President. – (EL) Arutelu teemaks on meil Csaba Öry poolt tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel esitatud raport sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate palgaliste töötajate, tulu mitte teenivate isikute ja nende pereliikmete suhtes (KOM(2007)0159 – C6-0104/2007 – 2007/0054(COD)) (A6-0515/2007).
Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua president, auväärsed Euroopa Parlamendi liikmed, täna teile esitatud dokument on uusim määruse 1408/71 muutmise määrus. See on hästituntud määrus sotsiaalkindlustusskeemide kooskõla parandamise kohta. Määrus on juba enam kui 30 aasta jooksul olnud riiklike sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise aluseks. Viimastel aastatel on algatatud määruse kaasajastamine ja lihtsustamine ning vastava rakendusmääruse koostamine. Parlament on uue määruse 883/2004 juba heaks kiitnud ning ülejäänud akte, mis selle kohaldamiseks vajalikud on, juba arutatakse. Need on rakendusmäärus ja lisade tekstid. Olenevalt uute õigusaktide jõustumisest on vaja pikendada määruse 1408/71 kehtivust. Seega esitatakse teile uus tehniline täiendus. See puudutab ainult määruse lisade teksti ja selle eesmärgiks on arvestada liikmesriikide õigusaktidesse tehtud muudatusi.
On oluline, et kõnealune tekst viivitamatult vastu võetakse, nii et määrust 1408/71 saaks pikendada eesmärgiga tagada õiguskindlus ja kodanike õigustest kinnipidamine.
Sooviksin eriti tänada raportööri härra Őryt koostöö eest meie kahe institutsiooni vahel. Nagu ta oma raportis selgelt märgib, muudaks selle õigusakti üle esimesel lugemisel hääletamine võimalikuks selle viivitusteta vastuvõtmise. Samas vaimus on koostatud muudatusettepanekud, sealhulgas nõukogu koostatud tehnilised muudatused. Teisalt ei ole ta lisanud arutelusid, mida saaks viljakamalt läbi viia rakendusmääruse läbivaatamise raames, mille kohta raporteerib proua Lambert, või lisade teksti, eriti lisa 11, mille kohta raporteerib proua Bozkurt.
Mõned sooviksid haarata kinni raporti pakutud võimalusest käsitleda laiemaid küsimusi – näiteks piiriülesed tervishoiuteenused. Vaatamata ilmsele murele nende küsimuste pärast, ei arva ma, et neid oleks tark arutada käesoleva tehnilise muudatuse raames. Piiratud, kuid pragmaatiline lähenemine tehnilisele muudatusele on paremaks tagatiseks kodanike õigustele. Ma sooviksin härra Őryt selle eest eriti tänada.
Komisjon toetab muudatusettepanekuid 1–6, 9 ja 11, mis muudavad algse teksti nõukogu üldise suunitlusega kattuvaks, ning muudatusettepanekuid 7 ja 8, mis käsitlevad erilist probleemi, mis hiljuti liikmesriigis Hollandis pärast tervisekindlustuse reformi jõustumist üles kerkis. Teisalt ei poolda komisjon muudatusettepanekut 10. Selle muudatusettepaneku ebatäpne koostamine ei võimalda konkreetsete situatsioonide korralikku käsitlemist, mida soovitakse reguleerida. Muudatusettepanekuga seatakse kahtluse alla peretoetuste alased esmatähtsad eeskirjad. Niisugune muudatusettepanek omaks kõnealusest liikmesriigist palju kaugemale ulatuvaid õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi.
Tänan teid tähelepanu eest ja taaskord õnnitlen raportööri tema panuse ja suurepärase koostöö eest.
Csaba Őry, raportöör. − (HU) Proua president, volinik, lubage mul öelda paar sõna meie ees oleva õigusakti ja selle tähtsuse kohta, enne, kui ma lähen muudatusettepanekuid ümbritsevate väiksemate asjade juurde.
Nagu volinik ütles, on tõsi, et tegemist on väga vana õigusaktiga. See sündis 1971. aastal ja on sellest alates mänginud traditsiooniliselt väga olulist rolli kui lisaõigusakt töötamisvabaduse põhiõiguse kohta liidus. Ei saa salata, et lepingus kirja pandud tööjõu vaba liikumise õigus oleks iseenesest üsna vähe väärt, kui teistest liikmesriikidest tööd otsivatel kodanikel puuduks juurdepääs sotsiaalkindlustusskeemidele, või kui õiguste tunnistamist ei saaks tagada.
