Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0338/2008

Arutelud :

PV 09/07/2008 - 11
CRE 09/07/2008 - 11

Hääletused :

PV 10/07/2008 - 5.5
CRE 10/07/2008 - 5.5

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Kolmapäev, 9. juuli 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Olukord Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused olukorra kohta Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Jouyet, eesistuja. (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Hiina on Euroopa Liidu strateegiline partner. Eriti tugevad on meie poliitilised ja kaubandussuhted; juhiksin tähelepanu sellele, et Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner.

Hiina kaasamine rahvusvahelisel tasandil, näiteks peamiste piirkondlike ja ülemaailmsete küsimuste lahendamisel, on Euroopa Liidu jaoks väga oluline. Pealegi on liidu eesmärk õhutada Hiina arengut ja reforme mitte üksnes riigi enda, vaid – võttes arvesse Hiina suurust – ka kogu maailma hüvanguks. Kõnealuses kontekstis oleme jälginud tõsise murega mais Sichuani provintsi tabanud maavärina tagajärgi: enam kui 70 000 hukkunu ja 18 000 kadunuks jäänuga ületab lõplik inimohvrite arv suure tõenäosusega kahjuks 80 000. Lisaks kaotasid enam kui 5 miljonit inimest oma kodu. Mitme nädala jooksul on maavärin ja sellest tingitud suur inimelude kaotus ja materiaalne häving sundinud Hiinat mobiliseerima kogu riigiaparaati, ning rahvusvaheline üldsus on tunnustanud Hiina jõupingutusi katastroofile kiirelt ja tõhusalt reageerida.

Euroopa Liit reageeris kiiresti, andes humanitaarabi; 13. mail aktiveeriti koheselt ühenduse kodanikukaitse mehhanism, et koordineerida liikmesriikide mitterahalist toetust; kokku on Euroopa Liit, sealhulgas liikmesriigid, läbi Punase Risti suunanud abiks 25 miljonit eurot, millest 2,2 miljonit eurot andis komisjon.

Üldjoontes oleme seisukohal, et Hiina on abioperatsioonide käigus mänginud tõhusat rolli ning koos rahvusvahelise üldsuse abiga teeb ta märkimisväärseid jõupingutusi, et leevendada katastroofi tagajärgi. Hiina ametivõimud on olnud väga avatud välisabile ja kõnealuse sündmuse kajastamisele ajakirjanduses; seega avaldame neile lugupidamist märkimisväärsete päästmis- ja ülesehitustööde eest.

Teisalt, nagu teate, oleme kõik tähelepanelikult ja teatava murelikkusega jälginud Tiibetis toimunud sündmusi ning jälgime jätkuvalt tähelepanelikult piirkonna edasist arengut. Eesistujariik Sloveenia väljendas 17. märtsil esitatud deklaratsioonis Euroopa Liidu nimel sügavat muret jätkuvate teadaannete pärast rahutuste kohta Tiibetis ning väljendas sügavaimat poolehoidu ja kaastunnet ohvrite perekondadele. Ta nõudis mõõdukust kõikidelt pooltelt ja et Hiina ametiasutused hoiduksid jõu kasutamisest, ning kutsus meeleavaldajaid üles loobuma vägivallast.

Meie sõnumites Hiina ametiasutustele oleme palunud dialoogi loomist dalai-laamaga, et arutleda võtmeküsimusi, nagu näiteks kultuuri, religiooni ja Tiibeti traditsioonide säilitamine. Samuti oleme tungivalt nõudnud, et teave oleks läbipaistev ning ajakirjandusele, diplomaatidele, turistidele ja ÜRO allasutustele võimaldataks vaba juurdepääsu Tiibetile. Tiibet taasavati turistidele juuni keskpaigas.

Samuti tervitasime 4. mail Hiina ametiasutuste ja dalai-laama saadikute vahel toimunud mitteametlikku kohtumist; usume, et see on samm õiges suunas ja oleme väljendanud lootust, et selle tulemuseks saab olema täiendav konstruktiivse dialoogi voor dalai-laamaga. Hiina ametiasutused ja dalai-laama esindajad kohtusid uuesti 1.–3. juulini Pekingis. Loomulikult on liiga vara kommenteerida kõnealust hiljutist kõneluste vooru, kuid loodame, et mõlemad pooled jätkavad konstruktiivselt.

Hiina ametiasutused on kinnitanud, et Pekingi keskvalitsus ja dalai-laama esindaja leppisid kokku omavahelise kontakti ja konsultatsioonide jätkamises; samuti väljendasid nad lootust, et Tiibeti võiks ajakirjanikele ja teistele inimestele lähitulevikus avada, kui avalik kord provintsis on taastatud.

Mis puudutab osalemist olümpiamängude avatseremoonial, otsustab iga liikmesriik, millisel tasemel ta ennast esindab. Lubage mul sellega seoses juhtida tähelepanu sellele, et Hiina on mitmeid kordi öelnud, et ta tervitaks soojalt kõiki Euroopa Liidu juhte.

Pärast konsulteerimist kõikide oma kolleegidega Euroopa Ülemkogus, on Prantsuse Vabariigi president teatanud oma kavatsusest osaleda avatseremoonial, täites paralleelselt Prantsusmaa presidendi ja nõukogu eesistuja ülesandeid.

Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, see võtab kokku teabe, millele soovisin täna teie tähelepanu juhtida.

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, olen veendunud, et strateegilised suhted ELi ja Hiina vahel on Euroopa Liidu jaoks tähtsad ja usun, et ka Hiina ja ülejäänud maailma jaoks.

Tagasi vaadates on käesolev kevad ELi ja Hiina suhted proovile pannud. Rahutused Tiibetis tõid kaasa ulatuslikud protestid Euroopas ja viisid olümpiatõrviku teekonna katkemiseni mitmes Euroopa pealinnas. Viimati nimetatud sündmused tõid omakorda kaasa rahvustunde kasvu Hiinas ja Euroopa-vastased meeleolud, mis muutusid boikoteerimiskampaaniateks Euroopa huvide vastu Hiinas. Selle tulemusena kasvas mure suureneva lõhe pärast Hiina ja Euroopa avalike arvamuste ja ettekujutuste vahel teineteise kohta.

Kõnealused arengud olid õnneks üsna lühiajalised. Esilekerkiva suundumuse pöördumisele aitasid kaasa kaks sündmust. Üks oli komisjoni visiit Pekingisse 24.–26. aprillini, milles ma osalesin koos president Barrosoga. Teine oli mais Sichuani provintsi tabanud kohutava maavärina tagajärg.

Lubage ma räägin neist ükshaaval. Esiteks, meie visiit aprilli lõpul keskendus säästvale arengule ja kliimamuutustele, kuid andis võimaluse rääkida ka ELi murest olukorra kohta Tiibetis otse Hiina juhtkonnaga. Kui te meelde tuletate, siis rääkisin siin täiskogul 26. märtsil, nõudes kõneluste taasalustamist dalai-laama esindajate ja Hiina valitsuse vahel. Aprilli kõneluste käigus teatas president Hu Jintao meile, et Hiina jätkab peagi kõnelusi dalai-laama esindajatega. See oli Euroopa Liidu peamine nõue.

Meie Pekingi visiidi selline tulemus tõestas, et komisjoni järjekindel lähenemisviis konstruktiivsetele suhetele Hiinaga tõi kaasa käegakatsutavaid tulemusi ja oli seega õige lähenemisviis.

Teine sündmus, mis oli pöördepunktiks Hiina suhetes ülejäänud maailmaga, oli maavärin Sichuani provintsis, nagu nõukogu eesistuja juba ütles. Maavärina tekitatud humanitaarkatastroofi ulatus ja inimeste kannatused olid tohutud: teatati 70 000 hukkunust ja kuni 10 miljonit inimest asustati ümber.

See tõi kaasa rahvusvahelise kaastunde ja toetuse palangu ohvritele. Veelgi olulisem oli, et Hiina valitsus reageeris maavärinale kiirel ja hästi koordineeritud viisil, rakendades üle 130 000 sõduri päästetöödeks ning võimaldades ajakirjandusele vaba juurdepääsu mõjutatud piirkonnale. Kõnealune reageering näitas kaasaegset Hiinat positiivsemas valguses.

Nõukogu eesistuja juba mainis, et meie Euroopa Liidu kui tervikuna oleme teinud annetusi, ja seetõttu ei vaja see lisakommentaare. Lubage mul kohe asuda praeguse olukorra juurde.

Kolm sündmust praeguse hetke ja aasta lõpu vahel mõjutavad oluliselt ELi ja Hiina vahelisi suhteid Hiina seisukohast ja ma arvan, et sama kehtib meie kohta: Pekingi olümpiamängud, ASEMi tippkohtumine, mis toimub Pekingis 24.–25. oktoobrini, ning 1. detsembril Prantsusmaal toimuv ELi ja Hiina tippkohtumine. Selle aja vältel on Hiina juhtkond eriti tundlik välismaalt saabuvatele teadetele. Rohkem kui kunagi varem peame praegu vältima arusaamatusi ja jätkama konstruktiivsete suhete poliitikat.

Olukord Tiibetis on nendel kuudel jätkuvalt tähelepanu keskpunktis. Täna võime öelda, et oleme jälle 14. märtsi eelses olukorras, sest kõnelused Hiina valitsuse ja dalai-laama esindajate vahel jätkusid mai alguses ning uus kõnelustevoor leidis aset eelmisel nädalal; kuid nõustun, et meil pole veel täielikku hinnangut. Julgustame jätkuvalt mõlemat poolt jätkama kõnelusi viljakal ja tulemustele suunatud viisil.

Eelmisel kuul, 24. juunil, astus Hiina ka positiivse sammu, taasavades välisturistidele juurdepääsu Tiibetile. Kuigi diplomaatide ja välisajakirjanike jälgitud külastused on toimunud alates märtsist, nõuame jätkuvalt täielikku juurdepääsu välisajakirjanikele.

Seoses olümpiamängudega loodame kõik, et Hiinal ja maailmal on võimalus teineteisele lähemale liikuda. Soovime selles Hiinale edu.

ASEMi tippkohtumine oktoobris, millest ma osa võtan, on hea võimalus rõhutada oma suhteid Hiinaga ja seeläbi tõstatada olulisi globaalseid küsimusi.

Kokkuvõttes loodan, et eelkõige meie järgmisel ELi ja Hiina tippkohtumisel saame teha konkreetseid edusamme mitmes vastastikkuse olulisusega küsimuses, nt kliimamuutused, jätkuvad läbirääkimised ELi ja Hiina partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks, inimõigused ning majandus- ja kaubandusküsimused. Need on meie eesmärgid praegusest hetkest 1. detsembrini. Olen seisukohal, et on ülioluline jätkata ELi ja Hiina strateegilise partnerluse arendamist stabiilsel viisil, mis arvestab ka olemasolevaid probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. (DE) Härra juhataja, härra eesistuja, volinik, meie fraktsioon soovib eelkõige viidata resolutsioonile looduskatastroofi kohta Hiinas ja olukorra kohta Tiibetis, mille Euroopa Parlament käesoleva aasta 22. mail suure häälteenamusega vastu võttis.

Fraktsioon PPE-DE tervitab Hiina valitsuse pühendumist maavärinas kannatada saanud piirkondade ülesehitustöödele. Samal ajal ootame siiski, et Hiina valitsus tagaks, et ehitatakse maavärinale vastupidavamaid uusi maju ja muid uusi ehitisi, sest peame meeles pidama kurba asjaolu, et struktuurilised puudused tõid kaasa paljude koolide kokkuvarisemise ja paljud õpilased kaotasid elu. Eeldame, et kõnealust küsimust uuritakse ja süüdlased võetakse vastutusele.

Fraktsioon PPE-DE märgib sügavas mures, et Hiina valitsus ei ole veel kasutanud võimalust, mida pakub olümpiamängude korraldamine, parandada austust üldiste inimõiguste vastu Hiinas. Vastupidi, Hiina kodanike hirmutamine ja piirangud ajakirjanduse esindajatele näivad olümpiamängude eel olevat isegi suurenenud.

Sel põhjusel kutsume Hiina valitsust üles kehtestama olümpiamängude ajaks üldised kodanikuõigused, eelkõige ajakirjandusvabaduse ning jätkama nende tagamist pärast seda.

(Aplaus)

Viimaks, fraktsioon PPE-DE kutsub Hiina valitsust üles näitama head tahet praegustes kõnelustes dalai-laamaga ja viima need positiivse lõpuni, mis peaks hõlmama kultuurilise autonoomsuse tagamist Tiibetile. Peaksime vastuvõetamatuks, kui Hiina valitsus kasutaks kõnealuseid kõnelusi selleks, et kanda end tõusuveega läbi olümpiamängude perioodi, ja hiljem lihtsalt katkestaks need.

Ootame tulemust, mis tugevdab kultuurilist autonoomsust ja inimõigusi Tiibetis.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Libor Rouček, fraktsiooni PSE nimel.(CS) Daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt väljendada oma imetlust selle üle, kuidas Hiina ametiasutused on käsitlenud hävitava maavärina tagajärgi, mis raputas Sichuani provintsi ja mõjutas peaaegu 10 miljonit inimest. Tervitan asjaolu, et Hiina avas kohe piirid välisabile ning võin PSE fraktsiooni nimel lubada, et teeme jätkuvalt kõik endast sõltuva, et Euroopa abi jõuaks kohale kiirelt ja tõhusalt. Tiibetiga seoses tervitan kontaktide taasloomist ja kahte kõnelustevooru, mis on toimunud Hiina ametiasutuste ja dalai-laama saadikute vahel. Ma arvan, et see on hea algus, arvestades märtsisündmuste iseloomu ning usun ka seda, et kõnealused kontaktid ja kõnelused jätkuvad, kuni leitakse mõlemale poolele vastuvõetav lahendus. Hiina avas hiljuti Tiibeti taas välisturistidele ja vastavalt ajalehes „The New York Times“ ilmunule on vabastatud juba üle 1000 tiibetlase, kes peeti kinni pärast märtsis toimunud meeleavaldusi. Tahaksin siiski kutsuda Hiina ametiasutusi üles andma perekondadele, kelle liikmeid endiselt kinni peetakse, vähemalt teavet nende asukoha kohta. Seoses olümpiamängudega soovin nii Hiinale kui Rahvusvaheline Olümpiakomiteele häid ka edukaid olümpiamänge, sest olen veendunud, et need olümpiamängud võivad eduka korraldamise puhul aidata kaasa inimõigustega seonduva olukorra parandamisele Hiinas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, keegi siin ei kahtleks igasuguste suhete olulisuses Hiina valitsusega ja veel vähem maavärinast tulenevas solidaarsuses. Eesistuja esitatud avaldus tõstatab siiski probleemi. Selles avalduses ei öelda midagi rolli kohta, mida liit saab ja peab mängima kõikide Hiinas (Tiibetis kuid mitte ainult Tiibetis) elevate inimeste kodaniku- ja poliitiliste õiguste edendamisel.

(Aplaus)

Sooviksin sellel teemal rääkida, sest muidu on asjaolu tervitamine, et välisturistid on jälle sisse lubatud, rääkimata sõnagi kõigest, mis on juhtunud, süüdimõistmistest, avalikest kohtuistungitest, Lhasa militariseerimisest, kui olümpiatõrvik oli oma teekonnal, jätkuvalt keelatud vabadustest, jätkuvast piinamisest, üsna ühekülgne viis probleemi käsitlemiseks. Reaktsioon sellele ühekülgsele lähenemisviisile võib olla selle lihtsameelseks, idealistlikuks ja mõttetuks tembeldamine, sest on inimesi, kes mõtlevad tõsistele asjadele, headele suhetele Hiinaga, ja siis on inimesed, kes mõtlevad lihtsameelsetele ja seosetutele asjadele, st meie.

Selline on teie tehtud avalduse tulemus: samuti ei ole te maininud Uiguuri rahvast lihtsalt seetõttu, et neil puudub vägivallatust toetav riigiülene juht, nagu dalai-laama, ning usun, et see on tõsine, kui räägime Hiinast. See Euroopa on sel juhul Euroopa, kes kõige kõnealuse toimudes ütleb: „see on riigijuhi otsustada, kas ta läheb või mitte ja meie prantslased oleme vahepeal konsulteerinud oma partneritega ja läheme Euroopa Liidu eesistujariigina“. Mis eesistujariik see selline on? Mis Euroopa Liit see selline on? See on rahvaste Euroopa ja Hiina asub õigustatult seisukohale, et rahvaste Euroopal puudub suutlikkus kehtestada poliitikat, mis suudaks sundida teda tegema midagi Hiina ja teiste kodanike inimõiguste austamiseks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Väga raske on paluda kõnelejal lõpetada, eriti, kui ta on täies hoos, kuid püüdke siiski oma kõneajast kinni pidada.

 
  
MPphoto
 
 

  Hanna Foltyn-Kubicka, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, tahaksin veel kord juhtida teie tähelepanu vastuvaidlematult katastroofilisele poliitilisele olukorrale Tiibetis. Olümpiamängude lähenedes intensiivistavad Hiina Rahvavabariigi ametiasutused oma poliitikat kõnealuse provintsi suhtes. Sõjaväelaste saatmine Tiibeti mungakloostritesse, kasutades ettekäändena relvade ja terroristide otsimist on muutunud tavapäraseks. Nende meetmete tulemus on kõnealustes asukohtades kogutud kunstiteoste rekvireerimine ja sellega kaasneb religioossete objektide hävitamine. Teave sõltumatutelt teadusasutustelt ja inimõiguste organisatsioonidelt kõneleb meile viimasest sellisest sündmusest, mis leidis aset Tsendroki mungakloostris Amdo Maima provintsis. Olümpiamängud algavad vähem kui kuu aja pärast. Iga mööduv päev näitab, et meie usk muudatustesse Hiina sisepoliitikas olümpiamängude tõttu on olnud alusetu. Ma loodan siiski, et Euroopa huvi kõnealuse küsimuse suhtes ei kustu koos olümpiatulega Pekingis.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Härra juhataja, härra eesistuja, õnnitlen selle puhul, et olete suutnud silmakirjalikkuse, valed ja sõnamulina olümpiasündmuseks muuta. Mis liiast, see liiast! Käitute viisil, kuidas valitsused on aastaid käitunud seistes silmitsi Nõukogude kommunistliku totalitarismiga. Alati sama vana jutt ja alati sama vana vill, mida te meile siin ketrate.

Räägite läbirääkimiste olukorrast. Kui küsite tiibetlaste käest, kuidas läbirääkimised läksid, ütlevad nad teile, et neid alandati läbirääkimiste vältel pidevalt ja nad seisid silmitsi pideva väljapressimisega – selles suhtes koheldi dalai-laamat ja tema esindajaid samamoodi nagu Brežnev kohtles Dubčeki: „kui liigutate, laseme teid kõiki maha“. Sellest räägiti läbirääkimistel ja nüüd ütleb eesistuja, Prantsuse Vabariigi president: „Tubli, Hiina! Näitate meile, mida peab tegema, kui keegi liigutab.“ See on Hiina ülereageering, nagu Sarkozy mainitud „eeslinnade puhastamine kõrgsurvevoolikuga“ oli ülereageering.

See on tõde; ja siis tulete rääkima, et tegemist on väärtuste Euroopaga. Mille alusel, millal ja kuidas? Nüüd, kui kõik on kohal – ja täna on must kolmapäev selle täiskogu jaoks – õnnitleksin sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimeest ja fraktsiooni PPE esimeest, nad on kõik siin. Et rääkida mida täpsemalt? Et rääkida mida täna siin? Kõik räägivad mulle, et „asjad lähevad tänu olümpiamängudele paremaks“.

2001. aastal ütlesime, et kui anname olümpiamängud hiinlastele, muutuvad asjad paremaks. Alates 2001. aastast ei ole midagi juhtunud ja asjad lähevad aina hullemaks. Mida te siis meile räägite? Et nelja nädalaga lähevad asjad paremaks? Miks nad peaksid paremaks muutuma? Hiinlased valitsevad. Hiina kommunistlik partei valitseb. Mida karmimaks nad muutuvad, seda rohkem te põlvili vajute; ja mida rohkem te põlvili vajute, seda rohkem nad võidavad.

Mida see teie meelest muudab? Nad kontrollivad olümpiamängudel kõike. Nad kontrollivad raadiojaamu, nad kontrollivad televisioonivõrke, kuid nad ei kontrolli Sarkozy’d, see on tõsi. Nad kutsuvad ta isegi pulkadega õhtust sööma. See on väga tore. Nad lipitsevad ta ümber ja on väga õrnutsevad. Siis ütleb Sarkozy: „see teeb kokku kolm tuumaelektrijaama ja 36 kiirrongi“ ja ma ei tea mida veel. See on jälk. See on põlastusväärne ja ma usun, et kui Euroopa ei ärka, kui me jätkame selle kuvandi projitseerimist kaupmeeste Euroopast, kes ei ole suuteline kaitsma põhilisemaid õigusi Euroopas või mujal maailmas, siis ei tasu meil Euroopat ehitada ja seda peaksimegi rääkima nõukogu eesistujale.

(Vali aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(CS) Tänan, härra juhataja. Alati on raskem näha palki enda kui pindu teise silmas. Esiteks, tahaksin avaldada kaastunnet suure katastroofi ohvritele ja ka imetlust, nagu mu kaasliige härra Rouček seda tegi, viisi üle, kuidas Hiina valitsus reageeris, et aidata ohvreid. Samuti tahan tänada komisjoni, kes ebatavaliselt kiiresti andis rahalist toetust, ning öelda, et olen kindel, et sellel toetusel ei ole piiri. Ma arvan, et räägin enamiku siinviibijate eest, kui ütlen, et tahame, et olümpiamängud viidaks läbi turvaliselt ja ausa mängu vaimus ning seda mitte üksnes staadionitel. Loomulikult austame Hiina ajaloo ja kultuuri tüüpilisi iseärasusi. Kõnealused kaks sündmust annavad meile siiski rohkem võimalusi pidada isegi intensiivsemat dialoogi ja saavutada käegakatsutavaid tulemusi aruteludes oma partneritega Hiina Rahvavabariigist nii ökoloogia kui inimõiguste seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Kolmapäeva, 18. juuni pärastlõunal oli mul kohtumine kolme austatud, rahuarmastava Hiina kodanikuga ühes Pekingi hotellis. Vaevalt tund enne seda, kui pidime kohtuma, sain teada, et julgeolekuteenistus oli kaks neist vahistanud ja kolmandat oli ametlikult hoiatatud minuga mitte rääkima. Need kaks, kes kinni peeti, vabastati umbes 31 tundi hiljem. Ametlik seletus oli see, et neid ei vabastatud sellepärast, et neid ei arreteeritud vaid kõigest „intervjueeriti“.

Mis iganes ka põhjus oli, tahtsid Hiina ametiasutused selgelt takistada isiklikku kontakti Euroopa Parlamendi liikmes ja nende kolme Hiina kodaniku vahel. Ent mõistan täielikult nende jälestusväärset käitumist. Peking ei saanud kindlasti loota, et kolm juhtivat õitsvate protestantlike majakirikute esindajat teeksid head propagandat olümpiamängudele. Kõnealuse suurejoonelise spordivaatemängu õhtul, kohaldatakse protestandlike kirikute liikmetele, kes ei ole ametlikult registreeritud, järjest karmimat usulist tagakiusamist.

Hiina progressiivsed juhid eelistavad kõnealuse represseerimise piinavad üksikasjad kindlalt vaka all. Loomulikult. Sest mis au teeb lõppude lõpuks see, et mõista lihtne Pekingi majakiriku õpetaja sunnitööd tegema? Kolm aastat pidi ta veetma kümme kuni kaksteist tundi päevas, valmistades jalgpalle saabuvateks olümpiamängudeks. Sellest piisab sunnitöö kohta Hiina moodi!

Ning mida peame meie mõtlema Hiina ametnikest, kes lasid majakirikute liikmeid arreteerida selle eest, et nad kiirustasid praktilist abi andma, vabatahtlikult ja sügavalt altruistlikus usus, Sichuani provintsi kohutava maavärina ohvritele? See läks tõesti üle igasuguste piiride. Härra juhataja, tükk aega enne olümpiamängude algust Hiinas, julgeksin väita, et Peking on kustutanud olümpiatule põhiõiguste räige eiramisega!

 
  
MPphoto
 
 

  Edward McMillan-Scott (PPE-DE). - Härra juhataja, sooviksin alustada kaastundeavaldusega nende inimeste lähedastele, kes kaotasid oma elu ja nendele, kes on maavärina tõttu kannatanud.

Kuid soovin eelkõige, kui võib, pöörduda oma märkustega härra Jouyet’ poole tema tänase avalduse kohta, et president Sarkozy, kes tuleb siia homme, võtab osa olümpiamängude avatseremooniast.

Sooviksin meenutada juhtkirja tänases kohalikus ajalehes Les Dernières Nouvelles d’Alsace: ‘L’Europe a capitulé’ – Euroopa on alla andnud. Lisaks sellele, et president Sarkozy läheb olümpiamängudele, peatati Prantsuse ametiasutuste loal 16. juunil ka fraktsiooni saated, kes edastavad saateid Hiinas läbi Eutelsati. Seda on ennegi tehtud. Kõnealusel juhul palun Prantsuse valitsusel lubada NDTV-l jätkata saadete edastamist.

Esitan täna ÜRO piinamisküsimuste ja usuvabaduse raportööridele toimiku seoses teatavate isikutega, kellega olin ühenduses, kui viibisin kaks aastat tagasi Pekingis. Härra Cao Dongi piinatakse jätkuvalt Hiina kirdeosas asuvad vanglas. Härra Niu Jinping arreteeriti taas 20. aprillil 2008. aastal ning teda piinatakse. Tema naist, proua Zhang Lianyingi, on palju kordi piinatud ja neli korda vangistatud. Panen oma veebilehele toimiku 50 tüüpi piinamise kohta, mille all ta kannatab. Härra Gao Zhishengi, kristlasest inimõigustega tegelevat advokaati, keda tunnen koheldi väga halvasti käesoleva aasta alguses. Ta on endiselt koduarestis. Härra Hu Jia arreteeriti pärast seda, kui ta andis asitõendeid Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjonile.

See on meelevaldne, brutaalne ja paranoiline režiim. Peaksime hoidma poliitika spordist eemal; peaksime hoidma härra Sarkozy Pekingist eemal.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). - Härra juhataja, nagu paljudel siinolijatel, olid mul seitse aastat tagasi tõsised kahtlused, kui olümpiamängud Hiinale määrati. Kuid need määrati alles pärast seda, kui ametiasutused olid andnud rea tagatisi selle kohta, et vähemuste õigusi austatakse, et lõpetatakse piinamine ja väärkohtlemine ning käsitletakse hästi dokumenteeritud inimõiguste rikkumisi.

Kerides kiirelt edasi tänasesse, teame, et meie mure on sama suur või isegi veel suurem. Teised on rääkinud kuritarvitamisest. Härra Cappato oli Tiibetis väljendusrikas ning rääkisid ka härra Cohn-Bendit ja teised. Teame loomuõiguse rikkumiste kohta. Hiinas hukatakse igal aastal rohkem inimesi, kui kõikides ülejäänud maailma riikides kokku. Ma arvan, et see on Euroopale järgmisel kuul häbiks, kui president Sarkozy ja rida ELi valitsusjuhte ja presidente ja printse seisavad seal ja suruvad kätt Hiina juhtidega, andes neile seeläbi usaldusväärsust, kui nad seda ei vääri ning andes neile rohelise tule senises samas vaimus jätkamiseks. Olümpiamängud peaksid kajastama olümpiaideaali ja see, mis hetkel Hiinas toimub on sellega vastuolus.

 
  
MPphoto
 
 

  Dirk Sterckx (ALDE). - (NL) Delegatsiooni esimehena Hiinaga suhtlemiseks nõustun volinikuga, kui ta ütleb, et meil on hiinlastega strateegilised sidemed ja need on meile mõlemale olulised. Loomulikult on meie eesmärgiks majanduslikud sidemed kuid mitte ainult. Arvan, et peame seda jätkuvalt rõhutama.

Veel on kaks asja, mida pean oluliseks: individuaalsed inimõigused ja sõnavabadus. Need on küsimused, mis me iga kord uuesti tõstatame, kui suhtleme delegatsiooni või delegatsiooni liikmetega, meie Hiina kolleegidega. Oleme eriarvamusel, aga arutame seda ja püüame vahetada mõtteid ja argumente. See on keeruline, see on vahest raske töö, aga see on midagi, mida parlament peab lakkamatult jätkama.

Kas oleme saavutanud edusamme? Liiga vähe ja liiga aeglaselt võib-olla; aga ma arvan, et oleme edusamme teinud. Nõuaksin tungivalt, et Euroopa Parlament ei unustaks, et peame säilitama kontakti Hiinaga ja kõnealuseid küsimusi jätkuvalt tõstatama, ükskõik kui raske, ükskõik kui väsitav ja frustreeriv see mõnikord on. Kuid arvan, et see on ainuke viis edasi minna. Kuna Hiinlaste saatuse üle ei otsustata siin parlamendikojas vaid Hiinas ja hiinlaste endi poolt. Nemad on need, keda peame veenma, mitte ennast.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, 12. mail Hiinas toimunud hävitava maavärina ohvritele on avaldatud ülemaailmset kaastunnet. Riiki on saabunud märkimisväärne kogus rahvusvahelist abi, kuid riigisiseselt on tehtud eristusi, separatismivastased meetmed käsikäes katastroofiabi osutamisega. On täiesti ebaoluline, kas inimesed kuuluvad enamusse või vähemusse – abi peavad nad kindlasti saama. Ei tohiks enam kutsuda üles tähistama erinevusi; see on ebapraktiline. Hiinal oleks kasulik lõpuks ennast avada. See hõlmaks välisvaatlejate ja ajakirjanike vaba juurdepääsu kõikidele Hiina osadele. NTDTV, ainuke tsenseerimata telejaam Hiinas, peab saama loa jätkata ülekandeid viivitamata.

Paljud riigi- ja valitsusjuhid ei ole veel tegutsenud Euroopa Parlamendi soovituse ajel, et nad hoiduksid olümpiamängude avatseremooniast osa võtmast. Toetame Angela Merkeli Saksamaal, Briti peaministri Gordon Browni, meie enda presidendi Hans-Gert Pötteringi ja teiste juhtivate avaliku elu tegelaste seisukohta, kes on otsustanud tseremooniast 8. augustil kõrvale jääda. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on öelnud, et tema seisukoht sõltub läbirääkimiste tulemustest hiinlaste ja dalai-laama esindajate vahel. Läbirääkimised on olnud tulemusteta ja nii see ka jääb; järelikult peab ta Pariisi jääma.

(Aplaus)

Lubage ma tuletan enne olümpiamänge meelde tiibetlaste armetut olukorda. Pärast 14. märtsi proteste oli rohkem kui 200 hukkunut ja 5000 tiibetlast on vangistatud, enamik neist ilma kohtuprotsessita. Tuhandetel on patriootilise ümberkasvatamise protsessis kasutatud füüsilise vägivalla tulemusena püsivad vigastused. See, härra juhataja, on mõeldud meeldetuletusena neile, kes endiselt kavatsevad Pekingisse minna.

(Aplaus fraktsioonilt Verts/ALE)

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi (PSE).(HU) Tänan kõnevooru eest, härra juhataja. Olümpiamängude korraldamine on väljakutse igast vaatenurgast, kuid see on erakordne võimalus Hiina kodanike jaoks näidata maailmale, et nad on aru saanud olümpiamängude üldistest väärtustest ja vaimust. „Üks maailm, üks unistus“: Pekingi olümpiamängude loosung rõhutab täielikult ja kajastab ustavalt olümpiamängude põhimõtteid. Usun, et olümpiamängud pakuvad meile suurepärase võimaluse süvendada ja laiendada koostööd ja dialoogi Hiinaga paljudes valdkondades.

Me ei tohi siiski unustada mais toimunud maavärinat ja hävitustööd, milles hukkusid mitmed kümned tuhanded inimesed ja miljonid jäid koduta. Peame riigile raskel ajal tuge pakkuma, kuid peame juhtkonnale alati meelde tuletama demokraatlike reformide olulisust ja pakkuma konstruktiivset kriitikat paljudes valdkondades.

Olen üks neist, kes usub, et Euroopa Liit peab jätkama tulemustele suunatud inimõigustealast dialoogi Hiinaga, kuid peame leppima sellega, et tulemused tulevad ainult sammhaaval. Ja tulemused tõesti tulevad: just mõned päevad tagasi taastus otselennuühendus Hiina ja Taiwani vahel pärast mitme kümnendi pikkust pausi. Arutelud dalai-laamaga on jälle alanud. Ka siin oleme huvitatud tulemustele suunatud pragmaatilisest dialoogist, mis võtab arvesse tiibetlaste ja hiinlaste väärtusi ja näitab teed tulevikku. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis Visser (PPE-DE). - (NL) Härra juhataja, olümpiamängud algavad Pekingis 2008. aasta 8. kuu 8. päeval. Kaheksa on Hiina kultuuris õnnenumber ja seda seostatakse hea õnne ja jõukusega. Loodan, et see kuupäev saab Hiina inimeste jaoks õnnepäevaks. Majanduslikult läheb Hiinal tõepoolest hästi. „Vahet pole, kas kass on must või valge, peaasi, et ta hiiri püüab“, nagu Deng Xiaoping tavatses öelda. Ta avas riigi kapitalistlikele investeeringutele. Vähehaaval liberaliseerus Hiina majandus. Nüüd on Hiina kindel majandusarengu partner. Ta on näiteks rahul sellega, et tema valuuta pole seotud üksnes dollari vaid ka euro ja muude valuutadega. Hiinal on maailmamajanduses konstruktiivne roll.

Mis puudutab inimõigusi, ei ole olukord kahjuks kiita ja eriti seoses Hiina enda elanikkonnaga. Mulle valmistab pettumust, et sellise piduliku sündmuse puhul nagu olümpiamängud, seatakse piiranguid hiinakeelsetele satelliitülekannetele, mis kantakse üle läänest. Loodan, et Hiina ametiasutused kasutavad võimalust, mida pakuvad olümpiamängud, et näidata oma rahvale, et reeglid ei kehti üksnes spordiareenil, vaid eelkõige kohustuse osas, millest tulenevalt tuleb ametnikkonnal austada inimõigusi ja sõnavabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE). - (PL) Härra juhataja, 69 000 inimest hukkus 12. mail 2008. aastal toimunud maavärina tagajärjel, üle 18 000 on kadunud ja vigastatute arv on üle 37 000. See sündmus raputas lisaks hiinlastele kogu maailma. Ma olin tõenäoliselt ainuke isik praegu siin täiskogus, kes viibis sel ajal kohapeal: Olin Pekingis ja Shanghais ning nägin nende inimeste, hiinlaste, solidaarsust, kes samastusid ohvrite ja tragöödiaga.

Kasutades ära seda võimalust, tahaksin väljendada oma imetlust tuhandete päästetöötajate ja vabatahtlike üle kogu maailmas, Taiwanist, Jaapanist, Austraaliast ha eelkõige Hiinast, kelle solidaarsus ja pühendumine kõnealustes traagilistes tingimustes väärib erilist kiitust. Samuti tuleks tunnustada Euroopa Liidu võetud meetmeid. Hiina valitsus eraldas katastroofi ohvrite aitamiseks kohalike ametiasutuste abiga 10 miljardit eurot. Peking sai välisabi kokku 5 miljardit eurot. Enamik sellest rahast tuli Hiina väljarändajatelt, kes elavad erinevais maailma paikades.

Usun, et tegevused, mis on suunatud konkreetsele humanitaarabile on kasulikumad ning et dialoog on edukam kui loosungid ja üleskutsed boikoteerimisele ja protesteerimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nirj Deva (PPE-DE). - Härra juhataja, siinne täiskogu peab edendama riigimehelikkust, mida ta kahjuks praegu ei tee.

Kümme miljonit kodutut on tohutu katastroof – suurim maailmas. Nägime inimestest hoolivat ja inimesekeskset Hiina valitsust ja juhtkonda tegutsemas piirkonnas, kus on üks suurimaid elanikkondi, sealhulgas üle miljoni tiibetlase. Erinevalt Birmast, kus valitsejad ei hoolinud ega hooli, hoolib Hiina valitsus silmnähtavalt oma inimestest. See oli ilmselge kõigi jaoks, kes nägid jõupingutusi abistamisel.

Inimõiguste üle Hiinas ei saa otsustada teised riigid, võimud, organisatsioonid ega inimesed ülejäänud maailmas. Selle üle saavad otsustada ainult 1,3 miljardit Hiina kodanikku ise. Teame hästi, et kõnealune elanikkond oskab ennast selgelt väljendada, näidata oma viha ja nad teevad seda, kui midagi on valesti.

Inimõiguste olukord Hiinas paraneb ja seda saab edendada. See, kui parlament ja kolleegid selle üle karjuvad, ei muuda mitte midagi. Nagu tavaliselt, petame end ennast väga tähtsaks pidades. Hiina rahvas on see, kes pärast vaesusest väljatulemist küsib endale enamat demokraatlikku väljendusvõimalust. Neli miljonit inimest on vaesusest välja aidatud – see on märkimisväärne tulemus. Ent Hiina inimesed kardavad. Pöörates neile selja nagu olümpiatulele, vihastame ainult Hiina elanikke mitte nende valitsust. See erinevus on oluline ja seda tuleks mõista.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE). - (ET) Kallid kolleegid. Olümpialiikumine on läbi aegade püüelnud parema maailma poole. Pekingis algav suursündmus on aidanud pöörata tähelepanu Tiibetile ja inimõigustele. Dialoog Pekingi ning dalai-laama vahel peab kahtlemata jätkuma. Andes Hiinale võimaluse võõrustada kogu maailma spordipidu, seadis Rahvusvaheline Olümpiakomitee väga selge tingimuse, et 2008. aastaks peab Hiina asuma inimõigusi järgima. Teame, et seda pole juhtunud.

Olümpiamängud ei ole kunagi olnud kõigest sport. Olümpiamängude harta aluspõhimõtted ühtivad paljus Euroopa Liidu omadega, pean silmas kodaniku põhiõigusi ja inimõigusi, kus ei tehta hinnaalandust. Hartas seisab: „Mänge korraldav riik on kohustatud austama inimväärikust, mitte ahistama kodanikke rahvuslikel või usulistel põhjustel.” Seega lõpetuseks ühinen mõttega, et president Sarkozy koht on Pariisis televiisori ees ja mitte Pekingis olümpiastaadionil.

 
  
MPphoto
 
 

  David Hammerstein (Verts/ALE). - (ES) Härra juhataja, kogemus olümpiamängude toimumisest Hiinas on õpetanud meile õppetunni: kui kavatsete süstemaatiliselt inimõigusi rikkuda, peate olema suur, majanduslikult tugev riik; mitte Zimbabwe või Kuuba. Ega ammugi Birma. Peate olema riik, kus sajad lääne ettevõtted baseeruvad, riik, kus miljonid inimesed töötavad orjuse sarnastes tingimustes. Peate olema suurejoonelise ja agressiivse stiiliga riik ning siis Euroopa kummardab ja püüab teile meeldida.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). (FR) Härra juhataja, avaldan kaastunnet maavärina ohvrite lähedastele ja soovin väljendada siirast kurbust. On siiski teisi küsimusi, mida peame arutama ja ütlen seda eelkõige nõukogule, sest mäletan president Sarkozy märkusi mõned kuud tagasi intsidentide toimumise ajal Tiibetis.

Mida me just kuulsime oli ettepanek muuta sport halvaks poliitikaks ja poliitika naeruväärseks spordialaks, ja see on vastuvõetamatu. On vastuvõetamatu, et president Sarkozy esindab Pekingit Euroopa Liitu külastamata sealseid poliitvange. See oleks häbiväärne, kui meie juhid läheksid Pekingisse lausumata sõnagi olukorra karmi reaalsuse kohta. See oleks häbiväärne ja need juhid ei saaks enam väärikalt Euroopa institutsioonide ette tulla. On hädavajalik, et käsitleksime seda küsimust uuesti septembris.

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, kõigest üks kuu enne Pekingi olümpiamänge kannatab Hiina endiselt maavärina traagilise mõju all. Kahjuks oli vaja maavärinat tuhandete hukkunute ja kodutute inimestega, et Hiina Rahvavabariigi valitsus mõistaks, et abi pakkunud rahvaste solidaarsus on oluline.

See kohustas Hiinat aga avama piire, võimaldades seeläbi kogu massimeediale ja humanitaarabiorganisatsioonidele juurdepääsu piirkondadele, kuhu seni oli vaevalt võimalik külastajana pääseda.

Hiina maavärinale järgnenud sündmused tõid kaasa pehmenemise, mille tulemusena on kogu maailm nüüd mures rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise pärast. Olümpialipp ja vana olümpia püha leek asetseb ideaalselt asjade seas, mis meid eristavad, aga eelkõige ka asjade seas, mis meid ühendavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). - (DE) Härra juhataja, kui president Sarkozy avaldas arvamust pärast rahutusi Tiibetis, imetlesin Prantsusmaad väga inimõiguste kaitsja rollis. Sellest ajast alates on olukord hullemaks muutunud ja kinnipeetavate arvud ulatuvad rekordtasemeteni.

Olukord Tiibetis pole kunagi nii pingeline olnud. Meedia tsenseerimine ei ole kunagi olnud nii jäik kui praegu. Ning minu arvates on presidendi reaktsioon märguandeks neile, kes inimõiguste eest võitlevad. Me nurjame kõigi nende Hiina inimeste lootused, kes toetuvad meie survele, et aidata neid jõupingutustes Hiinas demokraatiat juurutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke (PPE-DE). - Härra juhataja, Rahvusvaheline Olümpiakomitee õigustas 2008. aasta olümpiamängude andmist Hiinale väites, et see aitab avada riiki inimõiguste olukorra parandamisel.

Hiina ametiasutused ei ole siiski täitnud rahvusvahelisi nõudeid lõpetada järelmeetmed 14. märtsi 2008. aasta mässudele Tiibetis. Protestis osalejaid otsitakse endiselt taga, hoitakse kinni ja arreteeritakse omavoliliselt ning nende perekondadele ei anta teavet nende asukoha kohta, kuigi seda nõuab Hiina õigus.

Kutsun Hiinat üles täitma avalikult võetud kohustusi seoses austusega inimõiguste, vähemuste õiguste, demokraatia ja õigusriigi vastu. See oli ROKiga sõlmitud kokkulepe, kui viimane üldse nõustus lubada olümpiamängudel Hiinas toimuda.

See on ajalooline ja ainulaadne võimalus Hiina jaoks näidata oma valmisolekut parandada inimõiguste olukorda maailmale, kuid minu arvates ei näe me selles suhtes piisavaid edusamme.

 
  
MPphoto
 
 

  Ana Maria Gomes (PSE). - Härra juhataja, toetan olümpiamängude toimumist Pekingis, kuid nõuan samal ajal tungivalt, et Euroopa valitsused ja institutsioonid nõuaksid, et Hiina täidaks oma kohustusi seoses inimõigustega, nimelt neid, mis ta omale võttis, et olümpiamängud Pekingis toimuksid.

See eeldab, et Euroopa esindajad, kes lähevad või ei lähe olümpiamängudele, kasutavad seda võimalust juhtimaks tähelepanu inimõiguste olukorrale Hiinas. See on väga tõsine. Palju inimesi on vangis, sealhulgas Hu Jia, kes vangistati peale seda kui ta oli meiega videokonverentsi teel suhelnud siin Euroopa Parlamendis. Me ei saa leppida sellega, et Hiina ametiasutused neid inimesi jätkuvalt ilma põhjuseta vangis hoiavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, paljud riigid ja nende juhid, sealhulgas Euroopa, soovivad häid suhteid Hiinaga, et saada tulutoovaid hankeid või majanduslepinguid, pöörates vähe tähelepanu demokraatia puudumisele ja inimõiguste rikkumine Hiinas. Maailma arvamus, maailma juhid ja ülemaailmsed institutsioonid peaksid koos tegutsema ja kohaldama erinevat liiki survet selliste väärtuste kaitseks nagu vabadus, inimõigused ja demokraatia. Kui oleme lõhestatud, ei saa me koos tegutseda ja meil on vähe mõju. Olümpiamängud on sellisteks meetmeteks hea võimalus. Rahvusvaheline kogukond peaks tegutsema, et aidata elanikkonda, kes on kannatanud maavärina tagajärjel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Jouyet, eesistuja. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, esiteks ei olnud see Euroopa Liit, kes 2001. aastal otsustas, et olümpiamänge tuleks pidada Pekingis; seda otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

Teiseks, nagu olete öelnud, on olümpia ideaalid olemas, aga nad ei ole poliitikaga seotud, nad on spordiga seotud – see on midagi, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee pidevalt kordab.

Kolmandaks, ma ei tea, kas parim viis võidelda inimõiguste eest Hiinas ja pidada kõikehõlmavat dialoogi on leevendada oma südametunnistuse piinu, öeldes: „Ma ei lähe kohale, aga vaatan avatseremooniat televiisorist“, nagu üks liige just ütles. Ma arvan, et probleem ei keerle üldse selle küsimuse ümber. Märgin siiski, et mitmed liikmed erinevatest poliitilistest fraktsioonidest ja erinevate veendumustega on väljendanud oma seisukohti ka teie täiskogus dialoogi kohta, mida peaksime Hiina ametiasutustega pidama.

Milles iganes praegused raskused seisnevad, peame jätkuvalt ära kasutama ELi suhteid Hiinaga. Ainult tugev liit võimaldab kahel poolel pidada avatud arutelu, mida me kõik oleme pooldanud, mis tahes küsimuses, isegi näiliselt kõige vaevalisemates; Euroopa Liit ei oodanud Tiibeti sündmusi sellise dialoogi algatamiseks. Tahame kehtestada dialoogi Hiinaga üha suuremal määral kahepoolse ja globaalse olulisusega küsimuses, mis ei ole pelgalt kaubanduslikud – seda väita on ränk valearusaam. Sellest rääkis ka proua Ferrero-Waldner. Vajame kõikehõlmavat dialoogi Hiinaga seetõttu, et see riik mängib rahvusvahelises kogukonnas olulist rolli ja me peame tegema kõik endast sõltuva – ka olümpiamängud on üks vahend selleks – tagamaks, et Hiinat tõhusamalt rahvusvahelisse kogukonda integreerida.

Lisaks tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et peame Hiinaga pidama strateegilist dialoogi, eelkõige peatsel tippkohtumisel eesistujariik Prantsusmaa juhatamisel. Eesistujariik Prantsusmaa ei olnud see, kes kõnealuse tippkohtumise kuupäeva valis. Tippkohtumine toimub 2008. aasta teisel poolel. See jääb meie tagada, et ettevalmistused tehakse parimates võimalikes tingimustes ja kõnealune tippkohtumine annab võimaluse partnerluseks Hiina ja Euroopa Liidu vahel, et käsitleda uusi küsimusi, eelkõige neid, mis on seotud kliimamuutuste vastaste meetmetega ja keskkonna- ja sotsiaalsete normidega, nagu paljud teie seast on öelnud.

Hiina otsusekindlusega mängida tähtsamat rolli rahvusvahelisel areenil peavad kaasnema uued kohustused inimõiguste valdkonnas, sotsiaalsfääris ja seoses keskkonnakaitsega. Oleme sellest teadlikud ja valmis selle eesmärgi nimel töötama ja Euroopa Liit on kahtlemata kõige sobivam partner Hiinat sel teel aitama.

Sellega seoses võtab president Sarkozy pärast kolleegidega konsulteerimist ja nendelt loa saamist, täites oma ülesandeid Euroopa Liidu presidendina, kohustuse pidada kõikehõlmavat dialoogi Euroopa Liidu ja Hiina vahel. Kui Hiina soovin maailmaareenil suuremat rolli mängida, peab ta täitma kaasnevaid kohustusi. On toodud palju võrdlusi, nt härra Cohn-Bendit’ poolt. Märkasin võrdlust Nõukogude Liidu ja Brežnevi vahel. Kas soovime tõesti konflikti kahe vaenuliku bloki vahel? Kas ei tehtud edusamme dialoogis, mida on peetud ka selle suure riigiga? Mängisime võtmerolli nende edusammude saavutamisel ning meie väärtused domineerisid samuti dialoogi ja demokraatliku arengu kaudu nagu alati. Peame pidama Hiinaga väljakutseid esitavad dialoogi, kus ükski teema ei ole tabu ning peame julgustama teda võtma kohustusi kõikides valdkondades, poliitilises, inimõigustealases ja sotsiaalses valdkonnas.

Tõepoolest, mõned liikmed on maininud surmanuhtlust. Samuti peaksime käsitlema kõnealust teemat Hiinaga, aga peame seda käsitlema ka kõikide teiste riikidega ning loodan, et samad konservatiivsed liikmed, kes on just sellel teemal rääkinud teevad seda. Tahaksin teile meelde tuletada, et on teisi riike, kus surmanuhtlus kehtib, kellel on suhted Euroopa Liiduga; me ei pea sellele vaatamata pidama seda kõikehõlmavat dialoogi. Samuti peame jätkama ettevaatlikult ning olen täiesti nõus sellega, mida komisjon ütles seoses nõukoguga, et me ei tohiks hoogustada rahvuslikke tundeid Hiinas ajal, mil ta on kogu riigi jaoks väga olulise sündmuse vastuvõtjaks; riigi, kes püüab integreeruda rahvusvahelisele areenile.

Just selles vaimus, võttes kõik kohustused, mida tema rolliga seostatakse ja toimides täielikus teadlikkused Euroopa väärtuste iseloomust, külastab president Sarkozy oma uues rollis Pekingit, et edastada seda sõnumit ja näidata ka seda, et meil on usku selle suure maa positiivsesse arengusse seoses tema integratsiooniga rahvusvahelisele areenile. Oleme juba praegu näinud käegakatsutavaid märke edusammudest Birmas ja konfliktide lahendamises Iraani ja Põhja-Koreaga; need on kõik valdkonnad, kus vajame ka Hiina abi. See hõlmab ilmselgelt palju enamat kui üksnes kaubanduslikke huve.

Lõpetuseks ütleksin härra Cappatole, et kõikides meie suhetes nii ELi siseselt, seoses vähemustega või suhetes liidu ja mõnede tema partnerite vahel, peavad meil olema ka samad nõudmised ja peame olema ettevaatlikud enne, kui anname kogu maailmale õppetunde moraalsuse kohta.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra president, räägin väga lühidalt, sest palju on öeldud.

Tahaksin korrata seda, et suhe Hiinaga on väga mitmetahuline. See tähendab, et meil on suur ulatus selles strateegilises suhtes. Lisaks keskkonnale, kaubandusele ja kultuurile – mis tahes erinevate valdkondade kõnelusi ja dialooge me peame – muretseme ka inimõiguste pärast, mida on täna siin eriti tõsiselt väljendatud. Võtame neid tõsiselt sõltumata sellest, kas nad puudutavad inimõiguste kaitsjaid või petitsioonide esitajaid, kes on vangis või surmanuhtluse rakendamist. Tõsi on see, et väga palju inimesi hukatakse. Oleme seda alati väga selgelt väljendanud, samuti väidetavaid piinamise ja väärtkohtlemise juhtumeid.

Meil on inimõigustealane dialoog. See ei ole tõesti alati rahuldustpakkuv, aga muud vahendit meil ei ole. Peame jätkama dialoogi pidamist Hiinaga. Meil on saksa keeles ütlemine: Steter Tropfen höhlt den Stein (Alatine tilk õõnestab kivi). Seda me üritamegi teha.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Selle arutelu lõpetuseks on esitatud viis resolutsiooni ettepanekut vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub erakorraliselt homme kell 9.00 eesistujariigi Prantsusmaa programmi esitamise tõttu.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Olümpiamängud Pekingis on saabumas, kuid minu andmete kohaselt ei ole inimõiguste olukord Hiinas paranenud. Pigem vastupidi – Hiina režiim arreteerib jätkuvalt üha enam inimesi, et vältida potentsiaalseid meeleavaldusi olümpiamängude jooksul.

Ajakirjandusvabadus on äärmiselt oluline, sest sõltumatu ajakirjandus on see, mis pakub tsenseerimata teavet inimõiguste olukorra kohta Hiinas. Seetõttu on hädavajalik, et sõltumatud telejaamad, nagu NTDTV, saaksid saateid edastada. See telejaam edastab ööpäevaringselt saateid hiina ja inglise keeles satelliitide kaudu Aasias, Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Prantsuse ettevõte Eutelsat, mis kannab NTDTV üle peatas järsku 16. juunil 2008. aastal NTDTV signaali Aasias nähtavasti surve tõttu, mida avaldas Hiina Kommunistlik Partei.

Volinik Ferrero-Waldner, pöördun teie poole lootuses, et kasutate komisjoni nimel kõiki võimalikke meetmeid, et taastada NTDTV saadete edastamise Aasias. Samuti kutsun nõukogu nimel üles eesistujariik Prantsusmaad ära hoidma piiranguid sõnavabadusele Hiinas.

Kutsun Hiina ametiasutusi üles näitama maailmale, et asjaolu, et olümpiamängud anti Pekingile on toonud kaasa paranenud inimõiguste olukorra Hiinas. Ma usun, et Tiibeti avamine turistidele, ajakirjanikele ja kogu meediale juhtub päriselt ja võimaldab tsenseerimata teabe edastamist olukorra kohta selles piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE), kirjalikult. – (HU) Laienemine on üks ELi edukamaid poliitkaid ning samas ehk üks tõhusamaid välispoliitika vahendeid, mida teatakse. Iga senine laienemine on liitu tugevdanud ning stabiliseerunud ja üldiselt ühtlustanud ühinenud riike. Neli aastat, mis on möödunud 2004. aasta laienemisest on vaigistanud kõik alusetud hirmud ja eksitava teabe, mis sellele eelnes: laienemine on tohutult edukas ja nii vanad kui uued on sellest palju kasu saanud. Kahjuks eitavad mõned poliitikud, kas teadlikult või puhtast rumalusest laienemise edukust ja eksitavad vanade liikmesriikide kodanikke. Seetõttu on äärmiselt oluline, et tutvustaksime ühiskonnale laienemise eeliseid ja hüvesid.

Lissaboni lepingu tagasilükkamine Iirimaa poolt on tõepoolest suur tõke liidu edasisele laienemisele. Usun siiski, et EL leiab kiire lahenduse, et Lissaboni leping päästa. Horvaatia vastuvõtmist ei tohiks siiski lukus hoida: Horvaatia liitumine on võimalik isegi ilma Lissaboni lepingu jõustumiseta. Horvaatia peaks seega saama liikmeks 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses, sõltuvalt edusammudest liitumisläbirääkimistel.

Suhe laienemisstrateegia ja Euroopa naabruspoliitika vahel on keeruline küsimus. Olen põhimõtteliselt nõus, et Euroopa naabrid, kellel veel pole ühinemise väljavaadet, peaksid liikuma ühest kategooriast teise vastavalt mõõdetavate kriteeriumite täitmisele. Samal ajal on oluline, et liit suudaks kaitsta oma geopoliitilist liikumisvabadusega piirkonda ja seoses võimega võtta vastu uusi liikmeid peaks ta mõnel konkreetsel juhul ise otsustama, milliseid väljavaateid oma partneritele pakkuda.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika