Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0124/2008

Arutelud :

PV 13/03/2008 - 9.2
CRE 13/03/2008 - 9.2

Hääletused :

PV 13/03/2008 - 11.2
CRE 13/03/2008 - 11.2

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Neljapäev, 13. märts 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

9.2. Venemaa
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine punkt on arutelu viie resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitlevad meeleavaldajate arreteerimisi pärast presidendivalimisi Venemaal(1).

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt, esitaja. (DE) Hr juhataja, selle resolutsiooni koostamiseks ette valmistudes süüdistati osasid meie hulgast, et oleme Venemaa vaenlased või vastased. Vastupidi! Oleme Venemaa sõbrad, tunneme muret demokraatia ja õigusriigi pärast selles olulises Euroopa riigis. Protesteerime ägedalt opositsiooni aktivistide vangistamise vastu, kes ei teinud midagi enamat kui juhtisid tähelepanu asjaolule, mida on märkinud kõik rahvusvahelised institutsioonid, nimelt sellele, et presidendivalimised Venemaal olid äärmiselt ebaõiglased.

Nõuame opositsiooni aktivistide ja teiste vanglates ja töölaagrites pikka aega kinni peetute viivitamatut vabastamist, nagu nn Jukose vangid Hodorkovski ja Lebedev, ning toetan kantsler Merkeli nõudmist, et need kaks meest viimaks vabastataks.

Ühest asjast tuleb meil siiski aru saada. Äsja valitud Venemaa presidendil on unikaalne võimalus alustada puhtalt lehelt ja liikuda demokraatia ja õigusriigi ning vähem natsionalistliku ja agressiivse välispoliitika suunas. See tähendab siiski seda, et ta peab enda päästma lahti Gazpromi puntrast ja vabastama end Putini süsteemist; kahjuks ei ole sellest mingit märki.

Seepärast on meie kohus väljendada ausat kriitikat. Venemaa sõbrad ei ole mitte need, kes, nagu endine Saksa kantsler Schröder, laulavad kiidulaule Putini süsteemile ja lasevad endid kaasa tõmmata selle süsteemi propagandasse ja natsionalistlikesse huvidesse; ei, Venemaa sõbrad toetavad Venemaa inimeste inimõigusi ja kodanikuõigusi, et neil oleks võimalus demokraatlikuks arenguks.

Kui me vaikime, siis lõpuks need väiksed demokraatia ja õigusriigi seemned, mille president Jeltsin külvas ja mida president Putin ohustas, lämbuvad ja see ei saa olla Euroopa ega venelaste huvides.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis, esitaja. Hr juhataja, ma räägin sellel teemal isiklikust vaatepunktist.

Viimastel aastatel on Venemaal toimunud suured muutused – üleminek stalinistlikust kommunismist liberaalse kapitalismi algetele, külma sõja tuumaähvardustest sõbraliku desarmeerimiseni ja sõjalise koostöö kõnelusteni läänega. Samal ajal on riigis alustatud uusi demokraatlikke reforme ja Venemaa inimeste elatustase on järjekindlalt tõusnud.

Tervitame neid muutusi ja peame neid toetama. Me ei pea halbu asju alati kritiseerima, mõnikord tuleb andestada ja toetada häid asju. Nii ei ole me mitte üksnes objektiivsed, vaid julgustame kiiremaid ja suuremaid muutusi paremuse suunas.

Selliste mõtetega ja vaadates hiljutisi presidendivalimisi Venemaal, tuleb öelda, et need olid demokraatlikumad kui varem, kuigi ikka veel oli probleeme kandidaatidele võrdse juurdepääsu tagamisega massimeediavahenditele. Kuid olgem ausad, kas meil endal ELi liikmesriikides ei ole sellist probleemi? Kahjuks on.

Pärast valimisi olid tänavatel protestid. On teatatud, et osad nendest protestides suruti Vene miilitsa poolt jõuga maha. Kas võime käsi südamel öelda, et meie enda politseijõud ELi liikmesriikides või kandidaatriikides on inglid ja ei kasuta mõnikord – ja rohkem kui tahaksime – ebaproportsionaalset jõudu?

Jah, mõistame hukka kandidaatide ebaõiglase kohtlemise riigi kontrolli all olevas Vene meedias, jah, mõistame hukka asjatu jõu kasutamise Vene miilitsa poolt protesteerijate vastu, kuid toimime täpselt sama moodi ja samas vaimus, kui sarnased sündmused toimuvad mõned teises riigis või riikide liidus, sealhulgas meie enda liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi. − Hr juhataja, ma pean teile pettumuse valmistama. Ma ei ole selle resolutsiooni autor ja meie fraktsioon ei ole selle kaasallkirjastaja. Selle põhjuseks ei ole mitte soov vältida tänast arutelu. Selle põhjuseks ei ole see, et meie meelest ei peaks neid asju arutama ja mitte sellepärast, nagu me arvaks, et Venemaal probleeme ei ole, ka mitte sellepärast nagu me arvaks, et Vene presidendivalimiste mõjusid ei oleks vaja käsitleda, vaid pigem sellepärast, et usume kindlalt, et Venemaa – maailma tasandi tegutseja, ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja üks ELi suuremaid partnereid – vajab laiaulatuslikku ja hästi ette valmistatud täiskogu istungi arutelu.

Venemaa ei ole mitte üksnes meie lähinaaber, vaid ka strateegiline partner. Tahame meie suhte kohta laiaulatuslikku arutelu, kus käsitletakse kõiki olulisi teemasid alates kaubandusest kuni investeeringuteni – mis õitsevad – ja energia, demokraatia ja samuti inimõigusteni.

Venemaa kohta on palju erinevaid arvamusi, kuid arvan, et kõik nõustuvad, et Venemaa on meie jaoks võtmetähtsusega partner võitluses piirkondlike konfliktide ja üleilmsete väljakutsete vastu ning et palju on veel teha meie suhte kõigi võimaluste täielikuks välja arendamiseks. Meil on vaja ulatuslikku arvamuste vahetust siin saalis, kuid ka komisjoni ja nõukoguga, selle üle, kuidas formuleerida pragmaatiline lähenemine koostööks teemadel, kus me saame koostööd teha, ja jääma eriarvamusele teemadel, kus me ei saa koostööd teha.

On ilmselge, et selle olulise teemaga ei ole võimalik ega kohane tegelda 20-minutilise ajavahemiku jooksul neljapäevasel pärastlõunal ning sel põhjusel ei saa meie fraktsioon seda resolutsiooni ettepanekut toetada ja jääb erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marcin Libicki, esitaja. (PL) Hr juhataja, Venemaal on toimunud järjekordsed valimised ja taas kord kõrvaldati osad kandidaadid enne hääletamist. Taas kord aeti valimiste tulemuse vastu protesteerivad opositsiooni aktivistid jõuga laiali. Ja taas kord on Lääs üllatunud, seda kolmel põhjusel. Esiteks, et Venemaal ei austata kodanikuõigusi. Teiseks, miks kiusata taga opositsiooni, mis on niigi nõrk? Kolmandaks, milleks seda üldse teha, kui rahvas niikuinii kõiki valitsuse otsuseid toetab?

Peame aru saama, et mitte keegi, kes kohtleb Venemaad ja venelasi kui normaalset ühiskonda ja normaalset tsiviliseeritud lääneriiki, ei saa sellest riigist aru. Vene mentaliteet on täiesti teistsugune, mida võivad kinnitada Venemaa naabrid, näiteks paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Me teame, et Vene ühiskond toetab alati valitsust ja ametivõime, on seal siis valimised või mitte. See on Venemaal alati nii olnud ja nii see ka jääb.

Loomulikult nõustun täiesti Bernd Posseltiga, et Venemaa tõelised sõbrad peavad tegema kõik võimaliku, et seda olukorda muuta. Kuid minu arvates ei ole millegi üle imestada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Hybášková, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, Vene Föderatsioon on riik, kellega me meeleheitlikult tahame sõlmida strateegilist partnerlust. Kui mitte demokraatia, siis õigusriik on siin märksõnaks.

27. veebruar: koalitsiooni Teine Venemaa aktivist vabastati vaimuhaiglast Venemaa linnas Tveris. Roman Nikolaitšik oli karistuspsühhiaatria ohver. Poliitiline surve temale tõusis pärast seda, kui ta valiti koalitsiooni Teine Venemaa parteinimekirja kohalikuks kandidaadiks. Larissa Arapi hoiti kinni 46 päeva pärast seda, kui ta avaldas kriitilise artikli Murmanski oblastis. Artem Basirov viibis üle kuu aja Marimaa haiglas Teise Venemaa toetamise eest.

1. märts: avalik kiri Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB): „Meie, ajakirjanikud ja New Times Magazine’i korrespondendi Natalja Morari kolleegid, nõuame, et FSB juhtkond lõpetakse tema põhiseadusevastase kinnipidamise Domodedovo lennujaama tollitsoonis ja avaks talle Venemaa piiri.”

4. märts: tuhanded inimesed marssisid Moskva ja Peterburi tänavatel. Moskvas, kus ametivõimud keeldusid kogunemisloa andmisest, vahistati mitukümmend inimest, kui politsei ründas rahvast kumminuiadega. Paremjõudude Liidu juhi Nikita Belõhhi kandsid eemale OMONi maskeeritud eriüksuslased. Vahistatute hulgas olid ka Lev Ponomarev, ühiskondliku liikumise Inimõiguste Eest juht, ja Denis Bilunov, Ühendatud kodanikerinde tegevdirektor.

7. märts: ajakirjanikud on vaigistatud Venemaa hääletamise ajaks. Južno-Sahhalinskis ründas armeeleitnant Yužno-Sahhalinski „Tvoja Gazeta» ajakirjanikku. Novosibirskis süüdistati fotograaf Jevgeni Ivanovi „vastupanus võimudele” ja „registreerimiskohustuse rikkumises”. Peterburis pidas miilits kinni Grazhdansky Golos ajakirjaniku „loata valimisjaoskonnas viibimise eest”. Tema ajalehe väljaandja on sõltumatu valimisvaatlusrühm Golos. Moskva oblasti Himki kohaliku päevalehe „Vperjod» ajakirjanikku ründas miilits hääletussedeli sisselaskmise hetkel.

Kas see on õigusriik?

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Hr juhataja, ELi lepingud Venemaaga ei käsitle mitte üksnes tihedamat koostööd majanduse, julgeoleku ja energeetika valdkonnas, vaid ka austust õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste vastu.

Vaatamata sellele kohaldati enne valimisi opositsioonirühmitustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele palju rangemaid kogunemise ja rahumeelsete meeleavalduste reegleid. Peale selle pandi peamised päevalehed ning raadio- ja telejaamad valitsuse range kontrolli alla. Opositsioonierakondade poolt 3. märtsil korraldatud marss esiteks ei saanud Moskva linnavalitsuse luba ja lõppes seejärel osalejate, kaasa arvatud opositsiooniliidrite, vahistamisega. Kahjuks näitasid viimased valimised, et demokraatia ja austus õigusriigi vastu ei ole Venemaal tugevad. Ma ei viita mitte üksnes ebaproportsionaalse jõu kasutamisele miilitsa poolt meeleavalduste ajal, vaid ka vaenulikule meelestatusele OSCE valimisvaatlusmissiooni vastu.

Rahvusvahelisel üldsusel on õigus eeldada Venemaa uuelt presidendilt rohkem kui kinnitust, et demokraatia loomine maailma suurimas riigis jätkub, vaid midagi konkreetset, näiteks aastaid vangis olnud poliitiliste aktivistide küsimuste läbivaatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, ei Venemaa presidendikampaania ega valimised ise vastanud demokraatia reeglitele. Kandidaatide välja kuulutamise ajal isegi ei püütud head nägu teha. Massiteabevahendid olid pideva surve all mitte avaldada kriitilist teavet ametisoleva presidendi soosiku kohta. Blokeeriti opositsiooni juurdepääs massiteabevahenditele ja takistati valimiste vaatlemist.

Seda on raske aktsepteerida, eriti pidades silmas Venemaa liikmelisust Euroopa Nõukogus ja Vene võimude varasemaid väiteid inimõiguste austamise kohta. Tuleb tunnistada, et sellised avaldused on usaldusväärsed ainult nende jaoks, kes Venemaad ei tunne. Demokraatlike põhimõtete rikkumisele valimiste ajal järgnesid protestid, meeleavalduste jõhker mahasurumine ja meeleavaldajate vahistamine. Venemaa on kahtlemata kaldunud demokraatlikest standarditest kõrvale. Nõuame kõigi poliitvangide kiiret vabastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, mul on hea meel näha, et Venemaa arengute teema on jõudnud täiskogu aruteludesse.

Kahtlemata on heanaaberlikud suhted Vene Föderatsiooniga eeltingimuseks tugevale Euroopa Liidule tulevikus. Mul on väga kahju, et valimised Venemaal ei toimunud ilma ametivõimude sekkumiseta. Teisest küljest jääb vajaka, nagu nii palju kordi ennegi, lihtsast austusavaldusest meie poolt tehtud töö vastu ja selle rahva ja riigi kultuuri vastu, keda me siin täna arutame.

Kahtlemata ei ole Venemaa veel lähedalgi jõudmaks sellisele sotsiaalse õigluse tasemele ja elatustasemele, mida sooviksime näha kogu maailmas. Talle valmistab raskusi demograafilise kriisiga toimetulek. Teisest küljest: esimest korda Venemaa ajaloos lahkub riigi kõrgeim võimukandja Kremlist vabatahtlikult ja tema järglase valib rahvas. Ei ole kahtlust, et poliitilised tehnoloogiad, vahendid ja juhtimismeetodid, sealhulgas hääletuskord, on Venemaal perfektselt häälestatud. Samas on need tehnoloogiad siiski läänest imporditud.

Ma tahaksin küsida neilt, kes täna nutavad demokraatia olukorra üle Venemaal, kas nad on ärritunud ka Euroopa Parlamendi mõnevõrra argpüksliku keeldumise üle küsida, kuidas Javier Solana käsitleb rahvusvahelist õigust?

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Hr juhataja, tänase arutelu teema on inimõiguste rikkumine Venemaal, pidades silmas inimesi, kes protesteerivad demokraatia puudumise üle, eriti viimaste presidendivalimiste ajal. Tegemist ei olnud mitte ainult jõu kasutamisega meeleavaldajate vastu ja vahistamisega, vaid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni pidi jätma ära oma valimisvaatlusmissiooni Venemaa valitsuse seatud liigsete piirangute tõttu. Vene ametivõimud avaldasid survet opositsioonirühmitustele, talusid valimispettusi ja kontrollisid meediat. Takistati valitsusväliste organisatsioonide tegutsemist ja piirati rahvakogunemiste korraldamist.

Ilmselgelt ei saa me aktsepteerida austuse puudumist inimõiguste ja demokraatia vastu, sõnavabaduse puudumist, rahvusvähemuste diskrimineerimist ja sõltumatutele organisatsioonidele seatud piiranguid. Samas tuleb meil meeles pidada, et Venemaal puuduvad demokraatlikud traditsioonid. Lühike demokratiseerimisperiood, mis algas 1864. aastal, lõppes 1917. aastal Nõukogude Venemaa, tüüpilise totalitaarse riigi, mis oli demokraatia eitamise kehastus, loomisega, mida juhtisid alguses Lenin ja Stalin, hiljem nende mantlipärijad.

Olukord Venemaal peaks olema hoiatus teistele impeeriumidele ja totalitaarsetele riikidele, kes kardavad demokraatlikku protsessi, isegi kui opositsioon on vähemuses ja ähvardab kõigest tõtt rääkida, mida nad püüavad iga hinna eest varjata.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Vaid kaks tähelepanekut. Mulle ei valmista probleeme selle resolutsiooni toetamine. Kuid loomulikult teame, et Venemaa on liiga oluline energiatarnija ja seega panevad Euroopa riigipead ja valitsusjuhid selle paberilehe lihtsalt vaikselt kõrvale.

Teame kogemustest, et kui kaalul on majandushuvid kas Hiinas, Venemaal või Saudi Araabias, peab kõigi nende põhiõiguste hartade autorite kirg inimõiguste vastu Realpolitiki ees taanduma. Seepärast ei tasu olla illusioonide kütkes.

Teiseks, daamid ja härrad, asendage selles resolutsioonis sõna „Venemaa” sõnaga „Belgia” ja tekst jääb sama aktuaalseks. Sest mitte just väga ammu kihutati ka Belgias politseid peksma Brüsseli linnapea korraldusel rahumeelseid meeleavaldajaid. Ka Belgias keelatakse opositsioonil suurel määral juurdepääs massiteabevahenditele. Ka Belgias keelustasid poliitiliselt määratud kohtunikud valitsuse nõudmisel opositsioonipartei, muuhulgas ka selle erakonna nõudmisel, kelle liige on meiega siin täna viibiv volinik. Ja kõnealuseid kohtunikke selle tulemusel edutati. Las Euroopa tegeleb kõigepealt enda maine ja nende niinimetatud demokraatidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Józef Pinior (PSE). – Hr juhataja, Venemaa on suur riik, ülemaailmne tegutseja, ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja Euroopa Liidu strateegiline partner.

Esiteks tahaksin kutsuda üles korraldama Euroopa Parlamendis tõsise, rahuliku ja objektiivse arutelu Venemaa demokraatia ja inimõiguste olukorra kohta selles riigis.

Reaalsus on see, et Venemaa muutis viimaste parlamendivalimiste jälgimise rahvusvahelise üldsuse jaoks keeruliseks. Euroopa Inimõiguste Kohus on tänaseks teinud Venemaa suhtes süüdimõistva otsuse 15 Tšetšeeniaga seotud juhtumi puhul. Valitsusvägede poolne piinamine ja ebaseaduslik kinnipidamine Tšetšeenia president Kamzan Kadõrovi käe all on jätkuvalt laialt levinud ja süstemaatiline. Valimiseelsel perioodil tugevdasid Vene ametivõimud oma haaret kogunemisvabaduse üle ja kasutasid ülemäärast jõudu rahumeelsete meeleavalduste laialiajamiseks. Vene valitsusväliseid organisatsioone käsitlevad seadused on eriti piiravad.

Täna pärastlõunal ei ole võimalik korralikku arutelu kõigil nendel teemadel maha pidada. Kordan: tahaksin kutsuda üles korraldama tõsise arutelu demokraatia ja inimõiguste olukorra kohta Venemaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, nagu näha ei kaasne demokraatlike muutustega Venemaal põhiliste kodanikuõiguste, eriti opositsiooni õiguste paranemist. Inimesed Venemaal on õppinud mõtlema uhkelt, aga elavad haletsusväärses pärisorjuses. Ametivõimud ei pööra meile liiga palju tähelepanu, ükskõik mida me ka ütleme, kuid Vene inimestele peaks Euroopa seisukoha teatavaks tegema. See võib olla pikk ja aeglane protsess, mis aitab jõuda arusaamisele, et ka Venemaal võivad asjad olla teisiti, normaalsemad ja inimesed õnnelikumad, sest see potentsiaal on seal riigis olemas. Toetame seda teadlikkuse tõstmise protsessi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Nõustun eelkõnelejatega, et heanaaberlikud suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on Euroopa kui terviku stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu jaoks üliolulised.

Ühest küljest peab Euroopa Liit püüdma suurendada koostööd Venemaaga, eriti poliitilistes, julgeolekualastes, majanduslikes ja eelkõige energiaküsimustes. Teisest küljest ei tohi me vaikida, kui Venemaal rikutakse demokraatiat ja poliitilisi vabadusi. Peame väljendama oma rahulolematust, kui meile antakse demokraatlike tavade rikkumisest ette teada, nagu juhtus presidendikandidaat Mihhail Kasjanovi diskvalifitseerimisega.

Ma loodan, et äsja valitud Vene president Dmitri Medvedev austab õigusriiki ja demokraatiat ning loob tingimused Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste peatseks alustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Hr juhataja, tahaksin lisada veel ühe asja nende valimiste rikkumiste nimekirja, mis muutis selle tegelikult mitte üldse valimiseks, sest valida kellegi seast ei olnud. Ma viitan asjaolule, et mitmed kandidaadid ei saanud endale kandideerimist lubada nende erakondi mõjutava rahalise olukorra tõttu.

Millest rahalised raskused? Sest eelmistel valimistel, Riigiduuma valimistel, tuli tasuta eetriajaks nimetatud poliitiliste ülekannete eest maksta, juhul kui erakond teatud küsitluskünnist ei ületanud. Selle tulemusel on osad poliitilised erakonnad võlgades ega suuda edendada mingit poliitilist tegevust. Mis veelgi hullem: nad riskivad ebaseaduslikuks kuulutamisega pankroti tõttu. Meeles tuleb pidada ka seda veidrat olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. (FR) Hr juhataja, tahaksin alustada lühikese isikliku märkusega. Ma kuulasin Koenraad Dilleni ettekannet, kes esindab üht Belgia paremäärmuslikku erakonda ja laskus küllaltki häbiväärsesse võrdlusesse Belgia ja Venemaa asjaolude vahel. Ilmselgelt olen sunnitud tema väited ümber lükkama. Ma tunnen nendes ära tuttavad meetodid, mida tema erakond tavapäraselt kasutab ja mis tipnevad lihtsalt solvangutega. Lubage mul väga selgelt väljendada, et sellised meetodid ei peegelda nende kasutajaid heas valguses.

Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon jälgib tähelepanelikult Moskva ja Peterburi 3. märtsi meeleavalduste järel toimuvaid arenguid – mitte üksnes meie Moskva delegatsiooni kaudu, vaid ka vahetute kontaktide kaudu liikmesriikidega. Lisaks peame korrapäraselt sidet inimõiguste valdkonnas töötavate Venemaa ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega. Komisjon jagab teie muret inimõiguste olukorra ilmse halvenemise üle Venemaal ja teatatud inimõiguste rikkumiste juhtude üle, eriti kogunemis- ja sõnavabadusega seoses. Olime ülimalt pettunud, kui OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo oli sunnitud tegema otsuse, et valimisvaatlusmissiooni saatmine ei ole võimalik. Kahepoolsetes kontaktides Venemaaga, sealhulgas kõige kõrgemal tasemel, rõhutab Euroopa Liit pidevalt inimõiguste austamise olulisust.

Kuu aja pärast leiab aset üks kahest igaaastasest inimõiguste teemalisest konsulteerimistest Venemaaga. Need konsulteerimised annavad võimaluse uurida sügavamalt üldiseid inimõiguste alaseid suundumusi ja kuulata ära Venemaa seisukoht konkreetsetes juhtumites. Eelseisva konsulteerimise käigus väljendame oma muresid, eriti sõna- ja kogunemisvabaduse üle, rassismi ja ksenofoobia suurenemisega kaasnevate probleemide üle ja Venemaa koostöö üle rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OSCE ja Euroopa Nõukogu. Konsulteerimine annan meile võimaluse tõstatada ka üksikisikute küsimusi. Enne ja pärast konsulteerimist kohtume rühmaga, mis esindab Vene ja rahvusvahelisi inimõiguste valdkonnas töötavaid valitsusväliseid organisatsioone. Sellised kohtumised viivad Euroopa Liidu kokku inimõigusaktivistide muredega ja võimaldavad meil otse arvamusi vahetada.

Mõnevõrra ettepoole vaadates peaks meil varsti olema võimalik alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise uue lepingu üle. Tegemist on üldise lepinguga, mis hõlmab järjest suurenevat hulka poliitikavaldkondi, milles koostööd teeme. Nagu märgiti Euroopa Liidu avalduses, mis järgnes Vene presidendi valimistele, on meil ühine huvi oma sidemeid edasi arendada ja loodame, et meie partnerlus Dmitri Medvedevi ametisoleku ajal saab olema kindel ja konstruktiivselt arenev. Uue lepingu läbirääkimistel hoolitseme selle eest, et see hõlmaks väärtusi, mida mõlemad pooled austavad – õitsev kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia on majanduskasvu ja stabiilsuse loomulikud ja vajalikud liitlased Venemaal. Seda oleme Euroopa Liidus enda kogemusest õppinud ja jätkame visalt – naabrite ja partneritena – selle sõnumi edastamist oma Vene sõpradele igapäevaselt ja läbirääkimiste käigus meie tulevaste suhete kohta. Ma juba tean, et Euroopa Parlament toetab meid piiramatult nendes jõupingutustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelu lõpus.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Hr juhataja, mind panevad alati imestama inimesed, kes Ameerika demokraatiale esitavad kõrgeid nõudmisi, aga kel Venemaa suhtes on tihti väga väikesed ootused. See on Venemaa ja venelaste suhtes alandav. Suurelt ja vägevalt peaks ootama rohkem, mitte vähem. Need, kes mõistavad hukka Guantánamos kasutatavad meetodid ja terrorismivastase võitluse, kes otsivad Euroopas LKA näpujälgi ja vandenõu, peaksid ehk põhjalikumalt uurima Venemaad. Kuid sellised inimesed ja poliitikud, kes jagavad nende maailmanägemust, ei taha kuulda inimõiguste ja kodanikuõiguste rikkumistest Venemaal. Vastupidi, nad leiavad igasuguseid põhjuseid ja vabandusi, miks mitte arutada Venemaa demokraatia probleemide üle.

Me ei saa olla rahul Venemaa kujuteldavate saavutustega, nagu see, et president Putin ei rikkunudki Venemaa põhiseadust ja lahkus ametipostilt vabatahtlikult. See ei ole mingi saavutus, see on minimaalne käitumisnorm. Mulle meenub nali Stalini heatahtlikkuse kohta. Laps tuleb välja Stalini kontorist, üleni verine, aga naeratav. „Mille üle sa naerad?”, küsib keegi. „Ma naeran, sest Stalin oli mu vastu nii hea.” „Mis mõttes hea?” vastab küsija. „Ta peksis sind, kas pole?” „Jah,” ütleb laps, „kuid ta oleks võinud mu tappa.”

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. (ET) Hr juhataja, tahaksin väljendada vaid seda, et ma ei toeta kahjuks oma grupi seisukohta jääda erapooletuks antud Venemaa resolutsiooni hääletusel.

Jah, meil on vaja ka resolutsiooni ajal, mil valitud president Medvedev on ametis, on näha tema esimesi samme ning samuti on selgemaks saanud see, millise rolli võtab endale uue presidendi ajal hr Vladimir Putin.

Samas olen seisukohal, et ka praeguses olukorras, kus demokraatlikult meelestatud kandidaatidel ei lubatud valimistel osaleda ega inimestel tänaval oma meelsust selle kohta avaldada peale valimisi, on oluline antud asjas oma seisukoht öelda. Muidu jõuame samasse situatsiooni nagu Euroopa Nõukogu, kes on oma Venemaa raportit õigema aja ootuses juba pikemat aega edasi lükanud.

Kui saaksin osaleda hääletusel, siis ma ka hääletaksin resolutsiooni poolt, kuigi antud tekst võib-olla ei ole päris selline, nagu tahaksin. Usun, et demokraatliku institutsioonina on meil kohustus olla põhimõttekindel ja südikas oma arvamuse avaldamisel selles olulises küsimuses, mis puudutab vabasid valimisi.

 
  

(1)Vt protokolli.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika