toimunud kohtumistel ja Euroopa Parlamendiga mitmete kirjalikult vastatavate ja suuliste küsimuste kaudu, mille on päevakorda võtnud erinevad parlamendiliikmed. Mõned neist soovitasid kokkulepitud taset laiendada, teised, et kaubandus tuleb nüüd täielikult liberaliseerida, ja kolmandad soovitasid endiselt luua kaubanduse järelevalvemehhanismi.

Praeguse süsteemi laiendamise ja täieliku liberaliseerimise vahel, mis kumbki ei toimi, valis EL topeltkontrolliga järelevalve. Eriti võttes arvesse asjaolu, et muud riigid saavutasid Hiinaga 2005. aastal teistsuguseid kokkuleppeid, mis on teistsuguse kestuse ja ulatusega.

Komisjon on veendunud, et 2005. aasta kokkulepe on osutunud kasulikuks ja edukaks ning et nüüd on aeg astuda järgmine samm täieliku liberaliseerimise suunas. Kogemused on näidanud, et selle sammu astumisel oleks mõistlik jälgida kaubavoogusid kõige tundlikumates kategooriates. Topeltkontrolliga järelevalvesüsteem, mida kirjeldati eespool, teeb seda ja on osa komisjoni meetmest 2005. aasta kordumise vältimiseks. Kõigi osapoolte – nii ELis kui ka Hiinas – kaasvastutus on sama jõupingutuse teine aspekt.

Komisjon usub, et see on hea lahendus, ning juhib tähelepanu liikmesriikide laiemale toele ja pooldavale arvamusele. See on nende asjade esireas, mille puhul võiks eeldada Hiina nõusolekut, ning topeltkontrolliga süsteem on nii tehniliselt kui ka poliitiliselt eelistatud ühepoolses ELi meetmes. Tööstusettevõtjad – tootjad, importijad ja jaemüüjad – on selle heaks kiitnud.

Järgmise sammuna avaldas komisjon vastavasisulise määruse 19. oktoobril 2007. aastal.

 
 

(1)Kirjalik vastus, 26.9.2007.

 

Küsimus nr 62, mille on esitanud Marian Harkin (H-0684/07)
 Teema: Võrdsed võimalused puuetega noortele
 

Kas komisjon saab selgitada – võttes arvesse komisjoni kohustust tõsta tööhõive määra vastavalt Lissaboni strateegiale ja võttes arvesse komisjoni hiljutist avaldust noorte tööhõive kohta, mis kutsub liikmesriike üles investeerima aktiivsemalt nooremasse põlvkonda ja suurendama noorte osalemist hariduses, tööhõives ja ühiskonnas –, kuidas ta kavatseb tagada, et puuetega noortel on võrdsed võimalused töökoha saamisel ja säilitamisel?

 
  
 

(FR) Komisjon leiab, et üleminek haridussüsteemist esimesele töökohale on otsustava tähtsusega, et edendada puuetega noorte inimeste kaasamist tööellu ja ühiskonda üldiselt. Komisjon toetab ja jälgib tähelepanelikult vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist Euroopa Puudefoorumi ja Euroopa Noortefoorumi vahel, mis allkirjastati Euroopa puuetega inimeste päeval.

Euroopa tegevuskavas puuetega inimeste olukorra kohta rõhutatakse, kui tähtis on, et tööhõivepoliitika integreeriks puuete probleemi.

Rakendades Euroopa tööhõivestrateegiat töötab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega, kelle ülesanne on rakendada meetmeid, mis on vajalikud puuetega noorte inimeste tööhõive edendamiseks. Liikmesriikidel on samuti võimalus seada riiklikud eesmärgid puuetega inimeste tööhõivele. Komisjon on oma uute koondsuuniste(1) põhjal koostanud juhendi, et aidata liikmesriikidel nende riiklikes reformikavades tõhusamalt lahendada puuetega seotud probleeme.

Euroopa Sotsiaalfond toetab liikmesriikide pingutusi edendada puuetega inimeste aktiivset sotsiaalset ja kutsealast integreerimist. Käesoleval aastal on puuetega inimeste juurdepääs üks peamisi kriteeriume rahastatavate tegevuste valimisel. Samal ajal valmistab komisjon ette uut määrust riigiabi kohta eesmärgiga lihtsustada eeskirju, mis käsitlevad puuetega inimeste tööhõivet ja koolitust.

Direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2), on kõigi liikmesriikide õigusesse üle võetud. Selle sätetes, mis käsitlevad puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, kehtestatakse, et kõik tööandjad on kohustatud pakkuma puuetega inimestele mõistlikke abinõusid. Direktiivi artiklis 7 sätestatakse lisaks, et liikmesriigid võivad säilitada või võtta erimeetmeid, et ennetada või hüvitada puudega seotud ebasoodsat olukorda.

Komisjon tervitab 2006. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, kus noorte tööhõive ja puuetega inimeste tööhõive seati prioriteetideks. Lõpetuseks, komisjoni teatises kaitstud paindlikkuse(3) kohta pakutakse uusi võimalusi, kuidas tõhusamalt toetada puuetega noorte inimeste töötamist, kui nad oma õpingud lõpetavad (näiteks osalise tööajaga ja ajutise töö abil, praktikakohtade ja praktilise töökogemuse kaudu).

 
 

(1)http://ec.europa.eu/comm/employment_social/disability/emco010705_en pdf.
(2)Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, EÜT L 303, 2. detsember 2000.
(3)KOM(2007) 359.

 

Küsimus nr 63, mille on esitanud Sarah Ludford (H-0688/07)
 Teema: Komisjoni veebileht
 

Kas komisjon saab kinnitada, et teeb kõik vajaliku, et muuta veebileht võimalikult kasutajasõbralikuks?

 
  
 

Komisjon võib tõepoolest kinnitada austatud parlamendiliikmele, et teeb kõik vajaliku, et muuta veebileht võimalikult kasutajasõbralikuks, suurendades näiteks veebilehe interaktiivsust. Komisjon algatas hiljuti kasutajauuringu, kasutades selleks veebiküsimustikku ning mitmeid sihtrühmi ja võrdlusuuringuid teiste e-valitsuste veebilehekülgedega. Kasutajauuringu tulemusi kasutatakse täieliku analüüsi tegemiseks selle kohta, kuidas EUROPA ja eriti komisjoni veebilehti saaks parandada ja uuesti arendada.

Võttes kokku kõnealuse uuringu järeldused, soovib komisjon järgmistel kuudel teha konkreetseid ettepanekuid uue Interneti-strateegia kohta, et lihtsustada kasutajasõbralikku juurdepääsu oma veebilehtedele, nagu ta teatas oma 3. oktoobri 2007. aasta teatises „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”.

 

Küsimus nr 64, mille on esitanud Frank Vanhecke (H-0692/07)
 Teema: Belgia osadeks jagamine
 

Ajalehe La Dernière Heure kohaselt on mõned komisjoni liikmed mures, et Belgia osadeks jagamise võimalus võib anda ideid muudele Euroopa piirkondadele, nagu Baskimaa ja Kataloonia. Komisjoni Belgia esinduse juht on öelnud, et prantsuskeelsed eurooplased Brüsselit ümbritsevates Flaami omavalitsusüksustes kardavad faciliteiten’i (keeltekasutuse erikord) jätkumist.

Kas see teave vastab tõele? Kas komisjon toetab komisjoni Belgia esinduse juhi tehtud märkusi? Kas Belgia osadeks jagamise küsimust on komisjonis juba arutatud? Millise foorumi raames ja mis viisil? Kas komisjon arvab, et ta on pädev selles küsimuses sõna võtma või sellega seoses meetmeid võtma?

 
  
 

Komisjon jääb oma seisukoha juurde, et ei tee põhimõtteliselt avaldusi liikmesriikide siseasjade kohta.

 

Küsimus nr 65, mille on esitanud Jim Higgins (H-0693/07)
 Teema: ELi rahalised vahendid uutele lennuliinidele
 

Kas komisjon saab seoses Iirimaa lennuettevõtja Aer Lingus teadaandega, et kaotab Shannoni lennujaama ja Londoni Heathrow lennujaama vahelise ühenduse Belfasti rahvusvahelise lennujaama ja Londoni Heathrow lennujaama vahelise ühenduse kasuks, kinnitada – kui ta on saanud riigiabitaotluse Briti valitsuselt või Põhja-Iiri rakendusasutuselt –, et ta annab riigiabi Belfasti rahvusvahelise lennujaama arendamiseks? Kas komisjon võiks samuti kinnitada seda, et ELi rahalisi vahendeid on kasutatud kõnealuse uue lennuliini pakkumiseks?

 
  
 

(FR) Komisjon ei ole saanud mingit teadet riigiabi osutamise kohta Belfasti rahvusvahelisele lennujaamale Ühendkuningriigi ametiasutustelt ega Põhja-Iiri esinduselt. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt ei ole kasutatud riiklikku rahastamist (riiklikest või Euroopa vahenditest) uue Aer Lingus’e liini avamiseks Belfasti ja Londoni Heathrow vahel.

 

Küsimus nr 66, mille on esitanud Dimitrios Papadimoulis (H-0694/07)
 Teema: Pangaülekannete teenustasud Kreekas
 

Jaanuaris 2007 avaldas komisjon oma lõpparuande jaepangandussektori uurimise kohta (KOM(2007)0033). Makseteenuste hindasid käsitlevas osas märgitakse ära, et Kreeka pangad võtavad enda edastatud makseteenuste eest kõrgemaid tasusid kui mujal euroala liikmesriikides asuvad pangad. Lisaks oli teenustasu kaalutud keskmine teise panka edastatava makseteenuse eest viis korda kõrgem kui euroala keskmine. Lõpetuseks, Kreeka on ka liikmesriikide seas, kus kreeditkorraldusega tehtud välismaksete suhtes rakendatavad mitmepoolsed vahendustasud kreeditkorralduse puhul on kõrgeimad. Mis on komisjoni seisukoht selles küsimuses? Miks on pangaülekannete teenustasud Kreekas nii kõrged? Mida arvab komisjon viisist, kuidas pangandussektor Kreekas toimib? Mis samme ta võtab, et kaitsta Kreeka tarbijaid põhjendamatute pangateenustasude eest?

 
  
 

Komisjonile valmistavad muret makseteenuste hindade suured erinevused Euroopas ja konkurentsi võimalik puudumine mõnedel turgudel. Nimetatud põhjusel korraldas komisjon sektori uuringu jaepanganduse olukorra kohta Euroopas(1), mille eesmärk laiemas kontekstis on tagada, et siseturust tulenev kogu kasu antakse Euroopa tarbijatele. Lõpparuandes kõnealuse sektori uuringu kohta esitas komisjon soovituse mitmete meetmete kohta, kaasa arvatud konkurentsiõiguse jõustamine ning regulatiivsete/isereguleerivate meetmete kohta, et tugevdada konkurentsi jaepanganduse valdkonnas. ELi makseturu tuvastatud nõrku kohti on samuti käsitletud Euroopa Parlamendi 2007. aasta aprilli makseteenuste direktiivis.

Üldiselt on makseteenuste turud ELi liikmesriikides endiselt ülekaalukalt riiklikud. Lisaks mõjutavad pankade strateegiaid tugevalt tarbijate käitumine ja eelistused, nt Kreekas on mitterahaliste maksetehingute arv elaniku kohta kõige väiksem ELis. Nimetatud põhjustel toetab komisjon tugevalt ühtse euromaksete piirkonna projekti, pangandussektori algatust luua integreeritud ja konkurentsivõimelisem turg euromaksetele, mis kava kohaselt muutub täielikult toimivaks 2010. aasta lõpus. Samas oodatakse, et makseteenuste direktiiviga, mis võetakse vastu 2009. aasta novembriks, luuakse suurem konkurents, kõrvaldatakse takistused turulepääsule ja tagatakse õiglane juurdepääs turule. Direktiiviga ühtlustatakse samuti eeskirjad teabenõuete kohta ning tarbijate õiguste ja kohustuste kohta seoses makseteenustega.

Komisjon jätkab oma tööd jaefinantsteenuste valdkonnas. Nagu on kirjas jaefinantsteenuste rohelises raamatus, on komisjoni eesmärk pakkuda Euroopa tarbijatele konkreetsemat kasu hindade ja valiku osas. Poliitilised algatused tehakse tingimusel, et need on majanduslikult põhjendatud ja nende tulemusel paraneb tarbijate usaldus ja mõjukus.

Alates komisjoni jaepanganduse valdkonnas läbiviidud uuringu tulemuste avaldamisest jätkab komisjon küsimustega, mis on kindlaks määratud tihedas koostöös liikmesriikide konkurentsiasutustega Euroopa konkurentsivõrgustiku raames. Eriti uurivad komisjon ja Kreeka konkurentsiasutus seda, kuidas käsitleda sektori uuringu neid tulemusi, mis on seotud Kreekaga.

 
 

(1) http://ec.europa.eu/comm/competition/antitrust/others/sector_inquiries/financial_services/retail.html.

 

Küsimus nr 67, mille on esitanud Chris Davies (H-0697/07)
 Teema: Palestiina
 

Kas komisjon soovib selgitada, kuidas edendab rahu- ja lepitamisprotsessi tema keeldumine dialoogi alustamisest Palestiina Hamasiga seotud inimeste valitud esindajatega, kes saavutasid suurima häälteenamuse hiljutistel Palestiina valimistel?