Seoses liidusisese liikumisega ei tohi suuri riske võtvad töötajad kannatada ühegi sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse põhiõigusega seotud asjaolu läbi. Vaid nii saab tööjõu vaba liikumine mängida tähtsat rolli liidu tööturu võrdsustamisel, mis on liidu majandusele vajalik.
Teisalt peaksime samuti märkama ja tähelepanu pöörama sellele, et määrus 1408, mida me praegu arutame, saab oma ülesannet täita vaid siis, kui me jätkuvalt ühtlustame seda liikmesriikide õigusaktidega. Samas kuuluvad ja mõjutavad sotsiaalpoliitika, tööhõive ja tööjõu liikumise küsimused põhimõtteliselt riiklikku kompetentsi. Sellel põhjusel on olnud ja on vajalik õigusakte aastast aastasse jätkuvalt muuta ja täiendada.
See on määrava tähtsusega õigusakt, kuna kuigi paistab, nagu lepiksime me kokku vaid erineva sõnastuse üle, mõjutab see tegelikult inimesi, nende saatusi ja igapäevaseid probleeme. Seetõttu peame õigusaktide väljatöötajatena tegema endiselt oma tööd – isegi teades, et tekst on vaid väga lühikese aja jooksul kohaldatav, sest, nagu volinik juba mainis, on uus määrus ja uus direktiiv juba olemas. Nad on juba sündinud.
Kuniks me töötame välja rakendusmääruse, on õiguskindluse huvides oluline, et me parandaksime ja muudaksime sõnastust jätkuvalt vastavalt liikmesriikide õigusaktide muudatustele. Heaks näiteks sellest on esimene muudatusettepanek, kus Ungari õigustikus muudeti „lähedase ülalpeetava” mõistet tsiviilseadustikus, ja nüüd avanes meil võimalus kohandada Euroopa sellekohast sõnastust.
Siiski on see samuti seotud Hollandit mõjutavate muudatusettepanekutega, mille puhul selgelt puudutatakse samal moel inimeste saatusi ja mille puhul esineb kahtlusi seoses välismaal teenivate sõdurite peredele mõeldud eri sotsiaaltoetustele juurdepääsuga. See on selgelt vastuvõetamatu ja tuleb lisada.
Me leidisime siiski kõnealusele probleemile komisjoni töö jooksul lahenduse, leppides nõukogu suulise ettepanekuga ja lisades selle teksti. Seega siin probleemi ei ole, sest usun, et mainitud kümnenda muudatusettepaneku jaoks on ka rahuldav lahendus olemas, kuna Hollandi valitsus on otsustanud teavitada asjaga seotud kodanikke selgitava teatise kaudu, nii et nüüd ei pea parlament enam kõnealust muudatusettepanekut vastu võtma.
Siiski oli olemas vajadus koostöö järele, nii et ma sooviksin tänada osalejaid, parlamendi kaasliikmeid, kes esitasid muudatusettepanekuid, nõukogu ja komisjoni. Proua president, ma tänan teid väga sõnasaamise eest.
ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO asepresident
Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra president, nagu härra Őry just ütles, on liikumine tööturul äärmiselt tähtis. Tegelikkuses ühtlustab kooskõlastamise määrus, mida me täna arutame, liikmesriikide õigusaktidesse tehtavad muudatused igal aastal.
Liikmesriigid peaksid tegelikult kontrollima, kas iga seadus või sotsiaalkindlustuse ja maksunduse alasesse seadusandlusse tehtav muudatusettepanek on ühtlasi ka Euroopa-kindel. Siis ei esineks liialt palju probleeme. Selge tulemuse korral ei oleks tarvis hiljem kohandusi teha.
Olen koos härra Őryga esitanud mitmed muudatusettepanekud ja ma tõesti arvan, et kui jõuab kätte iga-aastase kohandamise aeg, peaksid parlamendiliikmed igaüks oma liikmesriiki jälgima, kontrollimaks, et kõik administratiivse konsultatsiooni käigus tehtud ettepanekud ka tõepoolest Euroopa tegelikule olukorrale vastavad.
Esitasime kaks või kolm muudatusettepanekut. Esimesed kaks, muudatusettepanekud 7 ja 8, on seotud Belgias või Saksamaal elavate sõjaväelaste perekonnaliikmete tervisekindlustusega. Hollandi sõjaväelise personali suhtes ei kehti tervisekindlustuse akt ja nii ei saanud ka nende perekonnaliikmed kindlustuskaitset ning nad pidid seega liituma skeemiga, mis järjest kallimaks muutus. Hollandi valitsus on parlamendile kirjutanud ja palunud Euroopa Parlamendil muudatusettepanekud vastu võtta, sest see oleks kiireimaks lahenduseks.
Kolmas muudatusettepanek – muudatusettepanek 10 – käsitleb Hollandi lastehooldusalast seadustikku. Perekonda, kes elas Hollandis ja töötas teisel pool piiri, ei peetud lapsehooldustoetuse saamise tingimustele vastavaks. Ka see on nüüd seadusemuudatusega lahendatud.
See tähendab, et oma sekkumise kaudu oleme saavutanud päris mitmeid asju paljude inimeste hüvanguks. Ma olen samuti oma kollegidele tänulik, et nad ei lasknud end segada kõigist teise lugemise väidetest, vaid kindlustasid meie tagalat nii, et oleme suutnud palju saavutada.
Joel Hasse Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, esiteks sooviksin ma õnnitleda raportööri härra Őryt tasakaalustatud raporti eest. Teiseks tahaksin rõhutada, kui tähtis on eri Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusskeemide jaoks nende kooskõlastamine ja parandamine ning vajadusel kohandamine. On küllaltki ilmne, et mitmed meie arvates kesksed muudatusettepanekud on esitatud eesmärgiga võimaldada informeeritud arutelu, mis hõlbustaks härra Őry raporti vastuvõtmist esimesel lugemisel.
Euroopa sotsiaalkindlustuse alased küsimused hõlmavad selgelt palju rohkemat kui probleemid, mida käesolev raport lahendada püüab ning seotud reguleerimistavad. Küsimuseks on siin aga sellistes riikides nagu Iirimaa, Ungari, Poola, Holland ja Austria aset leidnud sotsiaalkindlustusseadustiku muudatustega arvestamine, tagamaks tõhus kaasajastamine ja kohandamine.
Daamid ja härrad, nagu me teame, toimub paralleelselt arutelu uue regulatiivse süsteemi juurutamise üle, eriti läbirääkimised vastavate rakendusmääruste üle. Me tervitame raportööri seisukohta ka selles küsimuses ja mõistame ning jagame arvamust, et toetada tuleks vaid piiratud hulka absoluutselt vältimatuid muudatusettepanekuid, nagu me komisjonis välja ütlesime. Nende muudatusettepanekutega tahetakse tagada vajalik õiguskindlus, et uut määrust parimal viisil kehtestada. Ma olen vahepeal teada saanud, et härra Őry on kõnealuse muudatusettepaneku nimetatud põhjustel tagasi võtnud.
Kokkuvõtteks, härra president, volinik, daamid ja härrad, on kõige tähtsam aidata tagada ka sotsiaalkindlustuse valdkonnas töötajate liikumise põhimõtte rakendamine Euroopa Liidus, mida kinnitati Lissaboni kohtumise ajal ja kogu 2006. aasta jooksul, mis oli Euroopa töötajate liikuvuse aastaks. Ilma tööjõu liikumise asjaomase aspekti tagamiseta ja sotsiaalkindlustusskeemi korraliku kooskõlastamiseta on Euroopa töötajatel piiratud võimalused tööturul liikumiseks. Seda me ei taha ja seepärast toetame raportit.
