Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Ria Oomen-Ruijteni väliskomisjoni nimel koostatud raport (A6-0168/2008) Türgi 2007. aasta eduaruande kohta (2007/2269(INI)).

  Ria Oomen-Ruijten, raportöör. − (NL) Härra juhataja, pärast viimast raportit Türgi kohta on selles riigis toimunud mitmeid positiivseid arenguid. Mõtlen siinkohal sihtasutusi käsitleva seaduse vastuvõtmist ning veelgi hilisemat karistusseadustiku artikli 301 esimest muudatust, mis peab kaasa tooma edasised reformid täieliku sõnavabaduse tagamiseks. Samas on ka selge, et Türgi kohta avanev pilt on eripalgeline ning teha on vaja veel palju rohkem: mitte lihtsalt pidada kinni Euroopaga sõlmitud lepingutest, vaid täita ka oma rahvale antud lubadused.

See raport on tasakaalustatud. Ma loodan, et mõned praegu käsitletavad aega raiskavad teemad ei jõua kaugele, sest ainult siis jääb raport tasakaalustatuks. Ma olen raportis maininud kõiki probleeme ning selles on kolm olulist sõnumit.

Esiteks, me tunneme muret Õigluse ja Arengu Partei kohtuasja järelmõjude pärast. Me eeldame, et konstitutsioonikohus austab õiguskorra põhimõtteid, Euroopa standardeid ja Veneetsia komisjoni suuniseid seoses erakondade keelustamisega. Me tervitame asjaolu, et 2007. aastal saavutas demokraatia võidu sõjaväe püüdluste üle poliitilist protsessi lõhestada. Samas tunneme ka muret, et endiselt tegutseb riiki destabiliseerida soovivaid jõude. Riigi ajakohastamine ja reformid on nüüd selgelt vajalikud. Peaminister Erdoğan on lubanud, et 2008. aasta on reformide aasta ning me nõuame meelsasti, et ta oma lubadusest kinni peaks. Valitsus peab nüüd kasutama olulist enamust parlamendis, et reformid otsustavalt käivitada. Need reformid on hädavajalikud, et muuta Türgi kaasaegseks ja edukaks demokraatiaks, mis põhineb ilmalikul riigil ja pluralistlikul ühiskonnal, ning see on ennekõike Türgi inimeste enda huvides.

Kolmandaks. Põhiseaduslik protsess on ideaalne võimalus koostada uus tsiviilpõhiseadus, mille keskmeks oleks inimõiguste kaitse ja põhivabadused. See on ainus võimalus, kuidas luua demokraatia, õigusriigi põhimõtete, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning usu ja riigi lahususe kaitseks vajalik kontrolli- ja tasakaalusüsteem. Viimased arvud näitavad, et usu ja riigi püsiv lahutamine põhjustab Türgi ühiskonnas pingeid. Samas tunneb tervelt 72% haritud türklastest muret Türgi ilmaliku olemuse pärast ning see moodustab 60% kõigi suurlinnade elanikest ja peaaegu 50% kõigist ülejäänud Türgi kodanikest. Seda ärevust kasutavad ära kohtuvõim ja prokurörid, kes kasutavad oma võimupiire parlamendienamuse eiramiseks ning tegutsevad väga iseseisvalt. Õigusriigi põhimõtteid austavas riigis tegutsev kohtusüsteem peab olema sõltumatu, kuid ka erapooletu. Uus põhiseadus on ainus võimalus, kuidas Türgi valitsus saab riiki reformida ning kehtestada õiguskorra alusel usu ja riigi lahususe, et võita uuesti avalikkuse usaldus.

See eeldab, et põhiseaduslikus protsessis osalemine oleks tagatud võimalikult paljudele kodanikuühiskonna organitele. Minu jaoks tähendab see kaasajastamise küsimuses kokkuleppimist kõigi erakondade, rahvus- ja usuvähemuste ning sotsiaalpartneritega. Kaasajastamine peab tagama, et kodanike õigused ja vabadused oleks kooskõlas inimõiguste kaitse konventsiooniga.

Kogu lugupidamise juures peame jätkama ELi ja Türgi läbirääkimisi, kuid tegema seda ilma silmakirjalikkuseta, et saaksime olla üksteise suhtes avatud ja ausad. Minu arvates on väga kahetsusväärne, et minu kolleegi Joost Lagendijki rünnatakse, kui ta räägib avatult ja ausalt tehtud vigadest ning palub kõigilt erakondadelt reformiprotsessis koostööd.

Kokkuvõtteks, härra juhataja, Türgi usuvähemuste, kurdide ja teiste vähemuste olukorra, piirkondade sotsiaal-majandusliku arengu, naiste olukorra parandamise, Türgi valitsuse ja sotsiaalpartnerite dialoogi, mille puhul ma juhin eriti tähelepanu sageli surve alla sattuvale ametiühinguliikumisele, Küprose küsimuse lahendamiseks konstruktiivse koostöö tegemise ja piirkonnas heanaaberlike suhete loomise suhtes on veel palju ära teha. Lühidalt, palun teil kinni pidada saavutatud kokkulepetest.

Härra juhataja, rõhutan veel kord, et minu arvates suudab rahumeelseks, stabiilseks ja edukaks ühiskonnaks areneda ainult selline ühiskond, mis juhindub inimõiguste ja põhivabaduste austamisest ning põhineb demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ning sotsiaalse orientatsiooniga turumajandusel.

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
Asepresident

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Alustuseks tahan avaldada tänu Ria Oomen-Ruijteni koostatud raporti eest, mis nõukogu arvates annab olulise panuse Türgi ühinemisprotsessi käsitlevasse arutellu.

Eesistujariik Sloveenia on õhutanud Türgit tegema uusi edusamme liikumisel Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Nõukogus käib praegu arutelu kaheksa järelejäänud õigusaktide ühenduse õigusega vastavusse viimise läbivaatamist käsitleva raporti, nn läbivaatusraportite üle. Kui tehnilised ettevalmistused edenevad jõudsalt, on meil võib-olla võimalik avada juunis ELi ja Türgi vahelisel ühinemist käsitleval konverentsil kaks uut peatükki.

Türgi reformide osas nõustume Euroopa Parlamendi hinnanguga, et käesolev aasta on selle protsessi jaoks otsustav, ning usume, et Türgi ei tohiks seda võimalust käest lasta.

Käesoleva aasta veebruaris vastu võetud muudetud ühinemispartnerlus määratleb peamised prioriteetsed valdkonnad, kus riik peab reforme kiirendama. Loomulikult mõjutab edasist läbirääkimiste protsessi otseselt nende reformide tegelik edasijõudmine.

Tahaksin samuti rõhutada, et me jagame Euroopa Parlamendi muret seoses hagiga Õigluse ja Arengu Partei vastu. Eesistujariik esitas avalduse, rõhutades, et täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus on kõigi demokraatlike ühiskondade aluspõhimõte ja seda põhimõtet tuleb austada. Me jälgime neid arenguid hoolikalt. Loodame, et kohtumenetluse tulemus vastab õigusriigi põhimõtetel toimivatele demokraatlikele standarditele ning see menetlus ei mõjuta vajalikku reformiprotsessi.

Järgmiseks lubage mul mainida mõningaid põhivabaduste tagamise ja inimõiguste austamisega seotud aspekte. Türgi reformid neis valdkondades on eriti olulised.

Seoses sõnavabadusega tervitame karistusseadustiku artikli 301 muutmist. See on samm õiges suunas, kuid tegelikuks sõnavabaduse tagamiseks tuleb seda artiklit ka õigesti rakendada. Peale selle vajavad Euroopa standarditega ühtlustamist ka mõned teised sätted.

Seoses usuvabadusega tervitame sihtasutuste seaduse vastuvõtmist, mis on samm õiges suunas. Samal ajal rõhutame, et selles valdkonnas tuleb teha täiendavaid jõupingutusi usulise mitmekesisuse tagamiseks vastavalt Euroopa kriteeriumidele.

Tsiviil- ja militaarvaldkonna suhete osas kinnitas möödunud aasta põhiseadusliku kriisi tulemus demokraatliku protsessi võtmetähtsust. Sellegipoolest on relvajõududel veel suur poliitiline mõju. Selles osas tuleb tugevdada tsiviilorganite demokraatlikku kontrolli sõjaväe üle ning lisaks tugevdada parlamendi kontrolli kaitsekulutuste üle.

Mis puudutab olukorda riigi kaguosas, siis mõistame terroristide rünnakud otsustavalt hukka ning väljendame solidaarsust Türgi inimestega. Me toetame Türgi jõupingutusi oma elanikkonna kaitsmisel ja terrorismi vastu võitlemisel. Samal ajal tahame hoiatada, et tingimata on vaja järgida rahvusvahelise õiguse sätteid ning püüda säilitada laiemas piirkonnas rahu ja stabiilsust.

Nagu te kõik teate, hindab Euroopa Liit Türgi edasijõudmist Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide ja Türgi läbirääkimisraamistiku sätete täitmise põhjal. Samuti hindab nõukogu Ankara lepingu lisaprotokolli täitmist. Sellega seoses avaldan kahetsust, et Türgi ei ole endiselt oma kohustusi täitnud ning suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga ei ole tehtud mingeid edusamme.

Samas kuuluvad ühinemisläbirääkimistel edasijõudmise oluliste aspektide hulka kahtlemata püüdlused saavutada naabritega head suhted ning lahendada vaidlused rahumeelselt kooskõlas ÜRO asutamisdokumendiga.

Tänan teid.

  Olli Rehn, volinik. − Proua juhataja, lubage mul esmalt tänada Ria Oomen Ruijtenit ja väliskomisjoni väga põhjapaneva, kindla ja tasakaalustatud raporti eest. Ühinemisläbirääkimistel Türgiga on seni avatud kuus peatükki ja nagu Janez Lenarčič ütles, peaks Sloveenia eesistujariigiks oleku ajal olema võimalik veel kahe, äriühinguõigust ja intellektuaalomandit käsitleva peatüki avamine.

Lubage mul selles kontekstis meenutada ühte ELi laienemispoliitika lihtsat, kuid täiesti alustrajavat juhtpõhimõtet, mis kehtib iga kandidaatriigi, ka Türgi, suhtes: läbirääkimiste tempo sõltub õiguslike ja demokraatlike reformide, eriti nende rakendamise alal saavutatud edust. Teiste sõnadega, tehnilised kõnelused peatükkide üle moodustavad maja seinad ja toad – ühel päeval võib-olla ka katuse –, aga õiguslikud ja demokraatlikud reformid on iga uue ELi liikme ülesehituse vundamendiks. Ning iga ehitaja teab, et enne seinte püstitamist tuleb rajada väga kindel vundament. Seega esmalt reformid, seejärel edasijõudmine tehnilistes läbirääkimistes.

Sellepärast peangi Ria Oomen-Ruijteni raportit sedavõrd asjakohaseks. Komisjon jagab tema arvamust reformide aeglase tempo kohta. Siiski on teatud õigusloomega seotud reformid toimunud. Ma panen tähele, et te tervitate uut sihtasutuste seadust ning teie soovil esitab komisjon raporti selle seaduse ja selle rakendamise kohta oma järgmises Türgi eduaruandes eeloleval sügisel.

Lisaks on samm edasi kurikuulsa karistusseadustiku artikli 301 hiljutine muutmine. Viimasena on oluline siiski selle korrektne rakendamine, et tagada Türgis igaühele sõnavabadus.

Lisaks sõna- ja usuvabadusele on oluline edasijõudmine ka sellistes valdkondades nagu kultuurilised ja keelelised õigused, naiste ja laste õigused ning ametiühingute õigused. Kokkuvõttes on tingimata vajalik uus keskendumine ELiga seotud reformidele, mis peaks olema abiks ka praeguse poliitilise kriisi ületamisel.

Selle sõnumi edastas president Barroso oma hiljutisel Türgi visiidil. Nii valitsevad kui ka opositsioonierakonnad peaksid astuma dialoogi ning otsima riiklikus arutelus valitsevate tundlike küsimuste, kaasa arvatud põhiseadusliku reformiprotsessi osas kompromissi. Selles kontekstis tuleb kaitsta nii ilmalikkust kui ka demokraatiat.

Mul on kahju, et konstitutsioonikohus on kaks aastat blokeerinud ombudsmani seadust. Ma tervitan asjaolu, et te kutsute üles seda blokeerimist lõpetama, mis võimaldaks viivitamata moodustada ombudsmani büroo. Me kõik teame, kuivõrd oluline on olnud ombudsmani roll ametivõimude vastutusele sundimisel ning kodanike õiguste suurendamisel ELi liikmesriikides.

Nende reformide põhisisu on tagada Türgi muutumine avatud ja kaasaegseks ühiskonnaks, kus austatakse täielikult vabadust ja demokraatiat, mitmekesisust ja sallivust ehk demokraatlikku ilmalikkust.

Kogu meie liidu olemasolu tugineb meie ühistele demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhiväärtustele. Need on Jacques Delors’ sõnul aluseks sellele perekonnavaimule ja abielulepingule, millele meie, eurooplased, oleme pühendunud.

Läbirääkimisraamistik Türgiga sõnastab need väärtused ning komisjoni ülesanne on neid jälgida. Komisjoni rolli ühinemisprotsessis võib kirjeldada sõnadega „sõber, kes räägib tõtt” – isegi kui seda tõde mõnes ELi või Türgi osas kuulda ei soovita.

Seega ei saa me jääda ükskõikseks kandidaatriikides toimuva suhtes, ammugi mitte sündmuste suhtes, mis mõjutavad meie ühiseid demokraatlikke väärtusi. Ma panen tähele teie muret Õigluse ja Arengu Partei sulgemise kohtuasja järelmõjude pärast. Kindlasti peaks konstitutsioonikohtu otsus olema kooskõlas demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega, samuti Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni suunistega.

Me tahame, et Türgi liiguks sellest kohtuasjast edasi, austades sealjuures euroopalikke väärtusi. Türgi ei saa endale lubada reformide tegemisel veel ühe aasta raiskamist ning meil on vaja näha demokraatlike põhimõtete täitmisel edasi-, mitte tagasiminekut.

Lubage mul lõpetada mõne sõnaga Küprose kohta. Nüüd on käes aeg, et kahe kogukonna juhid lõpetaksid paigaltammumise ja liiguksid saare taasühendamise poole. Ma usun, et Türgi teeb lahenduse leidmisel täielikult koostööd. Komisjon kiidab heaks uuendatud ÜRO protsessi ning toetab täielikult saare mõlemat kogukonda vajalike raskete kompromisside tegemisel.

  Emine Bozkurt, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Hiljuti on Türgis vastu võetud olulisi sotsiaalseid ja töösuhteid reguleerivaid seadusi. Üks tähtis eesmärk on tuua tööturule rohkem naisi, sest majanduses osalemine on naiste olukorra tugevdamiseks hädavajalik.

Pole vaja öeldagi, et naiste õigused on inimõigused. Oluline on, et naistel oleks võimalus kasutada nii oma põhiõigusi kui ka soolisi ja soojätkamisõigusi ning mitte langeda ohvriks sellistele ähmastele kriteeriumidele nagu avaliku sündsustunde riivamine. See on samuti oluline geiorganisatsioonide jaoks. Selle jälgimiseks ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks on Türgis tungivalt vaja vastavaid õigusakte. Seetõttu tahaksin näha Türgi parlamendis naiste õiguste komisjoni, millel oleks kõik õigusloomega seotud volitused.

Järgmisel aastal toimuvad Türgis kohalikud valimised. Riigi tasandil on naissoost parlamendiliikmete arv kahekordistunud, kuid vaja on teha rohkem. Kohalikul tasandil on esindatus endiselt alla 1% ning see on tohutuks väljakutseks, et saavutada naiste õiglane esindatus poliitikas.

  Giorgos Dimitrakopoulos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, lubage mul esmalt õnnitleda Ria Oomen-Ruijteni tema raporti puhul ning samuti tema koostöö puhul kogu selle aja jooksul.

Raport saadab Türgile selge sõnumi, et tee Euroopa suunas ning lõpuks sisenemine Euroopa perekonda kulgeb läbi järgmiste etappide.

Esiteks tuleb jätkuvalt tugevdada reforme kõigis sektorites ja struktuurides.

Teiseks tuleb demonstreerida täielikku ja absoluutset austust inimõiguste ja vähemuste õiguste suhtes.

Kolmandaks peavad Türgi väed Küproselt välja tõmbuma ning Türgi peab kaasa aitama Küprose probleemi õiglase ja püsiva lahenduse leidmisele. Nüüd on meil kõigil aeg toetada president Christofiase sellesuunalisi algatusi.

Neljandaks peab Türgi säilitama heanaaberlikke suhteid üldiselt ning eriti Kreekaga. See tähendab, et lennuinfopiirkonna rikkumised ja igasugused provokatsioonid peavad lõppema.

Loomulikult on Türgis destabiliseerimist ihkavaid jõude, samas kui mõned Türgi kodanikud loodavad, et Türgi muutub demokraatlikumaks, edumeelsemaks, arenenumaks, keskkonnateadlikumaks, sotsiaalselt teadlikumaks, rahuarmastavamaks ja Euroopale orienteeritumaks. Neile kodanikele tuleb anda sõnum, et nende võitlused ei ole asjatud ning seda Ria Oomen-Ruijteni raport ning ka täna siin peetav arutelu saavutavadki.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, härra eesistuja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin alustuseks tänada Ria Oomen-Ruijtenit väga viljaka ja konstruktiivse koostöö eest. Oma fraktsiooni nimel tahan väljendada ka meie solidaarsust Joost Lagendijkiga: me kõik mõistame hukka ebaõiglased rünnakud tema vastu.

Ma tahaksin piirduda ühe võtmeküsimusega, nimelt kahte erakonda, Õigluse ja Arengu Parteid ning Demokraatliku Ühiskonna Parteid ähvardava keelustamisega. Mõlemal juhul tahame väga selgelt välja öelda, et sellised keelud oleks meile täiesti vastuvõetamatud ning osutuksid suureks takistuseks Türgi liikumisele Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Meie arusaama järgi on demokraatlikus riigis mõeldamatu, et kohus lihtsalt tagantjärele ei anna paljudele valijatele õigust mõjutada oma riigi poliitilist olukorda eelistatud erakonnale hääle andmisega. See on lubamatu nii valitseva erakonna kui ka Demokraatliku Ühiskonna Partei puhul. Kaalul on peamised õiguslikud ja demokraatlikud põhimõtted, mis on vastuolus sellise tegutsemisviisiga.

Demokraatliku Ühiskonna Parteid üritatakse samuti keelustada, selle asemel et kurdi rahva esindajatega rääkida ja dialoogi astuda, sest – sarnaselt türklastega – mõistame me hukka terrorismi. Ma tean, et kõik Demokraatliku Ühiskonna Partei liikmed ei ole valmis dialoogi astuma. Sel juhul tuleb lihtsalt nende poole pöörduda, et seda dialoogi korrektselt arendada. Seetõttu kutsume ühehäälselt kõiki Türgi mõõdukaid jõude üles tegema kõik endast sõltuva, et need kaks erakonda saaks Türgi poliitilisel maastikul tegevust jätkata.

Me teame, et see on pikaleveninud ja ebaselge lõpuga protsess, kuid sellel peab olema eesmärk ja see eesmärk peab olema ühinemine. Me peame Euroopa Liidus oma kodanikega suheldes andma oma parima selle eesmärgi saavutamiseks. Ent ka Türgi peab andma endast parima, viies ellu vajalikud reformid.

(Aplaus)

  Alexander Graf Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Proua juhataja, ka mina tahaksin alustada sooja tänuavaldusega Ria Oomen-Ruijtenile hea koostöö eest, mis oli ka sel korral sama konstruktiivne kui möödunud sügisel. Seda raportit iseloomustab tugev konsensus. Parlamendifraktsioonid nõustuvad, et Türgi peab jätkama lubatud parendusi, kuid peab seda tegema varasemast kiiremini. Samuti nõustume, et ühinemiskandidaadilt võime ja peamegi seda ootama.

Ühtlasi usume, et reforme tuleb jätkata, vaatamata suurele sisepoliitilisele kriisile. Tahaksin jätkata äsja Hannes Swoboda mainitud mõtet: Euroopa Liit ei ole selles keelustamisprotsessis osaline. Volinik Rehn ütles õigesti, et ilmalikkust ja demokraatiat tuleb kaitsta. Vastasel korral leian sarnaselt Hannes Swobodaga, et meie ette võib tõusta põhimõtteline demokraatia probleem, mis paneb ühinemisläbirääkimised suure pinge alla.

Oluline on märkida, et paljud kõnealused probleemid on eksisteerinud juba mõnda aega, nii et siinkohal on vajadust rõhutada vaid üksikuid punkte. Möödunud aastal tervitasime asjaolu, et Türgi valitsus sai selge ja ühemõttelise mandaadi reformide jätkamiseks. Me kutsusime üles seda mandaati kasutama, et reformidega reaalselt edasi minna. Me tervitame sihtasutuste seaduse vastuvõtmist. See on positiivne samm, kuid üldpildis peame ütlema – ja arvan, et ka siin valitseb üksmeel –, et oleme kõik pettunud selles, kui vähe on saavutatud.

Võtame näiteks põhiseadusliku reformi: pearätte käsitlev arutelu varjutab seda sellisel määral, et Türgi põhiseaduse aluste uuendamisel pole tehtud mingeid reaalseid edusamme. Pearätte käsitlev arutelu hõlmab ka usu- ja arvamusvabadust, kuid seda ei tohi kasutada ilmalikku suhtumist pooldavate naiste kultuuriliseks rõhumiseks.

Veel üks oluline küsimus, eriti liberaalide fraktsiooni jaoks, on sõnavabadus. Karistusseadustiku artikli 301 nn reform on meie seisukohast mitterahuldav. Ma olen rääkinud paljude inimestega Türgis ja ka seal usuvad vaid väga vähesed, et artikli 301 reform on tõsine ja hästi põhjendatud, eriti kuna sellest on saanud sümboolne lõige. Karistusseadustikus on palju teisi sõnavabadust kitsendavaid lõike. Ma ei taha neid kõiki loetleda, kuid siin on veel palju tööd ära teha.

Teine teema, mida tahan põgusalt mainida, käsitleb Türgi suhteid ELi ja NATO raamistikes. Tahame rõhutada, et me eeldame Türgilt positiivset suhtumist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse. Me mõistame olemasolevaid raskusi. Sellegipoolest eeldame, et kandidaatriik ilmutaks euroopalikku vaimu, kui kaalul on Euroopa personali julgeolek sellistel missioonidel nagu EUPOL ja EULEX.

  Joost Lagendijk, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Daamid ja härrad, nagu olete tõenäoliselt näinud, oleme volinikuga viimastel nädalatel pälvinud teatavatelt Türgi ringkondadelt kõvasti kriitikat. Väidetakse, et me ei saa Türgist õigesti aru ning me ei mõista, mis tegelikult Türgis toimub.

Pean tunnistama, et Türgis on mitmeid asju, millest ma alati aru ei saa. Näiteks ma ei saa aru, miks paljud Türgi inimesed ei näe mingit probleem selles, kui viimastel valimistel 47% häältest kogunud valitsevat erakonda ähvardab keelustamine konstitutsioonikohtu poolt. Samuti ei saa ma aru sellest, et Euroopa Nõukogu soovitustest erakondade keelustamise kohta mindi sedavõrd lihtsalt mööda, sest Õigluse ja Arengu Partei kohtuasi ei vasta mingil juhul neile tingimustele. Veel ei mõista ma seda, kui kergesti vaadatakse mööda asjaolust, et Õigluse ja Arengu Partei ning Demokraatliku Ühiskonna Partei keelustamisega kuulutati kehtetuks umbes 90% riigi kaguosas antud häältest koos kõige sellega kaasnevaga. Lisaks ei mõista ma seda, kui palju kära tehti Türgis voliniku ja minu väljendatud kriitika üle, et meie arvates on poliitilise kohtuasjaga tegemist juhul, kui valitseva erakonna keelustamise korral kaasnevad sellega tõsised tagajärjed. Minu arvates on meie kohus seda öelda ja me peame seda jätkuvalt tegema.

Ent on veel teisi asju, mida ma ei mõista. Ma ei saa aru sellest, miks ametivõimude jaoks on võimatu lubada ametiühingutel pidada 1. mail Istanbulis Taksimi väljakul, mis on 1977. aastast sedavõrd sümboolse tähendusega koht, isegi rahumeelseid meeleavaldusi. Samuti ei saa ma päriselt aru, miks ametivõimud ei suutnud teha vahet mässajatel ja ametiühingutel, kes tahtsid kasutada oma demokraatlikke õigusi. Veel ei saa ma aru, miks rahumeelsete meeleavaldajate ja süütute möödakäijate suhtes oli vaja rakendada sedavõrd palju ülemäärast vägivalda.

Lõpetuseks avaldan lootust, et see parlament jätkab sarnaselt käesoleva raportiga reformide tagantõhutamist, kuid ühtlasi ka valitsuse ja opositsiooni kritiseerimist, kui reformid ei toimu viisil, mida ma nimetaksin selgeks, avalaks, üksteise arvamusi austavaks ja tabudeta lähenemisviisiks. Ma usun kindlalt, et kui see juhtub, hakkame Türgis ja Euroopa Liidus lõpuks üksteist paremini mõistma.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) See väga hea raport ei leia Ankaras rõõmsat vastuvõttu. Ühelt poolt me tunnustame tehtud jõupingutusi, nimelt sihtasutuste seaduse vastuvõtmist, karistusseadustiku reformi seoses sõnavabadusega ja väljakuulutatud põhiseaduse muudatusi. Teiselt poolt on teatud küsimused endiselt lahendamata. Nendeks on usuvabadus islamist erinevate usundite jaoks, sekkumine oikumeenilise patriarhaadi tegevusse ning Hrant Dinki ja kolme Maltaya kristlase mõrva uurimise aeglane edenemine. Samuti on tõsi, et teatavaid assotsieerimislepingu sätteid ei ole täidetud. Me kirjutasime kõigist neist küsimustest möödunud aastal. Võiks kergesti järeldada, et Bosporuse piirkonnas liigub aeg väga aeglaselt.

Täieliku integreerumise poole pürgimise asemel peaksime võib-olla kehtestama õigusliku raamistiku teatava koostöö jaoks Türgi ja ELi vahel, mis oleks mõlemale partnerile sobivam. Seda oleks võimalik teha kohe. Sellise raamistiku poliitiline mõõde võiks suuresti ületada Euroopa naabruspoliitika piire. See alternatiivne pakett ei põhjustaks taolisi pingeid, mis praegu kogunevad Ankaras ja Euroopa pealinnades seoses aruteluga Türgi saamisest Euroopa Liidu täisliikmeks.

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, me jätame selle otsuse hääletusel hääletamata, eeskätt arvestades kurdi küsimuse vältimist. Konkreetsemalt ma ei usu, et Türgi tegevust Põhja-Iraagis saab kirjeldada lihtsalt kui „ebaproportsionaalseid sõjalisi operatsioone”, vaid pigem peaksime rõhutama, et tegemist on rahvusvahelise õiguse avaliku rikkumisega.

Kurdi küsimust ei saa taandada puhtalt sotsiaalseks küsimuseks. See on eelkõige poliitiline küsimus ning me peame valitsusele selgelt välja ütlema, et ta peab alustama kõnelusi kurdide piirkonna kohalike võimude ja Demokraatliku Ühiskonna Parteiga. Me ei saa vaikida asjaolust, et erinevalt varasemast ei mainita kuskil Luxembourgi kohtu otsust, mille kohaselt Kurdistani Töölisparteil on terroristide nimekirjades teistsugune staatus.

Me usume, et seoses kurdi küsimusega on tehtud Türgile palju pöördumisi, kuid seni pole täheldatud mingisugust sisulist muutust. See on meie erapooletuks jäämise põhjus.

  Georgios Georgiou, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (EL) Proua juhataja, ma lugesin kolleeg Ria Oomen-Ruijteni raportit suure huvi ja lugupidamisega ning ma õnnitlen teda.

Samas ei suuda ma kõigile püüdlustele vaatamata viia seda kokku praeguste sündmustega. Türgis toimuvad arengud ei lase meil näha, milline võiks olla selle riigi tulevik koos selle juurde kuuluvate asiaatlike joontega.

Türgi on üritanud ka minevikus reforme läbi viia. Ärgem unustagem Tanzimati reforme või Abdul Hamit ja Hatt-ı Hümayuni reforme. Juba sadu aastaid on üritatud edutult reforme teha.

Konstitutsioonikohtu otsus on kurjakuulutav ähvardus: erakondasid keelustatakse. Ma ei mõista, miks Türgi ei pea järgima Euroopa eeskuju, kui ometi on tegemist ühineva riigiga ja kui…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Philip Claeys (NI). – (NL) Tahaksin öelda Hannes Swobodale, et ka Euroopas on üks erakond juba keelustatud. Ma räägin Belgiast, kus 2005. aastal keelustati suurim flaami erakond Vlaams Blok. Mõistagi ei anna see Türgile ettekäänet samuti erakondade keelustamiseks.

Olles seda öelnud, jahmatab mind, proua juhataja, et nõukogu ja komisjon on rahul Türgi karistusseadustiku kurikuulsas artiklis 301 tehtud kosmeetiliste muudatustega, kuigi karistusseadustik kehtestab sõnavabadusele jätkuvalt mitmeid piiranguid. Karistatav rikkumine on nüüd türgi rahva solvamine, mitte enam türkluse solvamine. See on üksnes semantika küsimus, mis võib endiselt kaasa tuua reaalseid vanglakaristusi.

Artiklit 301 ei ole vaja muuta, vaid see tuleb tühistada koos kõigi selliste õigussätetega, mis on vastuolus sõnavabaduse ja demokraatlike põhiõigustega. Kui seda ei tehta, tuleb läbirääkimised lihtsalt peatada, nagu alati on lubatud. Lubati, et läbirääkimisprotsess toimub samas tempos Türgi reformidega. Tegelikult see nii ei ole, sest juba usutakse, et varsti avatakse kaks uut peatükki. Kui Euroopa Liit kiidab heaks taolised kosmeetilised parandused, kaotab ta igasuguse usaldusväärsuse ning kogu ülejäänud läbirääkimisprotsess muutub groteskseks farsiks.

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, tahaksin alustuseks Ria Oomen-Ruijtenit väga soojalt tänada. Ta on esitanud avatud ja ausa eduaruande, mis lähtub sujuvalt varasematel aastate vastu võetud raportitest.

Samas on üks punkt, mille suhtes ma olen märksa skeptilisem kui teie ja volinik Rehn. Minu hinnangul ei toimunud Türgis möödunud aastal mingit edasiminekut. Vastupidi, kõik seiskus. Me oleme väga huvitatud kaasaegsest, demokraatlikust ja läänele orienteeritud Türgist, millel oleks Euroopaga tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Ent faktide põhjal viitab kõik tekkinud stagnatsioonile.

Me ei ole veel leidnud lahendust tolliliidu küsimusele. Türgil on Euroopa Liidu suhtes Küprose küsimuses eristaatus. Selles reformiprotsessis tegime ettepaneku karistusseadustiku artikli 301 kohta, kuid ma tahaksin teile meelde tuletada, et endine peaminister Tansu Çiller lubas reforme 1995. aastal, 13 aastat tagasi enne tolliliidu heakskiitmist, aga midagi ei ole toimunud. Keelustamistaotlus on esitatud ning see näitab Türgi demokraatliku küpsuse puudumist: erakondi ei häiri sugugi valitseva erakonna keelustamine ega asjaolu, et ka peaministril keelataks poliitikas osalemine. Sõjavägi on ühtaegu nii stabiilsust loov kui ka demokraatiat tõkestav tegur. Ka seda vastuolu ei ole lahendatud ning ma täheldan Türgis uue natsionalismi märke, mida võib kohata paljudes valdkondades. Käitumine meie delegatsiooni esimehe Joost Lagendijki suhtes näitab, et küsimus ei ole tegelikult arvamusvabaduses. Pigem valitseb soov avaldada avalikkuses igal võimalikul moel survet, et avalikku arvamust mõjutada. Me ei saa sellega kaasa minna.

Minu arvates ei ole Türgi puhul praegu absoluutselt mingit põhjust optimismiks ning me peame tõsiselt mõtlema teistele võimalustele. See raport on selles küsimuses avatud ja aus ning me toetame seda.

  Jan Marinus Wiersma (PSE). – (NL) Ka mina tahan avaldada tunnustust raportöörile ja sellele, kuidas ta on selle raporti koostanud. Raport näitab selgelt suunda, kuhu parlament tahab liikuda, milleks on Euroopa Liidu liikmelisuse üle läbirääkimine ja ei midagi muud.

Aasta 2008 kuulutati välja kui Türgi reformiaasta. Loomulikult me toetame seda ambitsiooni, kuid me ootame, kuni Türgi sisemiste arengute tulemused on selgunud. Hannes Swoboda ütles selle kohta juba piisavalt. Kui asjad lähevad valesti, peame suhtlema tegutsemisvõimetu Türgiga.

Reformidest rääkides tahaksin samuti juhtida tähelepanu karistusseadustiku artiklile 301, mida kasutatakse Türgis mitmel moel sõnavabaduse piiramiseks. Valitsus on teatanud, et soovib seda artiklit muuta. Me usume, et see on samm edasi, kuid kõige enam sooviksime selle artikli lõplikku kaotamist koos kõigi teiste piiravate sätetega, mis meie arvates oleks parim lahendus ning lõpetaks kahetsusväärselt ikka toimiva tava ehk siis nende artiklite väärkasutamise sõnavabaduse piiramiseks.

Teiseks tahaksin ühineda Joost Lagendijki väitega, et ka meid haavas see viis, kuidas politsei sekkus Istanbulis 1. mai meeleavaldusse. Te mõistate, et meie kui sotsiaaldemokraatide, kelle jaoks 1. mai on oluline päev, meelest oli see midagi väga häirivat. Me loodame, et seda enam kunagi ei juhtu, ning palume ametivõimudel tagada, et seda ei juhtuks.

Lõpetuseks üks märkus kurdi küsimuse kohta. Me tahame, et Türgis toimuks tegelik poliitiline arutelu, ning me soovime poliitilise lahenduse leidmist näiteks detsentraliseerimise teel, kuid ka näiteks üldiselt kurdi keele kasutamise soodustamise teel. Ma leian, et see on oluline küsimus, mida tuleb täna veel kord rõhutada.

Lõpetuseks tahan juhtida tähelepanu ühele küsimusele, mida me oleme korduvalt arutanud, nimelt toetuse avaldamine Hispaania peaministri Jose Luis Redriguez Zapatero ja tema Türgi kolleegi Recet Tayyip Erdoğani algatusele, mida nad nimetavad tsivilisatsioonide liiduks. Me loodame, et parlament toetab täna lõpuks meie sellekohaseid muudatusettepanekuid.

  Andrew Duff (ALDE). - Proua juhataja, tahan esmalt kaitsta Joost Lagendijki šokeerivate rünnakute eest tema aususe suhtes Vabariikliku Rahvapartei ja mõnede natsionalistlike ajakirjanike poolt. Joost Lagendijk on Türgi hea sõber ning parlamentaarse ühiskomisjoni esmaklassiline esimees. Inimesed, kes ründavad Joost Lagendijki, ründavad seda parlamenti ning tahavad tuua demokraatia ohvriks agressiivse laitsismi altarile. Meie endi sõnum peab olema täiesti selge: kui Türgi ülemkohus jätkab erakondade sulgemist, kustutavad nad kõik Türgi väljavaated saada ELi liikmeks.

  Cem Özdemir (Verts/ALE). – (DE) Proua juhataja, ka mina tahaksin alustada raportööri tänamisest tema õiglase koostöö ja väga tasakaalustatud raporti eest. Raport toob välja kriitilised küsimused, mille on määratlenud türgi rahvas ise: näiteks kurdi küsimuse lahendamine konsensuse alusel, kaitstes samal ajal kõigi Türgi rahvusrühmade õigusi, Türgi pearättidega seotud probleem, mis hõlmab pearätti mitte kanda soovijate huvide austamist, ning usuvabaduse küsimus, mis peab kehtima Türgis kõigi inimeste, kaasa arvatud näiteks aleviitide, kristlaste ja Istanbuli oikumeenilise patriarhi suhtes.

Me räägime seda kõike, sest me oleme Türgi sõbrad ning me tahame näha euroopalikku Türgit Euroopa Liidus. Selle pärast väljendame ka seda kriitikat kui üks sõber teisele. Ka Euroopa Liit saab rohkem ära teha. Kindlasti ei aita sellised märguanded, mida andis näiteks Nicolas Sarkozy – et Türgi ei ühine kunagi Euroopa Liiduga, olenemata tema tegudest.

  Roberta Angelilli (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma tahaksin tänada raportööri tema eeskujuliku töö eest Türgi praeguse poliitilise, sotsiaalse ja haldusalase olukorra väga selgel kindlakstegemisel.

Olenemata sellest, kas kellegi seisukoht Türgi Euroopa Liiduga ühinemise suhtes on positiivne, ükskõikne või selgelt vaenulik, ei saa olla kahtlust, et Türgi on kaasajastamise ja inimõiguste osas pikalt maha jäänud. Tõsi, teatavaid jõupingutusi on tehtud, kuid korruptsioon on reaalne häda ja Küprose probleem on endiselt lahendamata, rääkimata sellest, et suhetes armeenlastega on veel palju teha. Õhus on kurdi küsimus, naistevastane vägivald on endiselt valus punkt ning sama kehtib sundabielude ja aukuritegude kohta.

Samuti põhjustab muret olukord sündide registreerimise valdkonnas ja madal haridustase. See loetelu ei ole kindlasti ammendav ning annab läbilõike väga keerulisest olukorrast, mida parlament peab jätkuvalt väga hoolikalt ja püsivalt jälgima. Vabaduse ja põhiõiguste osas ei tohi teha mingeid kompromisse …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Adamos Adamou (GUE/NGL). – (EL) Proua juhataja, kui Türgi täidab täielikult kõik Kopenhaageni kriteeriumid ning assotsieerimislepingu ja Ankara lepingu lisaprotokolliga võetud kohustused, võib ja peab ta ELiga ühinema.

Meile on täiesti selge, et eesmärk on Türgi täielik ühinemine ning mingit laadi partnerlus ei ole alternatiiv. ELiga ühinemise väljavaade avaldab Türgile survet kõigi Türgi elanike, kaasa arvatud kurdide ja usuvähemuste inimõiguste austamiseks.

Vaatamata meie murele valitseva erakonna suhtes käimasoleva kohtumenetluse pärast ning karistusseadustiku artikli 301 pealiskaudse muutmise pärast usume, et Türgi on teinud teatavaid edusamme. Ent takistamatuks ühinemiskursil jätkamiseks peab Türgi järgima varasemate ühinenud riikide eeskuju ning täitma lepinguga ELi kui terviku ees võetud kohustusi.

Seega peab Türgi kinni pidama võetud lubadustest, avama oma lennujaamad ja sadamad Küprose Vabariigi õhusõidukitele ja laevadele ning tühistama veto Küprose osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides.

Kui me täna näeme Küprose kreeka ja türgi kogukondade jõupingutustega saavutatud edusamme pärast kahe osapoole juhtide kokkulepet 21. märtsil, siis Türgi ei tohi seda takistada.

  Bastiaan Belder (IND/DEM). – (NL) Türgi Vabariik diskvalifitseerib ennast Eurooa Liidu liikmeks saamisest. See on ainus järeldus, mille ma saan teha tillukese kristliku vähemuse, vahest 100 000 inimese ehk elanikkonnast ainult ühe sajandiku protsendi väärkohtlemisest. Kopenhaageni kriteeriumide kontekstis ei ole ka nõukogul, komisjonil ja parlamendil teist valikut.

Süüria õigeusklike ja teiste kristlaste aastaid kestnud otsene tagakiusamine Kagu-Türgis Tur Abdinis on otsene süüdistus Türgi riigi vastu. Kas riik, mille kristlikke jumalateenistusi külastavaid kodanikke politsei või julgeolekuteenistused korrapäraselt üle kuulavad, kuulub Euroopa Liitu? Pealegi lisanduvad sellele ülekuulamisele ähvardused nende isikliku elu või töö suhtes ja mõnel juhul isegi piinamine. Selline on Türgi olukord, Türgi enesediskvalifitseerimine. Samas on küsimus selles, kui aus on Euroopa Liit neil teemadel iseenda ees.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Proua juhataja, ma austan igati türgi rahvast ning olen täiesti teadlik sajanditepikkustest tihedatest ja heanaaberlikest suhetest minu kodumaa Poola ja Türgi vahel. Sellegipoolest pean ütlema, et mõte Türgi kuulumisest Euroopa Liitu on mõistusevastane.

Kuigi Türgi on Euroopa territooriumil sajandeid esindatud olnud, ei ole see kultuurilises mõttes Euroopa riik. Me peame Türgiga võimetekohaselt koostööd tegema, kuid tagajärgi, mida toob kaasa moslemiriigi ühinemine Euroopa klubiga, on raske hinnata. Tegelikult näitab Türgis praegu valitsev olukord, et Ankara ametivõimudel ei ole erilist soovi Euroopaga integreeruda.

Lisaks Türgi suhetele Euroopa Liiduga tahaksin viidata ka selle riigi suhetele Armeeniaga. Mul on hea meel, et on esitatud Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek, mis kutsub Türgi valitsust üles lõpetama majandusblokaad Armeenia suhtes. Samas on kahetsusväärne, et see dokument ei sisalda mingit viidet armeenlaste genotsiidile.

  Jacques Toubon (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, meie kolleegi Ria Oomen-Ruijteni raport on põhjalik, aus ja julge Türgi jaoks väga raskel ajal ning ma tahan teda selle puhul õnnitleda. Samas kuulub see raport žanri, mis kardetavasti muutub üha ebarealistlikumaks. Parlament ja paljud teised institutsioonid teesklevad jätkuvalt, otsekui suudaks väsimatu õpetamine Türgit muuta. See on tegelikult asja tuum: vastuolu selle riigi, selle suure rahva, selle arengu ja selle projekti vahel, mida me koos tahame edendada.

Türgi on üks viimaseid omataolisi rahvusriike, üks tugevamaid ja teadlikumaid. Selle ühtsus on rahvuslik ühtsus ning see tuleb selgelt välja Armeenias toimunud genotsiidi tunnistamise küsimuses. Türgi poliitika saab üha enam inspiratsiooni ühe usu ideest ning kaugeneb samal ajal oma põhiseaduse aluseks olevatest ilmalikest aspektidest. See väljendub sõltumatuse soovis, samas kui meie soov siin on rakendada integreerumise ning võimu ja suveräänsuse delegeerimise põhimõtet. See pole muud kui kahe poole laupkokkupõrge.

Ei maksa luua illusioone ega jätta türklastele midagi ütlemata, lastes neil uskuda, et me oleme valmis lubama nende ühinemist ilma Kopenhaageni kriteeriume täitmata või sellest nende tõttu keelduma, kui tegelikult oleme kaalul meie ise ja meie Euroopa projekti edasine saatus. Lisaks määrakem kindlaks vastupidav partnerlusstruktuur, mis kasutab vastastikku kasulikku lähenemisviisi, et võimaldada Türgil võtta piirkondliku tugipunkti roll ning ELil jätkata maailmas oma identiteedi kujundamist.

  Véronique De Keyser (PSE). – (FR) Proua juhataja, kuna mul on ainult üks minut, asun kohe asja juurde.

Raportöör Ria Oomen Ruijteni leppimisaldis lähenemisviis on ära hoidnud päris palju komistuskive. Samas üks on siiski jäänud ning see on eriarvamus reproduktiivtervist käsitleva muudatusettepaneku 14 suhtes. Sotsiaaldemokraatide arvates ei ole see muudatus vaid pisiasi, tühipaljas naiste probleem. See on märk kiriku ja riigi selgest lahususest ja ilmalikkuse sümbol.

Kui me ei taha enam, et Türgi ilmalikkust kaitseks sõjavägi või kohtulikud riigipöörded, laskem naistel selle eest hoolitseda. Nad kaitsevad seda oma kehadega. Riigis, kus endiselt sooritatakse aumõrvu, tähendab naiste seksuaalsete õiguste nõudmine vastuseisu igasugustele fundamentalistlikele liialdustele.

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Proua juhataja, ärgem ilustagem olukorda: Türgi ühinemise küsimus on jõudnud kriitilisse etappi. Seda takistab nii Türgi sisepoliitika ebakindlus kui ka Euroopa Liidu kõhklus Türgi suhtes. Selles olukorras on oluline korrata, et ühinemisprotsess on avatud protsess, kuid ühine eesmärk on ELi liikmeks saamine. Me oleme sellele pühendunud, nagu ka Türgi.

Meie strateegilistes huvides on, et Türgi saaks pikas perspektiivis Euroopa poliitilise organi osaks. Assotsieerunud liikmelisus Vahemere Liidu näol võib integratsiooniprotsessi täiendada, aga mitte seda asendada. Ka Türgi peab tegema senisest palju rohkem demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks, tsiviilkontrolli kindlustamiseks sõjaväe üle, õigussüsteemi reformimiseks ning inimõiguste ja vähemuste õiguste edendamiseks. Me vastutame ühiselt selle protsessi edu eest, sest kui läbirääkimised jooksevad liiva, ei ole see ainult Türgi, vaid ka meie läbikukkumine. Tänan teid.

  Mogens Camre (UEN). – (DA) Proua juhataja, Türgi on ELi liikmeks saamiseks liiga suur ja liiga teistsugune. Kui Türgi tõesti elaks Kemal Atatürki kuulsate sõnade järgi: „On ainult üks tsivilisatsioon”, siis me ei oleks täna siin, aasta pärast tõdemust, et Türgi kohe kindlasti ei taha täita ELi nõudeid seoses euroopalike väärtuste omaksvõtu ja otomani väärtustest loobumisega. Türgi selge soov on EL ära väsitada, pidades lihtsalt läbirääkimisi, täitmata samas meie otsustavaid nõudmisi muutusteks. Juba 34. aastat okupeerib Türgi enam kui ühte kolmandikku ühe ELi liikmesriigi territooriumist. Türgi okupatsiooni all kannatab Küpros tervikuna ning okupeeritud ala kannatab kõige rohkem. On selge, et valdav enamik Euroopa kodanikke ei soovi Türgi saamist ELi liikmeks. Samuti näib, et seda ei taha ka üha suurem osa Türgi kodanikke. On aeg see etendus lõpetada. Türgi võib saada laiendatud kaubanduslepingu. Euroopal ei ole kohta selles tulevikus, mida Türgi tahab luua.

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). - Proua juhataja, ma õnnitlen Ria Oomen-Ruijtenit tema tasakaalustatud ja õiglase, kuid range lähenemisviisi puhul sellisele vastuolulisele küsimusele. Sõjalised riigipöörded on nüüdseks moest läinud ning neid asendab nüüd kohtuvõimu läbi viidav riigipööre. On uskumatu, et konstitutsioon ja seadused lubavad kohtul kukutada 47% rahva poolt demokraatlikult valitud valitsuse süüdistuste alusel, mis on täielikult ebaproportsionaalsed taotletava otsuse suhtes, kui võrrelda ELi, Euroopa Nõukogu või Veneetsia komisjoni standarditega.

ELi põhimõtted ei sobi kokku salakavala riigiga ega sellega, kui sõjavägi takistab valitsusel tegeleda oma uute ülesannetega: Küprose puhul näidata, et nüüd, mil läbirääkimised on uuesti alanud, on Ankaral poliitilist tahet ELi aluseks olevatest põhimõtetest tulenevale kokkuleppele jõudmiseks ilma Türgi vägede kohaloluta saarel või õiguseta ühepoolseks sõjaliseks sekkumiseks; inimõiguste ja sõnavabaduse puhul karistusseadustiku artiklis 301; islamist erinevate usuvähemuste ja õigeusu oikumeenilise patriarhi õiguste austamise puhul; Türgi kohustuste puhul seoses Ankara protokolliga; selliste küsimuste puhul nagu kirekuriteod naiste vastu ja selles küsimuses valitsev vaikimise vandenõu; Armeenia genotsiidi küsimuse ning Armeenia blokeerimise puhul ja nii edasi.

Need on Türgi ees seisvad väljakutsed, kui ta tahab tõestada, et on Euroopa Liidu liikmelisuse poole liikuv kandidaatriik.

  Maria-Eleni Koppa (PSE). – (EL) Proua juhataja, Türgil on koht Euroopa peres ning meie ainus eesmärk peaks olema täielik ühinemine. Liit peab täitma oma lubadusi. Türgi omalt poolt peab täitma Kopenhaageni kriteeriume ning võetud kohustusi.

Samas on viimasel aastatel inimõiguste valdkonnas väga vähe saavutatud. Lõppeesmärk on endiselt kurikuulsa karistusseadustiku artikli 301 ja kõigi sõnavabadust naeruvääristavate sätete tühistamine.

Lisaks vajab olukord Türgi kaguosas kohest tähelepanu. Me mõistame hukka vägivalla ja usume, et selge lahendus tuleb leida rahumeelsete vahenditega. Vägivallale ei saa vastata vägivallaga. Sellepärast usun, et tuleb korraldada põhjalik uurimine selle kohta, kuidas kasutati Türgi territooriumil Ameerika Ühendriikide õhusõidukeid seoses Guantanamo Bay kahtlusaluste salajase röövimisega.

Me peaksime püüdma luua rahumeelset, demokraatlikku ja stabiilset ühiskonda. Sel põhjusel tunneme eriti muret viimaste sündmuste pärast Türgis, mis tuleneksid Õigluse ja Arengu Partei võimaliku keelustamise mõjust.

Lubage mul lõpetuseks õnnitleda raportööri …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Marios Matsakis (ALDE). - Proua juhataja, me kõik teame, et peamine takistus Türgi liikumisele demokraatia suunas on Türgi sõjavägi. See sõjavägi ei kontrolli ainult miljoneid sõdureid ja nende ülalpeetavaid, vaid kontrollib ka erakondi ja protsesse, politseid ja salateenistust, suurt osa kohtuvõimust (kaasa arvatud ülem- ja konstitutsioonikohtuid), samuti riigi usu-, haridus-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Alates kindral Atatürki revolutsioonist 1920. aastatel on Türgis sisuliselt valitsenud otsene või kaudne sõjaväeline diktatuur. Viimasel ajal on väljavaade ELiga ühinemisest andnud mõnedele vapratele inimestele, näiteks Õigluse ja Arengu Partei juhtidele, võimaluse astuda välja sõjaväe ülemvõimu vastu. Meie kohus on aidata neid inimesi mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Suurem osa sõjaväe tugevusest tuleneb lääne toetusest. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania annavad miljardite eurode ulatuses otsest abi ja korraldavad ahvatlevaid ühiseid kaitseüritusi. Nende ja teiste riikide, kaasa arvatud Venemaa ja Hiina, kohuseks on lõpetada igasuguse taolise majandusabi andmine Türgi sõjaväele seniks, kuni riigis on kindlalt rajatud tõeline demokraatia.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Türgi ühinemise poolt Euroopaga on ainult tugevad geopoliitilised ja geomajanduslikud huvid, mitte meie rahvaste huvid ja tahe.

See raport on otsekui entsüklopeedia põhjustest, mis ei tohiks lubada Euroopa Liidu liikmeks riiki, mis muutub iga päevaga üha islamimeelsemaks, kus muftid jutlustavad avalikult, et loori mitte kandvad naised on saatanakummardajad. Türgi põhiseadus on kogumik senini täidetavatest eeskirjadest, mis aga on vastuolus meile kallite inimõigustega.

Käesolev raport kahjuks ilustab olulisi teemasid: Küpros, Armeenia genotsiid ja kurdide küsimus. Lisaks laienevad pärast Euroopa liikmeks saamist selle islamiriigi ranged alkoholitarbimist keelustavad eeskirjad ka meie rahvastele, kaasa arvatud vaimustavatele keltidele, alates iirlastest kuni bretoonideni, samuti meile, Po oru elanikele, kes me armastame uhkusega oma veini ja õlut.

  Francisco José Millán Mon (PPE-DE). – (ES) Proua juhataja, Ria Oomen-Ruijteni raport, mille me täna vastu võtame, on tõsine, üldjoontes tasakaalukas raport ning ühtlasi ka nõudlik dokument.

See viitab tehtud edusammudele, kuid toob välja ka tegemata reformid.

Meil kõigil on hea meel, et Türgi ametivõimud peavad 2008. aastat reformide aastaks, sest nagu me teame, on need vajalikud ühinemisläbirääkimiste tõttu. Lisaks on muutused head ka Türgi enda jaoks.

Türgi valitsuse suur enamus parlamendis tähendab, et reformimisega ei saa viivitada. Nende läbiviimise korral näeksid ka ELi kodanikud seda, mil määral Türgi on pühendunud ELiga ühinemisele ja ELi väärtustele, kaasa arvatud õiguste ja vabaduste austamine.

Seega rõhutab raport meie kindlat soovi, et ükski vahejuhtum ei häiriks Türgis demokraatlikku poliitikaelu.

Daamid ja härrad, me toetame reforme. Samuti toetame antud lubaduste täitmist. Täitmist vajavateks lubadusteks on suhete normaliseerimine Küprosega ning Ankara lepingu lisaprotokolli täielik rakendamine.

Veel üks oluline küsimus ELi jaoks on sisserände ohjamine. Me peame tõkestama ebaseaduslikku sisserännet, mis aeg-ajalt kasutab Türgit transiidiriigina, ning võitlema sellest kasu lõikavate maffiate vastu.

Välispiire tuleb kontrollida ning sisse tuleb viia mehhanismid ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks. Need tegevussuunad vajavad Türgi koostööd ning seetõttu on mul kahju, et veel ei ole jõutud tagasivõtulepinguni.

Daamid ja härrad, terrorism on samuti väga reaalne oht nii Türgis kui ka Euroopa Liidus. Me peame tugevdama koostööd, et tõhusamalt selle nuhtlusega võidelda.

Ma lõpetan nüüd. On veel üks avaram valdkond, välispoliitika, kus EL ja Türgi peavad oma seisukohtade lähendamiseks tegema suuremaid jõupingutusi. Ma viitan näiteks Vahemere maadele ja Kesk-Aasiale.

Samuti on meil palju ühiseid huve seoses ühe meie aja suurima väljakutse, energiajulgeolekuga.

Lühidalt, daamid ja härrad, Türgi ja Euroopa Liit vajavad üksteist ning me peame oma tööd jätkama seda silmas pidades.

  Béatrice Patrie (PSE). – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on äärmiselt hea meel selle Türgile positiivset sõnumit saatva raporti tasakaalustatud iseloomu üle. Sotsiaaldemokraadid tagavad, et ühinemisläbirääkimised jätkuvad Prantsusmaa eesistujariigiks oleku ajal positiivsel kursil. Just seepärast, et me pooldame ühinemist, ei tohi meie ühiseid demokraatlikke väärtusi käsitlevate sündmuste kohal olla mingeid varje.

Ei ole vastuvõetav, et intellektuaalid, näiteks Armeenia päritolu ajakirjanik Hrant Dink, riskivad oma eluga, kui nad räägivad teatud Türgi ajaloo perioodidest. Samuti ei ole vastuvõetav see, kui põlistatakse ametlik seisukoht, mis pisendab Armeenia genotsiidi, nimetades seda suureks tragöödiaks, jättes tähelepanuta nende inimeste kannatused, kelle arv on võrreldav Ühendkuningriigis nohu põdevate inimeste arvuga.

Nagu filosoof Bernard-Henri Lévy, leian ka mina, et genotsiidi eitamine on tegelikult üks osa genotsiidist. Samuti õhutan Türgi ametivõime asuma mõistlikule tõe teele ning aitama rehabiliteerida kõiki rahvusvähemusi.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - Proua juhataja, kõigepealt tahan tänada Ria Oomen-Ruijtenit selle raporti eest. See rõhutab, et Türgi on mitmes valdkonnas juba osa Euroopa projektidest, kuid see rõhutab ka seda, et seoses Türgi ühiskonna reformiga toimub areng, toimub liikumine. Samal ajal rõhutab see, et need reformid ja need muutused toimuvad liiga aeglaselt ning teha on veel palju rohkem.

Ent lõpuks seab see meie ette põhimõttelise küsimuse: kas Euroopa Liidule ning Euroopale ja euroopalikele väärtustele oleks parem selline Türgi, mis täidab kõiki nõudeid ja on viinud läbi kõik raportis välja toodud reformid, või oleks meile parem Türgi, mis võib-olla kaldub tulevikus enam teiste maailma osade, teiste väärtuste poole? Minu arvates on vastus sellele küsimusele üsna selge ning see rõhutab, et me peame mõistagi jätkuvalt avaldama survet seoses kõigi Türgis vajalike reformidega sõnavabaduse, karistusseadustiku artikli 301 reformimise, usuvabaduse, naiste ja meeste võrdsete õiguste küsimuses ning seda mitte ainult seadustes, vaid ka tegelikkuses, ning loomulikult seoses vajadusega lahendada Küprose probleem ja mitmed teised probleemid. Ent kui seda meeles pidades peaks ühinemisläbirääkimised jõudma kõigi nimetatud tulemusteni, on väga oluline, et Euroopa Liit oleks Türgi ühinemisele avatud, sest see tugevdaks euroopalikke väärtusi, Euroopat ja Euroopa Liitu ning minu arvates on see selle arutelu vajalik ja selge järeldus.

  Richard Howitt (PSE). - Proua juhataja, lubatagu mul alustuseks tervitada raportööri ning ka voliniku ja eesistujariigi tasakaalustatud ja kohusetruud lähenemisviisi selles olulises kokkuvõttes. Ma rõhutan kolme punkti.

Oma Türgi sõpradele: 530 ametiühingutegelase kinnipidamine 1. mail 2008. aastal oli vastuolus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ühinemisvabaduse põhiõigusega ja Kopenhaageni kriteeriumidega. Palun kaitske ametiühinguid ning muu hulgas hoidke ära edasised rünnakud Türgi maanteetranspordi ametiühingu Tümtis vastu.

Türgi ühinemise vastastele: ärge kasutage konstitutsioonikohtus arutatavat hagi Õigluse ja Arengu Partei vastu oma poliitiliste eesmärkide huvides. Pärast presidendi nimetamise kriisi toimusid valimised ja demokraatia võitis. Ma eeldan, et ka nüüd võidab demokraatia ühel või teisel moel.

Philip Claeysile, Werner Langenile, Jacques Toubonile ja teistele, kes teadlikult üritavad kahjustada avalikkuse toetust Türgi ühinemisele ELiga oma tänahommikuses arutelus kasutatud sõnavaliku ja ähvardustega: Türgi avalik arvamus peab mõistma, et te ei ole enamuses, te ei räägi selle parlamendi nimel ning teil ei õnnestu selle Euroopa väljavaateid kaotada.

  Elmar Brok (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, härra eesistuja, volinik, daamid ja härrad, täna on Türgi Euroopa Liidu jaoks tähtsam riik kui kunagi varem. Seetõttu tuleb Türgi reformiprotsessi toetada ning meie jaoks on oluline õigusriigi põhimõtetele tuginev demokraatlik Türgi.

Samas peab meil olema teatavaid muresid, mida on väljendatud ka Ria Oomen-Ruijteni raportis. Küsimus on selles, kas Türgi on reformiks piisavalt suuteline. Kui ma vaatan, mis toimub karistusseadustiku artikliga 301, usuvabaduse ja sihtasutuste seadusega, vähemuste õigustega ja nõnda edasi, on selge, et Erdoğani valitsus püüab edasi liikuda, kuid tal on vajalikust alati midagi puudu jäänud, sest ilmselgelt on riiklikul tasandil jõutud Türgi reformivõime piirini.

Kui ma näen ka katseid lihtsalt keelustada valitsevat erakonda ning juba mõne nädala pärast alustab see uuesti uue nime all ilma teatud isikuteta, kes ei ole enam poliitikas teretulnud, siis see tähendab, et …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Emilio Menéndez del Valle (PSE). – (ES) Proua juhataja, Lähis-Idas ja Magribis on tõusuteel vägivaldne islami fundamentalism, mis võtab sihikule lääne, kuid kahjustab ka islamit.

Samuti on mitmetes riikides tõusuteel radikaalne islami fundamentalism, mis küll ei ole vägivaldne. See näitab Türgi suurt rolli suhetes islamimaailma ja Euroopa Liidu vahel.

Ta saab seda teha riigina, mis on ametlikult ilmalik, kuid omab mõistagi islami juuri ja kultuuri, ning ELi ja islamiriikide suhete jaoks on see tõeline väärtus.

Sellepärast on minu fraktsioon esitanud kaks muudatusettepanekut, et õnnitleda Türgit kui riiki, kes koos Hispaaniaga toetab ametlikku ÜRO tsivilisatsioonide liidu projekti. Seda ei tohiks unustada, sest selle projekti kaudu näitab Türgi oma soovi aidata kaasa suhete parandamisele lääne ning araabia- ja islamimaailma vahel.

  Vural Öger (PSE). – (DE) Proua juhataja, Ria Oomen-Ruijten, lubage mul väljendada oma kiitust ja lugupidamist selle raporti suhtes. See on tasakaalustatud ja õiglane ning seda joont peame täna hoidma.

Me rõhutame õigusega, et Türgi peab tegema rohkem jõupingutusi. Eesmärk saavutada Türgis stabiilne ja õitsev demokraatia ei ole ainult Türgi huvides, vaid see on ka ELi oluline strateegiline huvi.

Ma olen mures tulevase nõukogu eesistuja Nicolas Sarkozy suhtumise pärast. Tema poliitika Türgi suhtes ei võta eesmärgiks Türgi ühinemist ELiga. Ta soovib, et ELi dokumentides ei viidataks Türgile enam kui ühinemiskandidaadile, ning rõhutab, et Prantsusmaa kiidab heaks ainult selliste peatükkide avamise, mille sihiks pole täielik liikmelisus. Siin on kaalul ELi usaldusväärsus. Lubage mul rõhutada ühte punkti: pacta sunt servanda! Ühinemisläbirääkimiste avamisega nõustuti ühehäälselt ning see tähendab, et sellega nõustus ka Prantsusmaa.

Negatiivsete märguannete saatmise asemel peaks EL Türgiga konstruktiivselt läbi rääkima. Me oleme selles täiskogus häälteenamusega otsustanud, et me Türgiga …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Evgeni Kirilov (PSE). - Proua juhataja, Ria Oomen-Ruijten on koostanud Türgi kohta väga tasakaalustatud ja objektiivse raporti, mis on äärmiselt kiiduväärt. Naabruses asuvate liikmesriikide seas valitseb tähelepanuväärne konsensus, et Türgil peaks olema selge väljavaade saada ELi liikmeks. See ei ole juhus; naaberriigid tunnevad alati olukorda paremini. Türgi on juba teinud tohutuid edusamme Euroopa demokraatlike standardite kehtestamiseks mõeldud reformide läbiviimisel. Loomulikult on teha veel palju, kuid me peame Türgit selles protsessis julgustama; me peame julgustama Türgis Euroopa-meelseid jõude nii valitsevas erakonnas kui ka opositsioonis.

Tulevane põhiseaduslik otsus Õigluse ja Arengu Partei sulgemise kohta ei ole loomulikult vastuvõetav. Ma usun, et me peame jääma rahulikuks, sest Türgil on kindlasti piisavalt arukust potentsiaalse kriisi ületamiseks.

Naaberriikidena peaksime Türgit julgustama ning tegema kõik endast sõltuva kahe- ja kolmepoolse piiriülese koostöö tõhustamiseks ning heanaaberlikes suhetes uue kvaliteedi saavutamiseks. See hõlmab ka kõigi lahendamata kahepoolsete probleemide lahendamist, nagu näiteks …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, Ria Oomen-Ruijten on esitanud tõsiseltvõetava ja objektiivse raporti. Ta on välja toonud teatavad edusammud ning juhtinud tähelepanu paljudele küsimustele ja lahendamata probleemidele. Võtmeküsimuseks, mida on käsitletud vaid möödaminnes, on see: kui Türgi reformitakse, kas tal oleks siis õigus liikmelisusele? Praegune ELi õigus võimaldab läbirääkimisprotsessi lõpus poliitilist alternatiivi nii Euroopa Liidu kui ka Türgi enda jaoks. Sellepärast kutsume Austrias ja mujal üles pidama avatud läbirääkimisi. Ühinemine on üks võimalus, kuid see ei ole ette ära otsustatud lõpptulemus.

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, kuna Türgi moodustab ühe osa Euroopa ajaloost, kuna Türgi on osa Euroopa kultuurist, kuna Türgi kujutab endast ELi jaoks märkimisväärset majanduslikku ja demograafilist võimalust, tähendab see ühinemist pooldav seisukoht, et ma võin nõuda isegi enamat: enamat seoses demokraatlike põhimõtetega, enamat seoses ilmalikkuse ja enamat seoses inimõigustega.

Euroopa Liit ehitati väärtustele ja põhimõtetele, mida me ei saa ühinemisläbirääkimiste diplomaatia nimel kurdistava vaikusega maha salata. Türgi peab tunnistama Armeenia genotsiidi. See oleks ajalooline ja sümboolne tegu, mis annaks tunnistust riigi poliitilisest küpsusest. Parlament on nõudnud seda tunnistust kogu oma veendumuse ja jõuga alates 1987. aasta juunist. Kas me kakskümmend üks aastat hiljem peame tõesti lagedale tulema sellise lahja sõnastusega? Kui parlament sellega lepib, tähendab see sammu tagasi. Daamid ja härrad, ma õhutan teid hääletama muudatusettepaneku nr 23 poolt, et teha ametivõimudele selgeks …

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Türgi mõttelaad on Kemal Atatürki aegadega võrreldes vähe muutunud. Nende usuline traditsioon suunab neid oma erinevale kursile, mis erineb meie, eurooplaste kursist. Geograafiline lähedus ei võrdu kultuurilise lähedusega. Lisaks ei viita ka kirjutamata sotsiaalsed normid sellele, et türgi rahvas liigub euroopaliku identiteedi suunas.

Seega kerkib küsimus, kas Türgi tahab muutuda ja võtta üle meie ühiskondlik-poliitilise mudeli, sest karistusseadustiku artikkel 301 näib seda eitavat. Kas meil on õigus türklasi õpetada ja neile öelda, mida nad tegema peavad? Oma muudatusettepanekutega tahab Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon teha türgi rahvale kohustuslikuks ideoloogial põhineva lahenduse, kuid see rahvas on rahul ka praeguse olukorraga. Reformide osas on tehtud vaevu mingeid edusamme ning sõjavägi mängib endiselt väga tähtsat rolli. Kas me tahame suruda heaolu riigile jõuga peale, muutes selle identiteeti, traditsiooni ja kultuuri? Kas kõik need asjad üldse saavad muutuda?

Proua juhataja, nõukogu otsustas pidada läbirääkimisi heas usus, et Türgist saaks sild Euroopa ja islami vahel. Nüüd ei ole nõukogu enam veendunud, et tema enda otsus oli õige. Meile on jäänud vaid soovmõtlemine.

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Proua juhataja, üldiselt ma tervitan Ria Oomen-Ruijteni raportit, eriti Õigluse ja Arengu Partei sulgemise kohtuasja järelmõju pärast väljendatud muret. Lisaks on meil nüüd hiilgav võimalus, mida tuleb kasutada Küprose küsimuse lahendamiseks.

Nagu raportis öeldud, on samuti oluline, et Türgi valitsus jätkaks reforme seoses pluralismi ja eripalgelisusega demokraatlikus ja ilmalikus Türgis ning et kõigil kodanikel oleks võimalus kujundada oma kultuurilist identiteeti demokraatlikus Türgi riigis.

Edasiminekut on selgelt vaja ka teistes valdkondades, näiteks ametiühingute õiguste kaitse ning kiirem edenemine tõhusa soolise võrdõiguslikkuse poole. Samas tunnistab raport, et palju Türgi ühiskonna kaasajastamiseks vajalikke edusamme on juba tehtud.

Proua juhataja, Türgi liikumine täieliku integreerumise poole peab jätkuma ranges vastavuses Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud ja selle parlamendi poolt vastu võetud tingimustele. Ei midagi rohkem ega vähem.

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, me kõik teame, et Küprosel valitseb täna uus õhkkond. Nii kreeklastest kui ka türklastest küproslased tahavad Küprose probleemile lahendust ning on valmis teenima oma riigi huve mõlema poole hüvanguks. Täpselt see on koht, kus Türgi vahele segab, sest Türgi väed okupeerivad üht osa Küprosest. Türgi kontrollib seda olukorda poliitiliselt ning on aeg mõista, et ta peab sellest poliitikast loobuma. Küprose probleemi lahendamine on Türgi huvides. Eelkõige peab kogu protsessi negatiivselt sekkunud sõjavägi mõistma, et Küprose probleem tuleb lahendada.

On viimane aeg lõpetada Türgi okupatsioon ja sekkumine, et Kreeka ja Türgi küproslased saaks rahus ELis koos elada. Me suudame seda saavutada ja ma usun, et me suudame rahus elada.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Arvestades vähest aega ja saalis valitsevat lärmi, püüan teha väga lühidalt.

Äsja lõppenud arutelu ja eelkõige Ria Oomen-Ruijteni koostatud raport on kinnitanud asjaolu, millest on teadlik ka nõukogu: iga reformiprotsess on raske. See kehtib ka Türgi puhul.

Selles protsessis seisab riik silmitsi raskete valikutega, mis hõlmavad selliseid väärtusi nagu ilmalikkus, demokraatia ja inimõigused.

See ilmneb muu hulgas palju kordi nimetatud kohtuprotsessidest, mida on mainitud raportis ja mida on kaalunud ka nõukogu, näiteks kohtumenetlused erakondade vastu, arutelust naiste pearättide üle, üldiselt naiste staatuse üle, usu- ja sõnavabaduse üle.

Ma tahan rõhutada seda: neis valdkondades, kus Türgi on edasi liikunud, on edusammud märgatavad, kuigi ebapiisavad. Edasiminek on märgatav kriminaalõigussüsteemis, põhilistes õigusaktides, naiste staatuses tehtud muudatustes – piisab, kui vaadata naiste arvu parlamendis, mis on suurenenud –, kuid üheski nimetatud valdkonnas ei ole saavutatud edenemine veel piisav.

Küprose osas tahan samuti rõhutada, et nõukogu eeldab Türgilt eeskätt kahte asja: konstruktiivset rolli ÜRO egiidi all toimuvatel läbirääkimistel ning Ankara lepingule lisatud protokolli täitmist. Need on peamised ülesanded, kuid on ka teisi.

Selles kõiges on mõistagi kasulik, kui Türgil on kindel eesmärk. Ning see eesmärk on leitud, selles on vastastikku kokku lepitud, kui Euroopa Liit andis Türgile kandidaatriigi staatuse, ning ühinemisläbirääkimised on jätkunud sellel eeldusel.

Eesistujariik Sloveenia on paigutanud ühinemisläbirääkimised Türgiga oma tähtsamate ülesannete hulka ning me loodame, et see eesmärk saavutatakse, et meil oleks võimalik avada lähitulevikus uusi läbirääkimispeatükke.

Loomulikult ei ole lõppeesmärgi saavutamine kindel; see sõltub ühinemisläbirääkimistest, reformide edukusest ning see sõltub meist, liikmesriikidest, nagu ka kandidaatriikidest.

  Olli Rehn, volinik. − Proua juhataja, ma tahan tänada raportööri ja parlamendiliikmeid väga tõsise ja vastutustundliku arutelu eest ELi-Türgi suhete jaoks väga kriitilisel ajal. Ma olen arvesse võtnud teie sõnumeid, mis on sõnastatud ka resolutsiooni ettepanekus ja kompromissmuudatusettepanekutes.

Eriti tahaksin välja tuua kolm konkreetset sõnumi. Neist esimene on, et oluline on reformide täielik taaskäivitamine, et suurendada Türgi kodanike põhivabadusi ning aidata Türgil endal täita ELi Kopenhaageni kriteeriume.

Teine sõnum on, et kodanike õigusi tuleb austada ühiskonna igapäevaelus. Ma jagan teie kompromissmuudatusettepanekus nr 32 väljendatud muret Türgi politsei liigse jõukasutuse pärast käesoleva aasta 1. mai meeleavaldustel osalejate vastu Istanbulis. Oluline on taas kinnitada, et ühinemisvabadus ja ametiühingute rahumeelne tegutsemine on Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt põhiõigus.

Kolmas ja viimane sõnum on, et Euroopa Parlament on selgelt väga mures erakonna sulgemise kohtuasja pärast. Erakonna sulgemine ei ole ja ei saagi olla igapäevane asi. Euroopa demokraatias ei saa sellesse kergelt suhtuda.

Seega on Türgis ja ELi-Türgi suhetes ka sel aastal palju kaalul. Parim ravim Türgi ühinemisprotsessi reaalseks taaselustamiseks on tagada reformide edasiliikumine, tõelise poliitilise dialoogi alustamine Türgis ning austus demokraatia ja ilmalikkuse suhtes.

  Ria Oomen-Ruijten, raportöör. − (NL) Ma tänan oma kolleege, kes tegid sedavõrd suurepärast koostööd. Nagu ma enne ütlesin, ainult ühiselt on meil võimalik selgeks teha, et reformiprotsess Türgis on vajalik. Me kõik saame anda positiivse märguande, hääletades suure enamusega selle raporti poolt. See aitab Türgit reformida ning tagada üksikisiku vabadusi ning õigusriigi põhimõtete kehtestamist. See kõik on vajalik kaasaegse ühiskonna jaoks, kus meestel ja naistel läheb hästi.

Ma õhutan oma kolleege veel kord vältima muudatusettepanekute üle hääletamisel poliitilisi mänge ning tagama sellel täiskogu istungil vastu võetavale Türgit käsitlevale raportile suure absoluutse häälteenamuse.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Tunne Kelam (PPE-DE) , kirjalikult. – Türgi kui suurim ühinemisväljavaadetega riik on ja jääb Euroopa strateegiliselt oluliseks partneriks ja liitlaseks. Kõigi huvides on luua väärtustel ja vastastikusel austusel põhinev kindel suhe. EL peab toetama demokraatlikult valitud valitsust ning peab mõistma hukka selle kahjustamise katsed.

Ent ELi liikmeks pürgimine saab olla kindel vaid juhul, kui kandidaatriik tunnustab ja harrastab normaalseid suhteid iga ELi liikmesriigiga. Kuigi praeguses olukorras on leppimise märke, kutsun Türgit endiselt üles täitma põhilisi ühinemiskriteeriume ning tunnustama Küprose Vabariiki ja viima välja Küproselt Türgi väeüksused.

Kopenhaageni kriteeriumide täielik täitmine on jätkuvalt ELi liikmeks saamise peatingimus. Türgi valitsus on teinud selles valdkonnas suuri jõupingutusi. 2007. aastal tugevdati seal demokraatiat. Samas oodatakse poliitilist algatust kurdi küsimuse püsivaks lahendamiseks, mis hõlmaks ka reaalseid võimalusi kurdi keele õppimiseks ja kasutamiseks. Samuti ootame veenvaid meetmeid usulise vägivalla lõpetamiseks kristlike vähemuste vastu ning kõigile usukogukondadele võrdsete võimaluste andmist oma pühakodade püstitamiseks.

  Lasse Lehtinen (PSE) , kirjalikult. – (FI) Proua juhataja, tahan tänada raportööri tasakaalustatud raporti eest. Minu arvates annab see Türgile ausa ja kriitilise, aga samas ka positiivse ja optimistliku märguande. See toetab Türgi edumeelsete ja mõõdukate jõudude reformipüüdlusi, mainides selgelt neid ühiskonna aspekte, kus riik on edasi liikunud. Samal ajal väljendab see muret sõnavabaduse, soolise võrdõiguslikkuse, kurdide ja teiste vähemuste olukorra ning ametivõimudepoolse vägivalla kasutuse pärast. Peame meeles pidama, et me peame nüüd ühinemisläbirääkimisi Kopenhaageni kriteeriumide põhjal.

Kui riik vastab neile kriteeriumidele ja täidab euroopaliku, õigusriigi põhimõtteid täitva riigi põhimõtteid, ei näe ma mingit põhjust, miks peaks ühinemist takistama. See Türgi, mis võib-olla kümne või kahekümne aasta pärast ELiga ühineb, erineb täna nähtavast Türgist. Kui me tõepoolest tahame demokraatlikku, stabiilset ja rahumeelset Türgit, ei tohi me vähemalt liikmelisuse ust tema nina ees kinni lüüa. Ärme laseme end süüdistada odavas populismis ja ksenofoobias. Euroopalik Türgi ei ole ainult ELi ja Türgi enda, vaid ka kogu maailma huvides. Türgile tuleb anda võimalus.

  Csaba Sógor (PPE-DE) , kirjalikult. – (HU) Me arutame Türgi ühinemise küsimust ehk teiste sõnadega, kas see Aasia pärandit kandev riik suudab muutuda euroopalikuks. Armeenlaste genotsiidi tunnustamine, kurdi vähemuse õiguste tagamine, naiste võrdsed võimalused – need on vaid mõned paljudest põhimõttelistest probleemidest. Me räägime Euroopa Liidu ootustest ja standarditest, kuid samal ajal on ELis endas püsivaid probleeme demokraatia, inimõiguste ja vähemuste õigustega.

Rumeenias valmistume me just nüüd kohalike omavalitsuste valimisteks. Viimastel päevadel on minevik Timişoaras ehk Temesváris taas pead tõstnud: enamushääletusega toetas Timişi maakond ühe füüsilise isiku kaebust, milles nõuti mõnede Rumeenia Ungarlaste Demokraatliku Liidu plakatite mahavõtmist.

Ainsad hääled Rumeenia Ungarlaste Demokraatliku Liidu toetuseks pärinesid Demokraatlikult Liberaalide Parteilt ja kahelt valimiskomisjoni kuulunud kohtunikult. Mõnede erakondade liikmete vähemustevastane ja Ungari-vastane suhtumine on talumatu ja vastuvõetamatu. Mida võime oodata Türgilt, kui me võitleme sarnaste probleemidega veel ELis? Romide vastane meelsus Roomas, kollektiivne süütunne Slovakkias, Ungari-vastane hoiak Timişoaras ...

  Feleknas Uca (GUE/NGL) , kirjalikult. – (DE) Kahjuks on käesoleva aasta algusest saadik meieni jõudnud traagilisi ja murettekitavaid teateid Türgi sõjaväe piiriülestest retkedest riigi kaguosas ning Türgi ja Põhja-Iraagi piiril toimuvate lahingute põhjustatud surmadest ja vigastustest ning julgeolekujõudude ebaproportsionaalsetest ja brutaalsetest kallaletungidest eriti laste ja naiste vastu käesoleva aasta kurdi Nevrozi festivali ajal.

Hollandi parlamendiliikme Ria Oomen-Ruijteni raport rõhutab mõningaid olulisi asjaolusid, kuid on selgelt liiga uje vastus Türgi poliitilise olukorra tõsidusele. Selleks et mitte solvata riigi poliitilisi liidreid, ei nõua see piisava selgusega põhilisi Türgis vajalikke reformielemente. Minu arvates on võimalik neid põhilisi elemente selgelt määratleda:

1. tsiviilabinõud Türgi sõjaväe mõju piiramiseks ja ohjamiseks;

2. otsustav loobumine arusaamast, et kurdi küsimust on võimalik lahendada sõjaliste vahenditega, ning selge pühendumine poliitilise lahenduse ja leppimise saavutamisele;

3. karistusseadustiku artikli 301 ning kõigi teiste mõtte- ja arvamusvabadust piiravate artiklite tingimusteta tühistamine;

4. selge poliitilise tahte väljendamine naiste täielikuks emantsipeerumiseks.

Raport oleks pidanud olema neis küsimustes vähem kahtlev ja märksa otsusekindlam.

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERING
President