 
  
 

Austatud parlamendiliige on teadlik sellest, et komisjon toetas Palestiina seadusandliku nõukogu valimisi ja austas nende tulemust.

Komisjon ei tee tegemist liikumistega, mis on ELi terroristlike organisatsioonide nimekirjas, näiteks Hamasiga.

Komisjon loodab, et Hamasi veendakse õigeaegselt toetama jõupingutusi, mida president Abbas on teinud Iisraeliga läbirääkimistel.

Komisjon usub, et president Abbasi programmis sisalduvad lepitamise ja rahvusliku ühtsuse eesmärgid on ainus viis saavutada Palestiina riiklikud eesmärgid.

 

Küsimus nr 68, mille on esitanud Avril Doyle (H-0700/07)
 Teema: Rasedusaegne alkoholitarbimine ning tervise- ja alkoholifoorum
 

Arvestades Euroopa noorte naiste üha suurenevat kalduvust tarvitada alkoholi, eksisteerib tõsine neuroloogiliste kahjustuste oht lootele, mis võivad põhjustada alkoholist põhjustatud sünnidefekte ja muid tüsistusi.

Komisjoni teatises „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel“ esitati ettepanek alkoholi- ja tervisefoorumi loomise kohta, mis loodi 7. juunil 2007. aastal.

Kas komisjon nõustub, et kõnealusel foorumil tuleb uurida põhjalikult rasedusaegset alkoholitarbimist, kuna naised vajavad tungivalt teavet ohtude kohta, mis on seotud raseduse ajal alkoholi tarbimisega?

 
  
 

Komisjon on teadlik asjaolust, et alkoholi tarbimise suurenemise tõttu noorte naiste seas eksisteerib tõsine neuroloogiliste kahjustuste oht lootele. Komisjon käsitles kõnealust küsimust oma 24. oktoobri 2006. aasta teatises, mis seab sündimata laste kaitse esmatähtsate teemade hulka. Hea tava näitena juhitakse teatises tähelepanu asjaolule, et mõned liikmesriigid on sildistanud või kavatsevad sildistada alkohoolseid jooke, et kaitsta rasedaid naisi ja sündimata lapsi. Seoses kõnealuste hoiatussiltidega soovib komisjon koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega uurida potentsiaali ühise tõhusa lähenemisviisi väljatöötamiseks kogu ühenduses, et pakkuda asjakohast teavet.

Hoiatussildid on siiski vaid üks, kuigi tähtis element meetmete seas, mis võivad parandada teavet ja tõsta teadlikkust, ning need peavad seetõttu olema laiema strateegia osaks. Komisjon toetab seetõttu liikmesriike ja sidusrühmi nende jõupingutustes töötada välja teabe- ja haridusprogramme seoses alkoholi tarbimise ja rasedusega. Seda tehakse kahe järgmise lähenemisviisi kombineerimise abil:

– koos asjaomaste sidusrühmadega töötab komisjon Euroopa alkoholi- ja tervisefoorumi raames välja konkreetsed meetmed, mille eesmärk on kaitsta Euroopa kodanikke alkoholi kahjuliku kasutamise eest. Euroopa Parlamenti on kutsutud osalema foorumis vaatlejana ning parlament saab seetõttu jälgida selle edusamme;

– uue riikliku poliitika ja meetmete komitee raames (mis koosneb liikmesriikide esindajatest) soovib komisjon uurida Euroopa eesmärkide sõnastamise võimalusi loote alkoholisündroomi ja alkoholist põhjustatud sünnidefektide vähendamiseks.

See vastab konkreetsele palvele, mille Euroopa Parlament esitas oma 5. septembri 2007. aasta resolutsioonis.

Kokkuvõttes ei soovi komisjon alkoholifoorumit kasutada mitte ainult veendumaks, et naised saavad teavet ohtude kohta seoses alkoholi tarbimisega raseduse ajal, vaid ka selleks, et töötada liikmesriikidega aktiivselt kõnealuse eesmärgi nimel.

 

Küsimus nr 69, mille on esitanud Zita Pleštinská (H-0704/07)
 Teema: Euroopa turu kaitsmine asovärvaineid sisaldavate ohtlike tekstiilitoodete eest
 

ELi turule jõuab järjest enam asovärvainetega värvitud tekstiilitooteid, mis kujutavad ohtu tervisele ega vasta asovärvaineid käsitlevas direktiivis 2002/61/EÜ (1) kehtestatud kriteeriumidele. On paradoksaalne, et ranged tingimused on kehtestatud (näiteks) nahast ja tekstiilist valmistatud töökinnaste suhtes, kuid mitte toodete suhtes, mis on kontaktis palju suurema nahapinnaga ja seda palju pikemat aega, näiteks öörõivad ja voodipesu. Praegu võib aeg, mille jooksul võetakse tekstiiliproovid ja avaldatakse hoiatus Rapexi süsteemis, olla üle kolme ja poole kuu pikkune, mis on piisavalt pikk, et toode turul täielikult läbi müüa.

Kuidas saaks muuta ajavahemiku proovide võtmise vahel ja Rapexi süsteemis hoiatuse avaldamise vahel võimalikult lühikeseks?

Kas komisjon toetaks teisaldatava seadme väljatöötamist, mis võimaldab juba eelnevalt lihtsalt ja kiiresti tuvastada keelatud asovärvaineid tõenäoliselt sisaldavad tooted?

Kas komisjon kohaldaks impordi vähendamiseks piiranguid, juhul kui suur osakaal ELi turule tulevatest tekstiilitoodetest leitakse sisaldavat keelatud asovärvaineid?

 
  
 

Direktiivis 2002/61/EÜ(2) sätestatakse ülempiir 30 miljondikku aromaatsete amiinide suhtes, mida eraldavad tekstiili- ja nahatoodetes sisalduvad asovärvained, mis võivad otseselt ja pikema aja vältel nahaga kokku puutuda. Kolme tooteliigi suhtes, mida mainis austatud parlamendiliige, st öörõivad, voodipesu ja töökindad, kohaldatakse kõnealust piirnormi ning selle ületamisel ei tohi asjaomaseid tekstiiltooteid ELis turule viia. Piirnorm seati võimalikult madalaks vastavalt usaldusväärsetele mõõtmistele, mille käigus kasutati kõige tundlikumat kättesaadavat tehnikat. Piirangut kohaldatakse nende amiinide suhtes, mis keemilise protsessi või lõhustumise käigus võivad eraldada mõnda direktiivi 2003/3/EÜ(3) lisas loetletud 22 kantserogeensest aromaatsest amiinist.

Alates 31. detsembrist 2004 kasutavad liikmesriikide pädevad asutused piirnormi jõustamisel CENi(4) katsemeetodeid, mis on toodud direktiivis 2004/21/EÜ(5). Katsemeetodi puhul on vaja tekstiiltoodet keemiliselt töödelda, et see eraldaks aromaatseid amiine lõhustumise käigus enne nende kvantitatiivset mõõtmist kromatograafiliselt. Katsele kulub 1–2 inimpäeva laboris, kus on võimalik nimetatud konkreetne katse läbi viia. Kaasaskantava seadme, mis suudaks läbi viia näidisekstraheerimist koos täpse analüüsiga kiirelt ja lihtsalt, kaubaturg on märkimisväärselt laiem kui asovärvainete valdkond. Isegi kui sellise kohapealsete mõõtmiste instrumendi väljatöötamine on teostatav, on rahaline stiimul kõnealuse seadme väljatöötamiseks juba nii suur, et komisjoni täiendav toetus seadme, millega tuvastada üksnes asovärvaineid, väljatöötamiseks näib liigne.

Kõige suurema osa ajast, mis kulub keskmiselt alates toote katsetamisest kuni selle kinnitamiseni ja teatise avaldamiseni RAPEXi(6) süsteemis, mis ühendab omavahel liikmesriikide täitevasutusi, moodustab aeg, mis kulub liikmesriikidel näidistoodete katsetamisele, hindamisele ja nendest teatamisele. Eriti on see nii keemilise ohu puhul, kui proovi vaatluse teel analüüsimisest ei piisa.

Mainimist väärt on ka see, et RAPEXi teatised on seotud piiravate meetmetega, mida on võtnud ametiasutused või ettevõtjad seoses toodetega, mis seavad ohtu tarbijate elu ja tervise. Seetõttu tuleb arvutustes samuti võtta arvesse aega, mis kulub kõnealuste meetmete vastuvõtmisele, avaldamisele ja nendest teavitamisele. Loomulikult vähendatakse eriti kiireloomulistel juhtudel (nt ohutaseme, ulatuse, geograafilise ulatuse ja tagasivõtmise poliitilise tundlikkuse tõttu) aega katsetamise ja RAPEXi süsteemis avaldamise, samuti asutuste, massiteabevahendite ja kodanike teavitamise vahel, mõne päeva või isegi tunnini.

Komisjon kutsub liikmesriike korrapäraselt üles aitama parandada RAPEXi süsteemi toimimise kiirust ning teeb järjekindlalt ametiasutustega nimetatud eesmärgi nimel koostööd. Lisaks palub komisjon liikmesriikidel esitada teavet nende turujärelevalve taseme kohta ja kõigi raskuste kohta, millega nad õigusakti jõustamisel on kokku puutunud direktiivi 2002/61/EÜ asovärvainete valdkonnas vastutava töörühma järgmisel kohtumisel 3. detsembril 2007. aastal.

 
 

(1)EÜT L 243, 11.9.2002, lk 15.
(2) EÜT L 243, 11.9.2002.
(3) ELT L 4, 9.1.2003.
(4) Euroopa Standardikomitee.
(5) ELT L 57, 25.2.2004.
(6) ELi ohtlike tarbekaupade kiirhoiatussüsteem, välja arvatud toit, ravimid ja meditsiiniseadmed.

 

Küsimus nr 70, mille on esitanud Alain Hutchinson (H-0706/07)
 Teema: Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusaktide laiendamine
 

2000. aastal võttis EL vastu õigusakti, millega keelustatakse diskrimineerimine rassi või etnilise päritolu alusel tööhõive, koolituse, sotsiaalkaitse, tervishoiu, hariduse ning kaupadele, teenustele ja eluasemele juurdepääsu valdkonnas. Lisaks võeti vastu juriidiline tekst, millega keelatakse diskrimineerimine puude, vanuse, usu või veendumuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Seda direktiivi kohaldatakse ainult tööhõive ja koolituse suhtes. Mõned liikmesriigid, Belgia nende hulgas, lähevad palju kaugemale, keelustades igasuguse diskrimineerimise, nii otsese kui kaudse, eriti soo, vanuse, seksuaalse sättumuse, ühiskondliku staatuse, usuliste või filosoofiliste veendumuste, praeguse või edasise tervisliku seisundi, puude või sotsiaalse päritolu põhjal.

Kas komisjon teeb ettepaneku – selleks et kõik Eurooplased saaksid osa samadest õigustest ja kaitsest, ühtlasi osana Euroopa aastast „Võrdsed võimalused kõigile”– laiendada Euroopa diskrimineerimisvastaseid õigusakte vanuse, puude, usu ja seksuaalse sättumuse alusel tööturuvälistesse valdkondadesse?

 
  
 

Komisjon on kohustatud tagama, et kõigil inimestel Euroopa Liidus on võimalik saavutada oma potentsiaal, ilma et nende suhtes kohaldataks eelarvamusi, rassismi või stereotüüpe. Komisjon tervitab asjaolu, et paljud liikmesriigid on läinud kaugemale kehtivatest ELi direktiividest, mis põhinevad asutamislepingu artiklil 13, et pakkuda kaitset diskrimineerimise eest. Siiski näitas komisjoni 2006. aasta lõpus läbiviidud uuring, et kuigi enamik liikmesriike pakkus mõnda kaitsevormi diskrimineerimise eest usu või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel, oli kaitsetase ja olemus liikmesriigiti erinev.

Nimetatud erinevuste ja Euroopa Parlamendi üleskutsete tõttu hakata tegutsema, et viia lõpule ühenduse diskrimineerimisvastane raamistik, teatas komisjon oma 2008. aasta poliitilises strateegias, et:

„Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” (2007) järelmeetmena laiendab ja tugevdab komisjon oma võrdsete võimaluste poliitikat. Eelkõige teeb ta ettepaneku uuteks algatusteks, mille eesmärk on tõkestada tööturuvälist sool, usul, veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevat diskrimineerimist ja võidelda selle vastu.”

On alustatud tööd mõju hindamise jaoks, mis on vajalik kõigi suurte komisjoni algatuste puhul, samuti tellitud uuringu jaoks, et koguda andmeid diskrimineerimise kohta ja konsulteerida riigi elanikkonna, ettevõtete, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega. 11.–12. oktoobril 2007. aastal Euroopa Parlamendis toimunud konverentsiga Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” raames anti kõnealusesse töösse samuti oma panus.

 

Küsimus nr 71, mille on esitanud Robert Evans (H-0707/07)
 Teema: Puuetega inimeste ligipääs hotellidele
 

Järgides silmapaistvaid edusamme, mida on saavutatud puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste ligipääsul õhusõidukitele, kas komisjonil on kavas püüda julgustada Euroopa hotelliomanikke, et nad muudaksid oma ettevõtted nimetatud külastajatele meeldivamaks?

 
  
 

Juurdepääsuküsimusi käsitlev, eriti hoonetele, sealhulgas hotellidele juurdepääsu käsitlev poliitika on peamiselt liikmesriikide kohustus.

Sellele vaatamata on komisjon toetanud töid, mille eesmärk on parandada kõnealust juurdepääsetavust, arvukate riikidevaheliste projektide abil(1). Kõnealused projektid käsitlevad eelkõige spetsialistide koolitamist juurdepääsetavuse valdkonnas(2), juurdepääsetavuskriteeriumide lisamist riigihankemenetlustesse(3)ja vahendite väljatöötamist üksikasjaliku hoonete juurdepääsetavuse auditi läbiviimiseks(4).

Õiguslikust küljest kehtestatakse direktiiviga 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning keeltakse diskrimineerimine puude, vanuse, usu ja veendumuste ning seksuaalse sättumuse alusel töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas. Kõnealuse direktiivi artikli 5 kohaselt peavad tööandjad võtma kasutusele mõistlikud abinõud puuetega inimeste jaoks. Kõnealune direktiiv on üle võetud kõigis liikmesriikides ning kui puuetega inimesi diskrimineeritakse töö saamisel, on neil õigus õiguskaitsevahenditele riiklikul tasandil. Kõnealust direktiivi kohaldatakse siiski üksnes tööhõive, kutseala ja koolituse valdkonna suhtes.

Nagu komisjon teatas oma 2008. aasta poliitilises strateegias(5) – ning tuginedes uuringule olemasolevate diskrimineerimisvastaste õigusaktide kohta liikmesriikides(6) –, on tal kavas teha ettepanek meetmete kohta, mille eesmärk on tõkestada tööturuvälist diskrimineerimist, muu hulgas puudel põhinevat, ja võidelda selle vastu. Viiakse läbi mõju hindamine, samuti avalik veebipõhine konsulteerimine(7), mis jõudis lõpule 15. oktoobril 2007.

Konkreetselt turismiga seoses ei saa komisjon oma piiratud pädevuste tõttu võtta vastu õigusakte nimetatud valdkonnas. Siiski tõstab komisjon teadlikkust probleemide puhul, nagu vajadus lihtsustada eakate ja erivajadustega inimeste reisimist.

Näiteks viis komisjon läbi uuringu selle kohta, kuidas parandada teavet puuetega inimeste ligipääsu kohta turismirajatistele. Nimetatud suunises kirjeldatakse, kuidas turismirajatistes – nii suurtes kui ka väikestes – ja turismisihtkohades saab parandada teenuste kvaliteeti, mida seal pakutakse puuetega inimestele ja teistele, kes vajavad kergemat juurdepääsetavust.

Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile” toetamiseks korraldas komisjon konverentsi „Euroopa kõigile – sidusrühmade konverents juurdepääsetava turismi valdkonnas” ning konverentsi sotsiaalturismi kohta, kus erilist tähelepanu pöörati pensionäridele. Nimetatud konverentside põhieesmärk oli tõsta kõigi sidusrühmade teadlikkust eelseisva demograafilise vananemise mõju ja ettevõtlusvõimaluste kohta, mis samal ajal toob endaga kaasa nende turistide osakaalu suurenemise, kes vajavad paremat juurdepääsetavust ja kvaliteetsemaid teenuseid.

Eelseisva teatise „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” raames jätkab komisjon oma tööd, et julgustada turismivaldkonda tunnistama, et erivajadustega turistid moodustavad olulise tarbijarühma. Lisaks korraldab komisjon konverentse ning toetab foorumite tugevdamist ja loomist, kus oleks võimalik vahetada kogemusi heade ja halbade tavade kohta.

 
 

(1) Konkursikutse VP/2004/008: Katseprojektid meetmete kohta puuetealase poliitika süvalaiendamiseks:
http://ec.europa.eu/employment_social/disability/funding_en.html
(2) www.polis-ubd.ne.
(3) Projekt „Ehitamine kõigile”, http://www.build-for-all.net.
(4) http://www.basproject.itc.cnr.it.
(5) KOM(2007)65 lõplik.
(6) http://ec.europa.eu/employment_social/fundamental_rights/public/pubst_en.htm.
(7) http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=Discrimination&lang=EN".

 

Küsimus nr 72, mille on esitanud Jim Allister (H-0711/07)
 Teema: Sigarettide ohutusstandardid
 

Milliseid meetmeid on komisjon võtnud, et toimida ELi üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ(1) kohaselt, et astuda samme palumaks Euroopa Standardikomiteel võtta vastu uued sigarettide ohutusstandardid, mis sunniksid kõigi ELis müüdavate sigarettide puhul kasutama vähendatud süttivuse tehnoloogiat?

 
  
 

Järelevalveta jäetud sigaretid on surmaga lõppevate tulekahjude üks peamisi põhjuseid, kui isegi mitte peamine põhjus.

Vähendatud süttivusega sigaretid(2) võivad olla abiks nimetatud tulekahjude ohvrite arvu ja kahjustuste märkimisväärsel vähendamisel. Kõnealused sigaretid on kohustuslikud paljudes USA osariikides(3) ja Kanadas. Austraalias töötatakse välja sellekohast õigusakti.

Komisjon on tooteohutuse valdkonnas algatanud arutelu liikmesriikide ametiasutustega. Pärast andmete kogumist ja analüüsi läbiviimist, mis näitavad ELis võimaliku vähendatud süttivusega sigarettide eeskirja tulusid ja kulusid, leppisid nad kokku, et tooteohutuse standard vähendatud süttivusega sigarettide kohta tuleb kehtestada Euroopa tasandil. See on kõrge prioriteediga meede paljudes liikmesriikides.

Mõned tööstusettevõtjad on väljendanud teatud kahtlusi, kuid on seisukohal, et vähendatud süttivusega sigarettide kasutuselevõtmine mõistliku aja jooksul on teostatav ka ELis, mis võimaldab neil kohaneda uute nõuetega.

Komisjon valmistab praegu ette otsust vähendatud süttivusega sigarettide ohutusnõuete kohta, mis pannakse kava kohaselt hääletusele üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ regulatiivkomitees 2007. aasta novembris.

Kui komitee väljendab pooldavat arvamust, palub tervise ja tarbijakaitse peadirektoraat(4) Euroopa Standardikomiteel(5) töötada välja vähendatud süttivusega sigarettide ohutusstandardi, milles võetakse asjakohaselt arvesse olemasolevaid standardeid vähendatud süttivusega sigarettide õigusaktide valdkonnas kogu maailmas.

 
 

(1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.
(2) Sigaretid, mis kustuvad, kui need jäetakse järelevalveta, vähemalt olulisel määral. Isekustumine saavutatakse paberiribade (nn aeglustajad) kasutamise abil sigaretipaberis.
(3) Ameerika Ühendriigid.
(4) Tervise ja tarbijakaitse peadirektoraat.
(5) Euroopa Standardikomitee.

 

Küsimus nr 73, mille on esitanud Yiannakis Matsis (H-0712/07)
 Teema: Abdullah Guli ebaseaduslik visiit Küprose okupeeritud põhjaossa
 

18. septembril 2007 tegi Türgi president Abdullah Gül ebaseadusliku visiidi Küprose okupeeritud põhjaossa. See visiit rikub rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, Türgi ja ELi vahelist partnerlust ja 21. septembri deklaratsiooni. Samuti on see vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 541 ja 550.

Kas komisjon kaitseb solidaarsuse vaimus Küprose Vabariigi sõltumatust ja oma põhimõtteid ning väärtusi, mida Abdullah Güli visiidiga on rikutud, ning mida iga päev rikutakse Küprose Vabariigi kui Euroopa territooriumi okupeerimise tõttu Türgi armee poolt, ning kuidas ta seda teha kavatseb? Milliseid tagajärgi võib selline tegutsemine ning Küprose jätkuv okupeerimine omada Türgi liitumisprotsessile?

 
  
 

Komisjoni ja ELi väljendatud seisukoht üldiselt on see, et kogu Küprose saare territoorium, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänsed baasipiirkonnad Küprosel, on Küprose Vabariigi osa. 2003. aasta ühinemisakti 10. protokollis tehakse vahet nende piirkondade vahel, mille üle Küprose Vabariigi valitsus teostab tegelikku kontrolli, ja nende piirkondade vahel, mille üle tal kontroll puudub. ELi liikmesriigid ei tunnusta nn Põhja-Küprose Türgi Vabariiki.

Austatud parlamendiliikme küsimus näitab, kui kiiresti on vaja lahendada Küprose probleem. Komisjon on jätkuvalt täielikult pühendunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitud läbirääkimiste taasalustamise toetamisele, et leida võimalikult kiiresti Küprose probleemile terviklik lahendus.

 

Küsimus nr 74, mille on esitanud Jens Holm (H-0715/07)
 Teema: Inimõiguste rikkumised Colombias
 

Rahvusvaheline Ametiühingute Keskliit (ITUC) avaldas just oma aastaaruande ametiühingute aktivistide olukorra kohta kogu maailmas. Statistika on masendav, seda eriti Colombia puhul. 144 ametiühinguaktivistide mõrvast üle maailma pandi enam kui pooled – 78 – toime Colombias. Lisaks mõrvadele oli ametiühinguaktivistide vastu suunatud ka väga suur hulk ähvardusi ja muid tagakiusamise vorme. Praktiliselt kõik mõrvad Colombias olid toime pandud valitsusele lähedalseisvate sõjaväestatud rühmituste või lausa valitsuse armee poolt.

EL on varem peatanud oma kaubandusalase koostöö Valgevenega inimõiguste rikkumise jms tõttu. Hiljuti tegi ta sama seoses Birmaga. Praegu peab EL läbirääkimisi uue vabakaubanduslepingu üle Colombiaga.

Peter Mandelson on hiljuti öelnud, muu seas Euroopa Parlamendi kohtumisel 5. juunil 2007, et töötajate õigusi tuleb kaitsta ja et kui mis tahes riik rikub ILO konventsioone, reageerib komisjon järsult.

Kas komisjon peatab ülalmainitut silmas pidades praegused kaubandusläbirääkimised ELi ja Colombia vahel, või mida komisjon teeb takistamaks inimõiguste rikkumist selles riigis?

 
  
 

Tuleb tunnistada, et president Uribe valitsus on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et tugevdada õigusriigi põhimõtet, seistes samas silmitsi narkokaubitsejate, geriljade ja endiste sõjaväe abijõudude vägivallaga. Nimetatud jõupingutused on osaliselt olnud edukad, isegi kui inimõiguste olukord Colombias valmistab ELile jätkuvalt suurt muret. Seega väärib Colombia valitsus meie kindlat tuge.

Meie toetus ei tohiks loomulikult olla ei tingimusteta ega kahtlusteta. EL väljendab korrapäraselt muret inimõiguste pärast oma poliitilises dialoogis valitsusega. Selles kontekstis on komisjon Bogotált nõudnud järjepidevalt ja tungivalt, et see suurendaks oma jõupingutusi, et kaitsta kõige ohustatumaid elanikkonnarühmi, näiteks ametiühingute liikmed ja kannatanute ühenduste esindajad. Ametivõimude mis tahes seotus inimõiguste rikkumistega valmistab erilist muret. Selle põhjalik uurimine ning toimepanijate karistamine on ülioluline.

Võttes arvesse olulisi seoseid narkootikumide tootmise, nendega kauplemise ja inimõiguste rikkumise vahel, on alternatiivse tulu- ja töökohtade allika loomine kesksel kohal ELi Colombiaga seotud poliitikas. Kõnealuses poliitikas tuginetakse tulevasele assotsiatsioonilepingule ELi ja Andide Ühenduse riikide vahel, mis koos kaubanduse täiendava liberaliseerimisega loob lisaväljundeid Colombia seaduslikule majandustegevusele. Lisaks oleks lepingu reguleerimisala vabakaubanduse valdkonnas laiem. Leping võimaldab samuti tõhustatud poliitilist dialoogi ja tihedamat piiriülest koostööd ning loob seega uued võimalused ja tugevdatud institutsioonilise raamistiku, et pöörata valitsuse tähelepanu inimõigustega seotud probleemidele.

Seega on komisjon veendunud, et suudame paremini aidata kaasa inimõiguste olukorra parandamisele ja toetada paremini inimõiguste kaitsjaid, kui läbirääkimiste edasilükkamise asemel sõlmime Colombiaga assotsiatsioonilepingu.

 

Küsimus nr 75, mille on esitanud Richard Corbett (H-0716/07)
 Teema: Maantee E20 Hullis
 

Kas komisjon on teadlik maantee E20 (A63) ehitamise tähtsusest tunnelisse, mis läheb läbi Hulli linna (Castle Street’i linnaosa), et kaotada kitsaskoht selles suures üleeuroopalises teedevõrgus (kus toimub Iirimaa ja Põhja-Inglismaa puistkaupade vedu Mandri-Euroopaga) ja lõpetada linnakeskuse ja rannajoone äralõikamine maanteega, mis on takistuseks linna harmoonilisele arengule?

Kas komisjon saab näidata, kuidas on võimalik nimetatud projekti toetada Euroopa rahaliste vahendiga, olgu selleks siis TENi eraldised, struktuurifondide rahalised vahendid või muud vahendid?

 
  
 

(FR) Komisjon on teadlik, et läbi Hulli minevat tunnelit kaalutakse ühe Castle Street’i ala liikluse ümberkorraldamise võimalusena. Ometi ei ole Ühendkuningriigi ametiasutused selle projekti asjus kunagi ametlikult tema poole pöördunud.

Yorkshire’i ja Humberi tegevuskavad (Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive 2007–2013 kava alusel) ei sisalda mingeid eraldisi struktuurifondidest transpordiinfrastruktuuri investeeringute jaoks planeerimisperioodil 2007–2013.

Komisjonil oleks vaja rohkem teavet hindamaks, kas projekti võib pidada ühist huvi pakkuvaks vastavalt direktiivile 1692/96/EÜ(1).

Komisjon tuletab austatud parlamendiliikmele meelde võimalust taotleda laenu Euroopa Investeerimispangast.

 
 

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsus nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, EÜT L 228, 9. september 1996. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006/EÜ (ELT L 363, 20. detsember 2006).

 

Küsimus nr 76, mille on esitanud Bill Newton Dunn (H-0720/07)
 Teema: Orbudekodud Bulgaarias
 

13. septembril ekraniseeris BBC neljas telekanal dokumentaalfilmi Bulgaaria orbudekodudest ning selles näidati nälgivaid lapsi ja orbude jõhkrat väärkohtlemist.

Mida saab komisjon ette võtta nimetatud ebainimlike tingimuste ja kohtlemise suhtes?

 
  
 

(FR) Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel lasub vastutus lastekaitse, laste sotsiaalse kaasamise ja laste hoolekandeasutuste juhtimise eest.

Siiski jälgis komisjon oma aruannetes enne Bulgaaria liitumist Euroopa Liiduga tähelepanelikult Bulgaaria valitsuse deinstitutsionaliseerimise poliitika rakendamist ja tema pingutusi hoolekandeasutuste elamistingimuste parandamisel ja alternatiivsete teenuste, nagu kasupered, arendamisel.

Bulgaaria õiguses tehti asjakohased muudatused 2003. aasta septembris.

Reformides keskenduti personali koolitamisele, teenuste detsentraliseerimisele, koostöö loomisele, mis hõlmas kohalikke ametiasutusi ja kastekaitsega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, ning hoolekandeasutustes elavate laste sotsiaalsele integreerimisele.

Nende laste olukord on üldiselt paranenud alates uute õigusaktide jõustumisest. Sellel põhjusel ei tehtud antud küsimuse puhul võrdlusuuringut vastavalt komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsusele, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.

Komisjon innustab heade tavade vahetamist ja poliitika koordineerimist avatud kooskõlastusmeetodi raames sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas. 2007. aasta ühisaruanne sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise kohta näitab, et liikmesriigid on vastanud 2006. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu palvele astuda samme laste vaesuse kõrvaldamiseks ja kõigile võrdsete võimaluste pakkumiseks. Komisjon on Bulgaaria sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasamist käsitlevat strateegilist raportit uurides, mis sisaldas 2007. aasta ühisraportit, määratlenud käimasoleva hoolekandeasutuste pikaajalise hooldamise süsteemi reformi (hoolekandeasutuse raames osutatav hooldus) väljakutsena Bulgaaria ametiasutustele. Komisjon jätkab muutuste jälgimist selles valdkonnas, valmistudes järgmiseks riiklike strateegiliste raportite vooruks, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2011.

Uue struktuurifondide 2007–2013 perioodi finantsperspektiivi kohaselt on üks Euroopa Sotsiaalfondi peamisi eesmärke edendada sotsiaalset kaasamist ja võrdseid võimalusi kõigile. Bulgaaria rakenduskava pealkirjaga „Inimressursside arendamine”, mida aastail 2007–2013 rahastab ESF ja mille komisjon hiljuti heaks kiitis, sisaldab prioriteetsete teemade hulgas sotsiaalset kaasamist ja sotsiaalmajanduse julgustamist koos konkreetsete eesmärkidega, mis hõlmavad hoolekandeasutustes osutatavate teenuste kvaliteedi parandamist ja edasist deinstitutsionaliseerimist.

Seoses BBC hinnanguga olukorra kohta jätab komisjon endale õiguse uurida üksikasjalikumalt dokumentaalfilmis esitatud fakte.

 

Küsimus nr 77, mille on esitanud Jacky Henin (H-0721/07)
 Teema: Teenuste ühiskasutamine omavalitsuste ja omavalitsustevaheliste organisatsioonide vahel
 

Prantsusmaae seaduse kohaselt on omavalitsustel ja ametiasutustel võimalik teha koostööd teenuste ühiskasutamisel, et saavutada mastaabisääst (kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi käsitleva üldkoodeksi artikkel L. 5211-4-1 II). Ometi leiab komisjon, et teenuste ühiskasutamist käsitlevad lepingud kuuluvad riigihankemenetlusi käsitlevate õigusaktide alla, ja on selle tõttu algatanud Prantsusmaa vastu rikkumismenetlused. Selline seisukoht on vastuolus stabiilsuse ja kasvu pakti loogikaga, mille Euroopa Ülemkogu vastu võttis, mis kehtib liikmesriikide ja nende kohalike ametiasutuste suhtes. Teenuste ühiskasutamine on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkidega, vältides seega dubleerivate ülesannetega osakondade loomist, mis viib suuremate kuludeni ja ressursside raiskamiseni. Selles suhtes järgib teenuste ühiskasutamine üldisi ja ühenduse huvisid: parem tegevuste juhtimine ja ettevaatlik riigi raha kulutamine.

Kas komisjon saab selgitada, miks ta võtab meetmeid, mis võtavad Prantsusmaa kohalikelt ametiasutustelt seadusliku vahendi, mis võimaldab neil hoida avaliku sektori kulusid kontrolli all ja tagab tõhusamad avaliku sektori teenused?

 
  
 

Lepingud kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel koostöö tegemiseks kohalike ametiasutuste vahel(1), mille puhul kohaliku omavalitsuse teenused on tehtud kättesaadavaks riigiasutustele, mille liige kohalik omavalitsus on, on riigihankelepingud riigihankemenetlust käsitlevate direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ tähenduses. Seetõttu tuleb kõnealused lepingud sõlmida direktiivides sätestatud menetluste kohaselt.

Tõepoolest vastavad nimetatud lepingud täiesti riigihankelepingu mõistele riigihankemenetlust käsitlevates direktiivides. Need on lepingud, kus on ette nähtud makse kahe erineva juriidilise isiku vahel: kohaliku omavalitsuse vahel, kes toimib ettevõtjana, ja riigiasutuse vahel, kes toimib ostja või juriidilise isikuna. Lisaks ei saa asjaolu tõttu, et kõnealused osapooled on mõlemad riigiasutused, neid direktiivide reguleerimisalast välja jätta.

Riigihankemenetlust käsitlevate direktiivide eesmärk on avada riigihanked konkurentsile ja samuti tagada võimalus, et ostjad saavad soodsaima pakkumise oma lepingule. Seetõttu ei näe komisjon mingit vasturääkivust oma tegevuse vahel nimetatud kontekstis ühest küljest ja riiklike kulutuste kontrolli vahel teisest küljest, avalike teenuste tõhususe vahel ja eeskirjade vahel, mis on sätestatud stabiilsuse paktis, millele austatud parlamendiliige viitab oma küsimuses.

 
 

(1)Prantsuse keeles Etablissements publics de coopération intercommunale, tavaliselt kasutatakse lühendit EPCI.

 

Küsimus nr 78, mille on esitanud Jan Andersson (H-0722/07)
 Teema: Heliraamatute käibemaks
 

Rootsis on raamatutele kehtestatud 6 % käibemaks alates 2002. aastast. Maksumäär on sama kõigi trükitud raamatute ja heliraamatute suhtes. Trükitud raamatute tekst reprodutseeritakse identsena heliraamatutes.

Heliraamatute turg kasvab ning tänapäeval kasutab neid järjest rohkem inimesi. Heliraamatud omavad väga erilist tähtsust nägemispuudega inimestele ja neile, kellel on raskusi lugemise ja kirjutamisega. Komisjon kavatseb nüüd algatada rikkumismenetluse Rootsi vastu, et kohustada teda tõstma heliraamatute käibemaksumäära.

Miks nõuab komisjon, et trükitud raamatute ja heliraamatute suhtes kohaldatakse erinevaid käibemaksumäärasid, kui tekst on identne?

Kas erinevad käibemaksumäärad ei diskrimineeri nägemispuudega inimesi ja neid, kellel on raskusi lugemise ja kirjutamisega?

 
  
 

Vastavalt kehtivatele eeskirjadele on liikmesriigid kohustatud kohaldama käibemaksu standardmäära (vähemalt 15 %) kõigi tarnitud kaupade ja osutatud teenuste suhtes. Siiski võivad liikmesriigid otsustada kohaldada ühte või kahte vähendatud käibemaksumäära mõne või terve kaupade ja teenuste loetelu suhtes, mis on sätestatud käibemaksudirektiivi(1) III lisas. III lisas on toodud erandid üldisest süsteemist, mis on kehtestatud käibemaksudirektiiviga, mille kohaselt maksustatavad tehingud tuleb maksustada standardse käibemaksumääraga ja seetõttu tuleb neid rangelt tõlgendada.

Nimetatud lisa 4. kategooria on seotud puuetega inimeste varustusega ja 6. kategooria raamatutega.

Kuna kultuuri kaitsmine ja edendamine on selgelt üldistes huvides, peavad liikmesriigid jätkuvalt järgima ühenduse õigust.

Selgub, et Rootsis on kaks heliraamatute kategooriat – nn rääkivad raamatud (talböcker), mis on mõeldud eranditult kasutamiseks puuetega inimestele, ja heliraamatud (ljudböcker), mida üldiselt peetakse tava-heliraamatuteks.

Komisjoni seisukohast ei kvalifitseeru heliraamatud vähendatud käibemaksumäära alla, kuna neid ei saa pidada raamatuteks (6. kategooria) kitsamas tähenduses ega meditsiiniseadmeteks (4. kategooria), mis on mõeldud eranditult puuetega inimestele kasutamiseks.

Siiski algatas komisjon laiaulatusliku arutelu vähendatud käibemaksumäärade küsimuse üle oma 5. juuli 2007. aasta teatises(2). Ta tervitaks heliraamatute küsimuse tõstatamist nimetatud arutelu raames.

 
 

(1)Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, millega muudetakse kuuendat käibemaksudirektiivi.
(2)KOM(2007) 380 lõplik.

 

Küsimus nr 79, mille on esitanud Ilda Figueiredo (H-0724/07)
 Teema: Keeld külastada Kuuba kodanikke, kes on Ameerika Ühendriikides vangis
 

Käesoleva aasta alguses taotlesin ma Ameerika Ühendriikide valitsuselt luba külastada Kuuba kodanikke René Gonzálezt, Gerardo Hernándezt, Antonio Guerrerot, Ramon Labañinot ja Fernando Gonzálezt, keda hoitakse seadusevastaselt Ameerika Ühendriikide vanglates. Ometi keelduti mulle loa andmisest põhjusel, et ma ei tundnud neid enne nende vangistamist.

Paistab, et käesoleva aasta septembris keelduti taas kahe vangi abikaasadele loa andmisest oma meest külastada, keda nad ei ole pidevate keeldumiste tõttu saanud külastada üheksa aastat.

Mida arvab komisjon sellest olukorrast, kus nende kodanike inimõigusi ei austata? Kas ta soovib esitada oma mure Ameerika Ühendriikide ametiasutustele?

 
  
 

Komisjon on teadlik viie Kuuba vangi juhtumist Ameerika Ühendriikides. Seoses küsimusega vangide perekonna külaskäikude kohta ei näe komisjon mingit alust sekkuda kõnealusesse juhtumisse.

Kuna need rahvusvahelised õigusstandardid, mis käsitlevad kõigi vangide perekondade külastusi, on üksnes soovituslikud, otsustavad Ameerika Ühendriikide ametiasutused omal äranägemisel, kellel nad lubavad vange külastada.

Lisaks ei ole olemas ühtki rahvusvaheliselt tunnustatud õigust külastada vange kolmanda riigi kodanikel, kellega nad ei ole sugulased ega muul viisil seotud.

 

Küsimus nr 80, mille on esitanud Brian Crowley (H-0729/07)
 Teema: Rändlusteenuste maksumus mobiiltelefonide kasutajatele
 

Kas Euroopa Komisjon saab teha avalduse selle kohta, kas kõik Euroopa mobiilisideoperaatorid on järginud ELi otsust vähendada oluliselt rändlusteenuste maksumust mobiiltelefonide kasutajatele Euroopas?

 
  
 

Rändluse määruses(1) pannakse rahvusvaheliste rändlusteenuste pakkujatele kohustus kehtestada jaehindade ülempiir rändluskõnede tegemisele ja vastuvõtmisele Euroopa Liidus. Määruses nõutakse mobiiltelefonioperaatoritelt samuti ülempiiri kehtestamist hulgimüügitasudele, st hindadele, mida nad üksteiselt küsivad, ning läbipaistvuse parandamist tarbijatele baashinnateabe andmisel rändlustasude kohta ja samuti üksikasjalikumat hinnateavet tarbijate taotluse alusel. Kõigi nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg oli 30. september 2007, ehkki operaatoritelt paluti vaheetappide täitmist, nagu kohustus pakkuda eurotariifi 2007. aasta juuli lõpuks. Määruses palutakse riiklikel reguleerivatel asutustel jälgida ja teostada järelevalvet kõnealuste kohustuste täitmise üle. Tuginedes oma vaatlustele ja Euroopa reguleerivate asutuste töörühma, kus saavad omavahel kokku liikmesriikide riiklikud reguleerivad asutused, läbiviidud uuringu tulemustele, selgub, et kõik operaatorid pakkusid asjaomast eurotariifi ning et mitmed neist pakuvad – erinevates liikmesriikides – eurotariife alla lubatud ülempiiri.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2008. aasta lõpuks aruande määruse toimimise kohta ja vajaduse korral soovitab, kas määruse kehtivusaega 30. juuni 2010 tuleks pikendada ja/või tuleks määrust muuta, et hõlmata muud teenused, näiteks SMS ja andmeside. Komisjon soovib samuti käsitleda muid küsimusi, näiteks määruse mõju väiksematele operaatoritele (kui need on olemas), kodumaiste mobiilsideteenuste hinnaarengud, soovimatu rändlus ja võrgukasutuse juhtimine.

Üksikasjalikumat teavet Euroopa reguleerivate asutuste töörühma järelevalve ja liikmesriikides kättesaadavate eurotariifide kohta leiab komisjoni rändlusteemaliselt veebilehelt järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/information_society/activities/roaming/index_en.htm" .

 
 

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ.
ELT L 171, 29.6.2007.

 

Küsimus nr 81, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0731/07)
 Teema: Metamfetamiini baasil valmistatud narkootikumide oht Euroopa ühiskonnale
 

Kas komisjon saab kirjeldada Euroopas metamfetamiini (tuntakse ka kristallamfetamiini nime all) baasil valmistatud narkootikumide kasutamise taset? Kas kõnealune narkootikum kujutab endast üha suurenevat ohtu Euroopa ühiskonnale või mitte?

 
  
 

Ajalooliselt on ELis metamfetamiini väga vähe kasutatud, enamasti on selle kasutamine koondunud Tšehhi Vabariiki (müüakse Pervetini nime all) ja mõningal määral Slovaki Vabariiki. Hiljutistes hinnangutes metamfetamiini kasutamise kohta teatati probleemidest nimetatud kahes riigis. Tšehhi Vabariigis on hinnanguliselt 18 400–24 000 metamfetamiini kasutajat (2,5–3,2 juhtu 1000 täiskasvanu kohta vanuses 15–64 eluaastat). Slovaki Vabariigis on hinnanguliselt 6000–14 000 kasutajat (1,5–3,7 juhtu 1000 täiskasvanu kohta vanuses 15–64 eluaastat). On saadud teateid kasutamise sagenemise kohta elanikkonnarühmade seas Ungaris.

Epidemioloogilised andmed narkootikumide kasutamise kohta, samuti ravi vajaduse näitajad osutavad, et teistes ELi liikmesriikides ei kasutata metamfetamiini märkimisväärsel määral. Metamfetamiini kasutamine teistes ELi liikmesriikides on enamasti seotud väikese osaga üldisest metamfetamiini kasutamisest. ELis on amfetamiini tüüpi stimulaatorite, sealhulgas metamfetamiini kasutamine üldiselt stabiliseerunud ning näib vähenevat üha enamates riikides. Suhteliselt kõrgetest metamfetamiini kasutamise tasemetest, kaasa arvatud kristallamfetamiin/jää, on juba aastaid teatatud EList väljaspool asuvatest riikidest, kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid, Kaug-Ida ja Austraalia.

Mis puutub nimetatud aine mõjusse, siis on metamfetamiin kesknärvisüsteemi stimulaator, mis põhjustab kõrgenenud vererõhku ja südamepekslemist, samuti suurendab enesekindlust, seltsivust ja energiat. See aine on tihedalt seotud amfetamiiniga.

Kristallmetamfetamiin on metamfetamiini kristalliseeritud vorm ja see on väga puhas. Kristallmetamfetamiini on võimalik suitsetada (nt kuumutada tükikesel alumiiniumpaberil), kuid samuti süstida, kuna see lahustub hõlpsasti vees.

Puuduvad märgid selle kohta, justkui suureneks (kristall)metamfetamiini kasutamine või tootmine Euroopa Liidus. Tõendid ei ole kinnitanud teateid mõnedes liikmesriikides kristallamfetamiini suurema kättesaadavuse kohta. Metamfetamiini konfiskeerimiste arv on endiselt vaid murdosa amfetamiini omast ning nõnda juba aastaid.

Metamfetamiini suitsetamisel jõuab see ajju palju kiiremini kui sissetõmbamisel või süstimisel. Nõnda on sel tõsine sõltuvust tekitav potentsiaal.

Metamfetamiini sõltuvus võib põhjustada:

vaimse tervise probleeme (erutus, vähenenud motivatsioon, depressioon ja rahutus, psühhoos, skisofreenia sümptomite halvenemine, vähenenud keskendumisvõime ja mälu);

füüsilise tervise probleeme (häiritud uni, kehakaalu kaotus isu puudumise tõttu, südamepekslemine ja rinnavalud ning süstimisega seotud probleemid, näiteks mädanikud);

süstimisega seotud riskikäitumine (C-hepatiidi nakkus ja muud vere kaudu levivad haigused süstalde jagamise tõttu jms);

sotsiaalsed ja finantsprobleemid.

Metamfetamiini suurema puhtuse tõttu kristallmetamfetamiinis ja nn alusmetamfetamiinis on nimetatud metamfetamiini liikisel suurem tõenäosus põhjustada tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui nimetatud aine levinud vormidel.

 

Küsimus nr 82, mille on esitanud Brian Simpson (H-0737/07)
 Teema: OLAFi juurdlus ettevõtluse arenduskeskuse suhtes
 

Kas komisjon on teadlik OLAFi juurdlusest seoses ettevõtluse arenduskeskusele esitatud süüdistustega pettuses ja finantsrikkumistes?

Kui jah, siis milliseid meetmeid on komisjon valmis võtma tagamaks, et karistada kõiki, keda süüdistatakse haldusomavolis, et eemaldada ametist juhatus, mille vastu AKV riigid on kaotanud usalduse, ja et kaitsta Terry Battersby’d, kes tõi nimetatud vaidlustatud rikkumised päevavalgele, ettevõtluse arenduskeskuse nõukogu poolse ahistamise ja survemeetmete eest?

 
  
 

Komisjon viitab oma vastusele, mille ta andis kirjalikult vastatavale küsimusele E-3104/07, mille esitas hr Mote, kes selgitas, et ta teavitas Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) võimalikest pettusealastest süüdistustest 2006. aasta detsembris ning et OLAF teavitas teda seejärel, et viib läbi juurdluse kõnealuses küsimuses. Samuti teavitas komisjon OLAFit võetud ettevaatusabinõudest finants- ja eelarve valdkonnas, eelkõige algatades välise finantsauditi ja vaadates üle ajakava rahaliste vahendite eraldamise kohta. Seetõttu ei saa komisjon esitada täiendavaid märkusi. Lisaks otsustatakse seotud summade üle käimasoleva juurdluse käigus.

Seoses ettevõtluse arenduskeskuse juhatusega nähakse AKV-EÜ suursaadikute komitee 20. juuli 2005. aasta otsuses nr 8/2005 ettevõtluse arenduskeskuse põhikirja ja töökorra kohta ette, et keskuse üle teostab järelevalvet suursaadikute komitee, kuna artiklis 6 sätestatakse, et „keskuse järelevalveorganid on juhatus ja juhtkond”.

Juhatuse nimetab ametisse suursaadikute komitee ja see koosneb kolmest ELi kodanikust ja kolmest AKV riikide kodanikust. Praeguse juhatuse volitused lõpevad 2007. aasta detsembris. Hetkel toimub suursaadikute komitees arutelu praeguste juhatuse liikmete volituste pikendamise või nende asendamise üle.

Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat, AKV sekretariaat ja Euroopa Investeerimispank on juhatuse koosolekutel vaatleja staatusega. Juhatuse koosolekute nimetatud vaatleja volituste kaudu, samuti korrapäraste kontaktide kaudu ettevõtluse arenduskeskuse juhatuse ja personalikomiteega soovib komisjon täpselt jälgida, et personaliga seotud korda järgitakse, komisjon on saanud juhatuselt juba kinnituse, et see nii ka on.

 

Küsimus nr 83, mille on esitanud Manolis Mavrommatis (H-0740/07)
 Teema: Euroopa ökopealinn
 

Kliimamuutused on tekitanud tungiva vajaduse kaitsta keskkonda ja tõsta üldsuse teadlikkust säästlikust arengust. Kas komisjon võtab Ateena linnapea poolt Euroopa Parlamendi eesistujatele ja komisjonile tehtud hiljutise ettepaneku alusel võtta kasutusele Euroopa ökopealinn, mis on kujundatud Euroopa kultuuripealinna järgi, meetmeid selle algatuse rakendamiseks? Kas ta usub, et selle kava rakendamine aitab võidelda enesega rahulolu vastu ja tagada, et keskkond asetatakse nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks prioriteetide hulka?

 
  
 

Komisjon nõustub austatud parlamendiliikmega, et kliimamuutuste tõttu on tungivalt vaja kaitsta keskkonda ja et on oluline parandada arusaamist ja teadlikkust laiema üldsuse seas säästva arengu ja muude keskkonnaalaste probleemide kohta, millega meie ühiskond silmitsi seisab.

Komisjon tervitab samuti Ateena linnapea hiljutist ettepanekut võtta kasutusele Euroopa ökopealinn, mis on kujundatud Euroopa kultuuripealinna järgi. Kõnealune algatus aitab kindlasti kaasa keskkonnaküsimuse paigutamisele komisjoni ja liikmesriikide prioriteetide hulka.

Samal ajal toetab komisjon täielikult Euroopa rohelise pealinna auhinna andmise süsteemi loomise ideed ning keskkonna peadirektoraat vastutab kõnealuse algatuse väljatöötamise eest.

Lõpuks soovib komisjon rõhutada linnade suurt tähtsust, lähtudes ELi säästva arengu eesmärgist, kuna linnad on koduks 80 %le ELi kodanikest. Asjaolu, et linnad võivad mängida juhtivat rolli säästvas arengus, aitab ergutada jõupingutusi enamate meetmete võtmiseks individuaalsel tasandil.

 

Küsimus nr 84, mille on esitanud Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (H-0743/07)
 Teema: Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
 

Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut pidi kavako haselt alustama tööd 2007. aastal pärast seda, kui sotsiaalministrid toetasid ELi Nõukogu raames 1. detsembril 2006 otsust rajada see Vilniusesse.

Milliseid edusamme on instituut seni teinud ja kas komisjon nõustuks esitama selle esialgse töökava käesolevaks aastaks?

 
  
 

Määrus (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, võeti vastu 20. detsembril 2006(1). Komisjon on pühendunud sellele, et instituut alustaks oma tööd võimalikult kiiresti. Alates määruse vastuvõtmisest võib teatada edusammudest direktori ametissenimetamise, juhatuse loomise ja asukoha ettevalmistamise alal.

Seoses direktori ametissenimetamisega avaldas komisjon 27. aprillil 2007. aastal teate direktori vaba ametikoha kohta. Vastavalt määrusele koostab komisjon praegu kandidaatide lõppnimekirja. Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud nimekirja alusel. Enne ametisse nimetamist peab haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees avaldusega.

Haldusnõukogu kaheksateist liikmesriikide esindajat on ametisse nimetatud nõukogu 30. mai 2007. aasta otsusega, samal ajal nimetas komisjon oma esindaja ja asetäitja 30. aprillil 2007. aastal.

Haldusnõukogu avakoosolek toimus 8. oktoobril 2007. aastal Brüsselis. Nõukogu esimeheks valiti Eva WELSKOP-DEFFA, võrdsete võimaluste osakonna juhataja Saksamaa Liitvabariigi föderaalses perekonna-, eakate, naiste- ja noorteministeeriumis, ning aseesimeheks Michel PASTEEL, Belgia meeste ja naiste võrdsete võimaluste instituudi direktor.

Haldusnõukogu võtab vastu instituudi toimimiseks vajalikud otsused. Eelkõige võtab haldusnõukogu vastu – pärast nõupidamist komisjoniga – aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi direktori koostatud kava alusel. Määruse kohaselt võetakse esimene aastane tööprogramm vastu hiljemalt üheksa kuud pärast direktori ametissenimetamist. Seega ei ole direktori puudumisel võimalik instituudil esitada tööprogrammi, millele austatud parlamendiliige viitas.

Komisjon teeb koostööd Leedu ametiasutustega, et leida sobivaid hooneid instituudi jaoks. Komisjon tegi esialgse ja tehnilise visiidi Vilniusesse 4. mail 2007. aastal. Arutelu asjaomaste asutustega kestab endiselt. Komisjon rõhutab, et lõpliku otsuse hoonete kohta võtab vastu instituut sõltumatu organina.

 
 

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1922/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, ELT L 403, 30.1.2006.

 

Küsimus nr 85, mille on esitanud Colm Burke (H-0744/07)
 Teema: Eksporti ELi käsitlevate Hiinaga peetavate arutelude seis
 

Peaaegu pool ELis avastatud ohtlikest toodetest on pärit Hiinast. Lisaks on pärit Hiinast 79 % võltsitud toodetest, mille ELi tolliametnikud konfiskeerisid 2006. aastal.

Kas komisjon võib selgitada – nimetatud olukorda arvesse võttes –ELi turule toodava ekspordi ohutuse parandamise üle ja Hiinas võltsitud toodete tootmise piiramise üle Hiina ametiasutustega toimuva arutelu praegust seisu?

Milliseid meetmeid soovib komisjon võtta tagamaks, et täidetakse ELi tooteohutuse ja autentsusnõudeid?