Ona Juknevičienė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Euroopa Liidu inimõiguste deklaratsioon tagab kodanike liikumis- ja resideerumisvabaduse, Euroopa Liidu põhiõiguste harta tagab vabaduse elukutset valida ja töötada. Ometi teame, et tegelikkuses eksisteerib endiselt palju tõkkeid, mis takistavad kodanikel neid õigusi ühenduses täiel määral kasutada. 1971. aastast alates on määrust, mida me siin käsitleme, peetud ühest liikmesriigist teise liikuvate kodanike sotsiaalkindlustuse tagamise aluseks. Nagu mainiti, on määrust rakendatud üle 30 aasta ja selle sätteid muudetakse vastavalt liikmesriikide seadustikele küllaltki tihti. Siiski on see määrus aluseks üldisele põhimõttele, mida kõik riigivalitsused, sotsiaalkindlustusasutused ja isegi kohtud järgima peavad, kui nad riigi seadusi rakendavad. Seega tagatakse, et kodanikud, kes kasutavad oma õigust ühenduse piires teistesse riikidesse liikuda, ei saa liikmesriikide õigusaktide erinevuse tõttu kannatada.
Sotsiaalkindlustusskeemid erinevad riigiti suuresti ja kuigi määrust muudetakse tihti, ei ole selle eesmärgiks süsteeme ühtlustada vaid neid üldistada. Seetõttu on tänuväärne, et nii on võimalik kaitsta ühenduse kõige kaitsetumaid kodanikke, näiteks naisi, pensionäre ja invaliide ning nende pereliikmeid. ma usun, et dokument ei aita ühendada mitte ainult ELi liikmesriike vaid ka kodanikke. Seega, daamid ja härrad, kutsun teid tõesti selle poolt hääletama.
Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, liikumisvabadus, töötamise ja resideerumise vabadus kogu Euroopa Liidus on ühed tähtsaimad eelised, mis meie kodanikel on. Sellepärast on nende sotsiaalkindlustuse olukord üks olulisimaid küsimusi, seda eriti nüüd, mil on toimunud suurem inimeste liikumine kui on eales varem Euroopas nähtud – ümberasumine, mida kõik ELi institutsioonid on tugevalt toetanud.
Ma mõistan, et arvestades muudetud sotsiaalkindlustusskeemide määruse kohaldamisega (praegu kehtib endiselt 1971. aasta määrus), püüame me teha vaid vajalikke muudatusi ja kohandada seda muudatustega, mis teatud riikides aset on leidnud.
Ometi usun, et me ei ole ära kasutanud tekkinud võimalust ega teinud määrusele muudatusettepanekuid kooskõlas uues määruses võetud suunaga. Kuigi uue määruse eelnõu vastuvõtmisest on möödunud juba neli aastat, ei ole see ikka veel jõustunud ja vana on on juba üle 37 aasta vanune. Võib-olla oleks parem teha põhjalikke parandusi sellesse, mis juba olemas on, selle asemel, et oodata uut, kui aeg möödub ja inimesed kannatamatuks muutuvad.
Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra president, sooviksin samuti tänada raportööri töö eest sel teemal. Ma tean, et see tundub sageli väga tehnilise tööna, kuid kiire iga-aastane ajakohastamine on oluline, sest see valgustab kodanikke nende õiguste kohta. Samuti tähendab see, et teatavad isikud saavad hüvitisi kiiremini.
Tahaksin rõhutada samuti nagu teisedki, et tegemist on koostööga, mitte ühtlustamisega. See tähendab sageli, et teatavad asjad, mis näivad väga mõistlikud, ei pruugi olla vastuvõetavad koostöö rangelt määratud piirides. Ma arvan, et peame väga selgelt välja ütlema ka selle, et koostöö eesmärk ei ole liikmesriikide süsteemide õõnestamine ja nende avamine turujõududele – mida me minu arvates hakkame nägema eelkõige tervishoiu valdkonnas.
Nagu teised on maininud, rakendusmäärus ajakohastamiseks on koostamisel, kuid me teame juba, et teatavaid teemasid sellega ei hõlmata. Arvan, et peame leidma nende teemade lahenduse väljaspool koostööd ning ma soovitaksin tungivalt komisjonil mõelda järgmisele: näiteks üha enam kasutatakse sotsiaalkindlustusskeemide toetamiseks maksutulu ning välisriigis töötavad inimesed leiavad, et nad maksvad makse sotsiaalkindlutusskeemile, mida nad ei saa hiljem enam kasutada.
Samuti tahaksin tungivalt nõuda – mida tegi parlament mõni aeg tagasi – et riiklikud tavad oleksid kooskõlas määruse suunitlusega, et me ei leiaks, nagu Prantsusmaal praegu, et teatavatel üksikisikutel ei ole riiklike eeskirjade muutmise tõttu enam juurdepääsu süsteemile, millesse nad on teinud makseid.
Zuzana Roithová (PPE-DE) . – (CS) Volinik, ei ole kahtlust, et tehnilised muudatused, mis määruse lisades välja pakutakse, on vaja heaks kiita. Seda tehes ühtlustame me määrust osa riikide uue terminoloogiaga. Siiski tahaksin ma jällegi rõhutada, et Euroopa õigusaktid on juba mitmeid aastaid olnud vastuolus Euroopa Kohtu otsustega välismaal kasutatud tervishoiuteenuste hüvitamiseks esitatud patsientide taotlusi käsitlevate eeskirjade täpsema määratlemise kohta. Vastuolu on silmatorkavaim haiglaravi koha pealt ja kehtib kõigi otsuste kohta: ma rõhutaksin, et see on seotud kõigi otsustega, mitte ainult nende juhtumitega, mille puhul nõukogu on juba üksmeelele jõudnud. On tõsi, et patsientide õigusi kaitstakse, kui nad Euroopa Kohtusse pööruvad, kuid sellline õiguslik olukord on vastuvõetamatu.
Tahaksin teile taaskord meelde tuletada raisatud võimalust muuta kohase vahendi kaudu kindlustatud isikute nõudeid, kui valmistati ette uut lihtsustatud määrust (EÜ) nr 883/2004. Võimalust muuta Euroopa Kohtu poolt kehtestatud põhimõtteid teenuste direktiiviga, mis kerkis esile kaks aastat hiljem, ei kasutatud samuti. Nüüd on alanud uus aasta ja meie teeme ainult tehnilisi mitte sisulisi muudatusi. Uus rakendusmäärus võib selle küsimuse lahendada, kuid ei paista sedamoodi, et ta lahendaks kõik küsimused, sest nõukogu ei jõudnud kõigis asjades kokkuleppele. Lisaks võib olukord olla komplitseeritud, sest DG SANCO esitab nüüd patsientide liikumist käsitleva direktiivi ettepaneku. Sellel põhjusel võib nõukogu oodata vastuolulisi läbirääkimisi. Üks vastuolu tekitav teema on toetusi käsitlev vaidlus. Samuti võime oodata edasisi viivitusi seoses patsientide õigusega saada tagasi haiglaravile tehtud kulutused, seadustamisega. Arvamused lähevad lahku hüvitiste määra ja kindlustusfirma poolse kinnitamise tingimuste üle isiku päritolumaal.
Minu arvates on see olukord õiguskindluse, juurdepääsu ja kodanike seadusest arusaamise seisukohalt väga ebasoovitav. Mõned riigid lahendavad probleemi oma kodanikke Euroopa Kohtu otsustega tagatud nõuetest mitte teavitades. ma olen veendunud, et see probleem tuleb lahendada nii ruttu kui võimalik määrust (EÜ) nr 883/2004 muutes. Me ei tohi lootma jääda DG SANCO uuele vastuolulisele liikumist käsitlevale direktiivile, mis oleks ilma edasiste viivitusteta kohtuotsustega kooskõlas.
Emine Bozkurt (PSE). – (NL) Härra president, ma tänan härra Őryt suurepärase töö eest. Selle lühikese sõnavõtu jooksul tahaksin rõhutada ühte asjaolu. Mitte kõike, mis sotsiaalkindlustusskeemidega valesti on, ei saa ajada õigusaktide kaela. Mitmed probleemid on põhjustatud eeskirjade rakendamisest, mille eest vastutavad liikmesriigid ise.
Őry raporti kallal töötamise ajal on tulnud ilmsiks mitmed sellised praktilised probleemid. Täpselt nii on ka kooskõlastamisega; õigusakt ei pea olema mitte ainult korrektne, vaid selle praktikas kohaldamine peab olema teksti sisuga kooskõlas. Seepärast tervitan ma tõsiasja, et aeg-ajalt konsulteerivad nõukogu eesistujad parlamendiga, näiteks oli see nii määruse nr 883 lisade XI ja VI puhul, mille kohta ma ise raportit koostan.
On äärmiselt oluline, et nõukogu töö määruse ja lisadega viiakse lõpule koos parlamendi praeguse koosseisuga. Ma soovin tulevastele nõukogu eesistujatele sellega edu.
Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Härra president, ma sooviksin härra Őry raportit toetada. On väga hea, et EL kooskõlastab sotsiaalkindlustussüsteeme, kuna laienenud Euroopa Liidus töötavad miljonid inimesed väljaspool oma riigi piire. Suurima osa neist moodustavad mu enda kaasmaalased, poolakad, kellest töötab eri liikmesriikides üle kahe miljoni inimese.
Töötajate vaba liikumise asjaolu üks külg on julgustav, kuid teisest küljest kurvastab meid pidevalt kasvav võõrtööliste halva kohtlemise juhtude hulk. Mõnes riigis on ilmnenud Poola töötajate kriminaalse kohtlemise juhtumid, kus neid sunnitakse orjatööle. Poola töötajad on saamas rasismist põhjustatud rünnakute ohvriks. Seda on juhtunud Suurbritannnias ja hiljuti Saksamaal – Poola meedia on kirjeldanud poolakate julma ründamise juhtumeid Saksa linnas Löknitzis Mecklenburgis.
Need on tõsised juhtumid ning me ootaksime, et kõik liikmesriigid astuksid rohkem samme võõrtööliste kaitsmiseks ekspluateerimise ja tagakiusamise eest.
Gyula Hegyi (PSE). – (HU) Euroopa piiride kokkuvarisemise ning elustiili muutumisega on tekkinud mitu miljonit Euroopa kodanikku, kes sündisid ühes riigis, töötasid teises või mitmes teises riigis ja sooviksid oma pensioniea veel kolmandas riigis veeta. Nad maksavad oma sotsiaalkindlustusmaksed teises riigis kui see, kus nad hiljem neist kasu saavad.
Ka konkurentsitingimuste võrdsus nõuab, et sotsiaalkindlustusteenused oleksid harmoniseeritud. Pikas perspektiivis on seega vältimatu, et luakse ühtlustatud Euroopa sotsiaalkindlustussüsteem, mis hõlmab pensionisüsteemi, tervisekindlustust ja toetusi.
Ungari sotsialistliku partei töörühm on soovitanud lisada selle nägemuse Euroopa sotsialistide partei pikaajalisse programmi. Ühtlustamiseks kulub loomulikult aega ja õiguslikke vaidlusi, kuid ma olen kindel, et tuleviku Euroopas kuulub tulevik ühtsele sotsiaalkindlustusele.
Petya Stavreva (PPE-DE). – (BG) Härra president, lugupeetud kolleegid. Ühendatud Euroopa jaoks on ühtlustatud sotsiaalõigustik ja liikmesriikide vaheline sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastatus võtmeküsimus, sest liikumisvabadus on üks meie peamisi väärtusi.
Inimene, kes soovib töötada ELi liikmesriigis, peab olema hästi teadlik oma õigustest ja kohustustest; samamoodi peavad liikmesriigid kaitsma oma kodanike sotsiaalseid õigusi ja tagama kõige sooodsamad töö- ja elamistingimused. ELi riikides töötavate kodanike sotsiaalkindlustusstaatus mõjutab otseselt ühenduse heaolu ja majanduslikku käekäiku.
Bulgaarias ühe uue liikmesriigina on sotsiaalkindlustuse küsimus eriti päevakorraline. Ma usun, et Euroopa tasandil sotsiaalkindlustuse ühtlustamine tagaks selgemad ja lihtsamad eeskirjad Euroopa kodanikele. Ma toetan härra Őry raportit ja kutsun teid üles seda oma häälega toetama.
Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Härra president, selle dokumendi mõte on see, et ta kiidetakse kiiresti heaks eesmärgiga tugevdada kodanike õiguskindlust.
Me teame, et kaasajastamist ja lihtsustamist käsitlevad määrused on heakskiitmisel ja seega kaotaks praegune ettepanek suure osa oma mõttest, kui me sellega viivitame.
Vajaduse kohta kaasata Euroopa Ühenduste Kohtu hiljutised otsused vaadeldavasse õigusakti sooviksin ma öelda, et see on tehniline aspekt, mida tuleks arutada jõustuvat määrust käsitlevate läbirääkimiste raames.
Komisjon on oma piiriülest tervishoidu käsitlevas ettepanekus, mida volinike kolleegiumis peagi arutatakse, kohtu hiljutisi otsuseid juba suures ulatuses arvesse võtnud.
Euroopa Parlamendi poolthääl dokumendile võimaldab komisjonil edaspidi koondada oma pingutused tekstide täiendamisele ja lihtsustamisele. Meil seisab endiselt ees suur töö, enne kui uued tekstid jõustuma hakkavad. See pingutus hõlbustab pikas perspektiivis Euroopa Liidu sees liikuvate kodanike õiguste kasutamist ja seega saab Euroopa ühendamise põhieesmärk selgema kuju.
Lubage mul veelkord avaldada tänu raportöörile suurepärase töö eest.
Csaba Őry, raportöör. − (HU) Tänan teid kõneaja eest, härra president. Kokkuvõtteks oleks vast hea tuua välja selle arutelu taga peituv küsimus – mitmed inimesed on seda maininud, proua Lambert ja proua Bozkurt sealhulgas.
On tõsiasjaks, et raporti koostamise aja jooksul ei arutanud me kordagi ühtegi sisu puudutavat küsimust, sest me olime selle suhtes alati üksmeelel. Me arutasime, millal on tegemist Euroopa õigusandjate pädevusega ja millal liikmesriigi seadusandja omaga. Sooviksin teile kinnitada, et sellel korral õnnestus meil see väga habras tasakaal saavutada.
Seetõttu rääkisime me komisjonile ja nõukogule kõigist muudatusettepanekutest. Vahel tekkis lõpuks arutelu, ja vahel päris tihti, kuid me leidsime lajenduse. Las see olla õnnelikuks või heaks näiteks sellest, et me võime aeg-ajalt koos töötada küll, kui see vajalik on. Tõsiasi, et see on vajalik, on meile ilmne, kuid ma leian samuti, et me ei tohiks kahelda selles, et koostöö on vajalik ka Euroopa kodanikele.
Omalt poolt ei ole ma raportis püüdnud soovitada kaugeleulatuvaid tekstilisi muudatusi lihtsalt sel põhjusel, et me ootame proua Bozkurti ja proua Lamberti raporteid määruse 2003 kohta. Seetõttu tunnen ma, et õigusakt jääb praegu jõusse – me oleme seda ehk pisut parandanud – kuid me jätkame arutelu siis, kui oleme välja töötanud rakendusmääruse ja ma leian, et see on õige ja asjakohane.
Sooviksin tänada nõukogu, komisjoni ja kaasparlamendiliikmeid koostöö eest.
President. − Arutelu on lõppenud.
Hääletamine toimub täna kell 11.30.
Kirjalikud avaldused (artikkel 142)
Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Määrus, millele me muudatusettepanekuid esitame (nr 1408/71), mängib väga tähtsat osa Euroopa neljast põhivabadusest ühe saavutamisel, milleks on liikumisvabadus. Tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus ei tohi piirata ei otse, piirates ametikategooriad, mis on avatud teiste liikmesriikide kodanikele, ega kaudselt, õõnestates sotsiaaltoetusi, millele võõrrahvusest töötajatel õigus on.
Et tagada mitte-kodanike õiglane kohtlemine, määratletakse komisjoni esitatud määruse ettepanekus, millele parlament muudatusettepanekud esitas, seepärast selgelt juhud, millal võivad kodanikud saada oma riigi eritoetusi, millistel tingimustel võib neid toetusi välisriiki kanda, ning millistel tingimustel saab isik muu kindlustussüsteemi kaitse. Lisaks, kui me tahame laiendada Euroopas kasutatavate töölepingute kategooriaid, vajame me ühtset arusaama sellest, mida kätkeb endas omaenda ettevõtte asutamine või füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine.
Sugugi mitte vähem tähtsa asjana usun ma, et raport aitab valvata teises liikmesriigis töötavate kodanike sotsiaalseid õigusi. Takistuste eemaldamine sotsiaalsete õiguste tunnustamise teelt viib suurema liidusisese liikumiseni ja kõrgema tööhõiveni.