Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0242(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0166/2008

Esitatud tekstid :

A6-0166/2008

Arutelud :

PV 07/05/2008 - 18
CRE 07/05/2008 - 18

Hääletused :

PV 08/05/2008 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0191

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 7. mai 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

18. Toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (puuvilla toetuskava) (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorra punkt on Ioannis Gklavakise poolt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel koostatud raport (A6-0166/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga (KOM(2007)0701 – C6-0447/2007 – 2007/0242(CNS)).

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, enne raporti sisu juurde asumist tahan ma tänada raportööri härra Gklavakist ja põllumajanduskomisjoni liikmeid väga hea töö eest, mida nad on teinud puuvillareformi äärmiselt tundliku teemaga.

2006. aastal, nagu te teate, tühistas Euroopa Kohus puuvillatoetuste süsteemi reformi, milles me 2004. aastal kokku leppisime, otsustades, et see on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kohus otsustas ka, et mõistliku aja jooksul tuleb vastu võtta uus kord. Seetõttu reageeris komisjon viivitamatult otsusele, tellides mitu uurimust, algatades laiapõhjalise konsultatsiooniprotsessi ja viies läbi mõjuhindamise.

Sellest lähtudes teeb komisjon ettepaneku jätkata 35% abi sidumist, mis võimaldab säilitada puuvillatootmist ja austada Kreeka, Portugali ja Hispaania liitumislepinguid. Samal ajal on 65% lahtisidumine kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika ümberkorraldamisprotsessiga ja kohustustega, mis Euroopa Liidul on oma rahvusvaheliste partnerite ees, eriti arenevates riikides.

Selle taustal tervitan ma väga raportis väljendatud toetust 35%-lisele sidumismäärale kui tasakaalustatud edasiliikumise viisi. Teie raport juhib õigesti tähelepanu ümberkorraldamisprotsessile, mis toimub Euroopa Liidu puuvillasektoris. Ma mõistan sektori vajadusi ja seetõttu suhtun positiivselt muudatusettepanekutesse, mis soovitavad seda protsessi toetada näiteks riigi põhikasvupinna vähendamise kaudu ja sellega suurendades seotud abi hektari kohta. Selles osas pean teie ettepanekuid väga põhjendatuks.

Siiski nõuate te abi suurendamist ka hektari kohta seal, kus puuvilla kasvupind on väiksem kui riiklikul tasandil kindlaks määratud ala, ja see tekitab probleemi. Ma pean ütlema, et see on tegelikult vastutsükliline süsteem, mis muudaks abi Euroopa puuvillasektoris kaubandust moonutavamaks ja oleks selges vastuolus meie mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste mandaadiga Doha arenguläbirääkimiste voorus.

Ma saan toetada riiklikke assigneeringuid puudutavaid muudatusettepanekuid. Ma kiidan eriti heaks lõugutamise sektori ümberkorraldamisele ja tootmise kvaliteedi täiustamisele suunatud meetme. Siiski peaksid kõik ümberkorraldamismeetmed olema kooskõlas WTO „rohelise kastiga“ ja mitte kattuma meetmetega, mis on meil maaelu arengu poliitika raames juba kehtestatud.

Lõpuks ei tarvitse tulla üllatusena, et ma olen puuvillakasvatuspiirkondadele antava abi teisest sambast esimesse sambasse üleviimise vastu. Ma arvan, et see on ilmne – ja mul on olnud võimalus väljendada seda arvamust siin parlamendis mitmel korral –, et me peame tugevdama oma maaelu arengu poliitikat. Tahaksin toonitada, et Hispaania ja Kreeka puuvillakasvatuspiirkondades kasutatakse maaelu arengukavasid tegelikult tulemuslikult, näiteks erinevate põllumajandus-keskkonna skeemide puhul.

Jään ootama viljakat arutelu selles väga olulises küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis, raportöör. − (EL) Härra juhataja, ma kuulasin volinikku tähelepanelikult.

ELis on neli puuvillakasvatusega tegelevat riiki: Kreeka, Hispaania, Bulgaaria ja väga väikesel määral Portugal. Kui ma alustasin selle raporti koostamist, tegin ma tihedat koostööd suure hulga inimestega, sain soovitusi ja osalesin aruteludes, niisiis võin öelda, et tegemist on kauaaegse, ulatusliku koostöö viljaga.

Ma töötasin koos oma komisjoni liikmetega, keda ma tänan, koos Hispaania puuvillatootmise ja lõugutamise sektori esindajatega, ja loomulikult oma Kreeka kaasmaalastega.

Ma tahaksin rõhutada, et raport kiideti põllumajanduskomisjoni poolt heaks 28 poolthäälega 6 vastu. See näitab heakskiidu kõrget taset.

Lubage mul lühidalt peatuda 2004. aasta ettepanekul puuvilla toetuskava kohta. Selle tühistas Euroopa Kohus. Kohus nõudis, et 35% maksetest oleksid seotud ja 65% lahti seotud. Sellele järgnevatel aastatel hakkas puuvillakasvatus vähenema ja lõpuks oli see Hispaanias kahanenud 50% võrra ja Kreekas umbes 20%.

Puuvillafarmide arv Hispaanias vähenes 25% ja Kreekas 11% võrra.

Käesoleva raporti eesmärgiks on, et puuvilla kasvatamine Euroopas jätkuks: EL tervikuna annab ainult 2% maailma toodangust. Seetõttu leppisime kokku, et liikmesriikides puuvilla kasvatamiseks määratud rahastamine säilitatakse täies ulatuses.

Loomulikult, vältimaks puuvillakasvatuse vähenemise või mittetasuvaks muutumise riski, taotlesime rahastamise väikest suurendamist hektari kohta ja ma olen äärmiselt rõõmus kuuldes, et te selle heaks kiitsite. Mõistagi tähendab see, et kuna üldsumma jääb samaks, vähendatakse haritavat põllupinda. Loomulikult ei ole absoluutselt mingit viidet sellele, et liikmesriiki, kes tahab haritavat põllupinda oma soovi kohaselt suurendada, ootaksid probleemid, sest ülempiiri ei ole kindlaks määratud.

Seotud ja lahtiseotud abi suhe jääb 35–65%. Siiski taotlesime, et liikmesriikidel oleks lubatud oma seotud abi proportsiooni muuta, kui nad soovivad, langemata allapoole 35% alampiiri.

Lubage mul siinkohal öelda, et üks asi tuleks selgeks teha. Uus maa-ala ei esinda kindlaks määratud ülemmäära, mille ületamise eest määratakse karistusi nagu varem. Vastupidi, see on võimalus kaitsta sektorile antud hetkel osutatavat üldist abi. Kahtlemata me usume, et ettepanek abi suurendamiseks osutub tugevaks stiimuliks põllukultuuri kasvatamise jätkamiseks.

Me teeme ka ettepaneku riiklike assigneeringute eraldamiseks 1% ulatuses, mida rahastatakse seotud abist mahaarvamiste kaudu, absorbeerimata eraldistest, ja teise sambasse üle viidud 22 miljonist eurost.

Mida riiklike assigneeringutega saavutatakse? Esiteks, selle eesmärgid on ambitsioonikad: abi osutatakse näiteks uute sortide teaduslikuks uurimiseks, mis nõuaksid vähem vett ja väiksemat pestitsiidide kasutamist, mis oleks väga kasulik keskkonnale. Teiseks paraneks toodetava puuvilla kvaliteet, ja lõugutamistööstust kaasajastataks.

Raporti projekt kajastab liikmesriikide puuvillakasvatajate vajadusi ja on samal ajal kooskõlas ELi eesmärkidega. See käsitleb rahastamist ja kehtestab samal ajal keskkonnameetmed, mis on ELile eluliselt olulised.

Lubage mul kokkuvõtteks ära märkida minu parlamendiliikmetest kolleegide suurepärane koostöö ja igakülgne toetus raporti väljatöötamise ajal, mis võimaldas meil kasutusele võtta uusi kontseptsioone ja soovitusi.

Ma olen kindel, et uue süsteemi rakendamine aitab ELis säilitada õitsva puuvillakasvatussektori ja elujõulise lõugutamistööstuse.

Lõpuks tahaksin veel kord tänada komisjoni konstruktiivse viisi eest puuvilla tootvate riikide vajadustega arvestamisel. Me oleme lõpuks saavutanud tulemuse ja saame nõukogule õiget suunda osutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carmen Fraga Estévez, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, on üllatav, et Euroopa Komisjoni vastus Euroopa Kohtu otsusele oli uus ettepanek, millega muudetakse puuvilla toetuskava, mis on praktiliselt samasugune kui eelmine, välja arvatud toetuse sidumine koristatud puuvillaga.

Seetõttu tervitame soojalt härra Gklavakise koostatud suurepärast raportit, mis toob esile tootvat ja töötlevat sektorit mõjutavad peamised probleemid.

Esiteks, komisjoni ettepanek säilitada seotud abi 35% ulatuses, on täiesti ebapiisav, nagu on näidanud tootmise vähenemine viimastel aastatel sellistes riikides nagu Hispaania; seetõttu arvame, et raportis esitatud lahendus määrata maksimumpiir subsidiaarsuse põhimõtte alusel on kõige asjakohasem.

Härra Gklavakis on esitanud mõned arvud, ja ma võin teile öelda, volinik, et Andaluusia, mis on minu riigis peamine puuvillatootmispiirkond, on viimase kolme aasta jooksul kaotanud 65% oma toodangust.

Samuti, vastupidiselt sellele, mida te ütlesite, volinik, ja mul on kahju, et pean teile vastu vaidlema, arvan ma, et muudatusettepanek 17, mille ma ise esitasin ja mis on raportisse sisse viidud, on väga positiivne, sest väidab õigesti, et tootjatele antavat abi tuleb suurendada, kui harimata maa on väiksem kui tootmise põhikasvupind, mis minu arvates on sektorile kasulik, säilitades rahastamise neutraalsuse, samuti oleks selle tulemuseks vahendite täielik ärakasutamine, ja kindlasti ka sektorile suurema paindlikkuse andmine.

Lõpuks, volinik, tahaksin seoses lõugutamistööstusega rõhutada asjaolu, mille osas tehti minu arvates 2004. aasta reformi ajal suur viga ja mille ümberkorraldamine on vaieldamatu fakt, nimelt on oluline, et loodaks ümberkorraldamisfond, mida mainitakse härra Gklavakise raportis.

Lisaks arvan, et muudatusettepanek 39, mille me esitasime Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel, aitab artikli 69 abil tagada kõnealuse töötleva tööstuse suurema rahastamise.

Lõpuks, härra juhataja, tahaksin teatada, et lükkan tagasi kokkuleppe, millele sellel nädalal jõudis põllumajanduse erikomisjon, sest arvan, et see ei taga ikka veel asjakohast reageerimist sektori probleemidele, ja eelkõige lõugutamistööstuse probleemidele; ma pean teile ütlema, et sain täna teate Hispaania lõugutamistööstuselt, mis kinnitab, et kui nõukogu ei muuda seda ettepanekut, peavad 27 lõugutamistehast oma tegevuse lõpetama.

Ma loodan, et nõukogu muudab kõiki neid asju ja ma tänan volinikku osalemise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  María Isabel Salinas García, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, ka mina tahaksin ühineda õnnitlustega, mida raportöör on ära teeninud ja tänada teda vastutulelikkuse ja koostöö eest kogu selle aja jooksul, eriti kohtumiste eest kõikide minu piirkonna Andaluusia tootjatega.

Ma tahaksin öelda, et me tegeleme uue reformiga puuvillasektoris, sest minu maa Hispaania, ja eriti minu piirkond Andaluusia esitasid eelmise reformi kohta kaebuse Euroopa Kohtule, ja ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et see on esimene kord, kui komisjoni reform on üle parda heidetud.

Üllatav on, nagu juba öeldud, et vastuseks sellele olukorrale esitas komisjon seletamatul viisil eelmisega sarnase ettepaneku, kusjuures Hispaania seisukoht ei ole kindlasti muutunud. Hispaania puuvillakasvatajad tahavad – meie tahame – puuvillakasvatamist jätkata. Tõsist kahju, mida see põhjustas minu piirkonnale, juba märgiti.

Selleks vajame reformi, mis erineb eelmisest ja võimaldab meile edasist kasvu. Seetõttu olen seisukohal, et härra Gklavakise raport on asjakohane ja pakub lahenduse, mida tuleks arvesse võtta.

Raport pakub ulatuslikuma abi sidumistasemete vahemiku ja suuremat subsidiaarsust liikmesriikidele. Ma arvan, et raportöör on mõistnud sektori erinevat olukorda Kreekas ja Hispaanias. Seetõttu arvan, et Gklavakise raportiga pakutud lahendus võimaldaks puuvillakasvatuse jätkamist kahes peamises tootjariigis.

On ka selge, et me vajame tööstuse ümberkorraldamiskava. Viimasel korral ei võtnud komisjon seda arvesse, kui parlament seda taotles.

Tööstus kaalub hüvituse nõudmist tekitatud kahju eest, mis on kvantifitseeritav ja sellega tuleks arvestada.

Lõpuks, tähtis on toetada Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni muudatusettepanekut üleminekuperioodi taotlemise kohta, selleks et uue olukorraga kohaneda. Küsimus ei ole praeguse olukorra säilitamises, mis ei ole jätkusuutlik. Tahaksin teile meenutada, et tegemist ei ole ühisturu turukorraldusega. Meil on vaja jõuda kokkuleppele, mis võimaldab meil jätkata puuvilla tootmist Euroopa Liidus.

Ehkki meil ei ole kahjuks veel kaasotsust, loodan ma, et selle juhtumi puhul võetakse arvesse tehtud tööd ja parlamendi arvamust. Vastupidisel juhul, ja nõukogust saabuvate raportitest lähtudes, ei välista Hispaania otsuse läbivaatamise taotluse esitamist, kui parlamendi arvamust arvesse ei võeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diamanto Manolakou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, ELil jääb puudu 70% puuvilla. Seetõttu peaks sektor rohkem abi saada. See aitaks arendada ka kogu tööstusharu, puuvillakasvatusest kuni kangaste ja rõivaste valmistamiseni. Selle asemel vähenevad kvootide ja ühisvastutusmaksude mõjul tootmine, põllumajandustootjate sissetulek ja tööhõive.

Tänu tootmismahu osalisele lahtisidumisele 65% juures on seda langust olnud pärast viimast ühise põllumajanduspoliitika reformi teravamalt tunda. Kreekas langes toodang aasta möödudes pärast uue ühisturu turukorralduse (CMO) rakendamist puuvillasektoris 20% võrra, ja Hispaanias rohkem kui 50%.

Kreekas on kadunud 11% väike- ja keskmise suurusega talumajapidamistest; Hispaanias on see arv 25%. Üsna palju lõugutamistehastest ei ole elujõulised ja neid ähvardab sulgemine, ja palju töökohti on kadunud. Tootmiskulude suurenemine peaks olema kooskõlas abi suurendamisega, mida selle asemel on hoopis vähendatud.

Vaatamata raportis sisalduvatele positiivsetele ettepanekutele ei lahenda Gklavakise soovitused probleemi; see kiidab heaks komisjoni ettepaneku. Me ei ole nõus kvootide vähendamisega Kreekas, selleks et suurendada seotud abi hektari kohta. See põhjustab veel suurema hulga väikeste ja keskmiste puuvillakasvatajate kadumise. Nendele probleemidele konkreetse lahenduse leidmisel ei saa kellegi teise peale loota.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, iga kord, kui me arutame selles parlamendis ELi põllumajanduspoliitikat, tuletatakse praktilistele kodanikele meelde, kui ebamõistlik see ikka veel on, vaatamata teatud paranemisele viimastel aastatel. Sidusrühmad esitavad meile pidevalt nõudmisi kaitsta neid välismaise konkurentsi eest. Skeem on kehtinud nii kaua, et see on isegi moonutanud viisi, kuidas me nendest küsimustest mõtleme ja räägime. Sellepärast saabki raportöör ausa näoga öelda järgmist: „Ühenduse jaoks on eluliselt oluline, et puuvillatootmine oleks jätkuvalt heal järjel, tagades rahuldavad tootmistasemed, mis kindlustavad ka edaspidi elujõulisuse lõugutamistööstuses, mis pakub 3 200 töökohta Kreekas ja 920 Hispaanias“.

Kui me rakendaksime samasugust mõtteviisi teistes valdkondades, oleks Euroopa laostumas. On tõsi, et Hispaania on äärmiselt edukas tööstusmaa, kus on umbes 20 miljonit tööjõulist inimest. Sellisel riigil ei saa olla probleeme 920 inimese suunamisega puuvilla lõugutamiselt teistele viljakamatele tegevusaladele. Ka raportöör ei kõhkle kasutamast lauseid nagu „Ühenduse põllumajanduse sellise eduka sektori kaitsmine nagu puuvillatootmine on eluliselt oluline“. See on contradictio in adjecto äärmuslik näide. Terve mõistus ütleb meile, et kui puuvillatootmine on heal järjel, ei vaja see mingit toetust. Halastamatu tõde on, et puuvillatootmine ELis ei ole tulus ja tuleks seetõttu lõpetada. Selline kohanemine on raske ja nõuab riigiabi, kuid toetust tuleks kasutada muutusteks, mitte tootmise kaitsmiseks, mida teised riigid väljaspool ELi ilmselgelt paremini suudavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Härra juhataja, lubage mul esmalt õnnitleda raportööri tema töö eest, ja variraportööre, kes tegid raportööriga koostööd selle raporti koostamisel.

Paraku on see raport, mida me täna arutame, näinud ilmavalgust pigem Euroopa Kohtu otsuse survel kui poliitilise soovi tõttu kindlustada puuvillasektorile pikaajaline ja stabiilne toetuskava 2013. aastani või algatada reformi kooskõlas WTO ja ÜPP reeglitega.

Sellega on raske leppida, et tingimustele vastavat maad vähendatakse Kreekas eelmisel aastal haritud 340 000 hektarilt 270 000 hektarile. Vähendatud maa-aladele eraldatavat abi vähendatakse veelgi. Samuti on raske nõustuda sellega, et lõugutamistehased hakkavad saama abi esimesest sambast. Me võiksime toetada kvaliteedi parandamist, kuid mitte teise samba meetmete arvelt.

Me peaksime loomulikult eelistama stabiilsust, et nii lahti seotud kui seotud abi ja samuti maaelu areng kuuluksid esimesse sambasse, ja oleksid riiklike assigneeringute kohaldamisalas vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisale, mille kohaselt liikmesriikidele lubatakse selle määruse täitmisel paindlikkust.

Viimasena tahaksin ma eriti õnnitleda Hispaania valitsust puuvillatootmise küsimuse Euroopa Kohtusse viimise eest, mida Kreeka valitsus oleks teinud tubaka puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (Verts/ALE).(DE) Härra juhataja, volinik, kas te selgitaksite palun vastuses, mille te kohe annate, et kui räägitakse 65st ja 35st, siis 65% ei ole kustutatud, vaid ettevõtted saavad selle raha? Kui selle 35%se jaotuse tõttu ei kasvatata enam puuvilla, siis on tulusam võtta see 65% ja kasvatada midagi muud, või isegi üldse mitte midagi kasvatada, sest 35%st ei piisa tootmiskulude katmiseks sellisel viisil, et puuvilla võetaks vastu hindadega, mida tööstus maksab.

Kui nüüd on küsimuse all töötleva piirkonna töökohad, ei saa eitada, et tööstusega oleks vaja jälle arutada, kas ta suudab maksta kasvatajatele selle puuvilla eest asjakohast hinda, nii et puuvillakasvatus ennast ära tasuks.

Kindlasti on oluline, et lahti seotud 65% makstaks tootjatele ka edaspidi, olenemata sellest, kas nad kasvatavad puuvilla või mitte. See on lahtisidumiskava. Mulle tundub, et see on eelmistes sõnavõttudes mõnevõrra ebaselgeks jäänud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma olen tähelepanelikult kuulanud erinevaid muresid, erinevaid ideid, mille tõstatasid auväärt parlamendiliikmed. Ma arvan, et meie seisukohad ei erine nii suurel määral, ja ma olen kindel, et päeva lõpuks on võimalik leida vastuvõetav kompromiss.

Ma arvan, et me peame meeles pidama, et kui Euroopa Kohus tühistas puuvillatoetuste reformikava, ei esitanud nad küsimusi sidumise ja lahtisidumise suhte 35/65 kohta, üldsegi mitte. Euroopa Kohus põhjendas oma seisukohta järeldusega, et meil on vaja läbi viia sügavam mõjuhindamine. Just seda me praegu tegelikult teeme. Kuid see ei tähenda, et meil oleks põhjust seotud ja lahtiseotud abi osakaalu muutmiseks, ja kui talupidajad peaksid tootmise lõpetama, ei kasuta nad loomulikult lahtiseotud osa. Nad võivad oma rahaga jätkata, ehkki nad tulevikus puuvilla enam ei tooda.

Ma arvan, et me võime lõpetada olukorras, sest ma arvan, et sektori mõnede praeguste raskuste juured peituvad tegelikult ajavahemikus enne puuvillatoetuste reformi läbiviimist 2004. aastal. Kuid ma loodan, et selle reformi tulemus on just selline, mida meie arvates puuvillasektoris vajatakse. See on arvatavasti seotud arenguga, mida me siiani näinud oleme – see on väiksem, kuid ma loodan, et see on ühtaegu ka konkurentsivõimelisem.

Ma arvan, et toodangu kvaliteedi parandamiseks – seda mainis proua Batzeli – on võimalik päris palju ära teha. Siin me panustame päritolumärgisega toote lisaväärtusesse. Arvan, et see on koht, kus puuvilla tootvad liikmesriigid peaksid ära kasutama võimaluse saada oma toodete eest paremat hinda, nii et me saaksime Euroopa Liidus säilitada eduka, konkurentsivõimelise puuvillasektori.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Gklavakis, raportöör. − (EL) Härra juhataja, mina saan sellest aru nii, et me kõik oleme sellega nõus, et puuvillakasvatamine peab ELis jätkuma. Kas teisiti olekski võimalik? ELil on puudu 70% puuvillast. Kui puuvilla tootmine ka edaspidi kõikidel tasanditel väheneb, siis on EL igas mõttes puudulik.

Me kasvatame ELis üksnes 2% maailma toodangust, ja seda peame iga hinna eest kaitsma. Ärgem unustagem, et puuvill esindab ainult 0,15% ELi põllumajandustoodangust. Veel enam, see raport teeb erilise jõupingutuse; on märkimisväärne, et kõikides puuvilla kasvatavates riikides, mida ma olen külastanud, on tootjad ise kinnitanud, et nad on kvaliteetse puuvilla tootmisest väga huvitatud.

Kõik esitatud ettepanekud võimaldavad jõuda tähelepanuväärsete tulemusteni. Siiski pean rõhutama midagi, mida, nagu nüüd aru saan, pole mõistetud. Haritavat maad on vähendatud eesmärgiga suurendada toetusi, ja säilitatud on toetuste üldsumma riigi kohta. Haritava maa pindala ei ole keelatud suurendada, kuigi see toimuks loomulikult rahastamise vähenemise arvel hektari kohta.

Niisiis Kreeka puhul me läksime 370 000 hektarilt toetusega 594 eurot hektari kohta üle 270 000 hektarile toetusega 750 eurot hektari kohta; aga kui me hariksime rohkem maad kui 270 000 hektarit, seades eesmärgiks 370 000 hektarit, milleks meil on täielik õigus, ei tuleks keegi ega ütleks meile nagu varem, et on kehtestatud ülempiir või trahv. See tähendab, et sisuliselt ei ole mingeid keelde.

(Vahelehüüe saalist)

Palun pöörduge parlamendi poole ja selgitage. Olge hea ja lugege raportit, ja te näete, et see on absoluutselt korrektne, sest kui me ületaksime 270 000 hektarit, saaksime 750 euro asemel väiksema summa. Palun vaadake ise raportist järele.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: GÉRARD ONESTA
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme kell 11 hommikul.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika