Donata Gottardi, fraktsiooni PSE nimel. – (IT) Hr president, volinik, mu daamid ja härrad, homme hääletusele tuleva resolutsiooni ettepanekut iseloomustab vajadus fiskaalpoliitika järele ELi tasandil.

See ei tähenda riikliku maksupoliitika kärpimist või ohjeldamist; keegi ei kahtle üksikute liikmesriikide sellekohases pädevuses. Kuid see tähendab nende kaitsmist ja koordineerimist, eriti sellistel juhtudel, nagu kahjumi piiriülese mahaarvamise korral, kui Euroopas ja väljaspool Euroopat ettevõtete poolt vastu võetud ühinemise ja ümberpaigutamisega seotud otsused ületavad riigipiire.

On selge, et mitte üksnes riiklikud eeskirjad, vaid ka kahepoolsed lepingud on ebapiisavad, eeldades, et käesoleval globaliseerunud finantsturgude ja globaliseerunud tootmise ajastul esinevad sellised fenomenid suurel hulgal ning ületavad üksikute riikide piire. Ettepaneku sisu tuleneb mitmetes küsimustes saavutatud konsensusest ning meenutan vaid peamisi küsimusi, tänades südamest raportööri tema jätkuva koostöötahte eest.

Kakskümmend seitse erinevat maksusüsteemi on takistuseks siseturu sujuvale toimimisele ning tõkestavad äriettevõtete, eriti just väikeettevõtete tegevust, nagu volinik Kovács ütles. Esimene tekstis esitatud väide on iseenesest mõistetav, kuna see väljendab sügavat muret liikmesriikide kahjumi piiriülese mahaarvamise erineva käsitluse negatiivse mõju üle siseturu toimimisele.

Väljapakutud lahendus on siiski ajutine, kuna ainus täiuslik lahendus on ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas (CCCTB). See on põhjus, miks me toetame komisjoni teatist kui olulist sammu olukorra lahendamiseks, kutsudes samas üles piisava koordineerimise tagamisele liikmesriikides, mis puudutab ajastust ja lahendusi: tsiteerin lõiget 4.

On oluline meenutada selliste üleeuroopaliste institutsioonide nagu Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu olemasolu ning samuti ühenduse ettevõtjate kontserne puudutavat ELi menetluskorda. Nendest tuleb alustada, kuna lisaks seosele töösuhete ja sellest tuleneva tööhõive mõjuga võimaldavad need meil tunnustada stabiilsete ühenduse ettevõtjate kontsernide loomist. Lõppude lõpuks püüame me anda oma panuse, et edendada ja kehtestada Euroopas tervikuna, mitte selle üksikutes liikmesriikides, sellist tootmissüsteemi, mis ei tõmba äritegevust ligi ega tee taktikalist otsust laieneda teistesse riikidesse üksnes maksusoodustuste pärast, kattes kulutusi ja kahjumit vastavalt vajadusele. Sellise tootmissüsteemi korral tuleb tagada võrdne kohtlemine ning vältida erinevat raamatupidamisarvestust vastavalt sellele, kas kontrolliv ettevõte paikneb ainult ühes riigis või on esindatud mitmes riigis.

Seda tulemust ei ole võimalik saavutada ilma nõuetekohaste eeskirjade ja ühtsete tingimusteta. Selle tunnistamine, et tulus maksukonkurents õõnestaks oluliselt selle ettepaneku sisu, ei ole võrreldav ideoloogiliselt selle vastu olemisega.