 
  
 

Komisjoni kõnealuse valdkonna kõigi meetmete peamine põhimõte on see, et tarbijaohutuse valdkonnas ei ole ega tehta ka tulevikus mingeid kompromisse. Õigusakt on selge: üksnes ohutuid tooteid saab turustada ning ohtlikud tooted keelustatakse.

Komisjon võtab nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil mitmesuguseid konkreetseid meetmeid, et käsitleda tõhusalt Hiinast või muust kolmandast riigist ELi imporditud toodete ohutusega seotud küsimusi.

Komisjon otsustas alustada koostööd Hiina valitsusega vastastikuse mõistmise memorandumi alusel alates 2006. aastast.

Selle raames on Hiina ametiasutused saanud üksikasjalikku teavet ELi turult leitud Hiina päritolu ohtlike toodete kohta ja nad on võtnud oma kohuseks uurida iga juhtumit ning teha vajalikke sekkumisi ja parandusi oma süsteemis. Üksikasjalikke aruandeid ennetamise ja järelmeetmete kohta tuleb komisjonile esitada kord kvartalis. Kõige viimane aruanne esitati 2007. aasta septembris ja üksikasjalik analüüs on koostamisel.

Selles kontekstis (oktoober 2007) lähevad komisjoni tooteohutuse eksperdid Pekingisse, et arutleda oma Hiina kolleegidega kõnealuse aruande üle ning laiemas kontekstis Hiina päritolu ohtlike toodete turujärelevalve parandamise võimalike viiside üle.

Komisjon on veendunud, et olemasolev tooteohutuse kord toimib hästi praeguste probleemide lahendamisel. Praeguse inventuuri järeldused annavad 2007. aasta lõpus vastuse küsimusele, millised lisameetmed võivad osutuda vajalikuks komisjoni või liikmesriikide tasandil.

Toll mängib suurt rolli võitluses võltsimise ja piraatluse vastu. ELi saabunud võltsitud kauba konfiskeerimine sagenes 2006. aastal märkimisväärselt. Sellisel määral, mis peegeldab tolli tegevuse suurenemist kõnealuses valdkonnas ja samuti edusamme riskijuhtimispõhise poliitika rakendamisel tollikontrollis.

Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide tolliasutustega, et tõhustada kaitset, mida toll pakub võitluses võltsimise ja piraatluse vastu välispiiril ja halduskoostöö tugevdamisel kolmandate riikidega, sealhulgas Hiinaga.

Komisjon jälgib samuti väga tähelepanelikult arenguid Hiina poolel ja ootab konkreetsete meetmete võtmist. ELi ja Hiina tippkohtumine novembri lõpus on ideaalne võimalus kõnealuse küsimuse tõstatamiseks kõige kõrgemal tasandil.

 

Küsimus nr 86, mille on esitanud Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (H-0746/07)
 Teema: Galileo ja Quaero programmi lõpuleviimise väljavaated
 

Kaks suurimat komisjoni egiidi all organiseeritud liikmesriikidevahelist tehnikaalase koostöö programmi, Euroopa Galileo raadionavigatsiooni ja Quaero Interneti otsingumootori programm, seisavad nüüd silmitsi ebakindla tulevikuga. Arvestades innovatsiooni tähtsust Lissaboni strateegiale ja nende kahe projekti lisandväärtust ELi infoühiskonna ühendamisele ja tehnoloogilisele sõltumatusele, siis milline on olnud komisjoni panus püüdlustesse lahendada liikmesriikidevahelised erimeelsused eriti seoses projektide rahastamisega? Kas ta on kaalunud alternatiivseid rahastamisettepanekuid? Milline on olnud tema vastus Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioonile P6_TA(2007)0272 Euroopa Galileo programmi rahastamise kohta?

 
  
 

(FR) Seoses Galileo programmiga jagab komisjon täielikult Euroopa Parlamendi poolt tema 20. juuni 2007. aasta resolutsioonis(1) väljendatud seisukohta, eriti seoses Galileo programmi täieliku rahastamisega ELi eelarvest ja vajadusega kulude hüvitamise mehhanismi järele avaliku sektori rahalise panuse jaoks avalik-eraõiguslike partnerluste loomise puhul.

2007. aasta 19. septembril võttis komisjon vastu tekstide paketi, mis sisaldas ühelt poolt komisjoni teatist(2) ja üksikasjalikumat komisjoni talituste töödokumenti(3) ning teiselt poolt muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,(4)et tagada Euroopa GNSS (ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide) programmide jätkumine, ning ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta seoses mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) läbivaatamisega(5). Need ettepanekud kajastavad kõigi võimaluste põhjalikku uurimist. Nende eesmärk on kindlustada Galileo ja EGNOSi (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) programmi rahastamine perioodil 2007–2013 ning need vastavad parlamendi poolt ülalmainitud 20. juuni 2007. aasta resolutsioonis esitatud nõudmistele.

Parlament ja nõukogu peavad nüüd oma kaasõiguslooja ja eelarvepädeva asutuse rollis tekste esimesel võimalusel uurima, nii et otsuse kahe programmi rahastamise kohta saaks teha enne 2007. aasta lõppu.

Quaero programm on Prantsusmaa teadus- ja uuendustegevuse projekt laiendatud audiovisuaalse otsingu valdkonnas, mis hõlmab mitmeid tööstusettevõtteid ja teadustöös osalejaid ja mida toetab Prantsusmaa tööstusliku uuendustegevuse amet. Quaero ei ole ELi rahastatav projekt, samuti ei ole seda korraldatud komisjoni egiidi all. President Jacques Chirac ja kantsler Gerhard Schröder valisid Quaero 5 prioriteetse teadusuuringute ja tehnoloogia uuendustegevuse arengu valdkonna hulka. Algupäraselt kuulutati see välja Prantsusmaa-Saksamaa ühisalgatusena 2005. aastal. Seejärel arenes programm kaheks erinevaks projektiks, mille kohta tegid ettepaneku kaks Prantsusmaa ja Saksamaa partnerite juhitavat eraldi teaduskonsortsiumi, vastavalt Quaero ja Theseuse projektiks. Quaero hõlmab riigi rahalisi vahendeid Prantsusmaa valitsuselt ja see esitati hiljuti komisjonile hindamiseks riigiabi õigusakti kohaselt. Prantsusmaa konsortsium ootab nüüd komisjoni otsust. Theseust toetavad Saksamaa ametiasutused ja selle kiitis komisjon heaks vastavalt riigiabi eeskirjadele 2007. aasta juulis.

Investeeringud uutesse infotehnoloogiatesse on Lissaboni tegevuskava oluline element ning annavad märkimisväärse panuse Euroopa majanduskasvu ja tööhõivesse. Komisjon tervitab selliseid algatusi nagu Quaero, tingimusel et järgitakse riigiabi eeskirju. Riigi toetus ei tohiks kahjustada konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Theseuse juhtumi puhul leidis komisjon, et programmi positiivne mõju kaalub üles konkurentsi kahjustava mõju. Lisaks toetab komisjon teadusprogrammide raames omalt poolt otseselt mitmeid projekte audiovisuaalse infosisu otsingu valdkonnas, mis hõlmab paljusid teisi uurimisrühmi kogu ELis. Komisjon kavatseb jätkata uurimis- ja arendustegevuse toetamist multimeedia otsingumootorite valdkonnas tulevastes 7. raamprogrammi konkursikutsetes.

 
 

(1)P6_TA(2007)0272 - Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta resolutsioon Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi (Galileo) rahastamise kohta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alusel.
(2)KOM(2007) 534 lõplik.
(3)SEC(2007) 1210.
(4)KOM(2007) 535 lõplik.
(5)KOM(2007) 549 lõplik.

 

Küsimus nr 87, mille on esitanud Zdzisław Zbigniew Podkański (H-0748/07)
 Teema: Keelte kaitse
 

Järjest ulatuslikum üleilmastumine põhjustab tohutuid sotsiaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi muudatusi. Üleilmastumisest võidavad majanduslikult võimsad kultuuriliselt domineerivad rahvad. Nõrgemad ja väiksemaarvulised rahvad kaotavad vähehaaval oma sõltumatuse ja rahvusliku identiteedi. Üks murettekitavaid nähtusi on keelte väljasuremine, mis on rahvuskultuuri alus. Ligi 7000 praegu maailmas kasutusel olevast keelest sureb järgmise 100 aasta jooksul välja umbes 3000. Kõige kiiremini kaovad Austraalia keeled, Lõuna-Ameerika keskosa keeled, Vaikse ookeani kaguosa keeled ja Siberi keeled. Sedamööda kuidas keeled välja surevad, kaob ka teadmiste rikkus, eriti looduse ja meditsiini valdkonnas. Keelte väljasuremine mõjutab ka Euroopat ja Euroopa Liitu. Me peaksime seetõttu võtma samme keelte kaitsmiseks ja dokumenteerimiseks. Keskse tähtsusega on koostada raport keelte kohta. Kas komisjon näeb ette sellise raporti koostamist ja kui jah, siis millal?

 
  
 

(FR) Oma teatises pealkirjaga „Uus strateegiline raamistik mitmekeelsusele”(1) kinnitab komisjon uuesti oma keskendumist mitmekeelsusele, rõhutades, et keelelise mitmekesisuse tunnustamine on Euroopa Liidu üks peamisi väärtusi.

Liidu uus mitmekeelsuse poliitika julgustab kõigi keelte kasutamist. Selle eesmärgiks on luua kliima, kus innustatakse võimalikult laia hulga keelte õpetamist.

See laiahaardeline lähenemine kajastub ka 2007–2013 elukestva õppe kavas. Võtmetegevuse all „Keeleõppe edendamine” on kõikide Euroopa Liidu keelte alased projektid ja/või võrgustikud rahastamiskõlblikud. Euroopa Liit teeb seega praktilise panuse vähem kasutatud keelte ja väljasuremisohus keelte säilitamisse.

Osana oma toetusest liidu piirkondlike ja vähemuskeelte edendamise ja kaitsmise meetmetele on komisjon lisaks rahastanud raportit pealkirjaga „Euromosaic: piirkondlike ja vähemuskeelte olemasolu liikmesriikides”(2), mis hõlmab 25 liikmesriiki ja mida laiendatakse peagi Bulgaariale ja Rumeeniale.

Lisaks võtab komisjon 2008. aasta sügisel vastu teatise, millega kehtestatakse uus mitmekeelsuse strateegia Euroopa Liidus.

Komisjonil ei ole plaanis koostada raportit keelte olukorra kohta kogu maailmas.

 
 

(1)KOM(2005)0596.
(2)http://ec.europa.eu/education/policies/lang/languages/langmin/euromosaic/index_en.html.

 

Küsimus nr 88, mille on esitanud Proinsias De Rossa (H-0749/07)
 Teema: Tara kiirtee ja keskkonnamõju hindamise direktiiv
 

Millise vastuse sai komisjon Iirimaa ametiasutustelt oma põhjendatud arvamusele, mis esitati Iirimaale 29. juunil 2007. aastal seoses lammutustööde väljajätmisega direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta(1) reguleerimisalast Iirimaal?

Kuidas hindab komisjon Iirimaa vastust ja milliseid meetmeid kavatseb ta praegu võtta kõnealuses küsimuses?

 
  
 

Täiendavas põhjendatud arvamuses, millele austatud parlamendiliige viitas, käsitleti Iirimaa rakendusakti ning direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (2)rakendamise ja tõlgendamise mitmeid aspekte (3). Muude küsimuste hulgas käsitleti Iirimaa lähenemisviisi, mille alusel – seoses direktiivis hõlmatud projektide kategooriatega – ei käsitleta mõnda otsust, mis lubab lammutada või likvideerida mõned ajaloolised ehitised või arheoloogilised kohad, direktiivi reguleerimisalasse kuuluvana. Komisjon kaalub endiselt Iirimaa ametiasutuste vastust, et võtta otsus vastu järgmises menetlusetapis.

 
 

(1)EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.
(2)EÜT L 175, 5.7.1985.
(3)Rikkumismenetlus 1997/4703.

 

Küsimus nr 90, mille on esitanud Anne E. Jensen (H-0754/07)
 Teema: Skaneerimisseadmed Euroopa sadamates
 

Uues Ameerika seaduses nõutakse kõigi merekonteinerite kontrollimist ja skaneerimist seoses relvadega, lõhkeainetega jne, enne kui need võib Ameerika Ühendriikidesse sisse vedada. See tähendab, et paljudesse Euroopa sadamatesse tuleb paigaldada skaneerimisseadmed, millega kaasnevad arvestatavad kulud.

Kas komisjon on Ameerika Ühendriikide ametivõimudega seda küsimust arutanud?

Mida arvab komisjon tõsiasjast, et Euroopa sadamad, transpordiettevõtted ja lõpuks Euroopa tarbijad maksavad Ameerika Ühendriikide riikliku julgeoleku ja tema terrorismivastase sõja eest?

Kas komisjon vaidlustab kasutatava meetodi sobilikkuse, nimelt kõigi konteinerite skaneerimise, selle asemel et keskenduda nõrkadele kohtadele transpordiahelas?

Kuna see kujutab konkurentsimoonutust Euroopa ettevõtjatele, siis kas komisjon tõstatab küsimuse WTOs ja kui ta seda teeb, siis millise positsiooni läbirääkimistel ta võtab?

 
  
 

Komisjon on teadlik 11. septembri komisjoni rakendussoovituste 2007. aasta õigusaktist, millele president Bush kirjutas alla 3. augustil 2007. Ameerika Ühendriikidega seotud merekonteinerite kohustuslik skaneerimine valmistab Euroopa Ühendusele tõepoolest suurt muret: see on ühepoolne, ebatõhus ja kulukas ning sellega on seotud tõsised poliitilised ja majanduslikud tagajärjed. Selle meetme rakendamine takistaks tunduvalt kaubandust nii kulude suurenemise kui ka sellega seotud hilinemiste tõttu. Seda tuleb iga hinna eest vältida.

Komisjon on väljendanud tugevat vastuseisu kõnealusele meetmele mitmetes seisukohavõttudes ja kohtumistel USA poliitiliste otsustajatega. Komisjon kavatseb tõstatada nimetatud tõsise küsimuse järgmisel kohtumisel ELi-USA poliitilise dialoogi kontekstis transpordi ja riigipiiri turvalisuse üle (1. november 2007), EÜ-USA Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumisel (9. november 2007) ning samuti ELi ja USA muudel kõrgetasemelistel kohtumistel.

Komisjon soovib käsitleda kõnealust probleemi mitmepoolsetes foorumites, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooniga.

Juba Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames aastatel 2005–2007 püüdis USA saavutada heakskiitu uutele sätetele nn lihtsustamiskonventsioonis ning laevade ja sadamarajatiste rahvusvahelise turvalisuse koodeksis, et panna uued turvalisusega seotud kohustused laevade ja sadamarajatiste ettevõtjatele, kui konteinerites transporditav last tarnitakse nendeni sisemaise turustusahela kaudu, kusjuures nimetatud ettevõtjatel ei ole võimalik kontrollida seda, mis nimetatud turustusahelas toimub. Sellele andsid edukalt vastulöögi ELi liikmesriigid ja komisjon.

Komisjon mõistab ja jagab USA turvalisusega seotud muresid, kuid ei soovi, et Euroopa sadamad ja ettevõtted peaksid maksma USA riikliku julgeoleku eest. Komisjon jätkab koostööd USA valitsusega, et leida toimiv alternatiiv 100 %-lisele skaneerimisele. Komisjon teeb tihedat koostööd USA tolli- ja piirikaitsega, et töötada välja ühisprojekt turvalise kaubanduse alal, mis põhineb vastavate turvastandardite ja mitmekülgse riskipõhise lähenemisviisi vastastikusel tunnustamisel, mis on õige suund lasti turvalisuse suurendamise puhul. EL ja USA on samuti määranud kindlaks kaubanduse partnerlusprogrammide vastastikuse tunnustamise tegevuskava vastuvõtmise (volitatud ettevõtja – EL) ning (tolli ja kaubanduse terrorismivastane partnerlusprogramm – USA) vahel 9. novembril toimuva Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise ajaks.

Komisjon soovib kinnitada, et annab endast parima poliitiliselt ja praktiliselt teostatava lahenduse leidmiseks. Euroopa Parlamendi aktiivne kaasamine on oluline meie eesmärkide saavutamiseks kõnealuses poliitiliselt tundlikus küsimuses.

 

Küsimus nr 91, mille on esitanud Diamanto Manolakou (H-0757/07)
 Teema: Loomakasvatussektori häving Kreekas
 

Sekkumismehhanismide kokkukukkumisest, naeruväärsetest sekkumishindadest, maa kohustuslikust tootmisest kõrvalejätmisest ja halbadest ilmastikuoludest tulenev teraviljasaagi langus Kreekas ja ELis on põhjustanud söödahindade kahekordistumise, viies katastroofi äärele loomakasvatussektori Kreekas, mis on ühise põllumajanduspoliitika tõttu juba niigi tõsiselt piiratud koos hävitavate tagajärgedega väikestele ja keskmise suurusega loomakasvatusfarmidele, rahva toidusõltuvusele ja riigi põllumajandussaaduste kaubanduse bilansile.

Kas komisjon kavatseb võtta kohe meetmeid (söödatoetused) ja keskpika ning pika perspektiiviga meetmeid, et kergendada survet väikestele ja keskmise suurusega karjakasvatajatele ning vältida katastroofi, mis ähvardab juba niigi kahanenud loomakasvatussektorit?

 
  
 

Halbade ilmastikutingimuste tagajärjeks oli 2007. aastal pettumust valmistav saak Euroopa Liidus. ELi teraviljasaak on nüüd hinnanguliselt 255–260 miljonit tonni, mis on alla pikaaegse keskmise. Kreekat mõjutasid eelkõige kuumalained ning teraviljasaak selles liikmesriigis kahanes 3,2 miljonile tonnile.

Komisjon reageeris tekkivale pingelisele olukorrale teraviljaturul ja rekordilistele hinnatasemetele ning tegi põllumajanduse ja kalanduse nõukogule ettepaneku kehtestada 2007. aasta sügisese ja 2008. aasta kevadise külvi suhtes maa kohustusliku tootmisest kõrvalejätmise määraks 0 %. Pärast Euroopa Parlamendi kontrolli kiirendatud menetluse alusel võttis nõukogu otsuse vastu 26. septembril. Komisjoni hinnangu kohaselt peaks 2008. aasta saagi täiendav teraviljasaak, mis tuleneb kõnealusest meetmest (üle 10 miljoni tonni), leevendama lõplike varude prognoositavat madalat taset 2008. aasta juunis.

Lisaks teatas põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni volinik samal päeval, et teeb komisjoni volinike kolleegiumile ettepaneku, et komisjon võiks saata nõukogule ettepaneku teravilja impordikohustuste täieliku peatamise kohta käesoleval turustusaastal.

Nimetatud lühiajalised meetmed peaksid aitama kaasa turu pingelise olukorra leevendamisele ja vähendama survet loomakasvatusele.

Pikemas perspektiivis algab ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamine järgmisel kuul ja pakub võimalust hinnata praegusi turuinstrumente ja vajadust võtta meetmeid keskpikas ja pikas perspektiivis.

 

Küsimus nr 92, mille on esitanud Ryszard Czarnecki (H-0763/07)
 Teema: Montenegro edusammud ELiga liitumisel
 

Kuidas hindab komisjon Montenegro edusamme Euroopa Liidu integratsiooni suunas assotsiatsioonilepingu kontekstis?

 
  
 

Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping allkirjastati 15. oktoobril Luxembourgis. Kaubanduse ja kaubandusküsimustega seotud kord hakkab kehtima vahelepingu jõustumisega 2008. aasta jaanuaris. Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping pakub stabiilset raamistikku, mis soodustab täiendavalt majandus- ja sotsiaalset arengut ning poliitilisi ja institutsionaalseid reforme ning võib kujuneda väravaks kandidaatriigi staatuse saamisele, kui seda rakendatakse nõuetekohaselt.

Möödunud aastal astus Montenegro tähtsaid samme oma haldussuutlikkuse tugevdamiseks, eeldusel, et leping jõustub. Ta tugevdas koostööd Euroopa integratsiooniküsimustes ning astus samme rakendussuutlikkuse parandamiseks tolli ja kaubanduse, riigihangete ja konkurentsi valdkonnas. Vahelepingu jõustumine ja hiljem sellele järgnev stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ratifitseerimine nõuavad jätkuvaid jõupingutusi rakendustasandil ja reformide jätkumist lepinguga hõlmatavates valdkondades.

Montenegro edusammude jaoks Euroopa integratsiooniprotsessis on oluline luua rahuldavad tulemused stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu kohustuste ning Euroopa partnerluse soovituste täitmisel.

6. novembril teatab komisjon üksikasjalikult edusammudest, mida iga kandidaatriik ja potentsiaalne kandidaatriik on teinud, kaasa arvatud Montenegro.

 

Küsimus nr 93, mille on esitanud Olle Schmidt (H-0764/07)
 Teema: Teenuste direktiivi mittenõuetekohane rakendamine
 

Saadud on teavet, et Saksamaal (Nordrhein-Westfalenis) ja Poolas võetakse vastu uus seadus, millega takistatakse IKEA-l otseses vastuolus teenuste direktiiviga siseneda uutele turgudele. Kui komisjon aktiivselt meetmeid ei võta, on tõenäoline, et teised liikmesriigid võtavad samasuguse protektsionistliku lähenemisviisi ja muudavad võimatuks või vähemalt raskemaks teatud liiki innovaatiliste müügikontseptsioonide rakendamise, näiteks „kõik ühe katuse all”. Euroopa tarbijatele, kes on saanud nautida märgatavalt madalamaid hindu tänu selle kontseptsiooni väljatöötamisele, oleks see äärmiselt suur ebaõnn. Euroopale tervikuna oleks see samuti laiduväärne, kui sellist liiki suundumusel lastakse juurduda, trotsides teenuste direktiivi ja ühenduse poliitika vaimu.

Kas ma võin loota, et komisjon, kes muutis asutamisvabaduse kasvu- ja konkurentsistrateegia nurgakiviks, kontrollib tähelepanelikult teenuste direktiivi rakendamist ja võtab aktiivselt meetmeid liikmesriikide vastu, kes ei täida oma kohustusi?

 
  
 

Komisjon on teadlik õigusakti olemasolust, mida mainis austatud parlamendiliige. Seda vaadatakse praegu läbi, et hinnata, kas see võiks põhjustada probleeme kooskõla osas seoses EÜ asutamislepingus sätestatud põhivabadustega, eriti EÜ asutamislepingu artikliga 43, milles nähakse ette asutamisvabadus. Kui komisjon peaks kõnealuse hinnangu tulemusel olema seisukohal, et juba vastuvõetud õigusakt ei vasta EÜ asutamislepingule, kaalub ta asjakohaste meetmete võtmist, algatades eelkõige rikkumismenetluse EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel.

Seoses direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (teenuste direktiiv)(1) võib komisjon austatud parlamendiliikmele kinnitada, et ta pöörab suurt tähelepanu kõnealuse õigusakti nõuetekohasele rakendamisele, mis on tõepoolest oluline samm edasi teenuste siseturu realiseerimise suunas. Teenuste direktiivi rakendamine peab olema lõpule viidud 2009. aasta lõpuks. Võttes arvesse nimetatud tähtaega, jälgib komisjon protsessi tähelepanelikult ja pakub liikmesriikidele aktiivselt abi tagamaks, et kõnealust direktiivi, sealhulgas selle sätteid, mille eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud piirangud asutamisvabadusele, rakendatakse nõuetekohaselt.

 
 

(1) ELT L 376, 27.12.2006.

 

Küsimus nr 94, mille on esitanud Georgios Toussas (H-0767/07)
 Teema: Õpilaste ärakasutamine turismiharus reisikorraldajate poolt
 

Suuremad reisikorraldajad võtavad turismiharus erinevatest liikmesriikidest suure hulga õpilasi ja rakendavad nad tööle suurtesse hotellikettidesse Kreekas, kus neid kasutatakse nn usta töö tegijatena; nõutakse neilt kuni 16-unniseid tööpäevi äärmiselt kehvade töötingimuste juures, ilma kontrollideta ja kindlustuseta ning 380 euro suuruse näguripalga eest. Sellisel viisil kasutavad reisikorraldajad koostöös praktikat korraldavate eraagentuuridega ära tuhandeid noori töötajaid, rikkudes sellega töötajate saavutatud põhiõigusi ja võimalusi liikmesriikides, nagu kollektiivlepingud, sotsiaalkindlustus jms. Samal ajal on tuhanded inimesed turismiga seotud kutsealadel ilma tööta. Sellistel vastuvõetamatutel tingimustel värvatakse tuhandeid õpilasi kogu Euroopa Liidus eriti suvekuudel.

Kas komisjon mõistab hukka need reisikorraldajate ebaseaduslikud ettevõtlustavad, kes teenivad tohutuid kasumeid oma töötajate ekspluateerimisega? Millise seisukoha võtab komisjon sellise töötajate massilise liikumise ja ekspluateerimise suhtes liikmesriikides?

 
  
 

Komisjon on seisukohal, et töötajate ärakasutamine ning nende õiguste rikkumine on täiesti lubamatu.

Ühenduse õiguse(1) kohaselt on nendel ELi kodanikel, kes kasutavad õigust vabalt liikuda Euroopa Liidus, õigus võrdsele kohtlemisele koos vastuvõtva liikmesriigi kodanikega tööhõive ja töötingimuste, sealhulgas palga, töötervishoiu ja tööohutuse ning tööaja osas. Õiguse kohaldamine tegelikkuses oleneb vastuvõtva liikmesriigi riigiasutustest, sealhulgas kohtutest, vastavalt kõnealuse juhtumi asjaoludele.

Komisjon tuletab meelde, et käsitles hiljuti õiguse jõustamise küsimust oma rohelises raamatus „Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel”(2). Sellega seoses on komisjon seisukohal, et koostöö avalike institutsioonide vahel, sealhulgas õiguskaitseorganite ja õigusorganite vahel, tööinspektsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja muude teenuseosutajate vahel tuleb luua või seda tuleb tugevdada nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

 
 

(1) Vt eelkõige EÜ asutamislepingu artiklit 39 ja 15. oktoobri 1968. aasta määrust (EÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968).
(2) KOM(2006)708 lõplik, 22.11.2006, jagu 4 f.
http://ec.europa.eu/employment_social/labour_law/green_paper_en.htm.

 

Küsimus nr 95, mille on esitanud Danutė Budreikaitė (H-0768/07)
 Teema: Biokütuste tootmise kulud ja tagajärjed keskkonnale
 

Kas komisjon on läbi viinud teadusuuringud biokütuste tootmise kulude, peamisest toormaterjalist tingitud kasutatud veekoguse ning keskkonnale ja kliimamuutustele avaldatava mõju väljaselgitamiseks?

 
  
 

Biokütuse tootmise kulud olenevad allikatest ja kasutatavast muundamistehnoloogiast. Praegused biokütused (bioetanool, etüül-3-butüüleeter, hüdrogeenitud taimeõli ja rasvhapete metüülestrid (biodiisel)) põhinevad traditsioonilistel põllumajanduskultuuridel, mida kasvatatakse ELis ulatuslikult ja seega ei ole seni olnud vajadust läbi viia suunatud teadusuuringuid nende kulude ja veekulu kohta, kuna need andmed on teada. Mitmeid uurimusi on läbi viidud nende mõju hindamiseks keskkonnale ja kliimamuutustele. Kasvuhoonegaaside heite vähenemine nimetatud biokütuste abil sõltub mitmest tegurist, sealhulgas töötlemisest. Komisjon jõudis oma biokütuste arendamise aruandes(1) käesoleva aasta alguses järeldusele, et esimese põlvkonna biokütused, mida toodetakse Euroopas, kusjuures selleks kasutatakse majanduslikult kõige ligitõmbavamat tootmismeetodit, tekitavad tootmisallikast kuni sõidukis kasutamiseni 35–50 % võrra väiksema kasvuhoonegaaside heite kui traditsioonilised kütused, mida nad asendavad.

Teise põlvkonna biokütused, mida toodetakse tahkest biomassist, on endiselt arendusfaasis ja ei ole ELis veel kaubanduslikult kättesaadavad. Need biokütused põhinevad kas puidul või muul biomassil, mille puhul ei ole veekulu nii kriitiline küsimus. Teise põlvkonna biokütuste keskkonnatõhususe kohta on läbi viidud mitmeid uuringuid. Uuringud on näidanud, et neil on tunduvalt parem tõhusus kui esimese põlvkonna biokütustel.

Siiski võib põllumajanduskultuuridel põhinevate biokütuste tootmine põhjustada üldist kahjulikku mõju keskkonnale, kui neid toodetakse sobimatul viisil. Seega sisaldavad tulevased õigusloomega seotud ettepanekud taastuvenergia kohta meetmeid tagamaks, et biokütuseid kasutatakse ELi eesmärkide – vastata säästva tootmise miinimumstandarditele – täitmiseks. Sellisel viisil kinnitatakse üldsusele, et biokütused, mida liikmesriigid toetavad ja mida võetakse arvesse ELi ja riiklike eesmärkide saavutamisel, ei ole keskkonnale kahjulikud.

Komisjon avalikustas hiljuti täiendavad andmed paljude nimetatud küsimuste kohta majanduslike ja keskkonnaandmetega seotud läbivaatamise käigus(2), mis oli lisatud eelnevalt mainitud biokütuste arendamise aruandele.

 
 

(1) Biokütuste arendamise aruanne, KOM(2006)845.
(2) SEK(2006) 1721.

 

Küsimus nr 96, mille on esitanud Mikel Irujo Amezaga (H-0769/07)
 Teema: Navarrale antud rahalised vahendid
 

Möödunud juunis avaldas Cámara de Comptos (Navarra autonoomse piirkonna kontrollikoda) raporti pealkirjaga „Euroopa Liidult saadud rahalised vahendid Navarras – sotsiaalfond 1997–2003”. Selles raportis määratletakse hulk ebareeglipärasusi Navarra valitsuse poolses Euroopa Sotsiaalfondi toetuste haldamises sellel perioodil, sealhulgas arvukad struktuurifondide ja Euroopa Sotsiaalfondi määruste rikkumised seoses ühenduse abi rakendamisega, kontrollimisega ja põhjendamisega(1). Kuna ühenduse rahalised huvid võivad kahju saada, siis kas komisjon on sellest raportist teadlik? Kas ta kavatseb selles tuvastatud ebareeglipärasusi uurida?

 
  
 

(FR) Komisjon on võtnud teadmiseks auditiraporti Euroopa Sotsiaalfondi poolt Navarra autonoomsele piirkonnale antud rahaliste vahendite (aastatel 1997–2003) kohta, mille koostas Navarra kontrollikoda. Ta uurib praegu raporti sisu ja on seni astunud teatud samme.

Komisjon kirjutab Euroopa Sotsiaalfondi haldusüksusele Hispaanias, et küsida lisateavet kõnealuse raporti kohta ja meetmete kohta, mida ta peab vajalikuks ebareeglipärasuste hüvitamiseks, mis Navarra piirkondlik kontrollikoda leidis. Ta hoolitseb selle tagamise eest, et komisjonile saadetud maksetaotlused ei sisalda mingeid ebareeglipäraseid summasid ja et juba kinnitatud ebareeglipäraste summade suhtes tehakse asjakohased finantskorrektsioonid.

Raporti koopia saadetakse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), et ta saaks hinnata eeldatavaid ebareeglipärasusi ja võtta meetmeid, mis võivad olla vajalikud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsmiseks.

 
 

(1)http://www.cfnavarra.es/camara.comptos/cas/informes/resumen.asp?id=270.

 

Küsimus nr 97, mille on esitanud Ivo Belet (H-0771/07)
 Teema: Rotterdami maratoni osavõtutasu
 

Rotterdami Fortise maratoni, mis toimub 13. aprillil 2008, korraldajad küsivad välismaistelt osalejatelt märgatavalt kõrgemat osavõtutasu kui Madalmaade osalejatelt.

Korraldajate sõnade kohaselt on selle põhjus postisaadetiste ja teatiste saatmise suuremad kulud. Sellega ei saa siiski põhjendada kuni kümneid eurosid kõrgemat tasu.

Kuidas suhtub komisjon sellisesse käitumisse ja kas ta on valmis andma korraldajatele märku, et olukorda tuleks parandada?

 
  
 

Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalas ei vasta kodakondsuse alusel diskrimineerimine ühenduse õigusele, eriti seoses EÜ asutamislepingu artikliga 12. Euroopa Kohus on samuti seisukohal, et igasugust vahetegemist juurdepääsul teenustele elukoha alusel võib pidada diskrimineerivaks, kuna mittekodanikud on enamikul juhtudel välismaalased.(1)

Lisaks võivad – vastavalt Euroopa Kohtule(2) – turismiobjektide soodsad maksumäärad, mille kohalikud või detsentraliseeritud ametiasutused on andnud üksnes kodanikele või nimetatud ametiasutuste territooriumil elavatele isikutele, rikkuda EÜ asutamislepingu artikleid 12 ja 49.

Euroopa Kohus on samuti olnud järjepidevalt seisukohal, et teenuste osutamise vabadus – õigus, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 49 – hõlmab teenusesaajate vabadust minna teise liikmesriiki, et saada teenuseid sealt.(3)

Neid üldisi põhimõtteid kohaldatakse samuti sporditeenuste valdkonnas. Konkreetsel juhul: erineva tasu nõudmine Rotterdami maratonis osalejatelt, kelle elukoht ei ole Madalmaades, võib minna diskrimineeriva kohtlemiseni ja ei vasta ühenduse õigusele. Siiski ei ole Euroopa Kohtul kuni praeguseni olnud võimalik selgitada, kas erateenuste osutajad, kes kohaldavad erinevaid tasusid spordiüritustele juurdepääsul, kuuluvad samuti EÜ asutamislepingu artikli 49 reguleerimisalasse. Vastavalt kättesaadavale teabele näib, et Rotterdami maratoni organiseerijad on eraettevõtjad. Seetõttu ei saa komisjon võtta asutamislepingu artiklis 226 kavandatud meetmeid ühenduse õiguse kohaldamise kontrollimise raames, välja arvatud juhul, kui nimetatud maratoni korraldamisse on samuti kaasatud avalik sektor.

Komisjon soovib samuti juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu asjaolule, et teenuste direktiiviga, mille liikmesriigid võtavad üle 28. detsembriks 2009, keelatakse igasugune diskrimineerimine juurdepääsul teenustele nende saaja kodakondsuse või elukoha alusel. Nimetatud keeldu ei kohaldata mitte üksnes ametiasutuste, vaid samuti erateenuste osutajate suhtes.

 
 

(1) Kohtuasi C-224/97, 29. aprill 1999 teenuste osutamise vabaduse kohta.
(2) Kohtuasi C-388, 16. jaanuar 20003 juurdepääsu kohta muuseumidele.
(3) Liidetud kohtuasjad 286/82 ja 26/83 teenuste osutamise vabaduse kohta, 31. jaanuar 1984; kohtuasi 186/87 võrdse kohtlemise kohta, 2. veebruar 1987; C-274/96 inimeste liikumisvabaduse kohta, 24. november 1998.

 

Küsimus nr 98, mille on esitanud Athanasios Pafilis (H-0775/07)
 Teema: Kuuevalentse kroomi kontsentratsioon joogivees
 

Mitmes Kreeka tööstuspiirkonnas (näiteks Viotia ja Evvia) on kerkinud suur probleem seoses kuuevalentse kroomi kontsentratsiooniga joogivees, mis ulatub kuni 15 µgr/l.

Kreeka valitsus on seisukohal, viidates nõukogu direktiivile 98/83/EÜ(1) olmevee kvaliteedi kohta (1 lisa B osa „Keemilised parameetrid”), kus kroomi piirväärtuseks seatud 50 µg/l olenemata sellest, kas see on kolmevalentne või kuuevalentne, et kõnealune vesi sobib inimtarbimiseks.

Rahvusvaheliste alusuuringute kohaselt on kuuevalentne kroom ja selle ühendid kaugelt enam ohtlikud kui kolmevalentse kroomi ühendid. Näiteks on kroomtrioksiid (Cr03) ja kuuevalentne kroom äärmiselt kahjuliku kroomhappe hüdriid ja direktiivis 67/548/EMÜ(2), mida on muudetud direktiiviga 92/32/EMÜ(3), määratletakse see kantserogeensena, mutageensena, oksüdeerivana, äärmiselt mürgisena, korrodeerivana, paljunemise suhtes mürgisena ja keskkonnale ohtlikuna.

Mis seisukoha võtab komisjon kuuevalentse kroomi sisaldusest joogivees tingitud ohu taseme kohta? Kas ta on arvamusel, et kuuevalentse kroomi kohta joogivees tuleks seada eraldi piirväärtused?

 
  
 

Metall kroom esineb kolmes valentsolekus, millest kuuevalentset kroomi peetakse kõige mürgisemaks. See võib põhjustada allergiat ja astmat ning selle sissehingamine võib põhjustada ärritust või isegi nina-hingamisteede kahjustusi. Seda tuntakse tea kahjuliku toksilise mõju ja kantserogeensuse tõttu, mis mõjutab esmajärjekorras kopse. Rahvusvaheline vähiuuringute amet on liigitanud selle 1. klassi (inimesi ohustav kantserogeen). Siiski on see liigitus asjakohane üksnes sissehingamise puhul.

Suukaudse manustamise puhul ei leitud pikaajalise kantserogeensuse uuringu põhjal, millest teatati Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) joogivee kvaliteedi suunistes(4), seevastu tõendeid kantserogeensuse kohta. Kuuevalentse kroomi kohta on siiski saadaval piiratud koguses andmeid. Nii Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse amet kui ka Maailma Terviseorganisatsioon ootavad kuuevalentse kroomi uuringute tulemusi Ameerika Ühendriikide riikliku toksikoloogiaalase programmi raames. Nimetatud tulemused pidid saabuma 2006. aastal, kuid neid ei ole siiani avaldatud.

Kehtiva olmevee direktiivi(5) kroomi parameetri väärtus (50 µg/l) põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni 1992. aasta suunistel ning 2004. aasta Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes ei tehtud parandusi kroomi osas. Olemasolevad toksikoloogilised andmed ei anna alust parameetri uue väärtuse tuletamiseks. Direktiivi läbivaatamise kontekstis kaalub komisjon siiski parameetrite väärtuste loetelu ettepaneku esitamist uue olmevee direktiivi jaoks. Komisjon järgib täpselt praegu läbiviidud teadusuuringuid ja kaalub, kas teha ettepanekut või mitte, olenevalt toksikoloogilistest andmetest, mis oleksid nende tulemusena kättesaadavad.

Sellele vaatamata ja lisaks kroomi parameetri küsimusele tunneb komisjon muret Asopose jõe saastatuse praeguse olukorra pärast kuuevalentse kroomiga, millele austatud parlamendiliige oma küsimuses viitab. Seetõttu algatas komisjon uuringu, et kontrollida, kas kohustused, mis tulenevad EÜ keskkonnaalastest õigusaktidest, nt direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta; direktiiv 80/68/EÜ põhjavee kaitse kohta; direktiiv 91/689/EÜ ohtlike jäätmete käitlemise kohta; direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, on täidetud. Komisjoni meetmete otsene eesmärk on tagada, et Asopose jõe saastamine ohtlike ainetega lõpetataks, nii et oleks võimalik taastada joogivee kvaliteet ümbruskonna elanike jaoks.

 
 

(1)EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
(2)EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.
(3)EÜT L 154, 5.6.1992, lk 1.
(4) Maailma Terviseorganisatsiooni suunised joogivee kvaliteedi kohta, Genf, 2004.
(5) Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, EÜT L 330, 5.12.1998.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika