Seoses üldasjade ja välissuhete nõukogu 26.–27. mai 2008. aasta istungi järeldustega:

Mida kavatseb nõukogu teha, et soodustada ja õhutada kaasavat poliitilist dialoogi kõigi poolte vahel?

Milliseid samme astub nõukogu, et tagada rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohaldamine ning kindlustada rikkumiste uurimine, et lõpetada praegune karistamatuse tunne?

Milliseid samme astub nõukogu, et tagada takistamatu humanitaarligipääs ning sundida föderaalset üleminekuvalitsust täitma oma sõnades väljendatud lubadust luua humanitaarteabekeskus?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu uurib erinevaid võimalusi, kuidas tagada, et kõik 26. mail ja 16. juunil vastu võetud järeldustes Somaalia kohta nimetatud kohustused saaks täidetud.

Nõukogu soosib kõigi Somaalia osapoolte osalusel toimuvat kaasavat dialoogi poliitilise dialoogi vormis föderaalse üleminekuvalitsuse, mõõdukate opositsiooniliikmete ja kodanikuühiskonna esindajatega. Seda arvestades toetab nõukogu täielikult 9. juunil Djiboutis sõlmitud kokkulepet föderaalse üleminekuvalitsuse ning Somaalia taasvabastamise liidu vahel ning jätkab ÜRO jõupingutuste poliitilist ja rahalist toetamist.

Nõukogu on sügavalt mures Somaalia äärmiselt tõsise humanitaarolukorra pärast. Ta on tervitanud föderaalse üleminekuvalitsuse soovi luua humanitaarkriisi teabekeskus.

Nõukogu toetab ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Ametit, samuti Somaalia sõltumatut eksperti, ning on innustanud neid läbi viima sõltumatut teabekogumis- ja hindamismissiooni inimõiguste olukorra kohta.

Vastuseks nõukogu 16. juuni järeldustes Somaalia kohta esitatud taotlusele uurivad nõukogu peasekretariaat ja komisjon võimalusi resolutsiooni 1816 rakendamiseks seoses piraatluse ja relvastatud röövide vastu võitlemisega Somaalia rannikuvetes.

Kas nõukogu võiks osutada, milliseid meetmeid ta loodab edendada, et EL saavutaks oma eesmärgi vähendada liikluses hukkunute arvu aastaks 2010 poole võrra ning milliseid uusi meetmeid tahab ta praeguse eesistujariigi ametiajal võtta?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Mis puudutab järgmise kuue kuu jooksul edendatavaid meetmeid liiklusõnnetuste ohvrite arvu vähendamiseks ELis, siis nõukogu eesistujariik Prantsusmaa tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta⁽¹⁾ ettepaneku vastuvõtmise, mille suhtes nõukogu ja Euroopa Parlament äsja esimesel lugemisel kokkuleppele jõudsid.

Selle ettepaneku eesmärk on juhtida tähelepanu ohutusele üleeuroopaliste võrkude maanteede infrastruktuuri kavandamise, projekteerimise ja opereerimise kõikides etappides. Koos majanduslike ja keskkonnakaitseliste kaalutlustega kuulub ohutus uute infrastruktuurirajatiste projekteerimisel esmatähtsate ülesannete hulka. Välja pakutud direktiiv annab maanteeinfrastruktuuri korraldajatele juurdepääsu maanteevõrgustiku ohutuse tagamiseks vajalikele suunistele, koolitusele ja teabele.

Eesistujariik Prantsusmaa peab ka eriliselt tähtsaks ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmiseks, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas⁽²⁾. See seadusandlik ettepanek on juba läbinud esmase läbivaatuse etapi Sloveenia eesistumise ajal ning see töö jätkub Prantsusmaa eesistumise ajal, mille üheks prioriteediks on transport. Selle teksti eesmärk on võimaldada karistuste kohaldamist juhtide suhtes, kes panevad toime rikkumise mõned muus liikmesriigis kui see, kus nende sõiduk on registreeritud. Eesmärk on muuta Euroopa maanteed ohutumaks ning ühtlasi lõpetada kohalike juhtide diskrimineerimine.

See ettepanek direktiivi vastuvõtmiseks täiendab nõukogu raamotsusega loodud seadusandlust rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. See 2005. aasta veebruaris vastu võetud raamotsus aitab tagada, et üksikisikud ja ettevõtted ei hoiaks enam trahvide maksmisest kõrvale. See aitab kohtu- või haldusasutusel suunata rahatrahv otse edasi teise liikmesriigi asutusele, nii et seda tunnustatakse ja see nõutakse sisse täiendavate formaalsusteta.

Lõpetuseks tuleb märkida, et 11. ja 12. septembril korraldab eesistujariik Prantsusmaa Pariisis seminari liiklusohutuse parandamise koordineerimise kohta, keskendudes järelevalve ja trahvide küsimusele. Samuti võõrustab ta 13. oktoobril Pariisis konverentsi „Liiklusohutus meie linnades”, mille korraldab komisjon Euroopa liiklusohutuspäeva raames.

Kas nõukogu on käsitlenud uut, aga väga tõsist muret ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse kohta? Kas nõukogu tunnistab, et üks vähese toiduainetega kindlustatuse probleemi põhjus on aastatepikkune tegevusetus põllumajanduse ja toiduainetootmise alase teadus- ja arendustöö rahastamisel? Milliseid samme peab nõukogu vajalikuks selle kriisi lahendamiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Seoses sammudega, mis on vajalikud pikaajaliseks poliitiliseks lahenduseks ülemaailmsele toiduainekriisile, palub nõukogu austatud parlamendiliikmel lugeda vastust suulisele küsimusele H-0358/08, mille esitas Dimitrios Papadimoulis.

Lisaks, nagu austatud parlamendiliige kindlasti teab, käsitles Euroopa Ülemkogu oma viimasel istungil 20. juunil toidu- ja naftahindade tõusu poliitilisi tagajärgi. Viitan siin eesistujariigi selleteemalistele järeldustele.

Põllumajanduse valdkonnas on liit juba tegutsenud, et vähendada survet toidu hindadele sekkumisvarude müügi, eksporditoetuste vähendamise, maa tootmisest kõrvaldamise nõude tühistamisega 2008. aastaks, piimakvootide suurendamise ja teraviljade suhtes kehtivate impordimaksude kohaldamise peatamisega, parandades seeläbi pakkumist ja aidates stabiliseerida põllumajandusturge.

Samuti rõhutab nõukogu, et ELis ja kogu maailmas on vaja töötada põllumajandustootmisega seotud uuenduste, teadus- ja arendustöö kallal. Need tegevused muutuvad eriti oluliseks kliimamuutuste tõttu, mis nõuavad põllumajandussektorilt kohandumiseks märkimisväärseid jõupingutusi. Põllumajandusministrid vaatlesid seda küsimust mitteametlikult 19. mail 2008. aastal koos volinike Janez Potočniki ja Mariann Fischer Boeliga, et määratleda prioriteete tulevaseks teadus- ja arendustegevuseks.

Lõpetuseks on austatud parlamendiliige kindlasti teadlik, et 3. juulil korraldas eesistujariik Prantsusmaa koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga konverentsi teemal „Kes hakkab maailma toitma?”. Selle konverentsi eesmärk oli arutleda täna põllumajanduse ees seisvate väljakutsete üle, samuti põllumajanduse tuleviku üle arengumaades.

Vahemere Liidu projekt on tervitatav areng ELi ja Vahemere-äärsete riikide suhetes. Millised on nõukogu kavad sellel ettevalmistaval etapil tagamaks, et see liit tugevdaks ja edendaks Barcelona protsessi? Kas on selge, et seda liitu ei moodustata Barcelona protsessiga konkureerivalt? Kas on arutletud selle üle, millist rolli täidaks Euroopa Parlament Vahemere Liidus?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

13. ja 14. märtsi 2008. aasta istungil palus Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Komisjon esitaks vajalikud ettepanekud teatise „Barcelona protsess: Vahemere Liit” modaalsuste määratlemiseks. Seega on tagatud side Barcelona õigustiku ning Euroopa-Vahemere partnerluse järgmise etapi vahel. On ütlematagi selge, et nad ei ole mingil juhul konkureerivad struktuurid.

Protsessi partnerid arutavad praegu 13. juulil toimuvat Pariisi tippkohtumist silmas pidades avalduse teksti. Kava kohaselt tervitab see avaldus selgelt Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee praegust ja jätkuvat olulist rolli selles partnerluses. Selles suhtes on 5 juunil 2008. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon väga positiivne.

Milliseid meetmeid kavatseb uus eesistujariik rakendada tagamaks Euroopa Pereliidu võimalikult laialdast edendamist ja rakendamist, et rahuldada vähekaitstud peretüüpide (suurpered, üksikvanemaga pered jne) erivajadusi, tagada neile töö leidmine ja sissetuleku kindlustamine ning aidata neil saavutada parem töö- ja pereelu tasakaal ELi liikmesriikides? Kas nõukogu ütleks ka seda, kas ta kavatseb peresõbralike poliitikate koostamisel teha ettepaneku lastekaupade käibemaksumäära alandamiseks, eriti juhtudel, kus sarnased tooted on juba erandiga hõlmatud?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Austatud parlamendiliige tõstatas olulise perepoliitika küsimuse ning toob õigustatult välja, et me peame toetama kõige vähem kaitstud peresid. Ka nõukogu on otsustanud rakendada selles valdkonnas tugevaid meetmeid.

2007. aasta mais vastu võetud järeldustes toetas nõukogu Euroopa Pereliidu loomist ning kutsus liikmesriike üles „kasutama intensiivselt võimalusi, mida pakub Pereliit arvamuste ja kogemuste vahetamiseks”⁽¹⁾.

Nagu austatud parlamendiliige hästi teab, uurib nõukogu regulaarselt tööhõivepoliitikaga seotud küsimusi Lissaboni strateegia kontekstis. Käesoleva aasta veebruaris võttis EPSCO nõukogu vastu hulga võtmesõnumeid, mille ta saatis kevadisele Euroopa Ülemkogule⁽²⁾ ja milles kutsus üles looma rohkem ja paremaid töökohti ning märkis, et oluline on omada inklusiivseid tööturge ning arvestada soolise võrdõiguslikkuse mõõtmega. Euroopa Ülemkogu võttis need võtmesõnumid vastu 2008. aasta märtsis.

Seoses pere- ja tööelu tasakaaluga tuleb meenutada, et 2000. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise kohta pere- ja tööelus⁽³⁾. See küsimus kuulub jätkuvalt nõukogu prioriteetide hulka ning hiljuti võttis nõukogu vastu järeldused pealkirjaga „Naiste ja meeste tasakaalustatud roll töökohtade, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse huvides”, milles kutsub liikmesriike üles „edendama tõhusaid poliitikaid töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, mis ei sunniks naisi ja mehi valima pere ja töö vahel või tähtsustama ühte teise arvel”⁽⁴⁾.

Seoses nõukogu edasise tööga selles valdkonnas on mul hea meel teatada, et eesistujariik Prantsusmaa esitab oma kava Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile 15. juulil 2008. Samuti esitas eesistujariik Prantsusmaa oma kava 25. juunil 2008. aastal tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile.

Lõpuks on mul hea meel märkida, et nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud perede, eriti suurperede ja üksikvanemate küsimuse muutmises üheks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) prioriteediks, see kuulutatakse varsti välja mõlema institutsiooni ühise otsusega. Tahaksin tänada austatud parlamendiliiget, kes oli selles küsimuses raportööriks, konstruktiivse koostöö eest läbirääkimiste ajal.

Mis puudutab käibemaksumäärasid, siis austatud parlamendiliige teab, et nõukogu tegutseb komisjoni ettepanekute põhjal; seni ei ole komisjon esitanud mingeid sedalaadi ettepanekuid, millele austatud parlamendiliige viitas.

Arutelu käibemaksumäärade üle peaks toimuma varsti, kuid nõukogul oleks ennatlik otsustada ette eelseisvate arutelude tulemusi.

Amsterdami lepingus nimetatakse Strasbourgi eraldi kui Euroopa Parlamendi ainsat asukohta – mitte kui selle teist asukohta, nagu sageli arvatakse. Seega on see Euroopa Parlamendi asukoht ja sümboliseerib demokraatlikku detsentraliseeritud poliitilis-kultuurilist käsitlust Euroopast, mis on kodanikelähedane ja mida iseloomustab rahvastevaheline mõistmine. Milline on nõukogu seisukoht eespool nimetatud lepingus esitatud määratluse kohta ning milliseid meetmeid kavandatakse Strasbourgi positsiooni kindlustamiseks organisatsioonilises, poliitilises ja õiguslikus kontekstis? Kas nõukogu jagab minu arvamust, et parlamendi töö parem koondamine linna, näiteks osaistungjärkude nädalate (mille kestus muutuks tagasi viiele päevale) abil ja Brüsselis toimuvate kulukate miniistungite arvu vähendamise abil, aitaks säästa suuri rahasummasid ning saavutada paremat tõhusust ja nähtavust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Tulenevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 289 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklist 189 „ühenduse institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel”. Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduste asutamislepingutele lisatud kaheksanda protokolli, mis käsitleb institutsioonide asukohta, ainsa artikli lõikele a „Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täisistungjärku, sealhulgas eelarveistungjärk. Lisatäisistungjärgud peetakse Brüsselis. Euroopa Parlamendi komiteed käivad koos Brüsselis. Euroopa Parlamendi peasekretariaat ja selle talitused jäävad Luxembourgi.”

Nõukogu pädevuses ei ole avaldada arvamust teiste institutsioonide sisemise korralduse kohta.

2006. aastal kutsus komisjon nõukogu üles vaatama läbi määruse (EÜ) nr 2012/2002⁽¹⁾ Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Sellest ajast möödunud kahe aasta jooksul on nõukogus toimunud intensiivsed arutelud sellistes küsimustes nagu fondi reguleerimisala. Tulevikus peaks olema võimalik eraldada solidaarsusfondist abi ka õnnetuste, näiteks eriti tööstusõnnetuste ja terrorirünnakute korral. Kas nõukogu on jõudnud selles küsimuses kokkuleppele ja kui on, siis milliseid muudatusi võib oodata solidaarsusfondi määrusele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Kontrollikoda on koostanud eriaruande (nr 3/2008) Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamise kohta.

Aruandes järeldas kontrollikoda muuhulgas, et

komisjonipoolne juhtimine on osutunud tõhusaks;

ei olnud ühtegi juhtumit, mis näitaks fondi paindlikkuse puudumist abitaotluste käsitlemisel;

kõik küsitlusele vastanud taotlejad olid fondiga rahul ning seega on fond saavutanud oma põhieesmärgi, mis tähendab solidaarsuse näitamist katastroofiolukorras olevate liikmesriikidega.

Nõukogul on kavas võtta vastu järeldused selle eriaruande kohta, milles nõukogu märgib, et ei pea praegusel etapil vajalikuks määruse (EÜ) nr 2012/2002 muutmist.

Võrreldes varasematega, läheneb Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) viimane soovitus balti tursa kohta 2009. aastaks selle püügipiirkonna varude hindamisele sootuks teisiti. Esmakordselt tunnistab ICES selgelt, et võrdluspunkte kasutanud prognoosimeetod põhines kahtlastel (võib-olla ka valedel) andmetel. Uue hinnangu kohaselt on tursapüügi võimalused palju suuremad kui viimastel aastatel.

Kuidas peaksime siis tõlgendama kõige uuema, 2. aprilli ettepaneku nõukogu määruse vastuvõtmiseks [2008/0063(CNS)] põhjenduses 6 sisalduvat sätet, mis ütleb, et „tuleb kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud püügikoormust on võimalik järjekindlalt kehtestada ka puudulike andmete korral”? Selle tulemuseks võib olla balti tursa püügikvootide edasine vähendamine Poola kalurite jaoks.

Nõukogul võib olla õilis eesmärk tagada iga hinna eest tursavarude taastumine, kuid kas ICESi uusimate järelduste valguses on Poola kaluritele kehtestatud ebaõiglased piirangud põhjendatud?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu tahab märkida, et komisjoni ülesanne on esitada ettepanek tursapüügi võimaluste kohta Läänemeres 2009. aastal Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovituste valguses ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) teaduslike arvamuste põhjal. Seejärel käsitleb seda ettepanekut nõukogu.

Ettepanekus nõukogu määruse vastuvõtmiseks, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 423/2004⁽¹⁾ seoses tursavarude taastamisega Kattegatis, Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche'i idaosas, samuti Šotimaast läänes, Iiri meres ja Keldi meres, sisalduv põhjendus 6 sätestab lubatud kogupüügi järjekindla kehtestamise ka puudulike andmete korral. See põhjendus on seotud artikliga 6a, mis kehtestab korra lubatud kogupüügi kehtestamiseks puudulike andmete korral, ning artikliga 7, milles kehtestatud hindamisklausel lubab teha muudatusi uue teabe ja teaduslike arvamuste põhjal.

Nõukogu tahab samuti juhtida tähelepanu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007⁽²⁾, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude mitmeaastane kava, ei sisalda mingeid samaväärseid artikleid.

Lõpuks tahab nõukogu austatud liikmele meenutada, et viimse abinõuna on õigusaktide tõlgendamine Euroopa Kohtu ülesanne.

Endine USA president Jimmy Carter kritiseeris hiljuti Lähis-Ida kvarteti jätkuvat embargot Gaza suhtes. Kas nõukogu arvates võib jätkuv embargo aidata kaasa Palestiina sisemiste raskuste rahumeelsele lahendamisele? Kas nõukogu peaks Hamasi osalusel ühtsusvalitsuse moodustamist vastuvõetavaks sammuks lahenduse suunas?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

EL on mitmel korral väljendanud oma tõsist muret humanitaarolukorra jätkuva halvenemise pärast Gazas. Kõrgeimal tasandil kohtunud kvartett kutsus oma 2. mai ja hiljem 24. juuni avalduses üles jätkuvale häda- ja humanitaarabi ning Gazale esmavajalike teenuste takistamatule osutamisele. Samuti õhutas see Iisraeli, Palestiina omavalitsust ja Egiptust koostööd tegema, et koostada Gaza suhtes uus lähenemine, mis tagaks kõigile gazalastele julgeoleku, lõpetaks kõik terrorismiaktid ning võimaldaks Gaza piiripunktide kontrollitud ja püsivat ületamist humanitaareesmärkidel ja kaupade veoks. Egiptuse vahendatud ja 19. juunil jõustunud relvarahu on positiivne samm selles suunas. ELi eesistujariik tervitas seda relvarahu oma 18. juuni 2008. aasta avalduses. On oluline, et kõik pooled sellest kinni peaksid.

Mis puudutab seda, kas nõukogu peab „Hamasi osalusel ühtsusvalitsuse moodustamist vastuvõetavaks sammuks lahenduse suunas”, siis ütles nõukogu 2007. aasta 23. ja 24. aprilli järeldustes, et on valmis tegema koostööd Palestiina valitsusega, mille poliitikad ja teod kajastavad kvarteti põhimõtteid. 2007. aastal algatas EL koostöö rahvusliku ühtsuse valitsusega, kes oli neid põhimõtteid tunnistanud. EL on teadmiseks võtnud president Mahmoud Abbasi möödunud kuul algatatud ülepalestiinalise lepitusalgatuse. Me toetame igat sammu, mis võib tugevdada Palestiina presidendi jõupingutusi rahu saavutamiseks. Eesmärk on endiselt Jordani läänekaldal ja Gazas iseseisva, demokraatliku ja elujõulise Palestiina riigi loomine, mis ühendaks kõiki palestiinlasi, kes elaksid rahus ja julgeolekus külg külje kõrval Iisraeli ja tema naabritega.

On esitatud teooria, et on oluline võtta alates kuue aasta vanustelt (või noorematelt) lastelt sõrmejälgi, kuna see on kasulik võitluses lastega kaubitsemise vastu. Sama põhjendusega toetatakse ettepanekut, et alla 12 aasta vanustel lastel peaks olema eraldi pass.

Samas on nende väidete kinnituseks vähe objektiivseid andmeid. Kas nõukogu on teadlik uuringutest, mis kinnitaks seost varajase sõrmejälgede võtmise ning lastega kaubitsemise ohu vähenemise vahel?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole hetkel teadlik uuringutest, mis kinnitaks seost varajase sõrmejälgede võtmise ning lastega kaubitsemise ohu vähenemise vahel.

Strasbourgi osaistungjärgul aprillis võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis pooldas Hiinaga Aafrika küsimuses peetavat dialoogi. Raportis toob Euroopa Parlament välja, et Hiina on süüdi korruptsioonis ja rikub keskkonnastandardeid. Seetõttu kutsub ta ELi üles astuma Hiinaga kõnelustesse, et visandada selle mandri jaoks koos Aafrika endaga jätkusuutlik tulevik. Lisaks Hiina suurenevale kohalolule Aafrikas on mandrist huvitatud ka sellised riigid nagu India ja Brasiilia. Praegu suurendab Brasiilia Aafrikale antavat põllumajandusabi, keskendudes biokütustele. Samas tekitab toiduhindade kasv mitmeid küsimusi seoses arenguriikide maa kasutamisega bioenergia tootmiseks.

Kas nõukogu kavatseb järgmisel tippkohtumisel astuda samme sellise dialoogi algatamiseks? Millise kuju see dialoog võtab? Kas nõukogu arvates on sarnaselt soovitav dialoog teiste uute huvitatud riikidega?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on Euroopa Parlamendi raporti Hiina poliitika ja selle mõjude kohta Aafrikale teadmiseks võtnud. Raportis käsitletavate küsimuste hulgas tuuakse välja ka ELi kui maailmas olulise jõu ees seisvad ülesanded. Viimasel tippkohtumisel juunis arutati mõningaid ülemaailmset huvi pakkuvaid küsimusi, mida austatud parlamendiliige mainis, ning neid on nimetatud eesistujariigi järeldustes.

Viimastel aastatel on nii EL kui Hiina oma poliitilist, majanduslikku ja arengupartnerlust Aafrikaga üle vaadanud ja tugevdanud. Nii on EL 2007. aasta Lissaboni tippkohtumisel vastu võtnud ELi-Aafrika ühisstrateegia. Hiina ja Aafrika allkirjastasid ühisdeklaratsiooni 2006. aastal Pekingis toimunud Hiina-Aafrika koostööfoorumil.

Alates 2005. aastast on Aafrika teema olnud ELi ja Hiina kahepoolse dialoogi raames toimunud kohtumiste päevakorras. Samuti on nõukogu möödunud aastal Pekingis toimunud troika ametliku avakohtumise kaudu alustanud regulaarset dialoogi Hiina tippametnikega, keskendudes selles ainult vastastikust huvi pakkuvatele küsimustele Aafrikas.

Selles kontekstis on komisjon oma tegevusi veelgi intensiivistanud ning on teatanud, et kavatseb käesoleva aasta oktoobris vastu võtta teatise Hiina ja Aafrika kohta, milles seatakse eesmärgiks võimalik kolmepoolne koostöö Aafrika, Hiina ja ELi vahel. Samuti tehakse ettepanek, et kui täiendavad konsultatsioonid seda võimaldavad ning Hiina ja Aafrika nõusse jäävad, alustataks koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu loodusressursside säästev areng, infrastruktuurid, rahu ja julgeolek. Hiina on öelnud, et ei ole sellisele kolmepoolsele koostööle vastu tingimusel, et Aafrika on selle lähenemisega nõus.

Mis puudutab teisi uusi huvilisi, nagu Brasiilia ja India, siis leiab nõukogu, et suuri ülemaailmseid probleeme saab lahendada ainult mitmepoolses kontekstis, mis põhineb tugeval ÜRO-l. Me peame tagama, et Aafrika vastu huvi tundvad kolmandad riigid toetaksid samuti tõhusa mitmepoolsuse põhimõtet, mis on parim moodus rahvusvahelisel tasandil rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja väljakutsetele vastu astumiseks, riskide vastu kindlustamiseks ning meile täna tuttava üksteisest sõltuva maailma pakutavate võimaluste ärakasutamiseks. Mõned esimesed sammud on tehtud India suunas, kus Aafrika olukorra üldine areng on juba üks mureküsimusi. Käimas on kõnelused Brasiiliaga, et võtta vastu tegevuskava, mille üks peatükk peaks olema pühendatud Aafrikale.

Alžeerias mõisteti 3. juunil 2008 tingimisi vanglakaristused neljale kristlusse pöördunud inimesele „mitte-islami usu ebaseadusliku praktiseerimise” eest. Täpsemalt karistati neid sel moel seetõttu, et nad ei praktiseerinud oma usku 28. veebruaril 2006. aastal vastu võetud seaduse kohaselt. See seadus sätestab, et usu praktiseerimise koht peab olema saanud usuasjade ministri heakskiidu. Süüdimõistetud isikud olid rajanud oma korterisse palvenurga („Quatre chrétiens condamnés en Algérie”, Le Figaro.fr, 3. juuni 2008; Ryma Achoura, "De la prison avec sursis pour des chrétiens d'Algérie", Libération.fr, 4. juuni 2008).

22. aprillil 2002 ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria vahel sõlmitud assotsiatsioonilepingu⁽¹⁾ artikkel 2 sätestab, et demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamine on lepingu oluline element.

Kas nõukogu arvates tähendab neljale pöördunud kristlasele süüdistuse esitamine ja nende süüdimõistmine usuvabaduse rikkumist? Kui mitte, siis miks mitte? Kui jah, siis milliseid edasisi assotsiatsioonilepingust tulenevaid samme kavatseb nõukogu astuda?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Seoses usuvabadusega Alžeerias võtab nõukogu kahetsusega teadmiseks austatud parlamendiliikme mainitud sündmused, mis kuuluvad ühte ritta teiste hiljuti aset leidnud juhtumitega.

Nõukogu väljendas oma muret juba 10. märtsil 2008 toimunud viimasel ELi-Alžeeria assotsiatsiooninõukogu kohtumisel ning jätkab nende arengute hoolikat jälgimist. Seetõttu leiab nõukogu, et Alžeerias kõigi uskude praktiseerimist reguleerivad olemasolevad seadused peaksid jääma kooskõlla standarditega, millega Alžeeria on rahvusvahelise õiguse kohaselt nõustunud, eriti selles osas, mis puudutab võitlust igasuguse diskrimineerimise vastu ja sallivuse edendamist kultuuri, usutalituste, vähemuste ja põhiõiguste osas.

Nõukogu jätkab Alžeeria valitsusele sellekohaste üleskutsete tegemist, eriti assotsiatsioonilepinguga loodud poliitilise dialoogi kontekstis.

Üks liikmesriik esitas SIS töörühmale ettepaneku (töödokument 8204/08) koostada Schengeni infosüsteemis nimekiri vägivaldsetest seaduserikkujatest, kes osalevad rahvusvahelistel meeleavaldustel. Lisaks sisulisele ebamäärasusele on see ettepanek vastuolus ka ühenduse õiguses sisalduvate inimõiguste ja vabaduste tagatistega.

Kõnealuse riigi delegatsioon teeb ettepaneku, et SIS registreeriks nende isikute nimed, kelle puhul teatud sündmuste alusel usutakse, et nad panevad tulevikus toime raskeid vägivalda või vägivallaga ähvardamist sisaldavaid kuritegusid. Arvatavasti võiks selle negatiivse tulevikuprognoosi aluseks olla asjaolu, kas isikut on kahtlustatud, süüdistatud või süüdi mõistetud mõne raske kuriteo toimepanekus.

Mida arvab nõukogu eespool nimetatud ettepanekust? Kas eesistujariik Prantsusmaa kavatseb selle inimõiguste ja vabaduste kaitse organisatsioonide poolt õigustatult kritiseeritud algatusega edasi minna?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

13. juuli 2001. aasta järeldustes⁽¹⁾ tunnistas nõukogu vajadust kasutada kõiki õiguslikke ja tehnilisi võimalusi, et kiirendada ja edendada riiklikel toimikutel põhinevat struktuursemat teabevahetust vägivaldsete korrarikkujate kohta. 5. ja 6. juuni 2003. aasta järeldustes SISi teise põlvkonna kohta⁽²⁾ märkis nõukogu, et eksisteerib teatav huvi vägivaldsete korrarikkujate kandmiseks SIS II andmebaasi, kuid selle teostatavust, kasulikkust ja praktilist elluviimist on vaja täiendavalt uurida, ning kutsus vastavaid töörühmi üles seda arutama. Otsusesse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist⁽³⁾, nõukogu seda ettepanekut ei kaasanud.

Arutelud vastavates töörühmades on veel pooleli, eriti mis puudutab mõiste „vägivaldne korrarikkuja” määratlemist. Oma aruteludes arvestab nõukogu mõistagi ühenduse õigusega kodanikele antud tagatisi inimõiguste ja põhivabaduste osas.

Briti apellatsioonikohus lükkas 7. mail 2008. aastal tagasi Suurbritannia valitsuse apellatsiooni ning tegi siseministrile ülesandeks eemaldada Iraani vastupanuliikumine People's Mojahedin Organisation of Iran (PMOI) keelatud organisatsioonide loetelust.

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus tühistas 2006. aasta detsembris otsuse, millega PMOI lisati Euroopa musta nimekirja. Samas lisas EL organisatsiooni oma musta nimekirja uuendatud versiooni 2007. aasta juunis, selgitades, et see põhineb ELis asuva „pädeva asutuse otsusel”, kelleks oli Briti siseminister. Nüüd on Suurbritannia siseministri otsuse kuulutatud õigusvastaseks kõige kõrgem õigusorgan ning seda ei saa enam edasi kaevata.

Kas EL kavatseb paluda eelolevatel nõukogu kohtumistel õiguskorra austamist ning kinnitab PMOI kustutamise ELi peetavast terroristlike organisatsioonide loetelust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on 7. mail langetatud Suurbritannia apellatsioonikohtu otsuse People’s Mojahedin Organisation of Iran (PMOI) asjas teadmiseks võtnud.

Nagu on öeldud nõukogu töömeetodites, millega viiakse ellu ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta, võetakse nimekirjade koostamise aluste hindamisel täiel määral arvesse kõiki varasemate nimekirjadega seotud uusi asjaolusid.

Sellega seoses kaalub nõukogu praegu Suurbritannias langetatud kohtuotsuse tähendust ja mõju eesmärgiga teha ELi tasandil otsus võimalikult kiiresti.

Mis puudutab Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 2006. aasta detsembri otsust, millele austatud parlamendiliige viitab, siis tuleb märkida, et see puudutab protseduurilisi küsimusi seoses otsusega arvata PMOI terroriaktides osalenud isikute ja üksuste nimekirja, mitte selle otsuse sisu. Pärast esimese astme kohtu otsust viis nõukogu 2007. aasta esimese kuue kuu jooksul läbi põhjaliku revisjoni ning konsolideeris protseduure, mille alusel toimub isikute, rühmituste ja üksuste lisamine nimetatud loendisse ja sealt kustutamine vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2580/2001⁽¹⁾. Pärast seda revisjoni kehtestati selge ja läbipaistev protseduur. Konkreetsemalt esitatakse nüüd iga isiku kohta, kelle varad kuuluvad külmutamisele, vastav põhjendus.

Nimekirja kantud isikud, rühmitused ja üksused võivad

– paluda nõukogul enda nimekirja kandmine tõendite alusel ümber vaadata;

– vaidlustada pädeva riikliku asutuse otsuse vastavalt riigis kehtivale korrale;

– vaidlustada nõukogu otsuse esimese astme kohtus vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 230 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui nende suhtes kohaldatakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2580/2001 tulevaid piiravaid meetmeid;

– paluda humanitaarsetel põhjustel endi suhtes erandi tegemist oma põhivajaduste rahuldamiseks, kui nende suhtes kohaldatakse nõukogu määrusest (EÜ) nr 2580/2001 tulenevaid piiravaid meetmeid.

2003. aasta septembris Euroopa Liidu poolt terroristlikuks organisatsiooniks tunnistatud Hamas on käivitanud Hezabollah' telekanali Al-Manar eeskujul telekanali Al-Aqsa. Nagu ajakirjanduses sageli teatatakse, kasutatakse Al-Aqsa televisioonis disneylikke tegelasi, et innustada lapsi saama enesetapu-pommipanijateks.

Kas nõukogu on teadlik, et Al-Aqsa saateid edastab satelliidilt Atlantic Bird 4 Euroopa satelliidioperaator Eutelsat, mis liisib seda satelliiti Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat? Milliseid samme on nõukogu astunud, et takistada Eutelsatil Al-Aqsa saadete edastamist? Kas nõukogu on edastanud selle küsimuse Prantsusmaa organile Conseil Supérieur de l’Audiovisuel (CSA)?

Vastuseks küsimusele E 1666/08 märkis komisjon, et „jagab … muret ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all edastatavate vihkamisele üles kutsuvate saadete pärast”. Hamasi telejaam Al-Aqsa kasutab Prantsusmaa firma Eutelsat satelliidi Atlantic Bird 4, mida Eutelsat liisib Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat, näol Euroopa satelliidiressursse selleks, et õhutada vägivalda ja vihkamist ning õigustada terrorismi Euroopas ja kaugemal. Sarnaselt Hezbollah' telejaamaga Al-Manar riietuvad lapsed Al-Aqsa saadetes enesetapu-pommipanijateks ning neid esitletakse kui kangelasi. Ühes lõigus propageerib populaarne tegelane jänes Assud märtrisurma ja enesetapu-pommipanemist ideaalse eesmärgina igale saatesse helistavale lapsele. Teises lõigus ütleb multifilmitegelane, et ta hammustab taanlasi ja paneb nad nahka, sest üks Taani ajaleht avaldas poliitilisi koomikseid, mis neile ei meeldinud. Saate käigus saab jänes Assud telefonikõne kelleltki, kes ütleb, et neil õnnestub kunagi selle koomiksi autor tappa, mõrvata, millega Assud täielikult nõus on.

Mida kavatseb nõukogu teha, et takistada Al-Aqsa saadete edastamist Euroopa satelliidiressursside kaudu? Arvestades Al-Aqsa sarnasusi kanaliga Al-Manar ning seal õhutatavat vägivalda ja terrorismi, kas pole siin tegemist piirideta televisiooni muudetud direktiivi (direktiiv 2007/65/EÜ⁽¹⁾) artikli 3b („Vihkamisele õhutamine”) rikkumisega, nagu oli kanali Al-Manar puhul?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Rassilist või usulist viha õhutavate telesaadete edastamine on ühitamatu meie demokraatiate aluseks olevate väärtustega ning on täiesti lubamatu.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (direktiiv 89/552/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 2007/65/EÜ) artikli 2 lõigetes 4 ja 6 on öeldud, et kolmandates riikides asutatud teenusepakkujad võivad teatud juhtudel kuuluda liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

Liikmesriigid, kellele see direktiiv on mõeldud, peavad seda kohaldama komisjoni järelevalve all. Nimetatud direktiivi kohaselt on asjaomaste riiklike asutuste ülesanne hoolikalt kaaluda austatud parlamendiliikmete tõstatatud küsimust.

Lisaks mõistab Euroopa Liit hukka igasuguse avaliku provokatsiooni terroristliku õigusrikkumise toimepanekuks, nagu näitab hiljuti tehtud muudatus nõukogu raamotsuses terrorismivastase võitluse kohta (2002/475/JSK), millele lisati kolm uut õigusrikkumist: avalik üleskutse panna toime terroriakt, värbamine terroristlikel eesmärkidel ning väljaõpe terroristlikel eesmärkidel. Samuti on ette näha, et kõik liikmesriigid ratifitseerivad Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsiooni (2006), mis kohustab osalisriike kriminaliseerima avalikke üleskutseid panna toime terroriakt.

E-uudiskirja „Hands off Cain” (nr 105, 4. juuni 2008) teatel on Iraani režiim kohe hukkamas (või on võib-olla juba hukanud) Briti passi omava Euroopa kodaniku Foroud Fouladvandi, Saksa passi omava Euroopa kodaniku Alexander Valizadehi ning Ameerika Ühendriikide kodaniku Nazem Schmidtti.

Dr Foroud Fouladvand on teadlane ja koraaniuurija, kes on avalikult hukka mõistnud Iraani režiimi ja selle türanliku valitsuse.

Kas nõukogu on teadlik nendest kohtuotsustest ja kavandatud hukkamistest? Kas ta võib öelda, milliseid meetmeid ta on rakendanud nende Euroopa kodanike kaitsmiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on teadlik, et need kolm inimest jäid kadunuks Türgis Hakkari provintsi ringkonnas Yüksekovas, Iraani piiri lähedal. Teheranis koguvad ELi liikmesriikide saatkonnad praegu täiendavat teavet ning jälgivad seda juhtumit hoolikalt, kuid neil ei ole võimalik kinnitada, kas Iraani ametivõimud on nimetatud isikud kinni pidanud.

Nõukogu on kehtestanud mitmete Zimbabwe ametnike ja poliitikute, nende hulgas president Robert Mugabe suhtes ELi reisikeelu. Sellegi poolest on president Mugabel minevikus olnud võimalik seda keeldu eirates Itaaliasse sõita ning kasutada Itaalia valitsuse ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vahelise peakorterilepinguga antud õigust osaleda Roomas toimunud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kohtumisel.

Üldiselt: milliseid jõupingutusi kavatseb nõukogu teha, et muuta reisikeeldu kõige hiljutisemate sündmuste valguses rangemaks? Milliseid jõupingutusi saab nõukogu teha konkreetselt Mugabe ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni puhul, et panna Itaalia valitsust oma kokkulepet Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga uuesti läbi arutama, nii et ELi reisikeeldu oleks võimalik täies ulatuses kohaldada ning Mugabe ei saaks seda õiguslikku lünka ära kasutada? Mida arvab nõukogu sellise keelu tõhususest, kui seda on võimalik niivõrd kergesti rikkuda?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole arutanud küsimust reisikeelu rangemaks muutmisest kõige hiljutisemate sündmuste valguses, kuid eesistujariigi järeldustes Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni istungist kordas Euroopa Ülemkogu oma valmisolekut rakendada täiendavaid meetmeid vägivalla eest vastutavate isikute vastu.

Reisikeelu rakendamine kuulub iga liikmesriigi ülesannete hulka vastavalt tema riiklikele seadustele. Itaalia ei ole ainus riik, kes on sõlminud peakorterilepinguid, mis on mitmel puhul võimaldanud Zimbabwe juhtidel erinevatesse ELi liikmesriikidesse siseneda.

Alates 2002. aastast on nõukogu igal aastal uuendanud Zimbabwe valitsuse liikmete suhtes kehtestatud reisikeeldu.

Kiirelt tõusvad hinnad (inflatsioon), nafta- ja nisuhindade jätkuv kiire kasv ning suutmatus rakendada piisavaid meetmeid Euroopa kodanike, liikmesriikide majanduste või ELi enda abistamiseks on väga muret tekitavad arengud. Millised on ELi poliitikasuunised kasvavate nafta- ja nisuhindade ning üldiselt kasvava elukalliduse probleemi lahendamiseks koos liikmesriikidega? Kas on olemas kavasid konkreetsete meetmete rakendamiseks? Kui jah, millised need täpselt on ja milles täpselt need seisnevad?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Selles küsimuses tõstatatud olulisi teemasid on nõukogus mitmel korral arutatud, konkreetselt on seda tehtud komisjoni teatiste „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga”⁽¹⁾ ja „Silmitsi kõrgemate naftahindadega”⁽²⁾ alusel.

19. ja 20. juunil 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul arutati seda teemat majandus- ja rahandusministrite nõukogu raporti „Viimase aja arengud toiduainete hindade osas – peamised tõukejõud ja poliitiline reageerimine”⁽³⁾ alusel. Seega määratlevad eesistujariigi järeldused mitmed konkreetsed meetmed, millest enamik tuleb ellu viia enne 2008. aasta detsembrit.

Oma järeldustes nimetab eesistujariik ka juba Euroopa Liidu rakendatud meetmeid, eriti põllumajandussektoris, et vähendada survet toidu hindadele sekkumisvarude müügi, eksporditoetuste vähendamise, maa tootmisest kõrvalejätmise nõude tühistamisega 2008. aastaks, piimakvootide suurendamise ja teraviljade suhtes kehtivate impordimaksude kohaldamise peatamisega, parandades seeläbi pakkumist ja aidates stabiliseerida põllumajandusturge. Lisaks on ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid aidanud kaasa Euroopa põllumajandussektori tõhusamaks muutumisele. Nõukogu uurib teisi meetmeid nende probleemide lahendamiseks ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli kontekstis.

Eelseisvate meetmete osas on Euroopa Ülemkogu rõhutanud vajadust tagada biokütuse poliitikate jätkusuutlikkus, kehtestades esimese põlvkonna biokütuste tootmisele jätkusuutlikkuse tingimused, soodustades kõrvalsaadustest toodetavate teise põlvkonna biokütuste väljatöötamist ning hinnates koheselt selle võimalikku mõju toiduks kasutatavatele põllumajandussaadustele ning astudes vajadusel samme võimalike probleemide lahendamiseks.

Samuti on Euroopa Ülemkogu väljendanud oma otsusekindlust Doha vooru kõikehõlmavaks, ambitsioonikaks ja tasakaalustatud lõpuleviimiseks ning kolmandate riikide veenmiseks, et nad ei kehtestaks toiduainetele ekspordipiiranguid ja ekspordikeelde. Euroopa Liit tõstatab selle küsimuse WTOs ja teistel pädevatel rahvusvahelistel foorumitel.

Euroopa Ülemkogu on tervitanud komisjoni algatust jaekaubanduse sektoris kehtivate piiravate eeskirjade küsimuse läbivaatamiseks ning komisjoni soovi jälgida hoolikalt tarbekaupadega seotud finantsturgudel toimuvaid arenguid, sealhulgas spekulatiivset kauplemist, ning nende mõju hindade liikumisele ja poliitikakujundusele. Ülemkogu on palunud komisjonil selle teema kohta ülevaade anda enne 2008. aasta detsembris toimuvat Euroopa Ülemkogu ning kaaluda sobivate poliitiliste reageerimisvõimaluste väljapakkumist, mille hulka kuuluks ka meetmed turu läbipaistvuse parandamiseks.

Nafta- ja gaasihindade osas on eesistujariigil koos komisjoniga palutud uurida järsu nafta- ja gaasihindade tõusu mõjude leevendamiseks mõeldud meetmete teostatavust ja mõju ning koostada vastav aruanne 2008. aasta oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu eel. Samuti on Euroopa Ülemkogu palunud liikmesriikidel, komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal toetada leibkondade ja tööstuse energiatõhususse, taastuvate energiaallikate kasutamisse ja fossiilsete kütuste keskkonnasõbralikumasse kasutusse tehtavate investeeringute toetamise meetmeid. Ülemkogu on kutsunud liikmesriike ja komisjoni üles kiirendama 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava rakendamist ning kaaluma selle võimalikku muutmist.

Samad järeldused õhutasid komisjoni jälgima lisaks toidu- ja naftahindadele arenguid ka teistel tarbekaupadega seotud turgudel ning ajendasid üldasjade ja välissuhete nõukogu hoolikalt jälgima nõukogu teistes asjaomastes koosseisudes tehtavat tööd seoses toidu- ja naftahindadega ning andma sellest Euroopa Ülemkogule aru 2008. aasta oktoobriks.

Colombias on ülemkohus kindlaks teinud, et 64 president Uribe valitsust toetavat parlamendisaadikut on seotud paramilitaarsete rühmitustega (surmasalkadega). President palus talle lähedastel parlamendisaadikutel takistada rahvuskongressil vastu võtmast kongressi reformimise seadust, et takistada poliitilistel parteidel paramilitaarsete jõududega seotud parlamendisaadikute väljavahetamist. Sellest järeldub loogiliselt, et valitsus toetub paramilitaarsete rühmitustega seotud poliitikutele ning presidendi tagasivalimine sõltub neist poliitikutest.

Kas nõukogu jätkab assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste pidamist valitsusega, mida toetavad paramilitaarsed jõud? Kui uus leping sisaldab inimõiguste klauslit, kas siis on mõistlik sõlmida selline leping valitsusega, mis rikub inimõigusi juba enne lepingu allkirjastamist?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on võtnud teadmiseks informatsiooni võimalikest seostest poliitikute ja Colombia paramilitaarsete rühmituste liikmete vahel ning jälgib hoolikalt selle olukorra arengut. Andide Ühendusega praegu läbi räägitav assotsiatsioonileping hakkab mõistagi sisaldama standardset klauslit inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete kohta. Sellisel juhul on sobiv märkida, et 2007. aasta lõpul vastu võetud järeldustes Colombia kohta

„väljendas […] nõukogu Euroopa Liidu täielikku solidaarsust Colombia rahvaga ning täielikku toetust Colombia valitsusele riigisisesele relvakonfliktile läbirääkimiste teel lahenduste otsimisel. Nõukogu rõhutas, millist tähtsust omistab EL õigluse ja rahu seaduse ning sellega seotud õigusliku raamistiku jätkuvale rakendamisele ning selle seaduse raames toimuva demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise arengule.

Nõukogu kinnitas ELi ja selle liikmesriikide valmisolekut Colombia valitsuse, institutsioonide, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide abistamiseks rahu, tõde, õiglust, heastamist ja lepitust edendavates tegevustes ning toetuse andmiseks demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise protsesse edasiviivates tegevustes.

Nõukogu tervitab Colombia valitsuse ja Colombia ametivõimude tehtud samme õigluse ja rahu seaduse läbipaistvaks ja tõhusaks rakendamiseks, riikliku lepitus- ja heastamiskomisjoni tööd ning konstitutsioonikohtu rolli. Samuti tervitab ta relvastatud isikute ja rühmituste sotsiaalse ja majandusliku integreerimise voliniku ametisse määramist ja tegevust.

Tunnustades küll saavutusi, märgib nõukogu ka seda, et õigluse ja rahu seaduse rakendamine ei ole kaugeltki lõpule jõudnud. Ta õhutab Colombia valitsust toetama ja rahastama õigluse ja rahu seaduse kõigi aspektide – kaasa arvatud peaprokuröri büroo juurde moodustatava õigluse ja rahu seaduse üksuse varustamine piisava personaliga – rakendamist viisil, mis seaks prioriteediks ohvrite õiguse tõele, õiglusele ja heastamisele.”

Samuti soosis nõukogu „Colombia valitsuse otsusekindlust parandada relvajõudude austust” inimõiguste suhtes ning tervitab selles osas tehtud edusamme. Samas märkis ta tõsise murega jätkuvat inimõiguste rikkumise probleemi, kaasa arvatud kohtuväliseid tapmisi mõnede julgeolekujõudude liikmete poolt.

Lõpuks ütles nõukogu, et on „mures uute paramilitaarsete ja teiste relvastatud kriminaalsete rühmituste tekke pärast. Ta võtab teadmiseks ametivõimude senised jõupingutused nende tekkivate rühmituste vastu võitlemiseks ning kutsub Colombia valitsust üles intensiivistama käimasolevaid jõupingutusi ja tugevdama meetmeid nende rühmituste vastu võitlemiseks.”

Ajakirjanduses on olnud mitmeid teateid, mille kohaselt ELi liikmesriigid kaaluvad tõsiselt Kuubavastaste sanktsioonide lõpetamist, kuigi Human Rights Watch ja teised inimõiguste organisatsioonid on esitanud selle suhtes põhimõttelisi vastuväiteid.

Kas Kuuba kodanikel on võimalus kasutada kõiki ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguse konventsiooni ja ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste konventsiooniga ette nähtud õigusi? Milliseid olulisi, reaalseid ja tõendatud edusamme on Kuuba nõukogu arvates pärast sanktsioonide esmakordset kehtestamist 2003. aastal teinud sõnavabaduse, ühinguvabaduse, liikumisvabaduse, ajakirjandusvabaduse ja kohtusüsteemi reformi valdkonnas?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

28. veebruaril 2008. aastal allkirjastas Kuuba kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning ELi eesistujariik tervitas seda oma avalduses 4. märtsil 2008.

Enne nende paktide ratifitseerimist ei ole Kuuba kodanikel võimalik neis ette nähtud õigusi kasutada. Samas märgib nõukogu, et nende allkirjastamisega on Kuuba juba avaldanud tahet austada neis paktides, inimõiguste ülddeklaratsioonis ja teistes Kuuba ratifitseeritud inimõiguste lepingutes loetletud kodaniku ja poliitilisi õigusi.

23. juuni 2008. aasta järeldustes Kuuba kohta kutsus nõukogu Kuuba ametivõime üles neid pakte ratifitseerima ja rakendama ning innustas taas Kuuba valitsust pühenduma tõeliselt inimõigustele, nagu ta on oma pühendumust üles näidanud neile kahele inimõigusi käsitlevale paktile all kirjutades.

Samades järeldustes märkis nõukogu Kuuba valitsuse seni ellu viidud muudatusi. Ta ütles, et toetab liberaliseerivaid muudatusi Kuubas ja innustab valitsust neid ellu viima.

Nõukogu kutsus Kuuba valitsust üles parandama praktikas inimõiguste olukorda, muuhulgas vabastades tingimusteta kõik poliitvangid, sealhulgas need, kes peeti kinni ja mõisteti süüdi 2003. aastal. See jääb ELi jaoks üheks peamiseks prioriteediks. Samuti kutsus nõukogu Kuuba valitsust üles hõlbustama rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide juurdepääsu Kuuba vanglatele.

Nõukogu kinnitas oma jätkuvat pühendumust 1996. aasta ühisele seisukohale, mis on endiselt täiesti asjakohane, ning kinnitas taas otsustavust jätkata kooskõlas ELi poliitikaga dialoogi Kuuba ametivõimude ning kodanikuühiskonna esindajate ja demokraatliku opositsiooniga, et edendada inimõiguste austamist ja tegelikku edasiminekut pluralistliku demokraatia suunas. Nõukogu rõhutas, et EL pakub jätkuvalt kõigile ühiskonna sektoritele praktilist toetust rahumeelsete muutuste elluviimiseks Kuubas. EL kordas samuti taas oma üleskutset Kuuba valitsusele tagada info- ja sõnavabadus, sealhulgas juurdepääs internetile, ning kutsus Kuuba valitsust üles tegema sellealast koostööd.

EL rõhutas taas Kuuba kodanike õigust otsustada iseseisvalt oma tuleviku üle ja on oma sõnul jätkuvalt valmis positiivselt kaasa aitama Kuuba ühiskonna kõigi sektorite arengule tulevikus, sealhulgas arengukoostöö vahendite abil.

Nõukogu lisas, et EL on valmis alustama Kuuba ametivõimudega laiaulatuslikku avatud dialoogi kõigis vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. Alates 2007. aasta juunist on ELi ja Kuuba vahel ministrite tasemel ning kahepoolselt aset leidnud ettevalmistavad arutelud sellise dialoogi käivitamise võimaluse üle. See dialoog peaks hõlmama kõiki võimalikke koostöövaldkondi, sealhulgas inimõiguste, poliitika, majanduse, teaduse ja kultuuri valdkonda, ning leidma aset vastastikusel, tingimusteta, mittediskrimineerival ja tulemustele suunatud alusel. Selle dialoogi raames annab EL Kuuba valitsusele ülevaate oma seisukohtadest demokraatia, universaalsete inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas. Nõukogu kinnitas taas, et tema poliitika, mis käsitleb ELi kontakte demokraatliku opositsiooniga, on jätkuvalt kehtiv. Kõrgetasemeliste visiitide ajal tuleks alati käsitleda inimõiguste küsimusi; kui see on asjakohane, korraldatakse kõrgetasemeliste visiitide osana kohtumisi demokraatliku opositsiooniga.

Seepärast leppis nõukogu kokku eespool nimetatud ulatusliku poliitilise dialoogi käivitamise Kuuba valitsusega. Selles kontekstis saavutas nõukogu kokkuleppe 2003. aasta juba peatatud meetmete kaotamises, et hõlbustada poliitilise dialoogi protsessi ja võimaldada 1996. aasta ühise seisukoha vahendite täielikku kasutamist.

Ühise seisukoha iga-aastase läbivaatamise ajal 2009. aasta juunis annab nõukogu hinnangu oma suhetele Kuubaga ja sealhulgas poliitilise dialoogi protsessi tõhususele. Selle kuupäeva järel jätkub dialoog, kui nõukogu otsustab, et see on olnud tulemuslik, võttes arvesse järelduste teises lõigus toodud aspekte.

Kas nõukogul on kavas jätkata Lissaboni lepingu artiklis 149 ette nähtud spordialase pädevuse arendamist võimalike vahenditega nüüd, mil lepingut ennast pole pärast Iiri referendumi eitavat tulemust võimalik enam rakendada?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Õiguse kohaselt on liidul ainult talle aluslepinguga antud pädevus. Seetõttu ei ole nõukogul endal võimalik anda liidule uusi pädevusi.

Seoses Lissaboni lepingu artiklis 149 ette nähtud pädevusega spordi valdkonnas tuleb märkida, et Euroopa Ülemkogu võttis 19. ja 20. juunil Iirimaa rahvahääletuse tulemuse teadmiseks ning leppis kokku, et olukorra analüüsimiseks on vaja rohkem aega. Samuti meenutas ta, et Lissaboni lepingu eesmärk on aidata laienenud liidul tõhusamalt ja demokraatlikumalt tegutseda, ning märkis, et 19 liikmesriigi parlamendid on lepingu ratifitseerinud ning ratifitseerimisprotsess jätkub teistes liikmesriikides⁽¹⁾.

2007. aasta novembris kehtestas Ühendriikide toel tegutsev Pakistani diktaatori Musharrafi sõjaväeline režiim sõjaseisukorra, arreteeris palju inimesi ning pani Pakistani rahva kallal toime brutaalseid vägivallategusid. Samuti võttis diktatuur sihikule riigi õigusteadlased, kes olid talle vastu astunud, vangistades tuhandeid juriste ning vabastades ametist 45 teenekat kohtunikku, nende hulgas ka riigi peakohtuniku Iftikhar Chaudhry, keda kõiki hakati poliitiliselt taga kiusama. Ametist vabastatud kohtunikud olid samuti protestinud oma kaasmaalaste röövimise ja vangistamise vastu erinevates Guantanamo-tüüpi karistuslaagrites ning riigi rikkuse mahamüümise vastu. Neli kuud pärast Musharrafi lüüasaamist ja uue valitsuse valimist ei ole ametist vabastatud kohtunikke ikka veel ametisse ennistatud, samal ajal kui Ameerika Ühendriigid avaldavad Pakistanile üha tugevamat survet jääda USA ustavaks liitlaseks selle hüsteerilises sõjas terrorismi vastu.

Milliseid samme kavatseb nõukogu astuda, et saavutada poliitilistel põhjustel ametist vabastatud kohtunike ennistamine oma ametikohale ning Pakistani rahva demokraatlike õiguste ja vabaduste taastamine?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

EL on kindlalt pühendunud kohtuvõimu sõltumatuse austamisele, mis on demokraatia põhielement, tagab õiguskorda ning kaitseb põhiseaduslikku korda ja üksikisiku vabadusi.

Pakistani osas oli EL sügavalt mures peakohtuniku ja mitmete teiste kohtunike ametivolituste peatamise pärast – see otsus ohustas põhiseaduslikkuse ja õiguskorra tähtsamaid põhimõtteid.

EL toetab üldiselt inimõiguste kaitsjaid, kaasa arvatud neid, kes võitlevad kohtuvõimu sõltumatuse eest.

Üldiselt õhutab EL uut Pakistani valitsust pühendama ennast täielikult inimõiguste ja põhivabaduste austamisele ning kindlustama demokraatlikku süsteemi kohtuvõimu sõltumatuse taastamise teel. Need küsimused on Euroopa Liidu ja Pakistani dialoogi lahutamatuks osaks.

Euroopa Liit on pühendunud sellele, et aidata Pakistani rahval ehitada üles jõukas ja stabiilne ühiskond, mis põhineb inimõigustel, demokraatial ja õiguskorral.

20. mail 2008 kuulas Iisraeli politsei üle Iisraeli kommunistliku partei juhtkonna liikme, Hadashi presidendi ja Iisraeli parlamendi Hadashi parlamentaarse partei juhi Mohammed Barakehi, süüdistades teda alusetult politseiametniku ründamises 2006. aastal toimunud Liibanoni sõja vastaste meeleavalduste käigus. Mohammed Barakeh, kes osales Euroopa Parlamendi arutelul 13.–14. mail 2008. aastal, on tuntud kui Lähis-Ida rahu ja julgeolekut pooldavate seisukohtade esindaja.

Kas nõukogu mõistab hukka Iisraeli ametivõimude sellise käitumise, mis kujutab endast otsest rünnakut Hadashi ja Iisraeli kommunistliku partei poliitika vastu, mille eesmärk on jõuda Palestiina küsimuse õiglase lahenduseni ning saavutada iisraellaste ja palestiinlaste rahumeelne kooseksistents?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Iisraeli kohtumenetlus on pooleli ning nõukogul ei ole pädevust sellesse Iisraeli riigi siseasjaks olevasse menetlusse sekkuda. Samas on nõukogu mitmel puhul väljendanud arvamust, mis pooldab Iisraeli-Palestiina konflikti õiglast, kõikehõlmavat ja püsivat lahendamist.

Teisipäeval, 17. juunil võttis Leedu parlament vastu uue seaduseelnõu, mis edaspidi keelustab kommunistlike ja fašistlike sümbolite avaliku kasutamise.

See on vastuvõetamatu, ajalooliselt põhjendamatu ja ohtlik juhtum, kus omavahel võrdsustatakse kaks liikumist, mis muu hulgas solvab miljonite fašismi purustamise nimel oma elu andnud kommunistide mälestust.

See Leedu, riigi, kus kommunistlik partei on keelustatud, suveräänsete poliitiliste jõudude otsus näeb ette ka rahatrahvid. Kui president selle uue seaduse allkirjastab, peab igaüks, kes kasutab avalikult sirbi ja vasara sümbolit, maksma 150 kuni 300 euro suuruse trahvi.

On hästi teada, et paljud kommunistlikud parteid, kaasa arvatud Kreeka kommunistlik partei, kasutavad sümboli ja valimisembleemina sirbi ja vasara kujutist.

Milline on nõukogu seisukoht selle vastuvõetamatu ja ajalooliselt põhjendamatu otsuse suhtes? Mida arvab nõukogu asjaolust, et Euroopa Parlamendi valimiste ajal ei luba see seadus kommunistlikel parteidel tegutseda, näiteks ei luba see Kreeka kommunistlikul parteil teha kampaaniat Leedus elavate Kreeka kodanike häälte saamiseks?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole seda küsimust arutanud, kuna see ei kuulu tema pädevusse.

Moskva on tõstatanud võimaluse, et iirlaste hiljutine vastuhääl Lissaboni lepingule võib mõjutada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue strateegilise partnerluse leppe üle peetavaid kõnelusi (www.euobserver.com). Milline on eesistujariigi Prantsusmaa seisukoht seoses Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi võimaliku mõjuga Venemaaga peetavatele läbirääkimistele uue partnerlus- ja koostöölepingu üle? Kas Venemaa on valmis alustama läbirääkimisi uue partnerlus- ja koostöölepingu üle? Milline on Venemaa reaktsioon ELi läbirääkimiste mandaadile, mis hõlmab Leedu algatusel lisatud pikaajalisi ja endiselt lahendamata probleeme?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi ning Venemaaga uue lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste vahel ei ole otsest seost. Seetõttu ei mõjuta Iirimaa referendumi tulemus neid läbirääkimisi ning nad võivad kavakohaselt jätkuda. Tegelikult ongi Venemaa ja EL valmis alustama läbirääkimisi kahepoolse lepingu üle, mis asendaks praeguse partnerlus- ja koostöölepingu. Need läbirääkimised käivitati hiljutisel ELi-Venemaa tippkohtumisel Hantõ-Mansiiskis, kus võeti vastu järgmine ühisavaldus:

„Me nõustusime, et eesmärgiks on strateegilise kokkuleppe koostamine, mis annab üldised raamid ELi-Vene suhetele lähitulevikus ning aitab arendada meie suhte potentsiaali. See peaks andma tugevama õigusliku aluse ja õiguslikult siduvad kohustused kõigis peamistes suhtevaldkondades, mis sisalduvad 2005. aasta mais Moskva tippkohtumisel kokku lepitud ELi-Venemaa neljas „ühises ruumis” ja nende suunistes.

Uus leping rajaneb ELi ja Venemaad siduvatel rahvusvahelistel kohustustel.”

Esimene läbirääkimiste voor toimus Brüsselis 4. juulil 2008. aastal ning seal jõuti kokkuleppele, kuidas läbirääkimiste protsessiga edasi minna.

Prantsusmaa põllumajandusminister Michel Barnier on kutsunud Euroopat üles kehtestama toiduainetega kindlustatuse kava ning seisma vastu edasistele kärbetele Euroopa põllumajanduseelarvest. Samas oleks selline teguviis tulemusetu, tõstaks kriisi ajal maailmas toiduainete hindu ning ei aitaks kuidagi parandada Euroopa põllumajanduse pikaajalist olukorda. Kas nõukogu tooks välja oma seisukoha ühise põllumajanduspoliitika mõju kohta toiduainete hindadele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu on täiesti teadlik vajadusest otsida asjakohaseid ja tõhusaid lahendusi toiduainete hinnatõusule.

Nagu asutatud parlamendiliige teab, käsitleti seda teemat 19.–20. juuni Euroopa Ülemkogul⁽¹⁾, võttes aluseks nõukogu töö ja komisjoni esitatud teatise⁽²⁾.

Järsk hinnatõus on keerukas nähtus, millel on palju põhjusi ja tagajärgi.

Mainitud põhjuste hulgas on konkreetsemalt kliimaprobleem ning hiljutised paljuski ebasoodsatest kliimatingimustest tingitud kehvad saagid mõnes maailma riigis, maailmas ja eriti mõnes areneva majandusega riigis nõudluse suurenemine teatud toiduainete järele, ülemaailmne biokütuste arendamine, finantsturgudel toimunud spekulatsioonide mõju hindade volatiilsusele ja tõusule ning kõrgenenud naftahinna tõttu kasvanud toiduainete tootmis- ja transpordikulud.

Seda keerukat olukorda arvestades rõhutab Euroopa Ülemkogu kõigi asjaomaste asutuste teostatava piisava järelevalve vajadust ning mainib mitmeid võimalikke lahendusteid. Selles kontekstis leiab ta, et muude aspektide kõrval võib põllumajandus anda kasuliku panuse ning olla üks osa praeguse kriisi võimalikust lahendusest.

Selles osas märgib Euroopa Ülemkogu oma järeldustes, et „EL on põllumajanduse valdkonnas juba võtnud meetmeid, et vähendada survet toidu hindadele sekkumisvarude müügi, eksporditoetuste vähendamise, maa tootmisest kõrvalejätmise nõude tühistamisega 2008. aastaks, piimakvootide suurendamise ja teraviljade suhtes kehtivate impordimaksude kohaldamise peatamisega, parandades seeläbi pakkumist ja aidates stabiliseerida põllumajandusturge”.

Samuti märgib Euroopa Ülemkogu sisuliselt, et ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid „on tugevdanud selle turule orienteeritust […] ja muutnud ELi põllumajandustootjad hinnaarengutele vastuvõtlikumaks”; Euroopa Ülemkogu arvates on seega tähtis seda orienteeritust jätkuvalt parandada, „samaaegselt tagades õiglase konkurentsi ja edendades säästvat põllumajandust kogu ELis ja tagades piisava toiduainete pakkumise”.

Tuleviku suhtes märgib Euroopa Ülemkogu, et „kõnealuste küsimustega tegelemiseks kaalub nõukogu ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli raames täiendavaid samme”.

Komisjoni teenistused valmistavad samuti ette konkreetseid meetmeid kõige vaesemate inimeste aitamiseks nii Euroopas kui maailmas ning nõukogu vaatab need läbi, kui need valmivad. Samuti peame jätkama jõupingutusi, et anda põllumajanduse valdkonnale kõrgem prioriteet oma koostööpoliitikas.

Lõpetuseks peaks järgmiseks põllumajandusaastaks prognoositav suurem saak aitama vähendada survet põllumajandussaaduste hindadele.

Euroopa on otsustanud võidelda kõigi terrorismi vormide vastu. Kas nõukogu teab, et teatud Euroopa riikide juhtivad poliitikud on teadaolevalt külastanud ekstremistlike Khalistani juhtide korraldatud koosolekuid, mille ainus eesmärk on koordineerida kõigi India terroristlike ja riigist lahkulöömist pooldavate rühmituste tegevust, et häirida selle demokraatliku, liberaalse ja sekulaarse riigi ühtsust ja terviklikkust?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Nõukogu ei ole arutanud küsimust Euroopa poliitikute viibimisest Khalistani juhtide korraldatud koosolekutel.

Otsusekindla terrorismivastase võitluse kontekstis on Euroopa Liit andnud välja terroriaktides osalenud isikute ja üksuste nimekirja, kuhu kuulub ka Khalistan Zindabad Force, mille varad on seega kogu liidus külmutatud.

Arvestades nõukogu otsust võtta vastu liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiseid nõudeid ja korda käsitlev direktiiv (vajab ühehäälset otsust), samuti ettepanekut tööaja korralduse teatavate aspektide direktiivi muutmiseks (vajab kvalifitseeritud häälteenamust), kas nõukogu võib anda teavet, kuidas iga liikmesriik nende otsuste suhtes hääletas (vastu, poolt, erapooletu)?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Seoses liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiseid nõudeid ja korda käsitleva direktiiviga tahab nõukogu märkida, et kõnealune ettepanek tugineb EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punktile b. Seega kasutatakse kaasotsustamismenetlust ning nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

18. juuni 2008. aasta täiskogu istungjärgul võttis parlament vastu komisjoni ettepaneku muudatused. Kuna need muudatused vastavad muudatustele, mida COREPERi esimees 4. juunil 2008. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehele saadetud kirjas nõukogule vastuvõetavaks pidas, võib kinnitada, et esimesel lugemisel on kokkuleppele jõutud⁽¹⁾. Seega ei ole nõukogus veel hääletust toimunud, kuid on peetud kõnelusi, mille käigus jõuti mitteametlikule kokkuleppele selle kirja sisu osas.

Praegu toimetavad kahe institutsiooni eksperdid parlamendi hääletuse tulemusena valmivat teksti õiguslikult ja keelelistelt. Seejärel võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega selle seadusandliku teksti vastu.

Seoses tööaja korralduse teatavate aspektide direktiiviga jõudis nõukogu 9. juunil 2008. aastal kvalifitseeritud häälteenamusega kokkuleppele selle direktiivi suhtes eesistujariigi välja pakutud üldise kompromissi osas. Neljal delegatsioonil (Kreeka, Ungari, Malta ja Hispaania) ei olnud võimalik eesistujariigi kompromissettepanekuga nõustuda ning veel kolm delegatsiooni (Belgia, Küpros ja Portugal) jäid erapooletuks. Viis delegatsiooni (Belgia, Küpros, Kreeka, Ungari ja Hispaania) tegid nõukogu protokolli kandmiseks ühisavalduse⁽²⁾, et oma seisukohta selgitada. Selles avalduses rõhutasid delegatsioonid ka seda, et nad on käesoleva direktiivi eelnõu vastuvõtmise viimases etapis valmis eesistujariigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendiga konstruktiivselt uurima võimalikke alternatiive üldise kompromisskokkuleppe saavutamiseks.

2005. aastal koostas Loyola de Palacio juhitud kõrgetasemeline eksperdirühm raporti üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamise kohta eesmärgiga integreerida transpordi valdkond liidu ja selle naabrite vahel. 2008. aasta hakul avaldas komisjon sellekohase teatise. Sel aastal algas liidu tegevus asjade seisu analüüsimiseks seoses üleeuroopaliste transpordivõrkude prioriteediga, mille tulemusena tehti ettepanekud laiendada 2004. aastal heaks kiidetud 30 prioriteetse projekti nimekirja. 6. mail 2008. aastal toimus Ljubljanas ELi transpordiministrite mitteametlik kohtumine, mille päevakorras oli ka üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamine, et arvestada 27 liikmesriigi vajadustega.

Kas nõukogu võib anda teavet üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamist puudutavate kõneluste seisu ja ajakava kohta, samuti täpsustada, millised liidu transpordiprojektid (merendus, kiirraudtee, raudtee-kaubavedu, õhu- või maanteetransport) avaldavad positiivset mõju ELi pääsule Mustale merele?

Käesolevat eesistujariigi vastust, mis ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv, ei esitatud suuliselt Euroopa Parlamendi osaistungjärgul 2008. aasta juulis Strasbourgis toimunud nõukogu infotunnis.

Austatud parlamendiliige teab hästi, et nõukogu ei saa läbi vaadata kehtivatesse õigusinstrumentidesse komisjoni ettepanekul tehtavaid muudatusi. Komisjon ei ole veel esitanud muudatusettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuse nr 884/2004/EÜ suhtes, mis käsitleb ühenduse suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks ning sisaldab 30 prioriteetse projekti nimekirja. Komisjoni väitel on kavas esitada ettepanek nende suuniste ja prioriteetsete projektide nimekirja muutmiseks 2010. aastal vastavalt nimetatud otsuse artikli 19 lõikele 3.

Tuleb märkida, et Musta merega ühenduse loomisele aitavad kaasa käimasolev prioriteetne projekt nr 7 (Igoumenitsa/Patra-Ateena-Sofia-Budapesti kiirteekoridor koos Bukaresti ja Constanţa poole suunduva haruga) ning prioriteetne projekt nr 18 (Rein/Maas-Maind-Doonau siseveetee), millest üks osa vastab VII üleeuroopalise koridori mõistele.

Nõukogu omistab suurt tähtsust vajadusele arvestada ELis pärast üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste vastuvõtmist toimunud muutusi ning vastata kasvavate kauba- ja transpordivoogude vajadustele, nagu on öeldud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogu 2007. aasta juunis vastu võetud järeldustes tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede naaberriikidesse laiendamise kohta.

Kas komisjon võiks öelda, kas tal on mingeid muresid seoses praktikaga palgata koolitöötajaid põhi- ja keskkooli tasemel õppeperioodi kestuseks sõlmitavate lepingutega, mida seejärel kooliaasta algul uuendatakse, kuid mille tähtaeg lõpeb uuesti suvevaheajaks, nii et sellistel töötajatel nagu koolisekretärid ja majahoidjad ei ole samasuguseid õigusi nagu alalistel töötajatel, kuigi nad osutavad sama teenust ning töötavad sageli sellel ametikohal mitmeid aastaid?

Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ⁽¹⁾, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC)⁽²⁾, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, põhieesmärgiks on parandada tähtajalise töö kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise, ning luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

Selleks et vältida järjestikuste tähtajaliste töölepingute kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi, kohustab raamlepingu klausel 5 liikmesriike kehtestama ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a) objektiivsed alused, mis õigustavad selliste töölepingute või töösuhete uuendamist;

b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus;

c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv.

Kõik liikmesriigid on ühe või mitu nendest meetmetest kehtestanud. Selle tulemusena saab tähtajalisi töölepinguid uuendada ainult teatud arvu kordi või teatud ajavahemiku möödumisel, kui teistsuguseks toimimiseks pole objektiivseid aluseid. Sellise ülevõtva seadusandluse tulemus peaks olema olukord, kus tähtajalisi töölepinguid ei saa määramatult pika aja jooksul uuendada ega pikendada.

Kui välja arvata Hispaania, kus seadusi muudeti, et kaasata direktiivi kohaldamisalasse religiooniõpetajad, ei ole komisjon teadlik sellest, et tähtajalisi töölepinguid kasutataks kuskil süstemaatiliselt põhi- ja keskkoolide töötajate puhul.

Ühenduse õiguse ülesanne on takistada korduvate tähtajaliste töölepingute kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi. Austatud parlamendiliikmel palutakse komisjonile edastada kogu asjakohane teave sellest, kus ja kuidas selline praktika aset leiab. Selle alusel teeb komisjon otsuse kõige kohasemate tegevuste rakendamiseks.

ELil on nüüd moodne ja ambitsioonikas diskrimineerimisvastane õiguslik raamistik, mida peaks tugevdama ja täiendama uue Euroopa direktiivi vastuvõtmine, millega võrdse kohtlemise põhimõte laiendatakse väljapoole töösuhete valdkonda. Samas, nagu näitavad kogemused kahe varasema diskrimineerimisvastase direktiivi (2000/78/EÜ⁽¹⁾ ja 2000/43/EÜ⁽²⁾) sätete ülevõtmisega, ei tähenda siseriiklikku õigusse ülevõtmine veel praktikas võrdse kohtlemise saavutamist.

Milliseid praktilisi meetmeid õiguse tõhusaks jõustamiseks esitab komisjon uues ettepanekus direktiivi vastuvõtmiseks, et ära hoida diskrimineerimist, ahistamist ja ohvristamist, parandada võrdsete võimaluste eest vastutavate asutuste tööd, toetada diskrimineerimise ohvreid ning tugevdada õigust diskrimineerimise korral õigusliku hüvitise taotlemiseks?

2. juulil 2008. aastal võttis komisjon uue sotsiaalmeetmete kava⁽³⁾ osana vastu ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks⁽⁴⁾, millega keelustataks diskrimineerimine vanuse, puude, seksuaalse suunitluse, usutunnistuse või veendumiste alusel väljaspool töösuhete valdkonda. Samuti võttis ta vastu teatise „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia”⁽⁵⁾, milles sõnastatakse üldine poliitika selles valdkonnas.

Kavandatud direktiiv sisaldab sätteid ahistamise ja ohvristamise vastu, samuti nõuet võrdsete võimaluste eest vastutavate asutuste loomiseks eeskätt selleks, et toetada diskrimineerimise ohvreid. Need sätted on üldiselt kooskõlas sarnaste sätetega direktiivis 2000/43/EÜ⁽⁶⁾. Kui need nõuetekohaselt riiklikku õigusse üle võetakse ja rakendatakse, siis usub komisjon, et need sätted annavad hüvitist taotlevatele diskrimineerimise ohvritele piisavad tagatised.

Kreeka riikliku statistikateenistuse andmed näitavad, et 2008. aasta esimeses kvartalis oli registreeritud tööpuudus 8,3 %, kusjuures see mõjutab eeskätt oma esimese töö otsijaid (33,4 %), noori (17,3 %) ja noori naisi (22,2 %). 46,7 % (200 000) on pikaajalised töötud, kellele lõpetakse pärast 12 kuud tööta olekut sandikopikatega võrduva 404 euro suuruse töötu abiraha maksmine.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon rakendada ajal, kui kontrollimatu hinnatõus, kehvad palgad ja hüvitused töölisklasse vaevavad, et tulla vastu ametiühinguliikumise ettepanekutele tagada töötute tõhus kaitse liikmesriikides, tõsta töötu abiraha 80 %-ni põhipalgast ning tagada töötutele sotsiaalkindlustus kogu töötuse ajaks, kuni nad leiavad täiskohaga stabiilse töö?

Komisjon on teadlik liikmesriikide ees seisvatest ülesannetest seoses tõusvate hindade ja tööpuudusega.

Nagu 2008. aasta märtsis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas, on Euroopa Liidu majanduse alused endiselt tugevad: avaliku sektori eelarvepuudujääk on alates aastast 2005 enam kui poole võrra vähenenud ning riigivõlg on samuti langenud pisut alla 60 %, majanduskasv jõudis 2007. aastal 2,9 %-ni, kuid jääb 2008. aastal tõenäoliselt madalamaks, möödunud kahel aastal loodi 6,5 miljonit töökohta. Kuigi oma rolli on mänginud tsüklilised tegurid, on neile arengutele kaasa aidanud ka viimastel aastatel Lissaboni strateegia raames tehtud struktuursed reformid, samuti euro ja ühisturu positiivne mõju. Selle tulemusena on tööpuuduse ja pikaajalise töötuse määrad vähenemas ning naiste ja eakate töötajate hõive paraneb.

Sellegipoolest on inklusiivsete tööturgude valdkonnas vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Tööturu äärealadele jäävate inimeste (lihttööliste, puudega inimeste, sisserändajate ja ebasoodsamas olukorras olevate noorte) kaasamist on vaja kiirendada, et täita 2010. aastaks seatud tööhõive eesmärgid ning edendada uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia sotsiaalset mõõdet.

Kõige vähem kaitstud rühmade kaasamine on üks sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi üks prioriteete. Selle protsessi abil koordineerib ja soodustab Euroopa Liit liikmesriikide tegevusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning oma sotsiaalkaitse süsteemide reformimisel heade tavade ja teadmiste vastastikuse vahetamise kaudu. Kõige halvemas olukorras olevate inimeste kaasamiseks edendab komisjon uut aktiivse kaasamise strateegiat, mis ühendab endas piisava tulutoetuse, tugevamad sidemed tööturuga ning teenuste parema kättesaadavuse. Mis puudutab kasvavate toiduainehindade ja eriti naftahindade mõju, siis võib austatud parlamendiliikmel paluda lugeda komisjoni hiljutisi teatisi neil teemadel, kaasa arvatud teatist „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga: ELi tegevussuunad”⁽¹⁾.

Lisaks täiendatakse ELi toidujagamisprogrammi kõige suuremat puudust kannatavatele inimestele ühenduses⁽²⁾, mille raames kõige hädalisematele on toitu jagatud enam kui 20 aasta jooksul, nüüd mitmete võimalike uuendustega. See programm peaks täiendama liikmesriikide algatusi ning selle eelarve on kasvanud 1987. aasta 100 miljoni euro tasemelt 2008. aastaks 305 miljoni euroni.

11. juuni õhtul algatati rünnak tööliste õiguste ja ametiühinguvabaduse vastu, kui tööandjad teisaldasid teadlikult teisaldatava konteineri, mis oli ajutiseks peakorteriks Kreekas Attikis asuva Schistose tööstuspargi töötajaid esindavale viiele ametiühingule. Selle sammu selge motiiv oli luua töösuhete geto, kus ei kehtiks kollektiivlepingud ega tööohutust ja tervishoidu reguleerivad eeskirjad. Tuhanded töölised asusid koheselt protestima, nõudes oma ametiühingute ennistamist tööstuspargis.

Kas komisjon mõistab hukka tööandjate tegevuse, mis kujutab endast otsest rünnakut ametiühingute piiramatu tegevus- ja sõnavabaduse vastu?

Komisjon tahab märkida, et ühinguvabadust tuleb pidada põhiõiguseks. Seetõttu tuleb seda austada igas olukorras, mis langeb ühenduse õiguse kohaldamisalasse.

Bosmani otsuses ütles Euroopa Kohus, et ühinemisvabaduse „näeb ette inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikkel 11 ja mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, kuulub põhiõiguste hulka, mis on ühenduse õiguskorras kaitstud”.

Lisaks sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 12, et igaühel on õigus moodustada ühinguid, eelkõige ametiühingute valdkonnas. Ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta sisaldab sarnast sätet (lõige 13)⁽¹⁾.

Samas ei ole olemas EÜ õigusakti, mis otseselt sätestaks ühinemisõiguse. EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 5 kohaselt ei kehti õigus rakendada meetmeid sotsiaalpoliitika valdkonnas ühinemisõiguse suhtes.

Komisjon tahab rõhutada, et EÜ asutamisleping ei anna komisjonile volitusi astuda samme eraettevõtete vastu, mis võivad olla rikkunud õigust ühinemisvabadusele. Sellistel juhtudel on riiklike ametivõimude, eeskätt kohtute ülesanne tagada selle õiguse austamine oma territooriumil, lähtudes kõigist konkreetse juhtumi asjaoludest ning vastavalt riiklikule, ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele.

Prantsusmaa tühistas piirangud ELi uute liikmesriikide (välja arvatud Rumeenia ja Bulgaaria) töötajate vabale liikumisele kavandatust varem, st kohe ELi eesistujaks saamise esimesel päeval.

2006. aastal anti Ida-Euroopa liikmesriikide kodanikele vaba juurdepääs Prantsusmaa töökohtadele, kuigi seda õigust piirati mõnel erialal, nii et tegelikkuses oli neil isikutel juurdepääs vaid 40 % Prantsusmaa tööturust. Veel enne üleminekuperioodi lõppemist 2009. aastal on Prantsusmaa nüüd otsustanud kõrvaldada kõik tõkked töötajate vaba liikumise eest. Kartused, et tööturu osaline avamine toob kaasa Ida-Euroopa töötajate massilise sissevoolu, osutusid alusetuks ning nende hirmude kehastus, „Poola torumees”, ei hävitanud Prantsusmaa tööturgu.

Piirangud Ida-Euroopa liikmesriikide töötajate suhtes on samas endiselt jõus Saksamaal, Austrias, Taanis ja Belgias.

Kuidas mõjutab see Prantsusmaa kui ühe ELi suurima liikmesriigi eeskuju komisjoni arvates neid liikmesriike, kus piirangud veel kehtivad? Millist mõju avaldab liikumisvabaduse takistuste kõrvaldamine Prantsusmaa majandusele?

2003. aasta ühinemislepingus sisaldunud üleminekukokkulepped, mis võimaldasid liikmesriikidel piirata juurdepääsu oma tööturgudele, on jagatud kolmeks etapiks. Käimasolev (teine) etapp lõpeb 30. aprillil 2009. Selle etapi ajal võivad liikmesriigid, kes veel piiravad 1. mail 2004. aastal ühinenud kümnest riigist kaheksa töötajatele juurdepääsu oma tööturule, otsustada, kas jätkata juurdepääsu piiramist selle etapi lõpuni või tühistada piirangud varem.

Põhimõtteliselt peaks kõik piirangud lõppema 30. aprillil 2009. aastal, pärast seda võivad juurdepääsu oma tööturule kuni kahe aasta jooksul piirata veel ainult liikmesriigid, kus esinevad tugevad tööturu häired või nende oht – tingimusel, et nad teatavad sellest komisjonile 30. aprilliks 2009.

Prantsusmaa tööturu avamise otsuse mõju Prantsuse majandusele on tõenäoliselt positiivne, sest Prantsuse firmade jaoks avaneb suurem potentsiaalsete töötajate valik, mis aitab neil hõlpsalt täita vabad töökohad, mida kohalike töötajatega täita pole võimalik. Kõigi nõutust varem oma tööturud avanud liikmesriikide kogemus näitab, et tööjõu ränne nn uutest liikmesriikidest on leevendanud tööturu kitsaskohti, suurendanud tööjõu paindlikkust, vähendanud inflatsioonisurvet ning aidanud kaasa majanduskasvule, avaldamata samas olulist negatiivset mõju kohalike töötajate tööpuudusele või palkadele.

Üldine sisserändajatevastane poliitika ning ettevõtetele antud „immuniteet” loovad olukordi, kus töötajaid koheldakse barbaarselt. Tüüpiliseks näiteks on rõivatootja Lady Fashion, kus tööandjad kasutavad hirmutamist ja jõhkrat vägivalda töötajate vastu, kes protestivad talumatute töötingimuste vastu. Samal ajal kasutavad nad kõiki vahendeid ametiühingu sekkumise vältimiseks. Tööandjate värvatud kõrilõikajad on mitmeid töötajaid torude ja nuiadega rünnanud selle eest, et nad ei ilmunud pühapäeval tööle. Vastuseks töötajate protestidele peksmise vastu ütles ettevõte, et laseb nad kõik lahti. Sarnast vägivalda on esinenud ka varem, kui üks võõrtööline nõudis talle välja maksmata töötasu.

Kas komisjon mõistab hukka need teod ja ametiühingute tegevuse tõkestamise, mis hakkab üha rohkem levima tänu praegusele töölisvastasele poliitikale?

Komisjon peab töötajate ekspluateerimist ja põhiliste inimõiguste rikkumist lubamatuks. Kõigil isikutel, olenemata rahvusest, on õigus austusele oma füüsilise ja vaimse väärikuse ja puutumatuse suhtes. Need õigused on fikseeritud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis kuulutati pühalikult välja 2000. aastal Nizzas. Lisaks paneb direktiiv 89/391/EMÜ⁽¹⁾ tööandjale üldise kohustuse tagada töötajate ohutus ja tervisekaitse kõigis tööga seotud aspektides.

Mis puudutab ebaseaduslikult ELis elavaid sisserändajaid, siis võttis komisjon 2007. aasta mais vastu ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele⁽²⁾. Selle ettepaneku kohaselt peaksid tööandjad kandma karistusi, mis hõlmaks ka trahve ja tasumata töötasu tagasimaksmist. Lisaks kuuluksid tööandjad kõige raskematel juhtudel, eriti siis, kui avastatakse äärmiselt ekspluateerivaid töötingimusi, karistamisele kriminaalkorras. Liikmesriigid peaksid looma tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid, mille abil vastavad kolmandate riikide kodanikud saaksid otse või selleks määratud kolmandate isikute, näiteks ametiühingute või muude ühenduste vahendusel, kaebusi esitada.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme konkreetset küsimust seoses tööandjate tegevusega ametiühingute töö tõkestamiseks, siis tahab komisjon märkida, et ühinemisvabadust tuleb pidada ühenduse õiguse üldpõhimõtteks. Seetõttu tuleb seda austada igas olukorras, mis langeb ühenduse õiguse kohaldamisalasse.

Bosmani otsuses ütles Euroopa Kohus, et ühinemisvabaduse „näeb ette inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni artikkel 11 ja mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, kuulub põhiõiguste hulka, mis on ühenduse õiguskorras kaitstud”. Lisaks sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 12, et igaühel on õigus moodustada ühinguid, eelkõige ametiühingute valdkonnas. Ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta sisaldab sarnast sätet (lõige 13)⁽³⁾.

EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 5 kohaselt ei kehti õigus võtta meetmeid sotsiaalpoliitika valdkonnas ühinemisõiguse suhtes. Komisjon tahab lisaks rõhutada, et EÜ asutamisleping ei anna komisjonile volitusi astuda samme eraettevõtete vastu, mis võivad olla rikkunud õigust ühinemisvabadusele. Sellistel juhtudel on riiklike ametivõimude, eeskätt kohtute ülesanne tagada selle õiguse austamine oma territooriumil, lähtudes kõigist konkreetse juhtumi asjaoludest ning vastavalt riiklikule, ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele.

Kas komisjon usub, et Euroopa Liidu tööstus muutub tugevamaks või nõrgemaks nüüd, kus Lissaboni lepingu rakendamine on osutunud võimatuks? Kuidas mõjutab Lissaboni lepingu läbikukkumine, kuna seda ei ratifitseerinud kõik 27 liikmesriiki, komisjoni arvates tööstust?

Komisjoni president on 18. juunil 2008. aastal parlamendi ees peetud kõnes rõhutanud, et Lissaboni leping jääb endiselt oluliseks, et vastata Euroopa Liidu ees täna seisvatele väljakutsetele, nagu demokraatlikuma liidu ehitamine, parlamendi volituste suurendamine, riiklike parlamentide rolli tunnustamine, liidu tegutsemisvõimekuse parandamine migratsiooni, energia, kliimamuutuste ja sisejulgeoleku valdkonnas ning liidu ühtekuuluvuse ja tõhususe parandamine ülemaailmsel areenil.

Tööstuspoliitika osas sätestab juba praeguse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 157 selge mandaadi teostada tööstuspoliitikat ühenduse tasandil. Selle poliitika eesmärk on luua õiged raamtingimused meie tööstuse konkurentsivõime ja uuenduslikkuse jaoks, võttes arvesse, et enamik äriühinguid on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. See sisaldab horisontaalseid ja sektoripõhiseid algatusi ettevõtete abistamiseks üleilmastumisest, kiiretest tehnoloogilistest muutustest ja kliimamuutustega kohastumisest tingitud väljakutsete ületamiseks, et parandada nende konkurentsivõimet ning edendada majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist.

Lissaboni leping näeb uues artiklis 173 ette järgmised muudatused: „Komisjon võib teha kasulikke algatusi sellise kooskõlastamise edendamiseks, eelkõige algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid, korraldada kogemuste vahetamist ning valmistada ette korrapäraseks järelevalveks ja hindamiseks vajalikke tegureid. Nendest teavitatakse täielikult Euroopa Parlamenti.” Leping muudaks komisjoni rolli tööstuspoliitikas selgemaks, eriti selles osas, mis puudutab komisjoni ja liikmesriikide töö koordineerimist. Samuti tugevdaks see parlamendi rolli lepingus püstitatud eesmärkide saavutamisel.

Samas ei tooks Lissaboni leping kaasa mingit põhimõttelist suunamuutust võrreldes ELi praeguse tööstuspoliitikaga. Lissaboni lepinguga tehtavad muudatused tööstuspoliitika valdkonnas ei ole tingimata vajalikud, et komisjon saaks jätkuvalt seda kaasaegset tööstuspoliitikat teostada.

Arvestades äsja Roomas peetud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustamise konverentsil tõstatatud küsimusi, siis milliseid meetmeid kavatseb komisjon esitada, et kohandada ühist põllumajanduspoliitikat vastavalt selle konverentsi tulemustele?

Komisjoni teatises (KOM(2008)0321) „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad” on välja toodud mitmeid võimalusi kriisi lahendamiseks ning olukorra halvemate mõjude leevendamiseks, eriti arengumaades, kus me oleme näinud rahutusi toiduainete pärast, kasvavat nälga ja alatoitumist. Teatises viidatakse vaid põgusalt ELi ühisele põllumajanduspoliitikale, juhtides tähelepanu mõnele väikesele muudatusele, mis on selles tehtud seoses tekkiva murega toiduainete tootmise pärast. Kas komisjon võiks teha selge avalduse selle kohta, et EL peab toiduainete tootmise säilitama ja seda laiendama, arvestades muret ülemaailmse toiduga kindlustamise pärast? Kas komisjon võiks välja tuua ka omapoolse hinnangu keerukatele vastasmõjudele kliimamuutuste leevendamise meetmete, põllumajandusettevõtte tasandil väiksemate sisendite kasutamise, toiduainete tootmise ning säästva toiduainete tootmise kesksele kohale asetamise vajaduse vahel?

Toidukriis koos naftahinna püsiva tõusuga ähvardab nullida möödunud pooleteise aastakümne jooksul tehtud suured edusammud. Maailma toidukriis vajab EL-poolset tugevat juhtimist. Millised on sellel taustal komisjoni kavad anda kasutamata põllumajandustoetused arengumaade põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla tõusvate hindadega ning tagada põllumajanduse arendamiseks väga vajalik rahastamine?

Kas EL mõtleb tõsiselt sellele, et aidata arengumaadel ületada toidukriisi? Kui ta mõtleb, siis kas ta ei peaks tegema märksa rohkem selleks, et kasutada ära oma põllumajandustootjate ja kasvatajate potentsiaali?

Komisjon ei näi ikka veel tahtvat paluda ELi põllumajandustootjatelt ja kasvatajatelt, et nad aitaksid täiel määral kaasa maailma toiduainetootmise kindlustamisele. On ilmselge, et toiduainete tootmine kogu maailmas, kaasa arvatud ELis, peab suurenema.

Vaja on teha tõsiseid investeeringuid teadus- ja arendustöösse ning samal ajal reaalselt vähendada bürokraatiat, mis meid tagasi hoiab – sellest oleks tohutult abi.

Kuidas kavatseb Euroopa Komisjon sellele väljakutsele reageerida ning välja arendada produktiivse ja konkurentsivõimelise ELi toiduainete varustusahela, mis soodustab ülemaailmset toiduainetega kindlustatust ning on kasulik ELi tarbijatele?

Komisjoni esimene üldine märkus vastab osaliselt kõigile neljale küsimusele ja puudutab seost nn tervisekontrolliga. See ettepanek sisaldab poliitikamuutusi, millega reageeritakse muredele toiduainete tootmise ja kasvava nõudluse pärast: ettepaneku kohaselt tühistatakse maa tootmisest kõrvalejätmise eeskiri ning järk-järgult kaotatakse piimakvootide süsteem. Need meetmed lisanduvad tootmisest kõrvalejäetava maa nullmäära kehtestamisele ja piimakvootide suurendamisele 2008. aasta algupoolel, mis on juba avaldanud mõju käesoleva aasta tootmisele. Need mõjud tootmisele moodustavad aja jooksul kumulatiivse ja olulise vastuse muredele toiduainetega kindlustatuse pärast. Sellepärast on ühine põllumajanduspoliitika ka tulevikus osa lahendusest, mis aitab leevendada ülemaailmset survet toiduainete hindadele.

Manuel Medina Ortega küsis FAO⁽¹⁾ toiduga kindlustamise konverentsi, mis toimus 3.–5. juunil 2008 Roomas, järelmeetmete kohta. Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik osales sellel konverentsil ning komisjon on juba vastanud deklaratsioonile, milles soovitakse „kiiret ja koordineeritud tegevust, et võidelda toiduainete kasvavate hindade negatiivsete mõjudega maailma kõige vähem kaitstud riikidele ja elanikkondadele”. Samuti töötab komisjon aktiivselt Doha arenguläbirääkimiste kiire ja eduka lõpuleviimise nimel. Komisjoni soov on saavutada kokkulepe, mis aitaks parandada toiduainetega varustatust arengumaades. Lisaks valmistab komisjon ette ettepanekut uue fondi asutamiseks, mis toetaks arengumaade põllumajandust, ning selle küsimuse tõstatas ka arengu- ja humanitaarabi eest vastutav volinik. EL toetab tugevat põllumajandustoodetega varustamist arengumaades, tagades eeskätt rahastamise põllumajanduse sisendite ja abi jaoks. Komisjon kavatseb esitada 2008. aasta juulis konkreetse ettepaneku. See kõikehõlmav pakett vastab ka Alyn Smithi esitatud küsimustele.

Mairead McGuinnes palub komisjoni hinnangut kliimamuutustele ja nende seostele säästava toiduainetootmisega. Komisjon leiab, et kliimamuutuste mõju Euroopa põllumajandustootmisele on regioonide ja sektorite lõikes väga erinev, mistõttu ei ole olemas ühte lahendust kõigile liidu ees seisvatele probleemidele. Nagu põllumajanduse ja maaelu arengu volinik oma vastuses eelmistele küsimustele ütles, on komisjon teinud nn tervisekontrolli raames ettepaneku kliimamuutuste ja säästva toiduainetootmisega seotud muredega tegelemiseks II samba meetmete abil.

Maailmakuulsat toodet Karlsbadi vahvlid on sajandeid valmistanud sudeedisaksa kondiitrid Böömimaa kuurordikolmnurgas (Karlsbad-Marienbad-Franzensbad) ning hiljem 19. ja 20. sajandil ka teistes Euroopa ja maailma osades. Täna on ühe kõige parema kvaliteediga sordi tähtsamaks tootjaks Baierimaal Doonau äärses Dillingenis asuv firma Wetzel, mille omanik Marlene Wetzel-Hackspacher seal uuesti tootmist alustas, kui ta oli oma kodukandist Böömimaal pärast Teist maailmasõda välja saadetud. Kas komisjon võib tagada, et perekond Wetzel-Hackspacher saab seda firmatoodet jätkuvalt nime „Karlsbader Oblaten” all toota ja turustada? Milline on hetkeseis Tšehhi Vabariigi teatavate püüdlustega seda väärtuslikku traditsiooni lõpetada?

Komisjon kinnitab, et komisjon on saanud vastulauseid ettepanekule registreerida "Karlovarské oplatky" kaitstud geograafilise tähisena ning asjaomaste osapoolte vahel on käimas konsultatsioonid. Kuni see protsess käib, ei saa komisjon sekkuda ning temast oleks vale kommenteerida ühe või teise poole väidete põhjendatust.

Samas lubage komisjonil märkida, et kui nimetus „Karlovarské oplatky” peaks registreeritama, siis oleks selle nime kasutamine kaitstud muu hulgas ka „väärkasutuse, jäljendamise või seoste tekitamise eest, isegi kui kaitstud nimetus on tõlgitud”. Vaidluse korral ja jällegi eeldades, et nimetus „Karlovarské oplatky” registreeritakse, mis ei ole veel otsustatud, siis oleks riiklike kohtute ja vajaduse korral viimase instantsina Euroopa Kohtu ülesanne otsustada, kas austatud parlamendiliikme viidatud nimetuse „Karlsbader Oblaten” kasutamine langeb 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta⁽¹⁾ selle või mõne muu sätte rakendusalasse.

Kas komisjon võib pärast põllumajandust käsitleva muudetud teksti avaldamist ja enamiku liikmesriikide väljendatud toetust sellele tekstile välja tuua, kas teistelt WTOsse kuuluvatelt riikidelt on tulnud positiivseid märke seoses põllumajandusealaste läbirääkimistega? Kas komisjon usub, et nüüd on olemas tingimused selle vooru edukaks lõpuleviimiseks käesoleva aasta lõpuks?

Praegu välja pakutud muudatusi põllumajandust käsitlevasse teksti peavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed üldiselt vastuvõetavaks aluseks edasistele läbirääkimistele. Samas vajavad mõned küsimused veel lahendamist. Seetõttu teeb komisjon Genfis koostööd teiste WTO liikmetega, et põllumajandusküsimuste läbirääkimiskomisjoni juhataja saaks sõnastada lõpliku teksti, mis oleks sobivaks aluseks läbirääkimistele ministrite tasandil.

Seoses küsimusega, kas nüüd on olemas tingimused vooru edukaks lõpetamiseks 2008. aasta lõpuks, arvab komisjon, et selle kokkuleppe saavutamine on täiesti võimalik ning teeb nõukogu mandaadi alusel omalt poolt parima selle eesmärgi saavutamiseks. Samas tuleb esmalt teha palju rasket tööd.

WTO peadirektor Pascal Lamy on nüüd teatanud, et ta kavatseb nende muudatuste osas kokku leppimiseks kokku kutsuda ministrite nõupidamise 21. juuli paiku 2008. aastal. Kas voor suletakse enne 2008. aasta lõppu, sõltub paljuski selle ministrite nõupidamise tulemusest ning kõigi liikmete heast tahtest sellele järgnevatel läbirääkimistel.

Igal juhul peab mis tahes lõplik kokkulepe olema igakülgne ning hõlmama ELile selgelt huvi pakkuvaid teemasid. Eriti peavad põllumajanduse valdkonnas kavandatavale ambitsioonikale tulemusele lisanduma samaväärsed lahendused teistes läbirääkimiste valdkondades, kaasa arvatud NAMA⁽¹⁾, teenused ja eeskirjad, samuti geograafilised tähised.

17. juuni 2008. aasta kirjalikus vastuses (H-0387/08) minu küsimusele ümbersuunamise sisseviimise kohta uutes liikmesriikides ütleb komisjon, et aastaks 2012 (pärast ümbersuunamise kohaldamist) on otsetoetuste tase vanades ja uutes liikmesriikides sama ning moodustab 87 % kogutoetusest.

Kahjuks ei ole siis sama põllumajandusmaa hektari kohta makstav summa, kuigi aastaks 2012 on tootmiskulud uutes ja vanades liikmesriikides valdavalt ühtlustunud.

Millal ühtlustatakse omavahel vanades ja uutes liikmesriikides hektari kohta makstavad toetussummad?

Toodangust lahti seotud toetuse aluseks on EL 15 ajaloolised või tootmisealased võrdlusandmed ning EL 10 ajal kättesaadavad kõige usaldusväärsemad andmed, mis on ühinemislepingus kokku lepitud. Seetõttu ei erine otsetoetuste maksete tase ainult vanade ja uute liikmesriikide vahel, vaid kõigi liikmesriikide, samuti piirkondade ja üksikute põllumajandustootjate vahel (sõltuvalt valitud toodangust lahutatud toetuste mudelist).

Nn tervisekontrolli mõjude hindamine on näidanud, et ühtne toetusmäär kogu EL 27 jaoks ei parandaks üldist maksete ebaühtlast jagunemist põllumajandusettevõtete vahel, vaid tooks liikmesriikide vahel kaasa tohutud eelarvelised ümberjaotamised. Lisaks rikuks see põllumajandussektori ja teiste majandussektorite tulude vahekorda, sest EL 12 põllumajandustulud on pärast ELiga ühinemist juba jõudsalt kasvanud.

Aga nn tervisekontrolli ettepanek soodustab liikumist ühtlasema toetusmäära poole liikmesriigi sees, sest selle alusel saaks iga liikmesriik toetust ümber jagada objektiivsemate kriteeriumide alusel. Samas saab vahendite suuremat ümberjaotamist liikmesriikide vahel kaaluda ainult eelarve läbivaatamise ja üldise vahendite eraldamise taseme kontekstis, mitte ainult seoses otsetoetustega.

Kliimamuutused mõjutavad juba kõiki ELi liikmesriike. Eelolevatel aastatel peab liit olema võimeline võitlema tõhusalt selle põhjuste vastu ning kohanema uute kliimavormidega. Eriti hakkavad lõunas ja idas asuvad liikmesriigid kannatama pidevate põudade, kuumalainete ja põllumajanduspiirkondade kõrbestumise all. Selle tulemused on toidukultuuride jaoks laastavad. Lisaks viitavad teaduslikud uurimused tulevikus ootavale vee ja eriti joogivee puudusele.

Kas komisjon võib öelda, millistele meetmetele ta mõtleb, et arendada välja tõhus niisutussüsteem, mis võimaldaks eespool nimetatud liikmesriikidel käigus hoida tõhusat põllumajandust, et toita regiooni elanikke ning tagada põllumajanduseksport kolmandatesse riikidesse? Kas komisjon võiks selgitada, millised ühenduse vahendid on pühendatud sellistele meetmetele, ning anda teavet ELi tulevase poliitika kohta seoses põllumajandusliku niisutusega?

Ühine põllumajanduspoliitika pakub juba rahalist abi, et soodustada põllumajandustava muutmist. See puudutab näiteks vanade niisutussüsteemide asendamist uutega, mis tarbivad vähem vett, viljelusmaa muutmist heinamaaks, praeguste põllukultuuride veekasutuse vähendamist ning tiikide või muude objektide rajamist. Seda abi antakse eeskätt põllumajanduslike keskkonnatoetuste ja investeeringutoetuste vormis.

Lisaks on komisjon hiljuti esitanud ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi läbivaatamiseks, nn tervisekontrolli ettepanekud. Mõned pakud meetmed aitaks leevendada ka veehulgaga seotud muresid. Kavandatav uus heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standard nõuab loataotluse protseduuri läbimist, kui vett tahetakse kasutada niisutamiseks. Ettepanek suurendada kohustuslikku ümbersuunamist kuni 13 % võrra aastaks 2013 annaks täiendavat raha nende maaelu arenguprogrammide tugevdamiseks ning muu hulgas ka veemajanduse täiustamiseks. Lisaks juhib komisjon austatud parlamendiliikme tähelepanu sellele, et põudade kohta on komisjon 2007. aasta juulis vastu võtnud teatise „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus”, mis toob välja tulevaste tegevuste põhilised poliitikasuunad. Teatis rõhutab Euroopa praegust suurt potentsiaali vee säästmiseks ning vajadust seda potentsiaali kasutada enne täiendavate veevarustusega seotud lahenduste kaalumist. See kehtib ka põllumajandusliku tegevuse ja eriti niisutamise kohta, kus täiustatud niisutustehnoloogiad ja -praktikad ning uuendatud niisutusvõrgud võivad aidata säästa märkimisväärseid veekoguseid. Komisjon on võtnud nõuks võtta vastu selle teatise järelmeetmete raport enne 2008. aasta lõppu.

Arvestades, et enam kui 100 miljonit eurooplast tegeleb igal aastal vabatahtliku tegevusega ning vabatahtlik tegevus edendab põlvkondadevahelist solidaarsust, kultuuridevahelist dialoogi ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mis kuuluvad kõik ELi aluslepingutes fikseeritud väärtuste ja eesmärkide hulka, kas komisjon on nõus, et aasta 2011 nimetamine Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks oleks komisjoni jaoks ideaalne võimalus pakkuda suunatud tuge kõigile vabatahtlikele kogu ELis?

Komisjon on täiesti teadlik vabatahtliku tegevuse tähtsusest Euroopas ning selle väärtuslikust panusest paljude muude asjade hulgas sotsiaalse ühtekuuluvuse, aktiivse Euroopa kodanikkonna, põlvkondadevahelise solidaarsuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisse.

Komisjon on viimastel kuudel hoolikalt jälginud parlamendi, Regioonide Komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee tööd vabatahtliku tegevuse valdkonnas.

Eriti on austatud parlamendiliikme esitatud raport vabatahtliku tegevuse panusest majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisse oluliseks sammuks, mis toetab vabatahtlikku tegevust Euroopa Liidus ja sisaldab väga häid nõuandeid. Komisjon jagab täielikult raportis välja toodud arusaama vabatahtliku tegevuse tähtsusest sotsiaalse kaasatuse edendamise jaoks formaalse ja mitteformaalse hariduse kaudu.

Komisjon algatab uuringu vabatahtlikust tegevusest Euroopa Liidus, mis tooks välja selle valdkonna praeguse olukorra, põletavad küsimused ja väljakutsed ELi jaoks, et aidata poliitika kujundajatel otsustada, kuidas oleks kõige parem edasi minna ning milline võiks olla võimalike tulevaste Euroopa tasandi algatuste ulatus.

Eespool nimetatud uuringu tulemuste põhjal uurib komisjon, millised oleksid vabatahtliku tegevusvaldkonna jaoks kõige paremad algatused, ning kaalub sealjuures ka tulevase Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ideed.

23. jaanuaril 2008. aastal esitas Euroopa Komisjon kaugeleulatuva ettepanekute paketi, millega tahetakse saavutada Euroopa Liidu ambitsioonikaid eesmärke kliimamuutuste vastu võitlemisel ja taastuvenergia edendamisel kuni aastani 2020 ja pärast seda. Selle strateegia keskne element on heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamine ja laiendamine. See süsteem on ELi põhiline vahend heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks.

Rahvusvahelise lepingu alusel võiks süsinikulekke oht olla praktiliselt olematu. Samas sellist lepingut veel sõlmitud ei ole.

Vaja on rohkem teavet, et teha kindlaks, milliseid energiamahukaid tööstusharusid süsinikuleke kõige rohkem mõjutaks. Selleks kogub ettevõtluse peadirektoraat ELi heitkogustega kauplemise süsteemi erinevatele sektoritele saadetud küsimustiku tulemusi.

Arvestades selle küsimuse tõsidust, kas volinik võiks palun kommenteerida tänaseks tehtud edusamme ning tuua välja senised tulemused, mida tal on võimalik meiega jagada?

Millal võib Euroopa Parlament oodata üksikasjalikku aruannet komisjoni järelduste kohta?

Komisjoni esmane prioriteet on saavutada ambitsioonikas ja kõikehõlmav rahvusvaheline kliimakokkulepe perioodiks pärast aastat 2012, mil praegused Kyoto kohustused aeguvad. Rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel riskivad teatud energiamahukad tööstusharud tootmise Euroopast väljaviimisega, mille tulemuseks on heitkoguste suurenemine (süsinikuleke) maailmas.

Komisjonil ei ole hetkel võimalik täpselt välja tuua sektoreid ja/või alamsektoreid, mida süsinikulekke ohud puudutavad. See ülesanne tuleb lahendada objektiivsete ja asjakohaste tingimuste alusel, arvestades eriti asjaomaste sektorite võimet kanda edasi uue heitkogustega kauplemise süsteemi tõttu kasvanud kulusid, kaotamata sealjuures olulist turuosa väiksema süsinikutõhususega rajatistele väljaspool ühendust, nende sektorite võimet heitkoguseid veelgi vähendada ning kliimamuutustega seotud poliitikaid riikides, kus tegutsevad konkurendid.

Seetõttu uurib komisjon seda küsimust ning teeb ettepaneku määrata kindlaks olulise süsinikulekke ohuga sektorid ja alamsektorid hiljemalt 2010. aasta juuniks.

Komisjon hindab nende energiamahukate tööstusharude olukorda, lähtudes rahvusvahelise kliimakokkuleppe tulemusest või võimalikest sektorisisestest kokkulepetest. Selle hinnangu alusel esitab komisjon parlamendile ja nõukogule raporti hiljemalt 2011. aasta juunis ning teeb vajadusel ettepanekuid täiendavate meetmete rakendamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata tasuta eraldiste korrigeerimist või impordi lisamist heitkogustega kauplemise süsteemi või nende kombinatsiooni.

Komisjon on juba alustanud konkreetset tööd süsinikulekke teemal. Euroopa tööstusharude ühendustele saadetud küsimustiku alusel on komisjon saanud andmeid, mida nüüd põhjalikult analüüsitakse ja mille jaoks töötatakse välja analüütilist raamistikku.

Komisjoni sellealase töö eesmärk on hinnata süsinikulekke ohtu, arvestades komisjoni esitatud heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatusettepanekus sisalduvaid tingimusi. Nagu on juba tehtud 11. aprilli 2008. aasta kohtumisel, informeerib komisjon huvitatud osapooli jätkuvalt selle töö tulemustest, kui need selguvad. Üks selline kohtumine on esialgselt kavandatud 2008. aasta septembri lõppu.

Samuti hoiab komisjon saavutatud edasiminekutega ja selle töö tulemustega kursis parlamenti ja nõukogu, et jõuda kliima- ja energiapaketi suhtes kokkuleppele 2008. aasta lõpuks.

Praegusel tööetapil ei kavatse komisjon siiski koostada ametlikku raportit käimasoleva töö esialgsete tulemuste kohta.

Ühele Hispaania ajalehele 2007. aasta juunis antud intervjuus ütles kanali EuroNews president ja tegevdirektor Philippe Cayla, et EuroNews võitis komisjoni konkursi rahvusvahelise araabiakeelse uudistekanali käivitamiseks, mis edastaks saateid ööpäevaringselt seitse päeva nädalas.

Kas komisjon avaldaks, millised telekompaniid sellel konkursil osalesid ja millised olid valikukriteeriumid? Kas komisjon kavatseb jätkata ka teistes Euroopa keeltes töötava uudistekanali loomise rahastamist? Milliste tingimuste alusel valitakse keelte järjekord?

Finantsmääruse kohaselt on rahvusvahelise teleuudiste kanali araabiakeelse versiooni loomise hankekonkursi andmed (kaasa arvatud tagasilükkamise, valiku ja võitjaks kuulutamise tingimused) avaldatud Euroopa Liidu Teatajas⁽¹⁾, samas on avaldatud ka menetluse tulemused⁽²⁾.

Praegu ei ole plaane mõnes teises Euroopa keeles töötavate uute telekanalite loomiseks.

Kodanikelt saadud teabe kohaselt ei tunnusta Prantsusmaa ametivõimud Suurbritannia tsiviilpartnerlusi samaväärselt abieluga ega isegi samaväärselt Prantsusmaa tsiviilpartnerlusega (PACS). Lisaks ei saa Suurbritannias tsiviilpartneritena registreeritud paarid Prantsusmaale kolides registreerida ennast ka PACS-i kohaselt, sest neil tuleb esitada „certificat de coutume”, mis ütleks, et partnerid ei ole juba Suurbritannias registreeritud tsiviilpartnerluse, abielu või PACS-i suhtes. Ühe tsiviilpartneri surma korral maksustavad Prantsusmaa ametivõimud üleelanud partnerit 60 % maksumääraga ning tal pole Prantsusmaa seaduste alusel mingeid õigusi. Kui Prantsusmaa kodanik tahab registreerida PACS-i Briti kodanikuga Prantsusmaa Londoni suursaatkonnas, siis tõendit „certificat de coutume” ei nõuta, kuigi nad on juba registreerinud oma tsiviilpartnerluse Suurbritannias. Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud kahekordse maksustamise lepingu artikkel 25 ütleb samuti, et Prantsusmaa ja Suurbritannia kodanikke ei tohi maksustamisel erinevalt kohelda, kui nad on samasuguses olukorras.

Kas komisjon ei leia, et selline olukord takistab kodanike ja nende perede vaba liikumist ning need erinevad nõuded seoses tõendiga „certificat de coutume” ning maksuseadused kujutavad endast seksuaalsel suunitlusel põhinevat diskrimineerimist? Mida kavatseb komisjon teha selle olukorra ületamiseks? Kas ta palub asjaomastel liikmesriikidel kohaldada selliste lepingute vastastikust tunnustamist, et tagada ELi kodanike vaba liikumist?

Austatud parlamendiliige juhib komisjoni tähelepanu raskustele, mis on seotud sellega, et Prantsusmaa ametivõimud ei tunnusta Suurbritannia tsiviilpartnerlusi võrdväärsena abielu või PACS-iga⁽¹⁾.

Vastastikune tunnustamine perekonnaõiguse alal on tõepoolest üks komisjoni prioriteet. Praegu on peamine perekonnaõiguse alal vastastikust tunnustamist käsitlev akt nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega⁽²⁾ (määrus Brüssel II a). Määrus Brüssel II a näeb ette teatavate lahutust, lahuselu ja abielu tühistamist käsitlevate kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise.

Samas ei ole praegu ühtegi ühenduse õigusakti, mis sätestaks abielude või samasooliste isikute tsiviilpartnerluste tunnustamise üle kogu Euroopa Liidu. Seega ei ole komisjonil pädevust uurida, kas toimub vahetegemine abielupaaride ja tsiviilpartnerluses elavate paaride vahel.

Mõnes liikmesriigis tajutavad erinevused seoses sellega, kuidas suhtutakse teises liikmesriigis sõlmitud tsiviilpartnerlustesse ja nende maksumõjudesse, tulenevad abielude ja tsiviilpartnerluste tunnustamise ühtsete reeglite puudumisest Euroopa Liidus.

Euroopa Ühendusel pole volitusi võtta vastu perekonnaseisuga seotud õigusakte, millel on otsene mõju Euroopa kodanike igapäevaelule. Kuni ühendusele täiendavaid volitusi ei anta, ei ole komisjonil õiguslikku alust selles valdkonnas tegutsemiseks.

Samas on komisjon käivitanud perekonnaseisuandmete võrdleva uuringu, et tulla vastu nende andmete vastastikuse tunnustamise vajadusele, mille on tinginud kodanike suurem liikuvus Euroopa Liidu sees. Seda valdkonda reguleerivad praegu riiklikud seadused ja rahvusvahelised konventsioonid. Selle võrdleva uuringu eesmärk on anda ülevaade selle valdkonna riiklikest seadustest ja praktikatest, teha kindlaks kodanike elus esinevad praktilised probleemid ning tuua välja võimalikud lahendused neile probleemidele. See põhjalik uuring peaks valmima 2008. aasta jooksul. See annab komisjonile kindla aluse, et hinnata võimalikke meetmeid, mida Euroopa Liidu tasandil võiks rakendada, et parandada perekonnaseisuandmete vastastikust tunnustamist. Eesmärk on heastada asjaolu, et vastastikuse tunnustamise puudumine toob asjaomastele kodanikele kaasa ebasoodsaid isiklikke ja rahalisi tagajärgi.

Kreeka tarbijate silmis pole ühisturul hindade ühtlustamine, eriti esmaste tarbekaupade osas, üldse õnnestunud. Kreeka tarbijahinnaindeks on olnud aastaid üks EL-15 kõrgemaid ning oluliselt kõrgem kui ühenduse keskmine. Hiljuti viis tarbijakaitsekeskus läbi 86 igapäevaselt kasutatava kaubaartikli võrdleva hinnauuringu samas supermarketiketis Berliinis ja Thessalonikis. See uuring näitas, et üldine keskmine hind oli Thessaloniki kaupluses 32,57 % võrra kõrgem kui Berliinis ning paljud tooted olid 100 % kallimad.

Milliseid ressursse saab Kreeka valitsus firmasisese kauplemise kontrollimatu hinnakujunduse puhul kasutada, et tuua hinnatase alla ELi tasemele? Milliste vahenditega saab ta lõpetada firmasiseses kauplemises toimuva kontrollimatu hinnakujunduse? Kas riiklikel maksuorganitel on õigus lugeda ettevõtete esitatud andmed vääraks a) firmasisese kauplemise ja b) esmaste tarbekaupade impordifirmade puhul, kui toodete hinnakujundus läheb selgelt lahku teistes liikmesriikides kehtivatest hindadest?

EÜ konkurentsipoliitika esmane eesmärk on panna turud paremini ELi tarbijate heaks tööle. Komisjon teeb tihedat koostööd kõigi liikmesriikide konkurentsiasutustega EÜ konkurentsireeglite kohaldamise osas (nõukogu määruse 1/2003 raames), et tagada turgude toimimine tarbijate huvides. Uurimisi korraldatakse alati, kui väidetavate konkurentsivastaste praktikate esinemist kinnitavad õiguslikud ja majanduslikud tõendid.

Samas tuleb märkida, et hinnaerinevused erinevates liikmesriikides ei ole tingimata seotud vajakajäämisega konkurentsireeglite kohaldamises. Tegelikult võivad hindade kujunemist suuresti mõjutada paljud olulised tegurid. Täheldatud hinnaerinevus võib tuleneda mitmetest pakkumise poole teguritest ELi ja maailma tasandil (struktuursed arengud, kliimatingimused jne), nõudlusepoolsetest asjaoludest (tarbekaupade nõudluse ülemaailmne kasv, muutused toitumisharjumustes, uute turgude esilekerkimine jne) või iga liikmesriigi jaemüügi ja levitamissektori struktuurist ja toimimisest. Sellisteks teguriteks on näiteks tarbijate eelistused konkreetsetel turgudel, teatavate kaupade/teenuste müüdavus ning hinnakomponendid (infrastruktuuri, inimressursside jne kulud).

Riiklikel konkurentsiasutustel on head võimalused lahendada konkreetselt jaemüügisektori toimimist ja/või toidukaupade tarneahelat puudutavad küsimused oma territooriumil. Eriti võib tõusvate tarbijahindade mõju leevendada sellega, et tagatakse iga liikmesriigi jaemüügisektoris piisava konkurentsi olemasolu ja vähendatakse põhjendamatut regulatsiooni, mis võib konkurentsi tarbijate kahjuks tõkestada.

EÜ konkurentsieeskirjad keelavad konkureerivate firmade vahelised kokkulepped nendevahelise konkurentsi piiramiseks või kaotamiseks hindade fikseerimise, toodangu piiramise, turgude jagamise, klientide või territooriumide jaotamise, pakkumisega manipuleerimise või nende konkreetse konkurentsiliikide kombinatsiooni abil. Kui firmasisesed konkreetsed tavad võivad konkurentsi (ja eriti jaemüügihindu) moonutada, keelavad konkurentsireeglid sellised konkurentsivastased tavad, mida valitsev firma võib kasutada oma turupositsiooni säilitamiseks või tugevdamiseks. Selles kontekstis on kindlaks tehtud, et antud toote või toodete majandusliku väärtusega võrreldes liiga kõrge hinna küsimine (liigne/ekspluateeriv hinnakujundus) on üks kuritarvitusliku käitumise vorm.

Komisjon jälgib jätkuvalt võrreldavate hinnatasemete kujunemist. Tarbijahindade tasemeid ja erinevusi liikmesriikide vahel jälgib ka iga-aastane tarbijaturgude tulemustabel. Tulemustabeli esimene väljaanne avaldati 2008. aasta alguses ja seda hakatakse tegema igal aastal. Mõned hinnaerinevused, eriti mittekaubeldavate kaupade ja teenuste puhul, võivad olla tingitud sissetuleku erinevustest liikmesriikide vahel. Sellegi poolest võivad eriti suured erinevused liikmesriikide vahel viidata vajadusele täiendava uurimise järele.

Komisjoni ühtse turu läbivaatamisel on kindlaks tehtud, et jaekaubandus on üks sektoritest, kus on vaja põhjalikku turuseiret, arvestades selle võtmerolli tarbija- ja tarnijaturgude jaoks ning selle praegust killustatust. Aastaks 2009 koostatakse seirearuanne, et analüüsida nii tarbijate kui tarnijate perspektiivist nähtud jaeteenuste tõrgete võimalikke põhjusi.

Komisjon võttis 20. mail 2008. aastal vastu teatise „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad”⁽¹⁾. Selles pakutakse välja mitmeid algatusi toiduainete kasvanud hinna mõju leevendamiseks ELis, nimelt hinnaarengute jälgimine, ühise põllumajanduspoliitika kohandamine, kõige suuremat puudust kannatavate inimeste abistame, toiduainete tarneahela uurimine. Komisjon moodustab töökonna toiduainete tarneahela toimimise, sealhulgas toiduainete jaemüügi ja levitamise sektorite koondumise ja turu segmentimise uurimiseks ELis.

2003. aasta septembris Euroopa Liidu poolt terroristlikuks organisatsiooniks tunnistatud Hamas on käivitanud Hezabollah' telekanali Al-Manar eeskujul telekanali Al-Aqsa. Nagu ajakirjanduses sageli teatatakse, kasutatakse Al-Aqsa televisioonis disneylikke tegelasi, et innustada lapsi saama enesetapu-pommipanijateks.

Kas nõukogu on teadlik, et Al-Aqsa saateid edastab satelliidilt Atlantic Bird 4 Euroopa satelliidioperaator Eutelsat, mis liisib seda satelliiti Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat? Milliseid samme on nõukogu astunud, et takistada Eutelsatil Al-Aqsa telekanali edastamist? Kas komisjon on edastanud selle küsimuse Prantsusmaa organile Conseil Supérieur de l’Audiovisuel (CSA)?

Vastuseks küsimusele E-1666/08 märkis komisjon, et „jagab … muret ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all edastatavate vihkamisele üles kutsuvate saadete pärast”. Hamasi telejaam Al-Aqsa kasutab Prantsusmaa firma Eutelsat satelliidi Atlantic Bird 4, mida Eutelsat liisib Jordaania satelliidioperaatorile Noorsat, näol Euroopa satelliidiressursse selleks, et õhutada vägivalda ja vihkamist ning õigustada terrorismi Euroopas ja kaugemal. Sarnaselt Hezbollah' telejaamaga Al-Manar riietuvad lapsed Al-Aqsa saadetes enesetapu-pommipanijateks ning neid esitletakse kui kangelasi. Ühes lõigus propageerib populaarne tegelane jänes Assud märtrisurma ja enesetapu-pommipanemist ideaalse eesmärgina igale saatesse helistavale lapsele. Teises lõigus ütleb multifilmitegelane, et ta hammustab taanlasi ja paneb nad nahka, sest üks Taani ajaleht avaldas poliitilisi koomikseid, mis neile ei meeldinud. Saate käigus saab jänes Assud telefonikõne kelleltki, kes ütleb, et neil õnnestub kunagi selle koomiksi autor tappa, mõrvata, millega Assud täielikult nõus on.

Mida kavatseb komisjon teha, et takistada Al-Aqsa saadete edastamist Euroopa satelliidiressursside kaudu? Arvestades Al-Aqsa sarnasusi kanaliga Al-Manar ning seal õhutatavat vägivalda ja terrorismi, kas pole siin tegemist piirideta ringhäälingu muudetud direktiivi (direktiiv 2007/65/EÜ⁽¹⁾) artikli 3b („Vihkamisele õhutamine”) rikkumisega, nagu oli kanali Al-Manar puhul?

Komisjon jagab austatud parlamendiliikmete muret ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all edastatavate vihkamisele üles kutsuvate saadete pärast. Ta teeb aktiivselt koostööd liikmesriikidega ja edendab nendevahelist koostööd, et tagada ühenduse õiguse täielik kohaldamine selles eriti tundlikus valdkonnas.

Direktiivi 89/552/EMÜ artikkel 22a keelustab rassi, soo, usutunnistuse või rahvuse alusel vihkamisele õhutavad saated. Samuti tuleb meenutada, et sõnavabaduse õigus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna nurgakivi.

Komisjon on teadlik, et telekanalit Al-Aqsa edastatakse satelliidi Atlantic Bird 4 vahendusel, mis kuulub Prantsusmaa satelliidioperaatorile Eutelsat. Samas ei ole komisjonile seni laekunud ühtegi ametlikku kaebust telekanali Al-Aqsa edastatavate programmide kohta.

Kui mõni EL-väline ringhäälinguorganisatsioon kuulub direktiivis ette nähtud tingimustel mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, on eelkõige riiklike asutuste ülesanne tagada, et selle ringhäälinguorganisatsiooni saated vastaksid direktiivi eeskirjadele, sealhulgas rassi, soo, usutunnistuse või rahvuse alusel vihkamisele õhutamise keelule. Seetõttu peab esmajoones Prantsusmaa regulatiivasutus Conseil Supérieur de l'Audiovisuel (CSA) jälgima, kas telekanali Al-Aqsa saated sisaldavad vihkamisele õhutamist ning rakendama asjakohaseid meetmeid. Erinevalt telekanali Al Manar juhtumist ei ole CSA hinnangul piisavalt tõendeid, mis õigustaks kanali Al-Aqsa täielikku keelustamist. Seni ei ole komisjonil põhjust CSA läbi viidud hindamise tulemustes kahelda.

Arvestades eriti mõju, mida regulatiivasutuse hinnang ühes liikmesriigis võib avaldada teistele liikmesriikidele, on komisjon astunud samme tagamaks viljakat ja tõhusat koostööd liikmesriikide regulatiivasutuste vahel ning annab regulatiivasutuste käsutusse teabevahetusfoorumi. Siinkohal viitab komisjon infoühiskonna ja meedia voliniku juhitud kohtumisele 2005. aasta märtsis seoses telekanali Al Manar edastamise keelustamisega Prantsusmaa regulatiivasutuse poolt.

Komisjon tõstatab telekanali Al-Aqsa teema järgmisel kohtumisel riiklike regulatiivasutustega enne 2008. aasta suvepuhkust ning teavitab austatud parlamendiliiget pärast selle kohtumise tulemusest.

ELi-Egiptuse tegevuskava paneb Egiptusele ülesande „teha koostööd, et võidelda kõigi diskrimineerimise, sallimatuse, rassismi ja ksenofoobia vormide vastu ning eriti usul, tõekspidamistel, rassil või päritolul põhineva vihkamise või laimu vastu”. Egiptuse riigi käigus hoitav satelliit Nilesat saadab Euroopasse jätkuvalt Hezbollah' satelliidikanalit Al-Manar, võimaldades nii vihkamise ja terrorismi sõnumitel Euroopasse jõuda. Oma vastuses küsimusele H-0246/08⁽¹⁾ osutas komisjon, et poliitiliste küsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomisjon on sobiv mehhanism, kus tõstatada küsimus võitlusest rassismi ja ksenofoobia vastu. See allkomisjon kogunes 2. ja 3. juunil Brüsselis.

Kas komisjon võib välja tuua, kas ja kuidas Al-Manari teema tõstatati ning millised tegevused Al-Manari suhtes ning seoses ELi-Egiptuse tegevuskavast tulenevate Egiptuse kohustustega võitluses diskrimineerimise, sallimatuse, rassismi ja ksenofoobia vastu on Egiptusega kokku lepitud?

Tunnistades, et Hezbollah' telejaama Al-Manar vihkamine ja vägivaldne sisu on vastuolus piirideta televisiooni direktiivi 2007/65/EÜ⁽¹⁾ artikliga 3b (endine artikkel 22a), on kõik Euroopa satelliidioperaatorid lõpetanud selle kanali edastamise. Sarnaselt on kanali Al-Manar edastamine satelliidilt Nilesat vastuolus ELi-Egiptuse tegevuskavast tulenevate Egiptuse kohustustega, mis on seotud võitlusega sallimatuse, diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu ning uskude ja kultuuride austamise edendamisega.

Millisel määral tõstatas komisjon Al-Manari küsimuse allkomisjoni koosolekul ning kuidas kavatseb komisjon tõkestada Al-Manari vihkamist ja terrorismi propageerivate kahjulike sõnumite edastamist Euroopasse euroopaväliste satelliidioperaatorite vahendusel?

Kõige esimese poliitiliste küsimuste allkomisjoni kokkukutsumine oli suur samm süvendatud poliitiliste suhete suunas Egiptusega ning usalduse rajamise suunas poliitilise dialoogi protsessis, milles komisjon tõstatab konstruktiivselt vastastikuse usalduse ja austuse baasil ka ühiseid probleeme.

Komisjon jagab austatud parlamendiliikmete muret, et nimetatud telejaama edastatav materjal võib kujutada endast vihkamisele õhutamist. Poliitiliste küsimuste allkomisjon Egiptusega on tõepoolest sobiv mehhanism, kus tõstatada küsimusi seoses võitlusega rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse vastu. See hõlmab ühises ELi-Egiptuse tegevuskavas võetud kohustust „tugevdada meedia rolli usulistel tõekspidamistel või kultuuril põhineva ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võitlemisel" ning õhutada meediat "täitma oma sellekohaseid ülesandeid”.

Samas otsustati paljude teiste käsitlemist vajavate põletavate poliitiliste ja inimõigustealaste arengute ning selle dialoogi jaoks kokku lepitud ELi prioriteetide valguses koos liikmesriikidega, et meedia kaudu vihkamisele õhutamise küsimust sellel allkomisjoni kõige esimesel kohtumisel veel ei arutata.

Komisjon pöörab mõistagi sellele küsimusele jätkuvalt suurt tähelepanu ning võib selle tõstatada ELi ja Egiptuse vahel regulaarselt toimuvas poliitilises dialoogis mõnel teisel korral.

Juuni esimesel nädalal võttis partei PASOK majandusküsimuste esindaja Louka Katseli ühendust Eurostati peadirektori ametiga, et korraldada Kreekas kohtumine külla saabuva Eurostati delegatsiooni ning peamise opositsioonipartei liikmete vahel, mis võimaldaks viimasel saada uusimat teavet Eurostati hinnangust Kreeka majandusolukorrale. Eurostati esindaja lükkas selle ettepaneku tagasi põhjendusega, et see külaskäik on puhtalt tehnilise iseloomuga ning märkis, et delegatsioon kohtub ainult valitsusametnikega.

Kas komisjon kiidab heaks Eurostati keeldumise kohtumisest peamise opositsioonipartei liikmetega?

Kas toodud põhjused põhinevad kindlatel komisjoni reeglitel ja tavadel?

Kas komisjoni arvates aitavad sellised tavad saavutada eesmärki, mille kohaselt läbipaistvuse ja kõigile poliitilistele parteidele ning selle kaudu kõigile Euroopa Liidu kodanikele teabe võrdse kättesaadavuse põhimõtet tuleb aktiivselt edendada?

Komisjon (Eurostat) peab regulaarselt liikmesriikidega dialoogi ja korraldab neisse metodoloogilisi külastusi, et arutada vastavate liikmesriigi ametivõimudega lahendamist vajavaid küsimusi seoses edastatud statistiliste andmetega puudujäägi ja võlgade kohta. Need külaskäigud kuuluvad nõukogu määruse 3605/93, viimati muudetud nõukogu määrusega 2103/2005, kohaldamise juurde. Raport vastavatest aruteludest avaldatakse teatud aja pärast Eurostati veebilehel kooskõlas ülalnimetatud nõukogu määrusega.

Mis puudutab 2008. aastaks kavandatud külaskäiku Kreekasse, siis võib komisjon (Eurostat) kinnitada, et tema poole pöördus 3. juunil 2008. aastal Panhellenistliku Sotsialistliku Liikumise (PASOK) esindaja palvega, et sel poliitilisel parteil oleks võimalus osaleda dialoogikülaskäigu raames toimuvatel kohtumistel Kreeka ametivõimudega.

Komisjoni (Eurostat) vastavad teenistused informeerisid nimetatud esindajat, et sellisel kohtumisel osaleva liikmesriigi delegatsiooni koosseisu määravad vastava liikmesriigi ametivõimud.

Selles kontekstis kinnitab komisjon (Eurostat), et on täielikult pühendunud läbipaistvuse ja kõigi ELi kodanike jaoks teabele võrdse ligipääsu tagamise põhimõtetele kooskõlas neis küsimustes kehtivate eeskirjadega. Komisjon (Eurostat) võib kinnitada, et kõigile seotud osapooltele antakse võimalus saada sobival moel ära kuulatud.

Kes on Euroopa õigusaktide järgi ELi liikmesriigis (Poola) vastutav 1. kategooria ohtlikke materjale, nt liha ja kondijahu (kui need on näiteks surnud loomade/kariloomade töötlemise kõrvalsaadused), tuhastavate rajatiste määramise ja töö eest, viitan siinkohal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1774/2002⁽¹⁾, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivile 2000/76/EÜ⁽²⁾ jäätmete põletamise kohta?

Kas komisjon võib selgitada neis õigusaktides kasutatud "pädeva asutuse" mõistet?

Kuidas hindab komisjon liha ja kondijahu (1. kategooria jäätmed) töötlevate ettevõtete tööd Poolas ajavahemikul 2005–2007 ning milline on selles osas praegune olukord?

Määrus (EÜ) nr 1774/2002⁽³⁾ loob kõikehõlmava raamistiku muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks ja kõrvaldamiseks. Selle määruse kohaselt võib 1. kategooria loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada loa saanud põletusrajatises, mis vastab jäätmete põletamise direktiivi nõuetele.

Igal liikmesriigil peab olema jäätmete kõrvaldamise süsteem, mis suudab töödelda selle riigi territooriumil tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogust.

Põletusrajatiste töö peab toimuma vastavalt kehtivatele õiguslikele nõuetele ning nad kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste poolsele ametlikule kontrollimisele.

Loomsete kõrvalsaaduste määrus ütleb, et pädev asutus on liikmesriigi keskasutus või mõni muu asutus, millele on delegeeritud pädevus selle määruse täitmise tagamiseks.

Jäätmete põletamise direktiiv ei anna pädeva asutuse määratlust, kuid kirjeldab mõnd selle ülesannet. Direktiiv nõuab, et pädevad asutused hindaks põletus- ja koospõletusrajatiste loataotlusi. Pädevad asutused vastutavad lubade andmise eest ning peavad sealjuures tagama direktiivi nõuete täitmise, samuti antud loa tingimused korrapäraselt läbi vaatama ja vajadusel neid ajakohastama. Kui rajatis ei täida loa tingimusi, eelkõige direktiivis kehtestatud heidete piirväärtuste osas, võtab pädev asutus täitmise tagamiseks meetmeid.

Seetõttu on liikmesriikide ülesanne määrata asutused, mis vastutavad ühenduse õiguse korrektse kohaldamise eest nende territooriumil.

Alates 2005. aastast on komisjoni veterinaarinspektsiooni teenistused teinud Poolasse kaks külastust, et hinnata Poola asutuste võetud meetmeid loomsete kõrvalsaaduste eeskirjade korrektseks täitmiseks. 2007. aasta aprillis toimunud teise külastuse põhjal järeldati, et meetmed 1. kategooria loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohaseks kõrvaldamiseks on suures osas rahuldavad.

Kiirelt tõusvad hinnad (inflatsioon), nafta- ja nisuhindade jätkuv kiire kasv ning suutmatus rakendada piisavaid meetmeid Euroopa kodanike, liikmesriikide majanduste või ELi enda abistamiseks on väga muret tekitavad arengud. Millised on ELi poliitikasuunised kasvavate nafta- ja nisuhindade ning üldiselt kasvava elukalliduse probleemi lahendamiseks koos liikmesriikidega? Kas on olemas kavasid konkreetsete meetmete rakendamiseks? Kui jah, millised need täpselt on ja milles täpselt need seisnevad?

EL ja maailm tervikuna on silmitsi tõsise toidu- ja kütusekriisiga. Kas komisjon on koostamas strateegiat tõusvate kütuse- ja toiduhindadega seotud uutele väljakutsetele vastamiseks ELis ja maailmas? Millist mõju avaldavad need arengud ELis Lissaboni strateegia elluviimise kontekstis?

Komisjoni reaktsiooni toiduainete ja nafta hinnatõusudele on selgitatud kahes hiljutises teatises, mis olid aluseks liikmesriikidega peetud arutelule Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta istungil. Komisjon tahab rõhutada Euroopa Ülemkogu antud toetust komisjoni lähenemisele.

Nafta puhul on hindade kasv paljuski tingitud suurtest struktuursetest nihetest maailma majanduses. Me oleme kaugenemas odava ja lihtsalt kättesaadava nafta ajastust. See tendents on paratamatu ja kehtib üldiselt/kogu maailmas. Seetõttu on vaja selgelt eristada lühiajalisi meetmeid, millega leevendada ühiskonna haavatavate sektorite raskusi, ning pikemaajalisi meetmeid, mis kaasneks üleminekuga madala süsinikutarbega majandusele ja sellise ülemineku edendamisega.

Tarbijariikide ning üha enam ka tootjariikide valitsustel pole lühiajaliselt kuigi suurt mõju maailma naftaturgudel valitsevatele hindadele. Seetõttu keskendub kodanike ja ettevõtete poliitiline surve toetustele, mis aitaks ebasoodsamas olukorras olevatel gruppidel endale tõusvate hindade perioodil energiat lubada. Vaja on tasakaalustatud lähenemist, et sihtotstarbeline ja kindla aja jooksul antav toetus nõrgematele ei annaks tarnijatele signaali, et maksumaksjad on valmis hinnatõusu enda kanda võtma ning ei suuna seda edasi tarbijale. Samavõrd tähtis on tagada, et kõrgete hindade tõttu tekkiv motivatsioon säästa ja oma energiatarbimist muuta kanduks edasi kõigile kasutajatele, samas kui seda täiendavad poliitikameetmed peavad keskenduma energiasäästule ja energiatõhususe parandamisele. Seetõttu tuleb vältida rahanduslikke meetmeid või muid riiklikke sekkumisi, mis võiks avaldada moonutavat mõju seeläbi, et takistavad majandusüksusi tegemast vajalikke muudatusi.

Samuti on oluline parandada koostööd naftat tootvate ja naftat tarbivate riikide vahel, et selgitada, kuidas turg toimib ning vältida hindade volatiilsust tulevikus. Hiljutise Jeddah' tippkohtumise eeskuju tuleb järgida. Samal ajal tugevdatakse meie praegust dialoogi võtmetarnijatega, kelleks on näiteks Venemaa, Norra ja OPEC⁽¹⁾. Samuti võiks abiks olla naftavarude suurem läbipaistvus. Selles osas jätkab komisjon uurimist, kas kaubanduslike varude kohta käivate andmete avalikustamine on teostatav, ning esitab aasta lõpuks ettepaneku praeguse julgeolekuvarusid käsitleva ühenduse seadusandluse muutmiseks.

Nagu Euroopa Ülemkogu kinnitas, on sobivaks reaktsiooniks kõrgetele naftahindadele Euroopa energiasüsteemi struktuurne nihe puhtama energia ja tõhusama energiakasutuse suunas. Komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta ettepanek kliima- ja energiapaketi kohta soodustab nihet madala süsinikutarbega majanduse poole. See vähendab Euroopa energiaimporti ning vähendab selle sõltuvust turu kõikumistest. Kasvava energiahinna valguses on kliima- ja energiapaketi eelised veelgi selgemad ning seetõttu on selle vastuvõtmine komisjoni jaoks prioriteet, mida peaks jagama ka parlament ja liikmesriigid.

EL peab võtma energiatõhususe väljakutset tõsisemalt, kui me soovime vähendada aastaks 2020 energiatarbimist 20 % võrra. Komisjon jätkab püüdlusi selleks, et praegune energiatõhususe tegevuskava liikmesriikides täielikult ellu viia. Hiljem 2008. aastal esitab komisjon ettepaneku ehitiste energiatõhususe direktiivi uuendamiseks.

Toiduainete hindade osas on EL juba samme astunud. Ta tühistas ajutiselt kohustuse jätta 2008. aastal 10 % põllumajandusmaast tootmisest kõrvale, suurendas piimakvoote 2 % võrra ning tühistas ajutiselt impordimaksud enamike teraviljade suhtes. Reformitud ühine põllumajanduspoliitika võimaldab meie põllumajandustootjatel hakata oma tootmisotsustes üha enam lähtuma turu sõnumitest, mitte sellest, mille pealt nad saaks kõige suuremat toetust. See on võimalik, kuna toetused lahutatakse üha enam tootmisest. Ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontroll aitab veelgi lahendada põllumajandustootjate suhtes kehtivaid piiranguid, võimaldades neil kasvavale nõudlusele paindlikult reageerida. See kaotab alaliselt maa tootmisest kõrvaldamise nõude, vähendab veelgi turusekkumiste rolli ning kaotab praeguse hetke ja aasta 2015 vahel järk-järgult piimakvoodid. Suurem osa praegu tootmisega seotud allesjäävaid toetusi lahutatakse tootmisest, nii et põllumajandustootjatele jäävad suured osas vabad käed toota seda, mida turg vajab.

Eriti tuleks nimetada kolme konkreetset tegevust. Esiteks esitab komisjon varsti ettepaneku määruse vastuvõtmiseks, millega luuakse kiirreageerimisvahend arengumaade toiduainete hinnakriisi leevendamiseks. Komisjon plaanib tähtajalist vahendit, mis oleks otseselt seotud kõige suurema löögi alla sattunud riikide põllumajandustootmisega. See vahend kasutaks põllumajanduse eelarves kulutamata jäänud ressursse, et stimuleerida arengumaades kohalikku tootmist. Teiseks esitab komisjon määruse ettepaneku toiduabi programmi muutmiseks, et suurendada selle rahastamist ning lahendada ELis kõige raskemas olukorras olevate inimeste probleeme. Eesmärk on suurendada toetust, tagada, et see oleks suunatud neile, kes seda kõige rohkem vajavad, ning et see hõlmaks õigeid kaupu. Kolmandaks viib komisjon läbi toiduainete tarneahela uurimise, jälgib hindade kujunemist ning analüüsib täiendavalt kaupadega seotud rahaturgude arenguid.

Seoses Lissaboni strateegia täitmisega tahab komisjon meenutada, et selle viimases raportis strateegia kohta märgiti taastuvenergia, madala süsinikutarbega ja ressursitõhusaid tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Tõusnud naftahinnad näitavad, et Euroopa majanduse huvides on viia ellu nihe madala süsinikutarbega majanduse suunas.

31. mail ründas president Uribe karmilt senaator Alexander Lópezit ning kirjeldas teda ja teisi koos sotsiaalse liikumisega töötavaid poliitikuid kui „poliitikuid, kes laostasid Emcali ning juhivad terrorismiakte Calis, olles salaliidus ELNi ja Farc'iga…” ning kui „klassiviha külvavaid parteisõdureid”.

Samal ajal algatab peaprokurör, kes on president Uribe valitsuse endine aseminister, kohtumenetluse mitmete saadikute, senaatorite ja Colombia valitsuse tuntud oponentide vastu, kellel väidetavalt on sidemed Farc'iga, võttes aluseks partisanide juhi Raúl Reyesi sülearvutist leitud teabe. Interpoli raporti kohaselt olid Colombia luureteenistused seda sülearvutit 1. ja 3. mai 2008. aasta vahel manipuleerinud.

Milliseid samme astub komisjon tagamaks, et teatav poliitiline opositsioon ja arvamusvabadus oleks Colombias endiselt võimalik? Milliseid algatusi teeb komisjon pärast eesistujariik Sloveenia avaldust Colombia kohta, milles viidatakse inimõiguste kaitsjate mõrvamisele, kellest mõned osalesid ka ELi rahastatavates programmides?

Komisjon jälgib Colombia olukorda hoolikalt ning jagab austatud parlamendiliikme muret riigis toimuva poliitilise polariseerumise pärast ning selle mõju pärast riigi demokraatlikule süsteemile.

Colombia demokraatia on Ladina-Ameerikas üks vanemaid ja kindlamaid. Vaatamata president Uribe väga kõrgele reitingule ja tema pooldajate enamusele parlamendis, on poliitiline opositsioon, mille esindajateks on näiteks liberaalne partei ja Polo Democrático Alternativo, Colombia kongressis tugevalt esindatud ning valitseb mitmeid osakondi ja omavalitsusi, nende hulgas ka Bogotá linna. Opositsiooni hääl on tugev ka ajakirjanduses, kus neid esindavad mõjukad väljaanded nagu El Nuevo Siglo ja Semana.

Komisjon leiab, et seosed poliitikute ja ametnike ning Colombia relvarühmituste vahel on löögiks otse riigi demokraatia keskme pihta. Seetõttu on väga oluline, et selliseid seoseid põhjalikult uuritaks ja kohaselt karistataks, olgu tegemist endiste paramilitaarsete rühmitustega, milles enam kui 60 parlamendisaadikut juba süüdistatakse, või partisanirühmitustega. See on ülesanne Colombia kohtuvõimude jaoks, kes peavad tegutsema neile põhiseadusega antud sõltumatuse alusel täielikult erapooletult ja neutraalselt.

Kuigi Colombia põhiseadus tagab arvamusvabaduse, piiravad selle praktilist teostamist ähvardused ja rünnakud ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu. Vaatamata valitsuse jõupingutustele ja neist tingitud edusammudele, on Colombia nimetatud isikute jaoks endiselt üks kõige ohtlikumaid riike maailmas. Alates 2008. aasta algusest on tekkinud uus ähvarduste ja rünnakute laine, mis tõmbab endale suurt tähelepanu, sest see on muu hulgas mõjutanud mitmeid Colombias ELi koostööprogrammiga seotud inimesi, eriti neid, kes on seotud ELi rahastatavate "rahulaboritega" Magdalena Medios ja teistes piirkondades.

Komisjon on oma muresid Colombia valitsusele regulaarselt väljendanud. Inimõiguste kaitsjate vastu suunatud ähvardused ja rünnakud olid hiljutise ELi kolmiku suursaadikute demarši teemaks Bogotás, samuti kõneles neist ELi eesistujariigi 19. mai 2008. aasta deklaratsioon, millele austatud parlamendiliige viitas. Selle küsimuse tõstatas ka komisjoni välissuhete volinik oma külaskäigul Colombiasse 2008. aasta mai keskel.

Pärast nimetatud deklaratsiooni on ELi riikide välisesinduste juhid Bogotás külastanud Magdalena Mediot ning kohtusid selle käigus inimõiguste kaitsjate, kogukonna juhtide ja kodanikuühiskonna esindajatega ning väljendasid ELi toetust nende isikute ja organisatsoonide tööle, samuti ELi solidaarsust neile tehtud ähvarduste valguses. Sarnased kohtumised on toimunud ka Bogotás.

Rohujuure tasandil töötavate inimeste aitamiseks on komisjoni esindus Bogotás korraldanud kohtumise ELi rahastatavate projektide esindajate ja ELi piirkondliku julgeolekuametniku vahel, kus anti soovitusi seoses projektitöötajate julgeolekuga. Ka Magdalena Medio nn rahulabor on rakendanud teatavaid ennetavaid meetmeid, mis hõlmavad projektijuhtide ja ekspertide ajutist lahkumist Lõuna-Bolívari regioonist.

Komisjon jätkab inimõiguste kaitsjate toetamist oma koostööprogrammi abil. Muu hulgas toetab ta piirkondliku tasandi ajakirjandust oma nn rahulaborite kaudu, riiklikul tasandil kaasrahastab ta sümboolse tähendusega alternatiivset telesaadet (Contravía, mida juhib tuntud ajakirjanik Hollman Morris, kes on samuti hiljuti saanud tapmisähvardusi). Lisaks toetab EL kohtuasutuste tööd mõne ulatusliku tegevuse kaudu, mille ülesanne on parandada peaprokuröri ameti ja ülemkohtu suutlikkust, et aidata neil tegeleda Colombia sisekonflikti ohvrite juhtumitega.

28. detsembril 2006. aastal otsustas Bulgaaria ministrite nõukogu ajutiselt peatada hankemenetluse Musta mere loodusvarade uurimiseks, kui avastati ühe pakkumises osalenud firma – Melrose Resources SARL, Luksemburg – õigusrikkumised. Peaaegu aasta hiljem, 6. detsembril 2007. aastal, võttis ministrite nõukogu vastu otsuse 2007/848, millega otsustati sõlmida uurimisleping sellesama firmaga Melrose Resources. Kuna selle otsusega rikuti ametlikku menetluskorda ning see oli ministrite nõukogu poolt ebaloogiline samm, siis on see tekitanud kahtlusi korruptsiooni suhtes Bulgaaria riigi kõige kõrgematel tasanditel. Neid kahtlusi kinnitas Bulgaaria kõrgeima halduskohtu ja riigiprokuröri ameti suhtumine. Kõrgeim halduskohus keeldus kogumast tõendeid ministrite nõukogu vastu ning selle tõenäoliseks põhjuseks oli poliitiline surve. Kuigi kriminaalsüüteole viitav teave on esitatud riigiprokuröri ametile, peatas prokurör asja menetluse korralikku uurimist läbi viimata.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon rakendada, et tagada tungivalt vajalik järelevalve seoses selle skandaalse juhtumiga, mis hõlmab haldusvõimu kuritarvitamist ning keeldumist nõuetekohase kohtumenetluse algatamisest?

Austatud parlamendiliikme küsimuse põhjal näib, et kõnealune leping käsitleb loodusvarade uurimist. Vastavalt parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, kuuluvad selle direktiivi rakendusalasse lepingud seoses geograafilise piirkonna kasutamisega „nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks”.

Samas ilmneb austatud parlamendiliikme küsimusest, et lepingu sõlmimise protseduur oli aastal 2006 ehk enne Bulgaaria ühinemist Euroopa Liiduga juba käimas. Esitatud teabest nähtub, et 2006. aasta detsembris protseduur üksnes peatati ning miski ei viita selle ametlikule tühistamisele või lõpetamisele. Hilisem leping sõlmiti 6. detsembril 2007. aastal. Kuna protseduur oli juba käimas enne Bulgaaria ühinemist Euroopa Liiduga, ei kehti selle suhtes EÜ riigihankedirektiivid.

Kõiki reisijaid, kes läbivad kolmandatest riikidest koju suundudes transiidi korras ELi/EMÜ lennujaamu, ähvardab endiselt võimalus, et nende tollimaksuvabalt ostetud vedelikud konfiskeeritakse.

2007. aasta juulis võeti vastu määrus (EÜ) nr 915/2007⁽¹⁾, mis pidi selle fiasko lõpetama. Suur hulk EL-väliseid riike esitas selle määruse kohaselt taotluse oma lennujaamade julgestusstandardite hindamiseks ning nõuetele vastavuse korral pädeva ELi asutuse poolt vastavaks tunnistamiseks.

Miks on aasta pärast selle määruse vastuvõtmist ainult üks riik heakskiidu saanud? Kas komisjon kavatseb teha mingeid algatusi, et soodustada suurema hulga riikide kiiret heakskiitmist?

Tollimaksuvabalt ostetud kaupade jätkuv konfiskeerimine EL-välistest riikidest koju suunduvatelt ja transiidi korras ELi/EMÜ lennujaamu läbivatelt õhureisijatelt teeb tollimaksuvaba kaubanduse sektorile ja selle varustajatele kirjeldamatut kahju. Õhureisijad ei taha tollimaksuvabu kaupu osta, kuna kardavad konfiskeerimist.

Määruse (EÜ) 915/2007⁽¹⁾ vastuvõtmine 2007. aasta juulis pidi selle probleemi lahendama. Paljud kolmandad riigid on esitanud selle määruse kohaseid taotlusi, et võimaldada reisijatel osta nende tollimaksuvabadest kauplustest tooteid, ilma et nad peaks kartma konfiskeerimist.

Arvestades, et paljudes taotluse esitanud kolmandates riikides on julgestus lennujaamades vähemalt sama hea ja mõnel juhul paremgi kui ELi lennujaamades, miks on möödunud aastal ainult üks riik sellise loa saanud?

Nagu selgitati vastuses James Nicholsoni küsimusele H-0022/08⁽²⁾, töötas komisjon komisjoni määruse (EÜ) nr 915/2007⁽³⁾ näol välja vahendi, kuidas kindlaks teha kolmandate riikide lennujaamades müüdavate vedelike, aerosoolide ja geelide julgestusmeetmete samaväärsust, mis võimaldaks teha erandeid konfiskeerimise nõudest ühenduse lennujaamade turvakontrollis.

Pärast määruse nr 915/2007 jõustumist on mitmed kolmandad riigid väljendanud huvi, et neile tehtaks erand ühenduse üldistest reeglitest vedelike, aerosoolide ja geelide kohta.

Seni on selline erand tehtud ainult Singapurile. Komisjon jagab austatud parlamendiliikmete pettumust, et erand pole laienenud rohkematele kolmandate riikide lennujaamadele. Samas ei ole komisjonil seni olnud võimalik lubada teiste kolmandate riikide lennujaamadele erandeid, sest ükski ei ole veel esitanud kogu kontrolliprotsessiks vajalikku teavet.

Kolmanda riigi lennujaama julgestusmeetmete samaväärsuse tunnistamise protsessi kiirus sõltub suuresti vastavast kolmandast riigist endast. Samaväärseks tunnistamiseks peavad nad näitama, et nende julgestusstandardid on samaväärsed ning see hõlmab riiklike seaduste analüüsi ja muud asjakohast teavet. Lisaks peavad nad kohaldama rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni soovitatavaid turvakontrolli suuniseid vedelike, geelide ja aerosoolide kohta ning kasutama vedelike puhul avamist tuvastada võimaldavaid kotte, mida lennujaamas müüakse. Nimetatud teabe analüüsimise järel võib komisjon teostada täiendava uurimise.

Kuigi paljud kolmandad riigid on väljendanud huvi oma lennujaamade lisamiseks soodustatud lennujaamade nimekirja, on vaid mõned riigid esitanud oma soovi põhjendamiseks vajalikud andmed ning mõned on kahjuks jätnud lennujaama poodides kasutusele võtmata kotid, mille puhul on võimalik tuvastada koti avamine.

Asjade kiirendamiseks on komisjon asjaomastele kolmandatele riikidele selgitanud, et neil on esmatähtis esitada vajalik teave ja/või tagatised oma lennujaamade julgestuse struktuuri kohta, mille esitamine protsessi aeglustab.

16. juunil 2008. aastal tegi assotsiatsiooninõukogu otsuse intensiivistada ELi ja Iisraeli suhteid, et tekitada täiustatud poliitiline dialoog, suurendada majanduskoostööd, võimaldada olulisel määral lõimumist Euroopa siseturuga ning edendada koostööd õiguse ja siseasjade valdkonnas. Volinik Benita Ferrero-Waldner ütles ajakirjandusele, et tekst jäeti tahtlikult ähmaseks. Juuni algul piirkonda külastanud Euroopa Parlamendi delegatsioon jõudis üksmeelsele seisukohale, et käimasoleva konflikti tõttu ei saa praegu toimuda mingit taolist intensiivistamist. Gaza on endiselt vabaõhuvangla. Iisrael jätkab eluasemete ehitamist. Julgeolekutara ehitamine jätkub. Euroopa Parlamendi president kirjutas 29. mail 2008. aastal volinikule sooviga, et parlamenti teavitataks ja parlamendiga konsulteeritaks võimalike ELi ettepanekute osas assotsiatsiooninõukogule. Seni ei ole seda üheski vormis tehtud.

Kas komisjon leiab, et parlamendiga ei ole vaja eelnevalt konsulteerida? Kui jah, siis miks? Millal see võiks toimuda? Miks on tekst tahtlikult ähmaseks jäetud? Mida see täpselt sisaldab ning mida EL tahab selle intensiivistamisega saavutada? Millistes valdkondades ja mil moel hakatakse suhteid Iisraeliga intensiivistama? Millal see uus kokkulepe jõustub? Kas komisjon ei arva, et EL loobub olulisest mõjutusvahendist rahukõnelustel? Miks ei ole toodud välja mingit seost käimasoleva rahuprotsessiga?

Lubage komisjonil alustuseks kokku võtta see, mida 16. juuni 2008. aasta assotsiatsiooninõukogul otsustati: üks partnerriik – ning üks kõige arenenumaid partnerriike meie naabruses – on soovinud ELiga tihedamat koostööd.

2008. aasta aprilli teatises parlamendile ja nõukogule Euroopa naabruspoliitika kohta sõnastas komisjon juba oma seisukohad meie naabruspoliitika partneritega intensiivsemate ja viljakamate suhete loomise kohta eristamise põhimõtte alusel, mainides Iisraeli kui ühte naabruspoliitika liidrit. Kõik edasised kahepoolsete suhete arengud Iisraeliga jäävad sellesse Euroopa partnerluspoliitika raamistikku.

16. juuni 2008. aasta avalduses – mis on avalik dokument – ütlesid ministrid, et suhete arendamist Iisraeliga tuleb näha Lähis-Ida rahuprotsessi kontekstis.

16. juuni 2008. aasta assotsiatsiooninõukogu Iisraeliga oli ühe protsessi algus. See protsess ei too kaasa uut assotsiatsiooni vormi, vaid põhineb meie olemasoleval Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingul Iisraeliga.

EL ja Iisrael on kindlaks teinud süvendatud koostöö tegemiseks vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad, mis on ELi avalduses loetletud. Eelolevatel kuudel leiavad aset arutelud nende üle. Läbirääkimised ei ole veel alanud. Komisjon on valmis hoidma parlamenti kursis kõigi edusammudega meie pädevusse kuuluvates valdkondades.

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu liikmesriigid on alati seisnud inimõiguste ja demokraatia eest. Kas Euroopa Komisjon on liikmesriike hoiatanud, et nad ei tohiks lasta endid ära kasutada äärmuslikel Khalistani rühmitustel, mis teadaolevalt on minevikus oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda kasutanud, varjudes inimõiguste ja enesemääramise toetamise maski taha?

Kas komisjon on teadlik, et Euroopa äärmuslikud elemendid püüavad taaselustada Khalistani liikumist eraldi sikhide riigi loomiseks eesmärgiga India vägivaldselt tükeldada? Kui jah, siis milliseid samme on komisjon astunud või soovitab astuda, et veenda liikmesriike sellist tegevust ära hoidma?

Sikhi rahva (Khalistani) iseseisvust taotleva Khalistani liikumisega seotud terrorismi küsimust tuleb esmalt näha Pandžabi poliitilise lähiajaloo laiemas kontekstis. India osariigis Pandžabis, mida üle 15 aasta vaevas 1980ndatel sikhi separatistide algatatud vägivald, taastus normaalne olukord pärast seda, kui see liikumine 1990ndate keskel kontrolli alla saadi. Pärast aastatepikkust valitsemist otse New Delhist taaselustati demokraatlik protsess edukalt 1997. aastal demokraatlikult valitud valitsusega. 2007. aastal toimunud viimased osariigi valimised andsid juhtohjad uuesti parteile Akali Dal (mis esindab ainult sikhide huve).

Ajakirjanduses on olnud erinevaid teateid, et terrorismivõrgustik on endiselt alles, eriti väljaspool Indiat, ning see võib osaliselt selgitada, kuidas sikhi võitlejatel õnnestus 14. oktoobril 2007. aastal vallandada pommiplahvatus ühes Ludhiana kinos (seitse hukkunut, nende seas üks 10-aastane laps, ja 40 vigastatut). Samas ütleb komisjoni analüüs, et elanikkond on hüljanud selle ideoloogia, millest kasvas välja Pandžabis poolteist aastakümmet kestnud terrorism.

Vastuseks austatud parlamendiliikmete küsimustele usub komisjon, et kõige parem moodus liikmesriikide hoiatamiseks äärmuslike Kahlistani rühmituste poolse ärakasutamise ohu eest on kutsuda neid üles hoolikalt jälgima ELi ja India ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismiga ning toetada ELi terrorismi töörühma ja India ekspertide vahelisi kohtumisi, samuti India taotlusi koostöö tõhustamiseks Europoliga.

Viimastel aastatel on üha enam riigi omandis olnud tööstusettevõtteid läinud eraomandisse, seda eriti uutes liikmesriikides. Kahjuks ei ole keegi mõelnud sellele, mida teha maha jäävate tootmisjäätmetega. Jäätmed on suureks ohuks keskkonnale ja rahvatervisele. Enamikul juhtidel ei ole uutel omanikel pärast ettevõtete ostmist enam piisavalt raha maha jäänud jäätmete ringlussevõtuks (hävitamiseks) ning riigil ei ole selleks otstarbeks pakkuda mingit raha. Kuna riiklik jäätmeseadus puudub ning jäätmete hävitamine tähendaks tohutuid kulusid, istuvad omanikud lihtsalt jõude. Kui selline olukord jätkub, võib mõne aasta pärast olla juba liiga raske olukorda kontrolli alla saada.

Kas komisjon kavatseb selles küsimuses midagi teha?

Jäätmete, sealhulgas tootmisjäätmete hooldus peab vastama sellekohastele ühenduse õigusaktidele, eriti jäätmeid käsitlevale direktiivile 2006/12/EÜ⁽¹⁾. Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ja mille käigus ei kasutata keskkonda ohustavaid protsesse ja menetlusi. Eelkõige ei tohi jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ohustada vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, ei tohi tekitada mürast või haisust põhjustatud häiringuid ning ei tohi kahjustada maapiirkondi ega erihuvi pakkuvaid kohti. Direktiiv täpsustab, et vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” tuleb jäätmete kõrvaldamise kulud kanda a) jäätmevaldajal, kes on andnud jäätmed jäätmekogumisettevõttele või jäätmekõrvaldamisettevõttele, ja/või b) eelmisel valdajal või tootjal, kelle tootest jäätmed on tekkinud.

Mõned tootmisjäätmed võivad olla ohtlikud. Ohtlikud jäätmed on keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad kui mitteohtlikud jäätmed ning nõuavad seega rangemat kontrolli. Sellistel juhtudel kohaldatakse direktiivi 91/689/EÜ ohtlike jäätmete kohta⁽²⁾, kaasa arvatud täiendava arvepidamise, järelevalve ja kontrolli kohustusi „hällist hauani” ehk jäätmete tekitajast kuni lõpliku kõrvaldamise või ringlussevõtmiseni.

Liikmesriigid peavad tagama, et kõik eespool nimetatud õigusaktide nõuded oleks üle võetud riiklikku õigusesse ja neid täidetaks. Komisjon kontrollib regulaarselt ühenduse jäätmeseadusandluse ülevõtmist liikmesriikide poolt. Kui riiklikku õigusse ülevõtmist pole toimunud, ülevõtmine ei ole õige või mõne sellekohase ühenduse õigusakti nõudeid ei täideta, saab komisjon astuda ja astub õiguslikke samme vastava liikmesriigi suhtes.

Mis puudutab ühenduse jäätmeseadusandluse täitmisega seotud kulusid, siis peavad nende üle juhtumipõhiselt otsustama riiklikud pädevad asutused. Liikmesriigid võivad rahaliselt kaasa aidata tööstusjäätmete ringlussevõtmisele või kõrvaldamisele, eriti kui jäätmete praegust või eelmist valdajat või tekitajat pole enam võimalik kindlaks teha. Selleks võivad liikmesriigid vastavalt kehtivale korrale kasutada oma ressursse või ühenduse rahastamist.

Keskkonnaprioriteetide rahastamine ühenduse vahenditest on kavandatud ühtekuuluvuspoliitika suure rakenduskava Infrastruktuur ja keskkond 2007–2013 ning 16 Poola regionaalse rakenduskava alla. Näiteks on Poolas võimalik keskkonna- ja riskiennetusprojektideks võimalik kasutada umbes 8,8 miljardit eurot (umbes 13,5 % programmiperioodi 2007–13 kogurahastamisest), millest 1,3 miljardit eurot (2 % üldisest rahastamisest) eraldatakse jäätmesektorile kategoorias „majapidamis- ja tööstusjäätmete haldus”. Igal uuel liikmesriigil on oma eraldis. Vaatamata nendele ressurssidele, jääb siiski oluline rahaline lünk, mis takistab ELi õigusaktide, sealhulgas jäätmedirektiivide rakendamist ning nende kohta on ühinemislepingus kokku lepitud üleminekuperioodid.

Jäätmehoolduse osas antakse infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskavast toetust algatustele, mis tõkestavad või piiravad olmejäätmete teket, võtavad kasutusele olmejäätmete ringlussevõtu või neutraliseerimise tehnoloogiaid ning kaotavad jäätmete kõrvaldamise ohu vastavalt riiklikele ja regionaalsetele jäätmehoolduse kavadele, samuti tööstuslikus või sõjalises kasutuses olnud maa taastamise algatustele. Maastiku taastamise osas on võimalik toetust saada suurt ala hõlmavatele projektidele mittelinnastunud piirkondades ning ainult olukorras, kus praegune maaomanik ei vastuta saastumise või keskkonnaseisundi halvenemise eest.

Selle rakenduskava raames on õigus saada toetust keskkonnakaitse nõuete täitmiseks ka suurtel ettevõtetel ning väikestel ja keskmistel ettevõtetel. Abi eesmärk on muu hulgas vähendada olmejäätmetest erinevate jäätmete hulka ning suurendada kogutavate ja ringlussevõetavate jäätmete osakaalu, samuti suurendada tootmisjärgsete ja ohtlike jäätmete taaskasutamist.

Infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskava rahastamise jaotus sätestatakse regionaalsetes rakenduskavades, mis võivad toetada ka jäätmehooldusprojekte, kui need sisalduvad regionaalsetes jäätmehoolduskavades. Regionaalsed rakenduskavad pakuvad jäätmehoolduse valdkonnas kaasrahastamist ka väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Näiteks võidakse sealt toetada keskkonnajuhtimissüsteeme, ressursside ja jäätmehoolduse ratsionaliseerimist, tööstusjäätmete ja ohtlike jäätmete hooldust, samuti parima võimaliku tehnika kasutamist.

2006. aastal müüs Aalborg Havni kohaliku omavalitsuse omandis olev ettevõtte sadamapiirkonna Østre Havn A. Enggaardi eraettevõttele. See 75 000 m2 suurune ala müüdi 44 miljoni Taani krooni eest. Ekspertide hinnangul oli see hind turuhinnast palju madalam. Lisaks ei korraldatud tehingu sooritamiseks hanget ning ühtegi erapooletut müügihinna eksperdihinnangut ei tellitud.

Kas komisjon leiab, et see müük rikub ELi konkurentsireegleid? Kas seda võib pidada õigusvastaseks riigiabiks? Kas komisjon teeb ettepaneku selles küsimuses midagi ette võtta?

Teatisega ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta⁽¹⁾ on komisjon koostanud liikmesriikidele üldised juhtnöörid, et muuta üldine lähenemine seoses riigiabiga maa ja hoonete müügi kaudu läbipaistvaks. Teatises öeldakse, et kui riigiasutus ei kavatse kasutada müümiseks tingimusteta pakkumismenetlust, peab üks või mitu sõltumatut varade hindajat andma enne müügiläbirääkimisi sõltumatu hinnangu, et kehtestada turuväärtus üldtunnustatud turunäitajate ja hindamisstandardite alusel. Sel viisil kehtestatud turuhind on minimaalne ostuhind, millega võib nõustuda ilma riigiabi andmata.

Austatud parlamendiliikme kirjeldatud juhtum on komisjonile tundmatu. Kui komisjon saab üksikasjalikumat teavet väidetava riigiabi kohta seoses Aalborgi sadama ühe osa müügiga, saab ta võib-olla asja täpsemalt hinnata ja vajadusel selles küsimuses samme astuda. Riigiabiga seotud kaebuste esitamise lihtsustamiseks ja potentsiaalsete kaebuste esitajate juhendamiseks on konkurentsi peadirektoraadi veebilehel üleval kaebuste vorm.

Kreeka siseministri Prokopis Pavlopoulose sõnul ei täida Türgi eriti oma kohustusi, mis tulenevad Kreekaga sõlmitud tagasivõtulepingust. Tegelikult riigi poliitika abil see lausa soodustab Kreekasse suunduva ebaseadusliku immigratsiooni massiivset kasvu. Samal ajal väidetakse, et ELi ja Türgi tagasivõtulepingu viimane läbirääkimiste voor toimus 2006. aasta detsembris. Ilmselt ei tehtud neil läbirääkimistel mingeid põhimõttelisi edusamme.

Kuidas hindab komisjon Kreeka ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu täitmist ning Kreeka siseministri väiteid? Kuidas seletab komisjon asjaolu, et EL ja Türgi pole ikka veel tagasivõtulepingut sõlminud? Millised on takistused? Millist mõju avaldab läbirääkimistele Türgi keeldumine ELiga tagasivõtulepingu sõlmimisest ja/või Kreekaga sõlmitud tagasivõtulepingu täitmisest?

Liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsete tagasivõtulepingutega seotud küsimused jäävad asjaomaste riikide endi pädevusse. Samas õiguse, vabaduse ja julgeoleku⁽¹⁾ allkomisjoni korralistel kohtumistel Türgiga rõhutab komisjon alati vajadust sõlmida tagasivõtulepingud naaberriikidega ning korrektselt täita olemasolevaid tagasivõtulepinguid.

ELi-Türgi tagasivõtulepingu läbirääkimiste viimane ametlik voor toimus 2006. aasta detsembris. Pärast seda on komisjoni ja Türgi ametivõimude vahel toimunud kontakte, kuid seni ei ole edasiminekuni jõutud. Türgiga tagasivõtulepingu sõlmimine jääb ELi jaoks prioriteediks ning sellepärast mõtleb EL praegu võimalustele, kuidas sellest tupikust väljuda.

Komisjon kaalub ettepanekut asendada traditsiooniliste lambipirnide kasutamine ja tootmine järk-järgult keskkonnasõbralike väikese energiatarbega lambipirnidega.

Millal komisjon oma ettepaneku esitab?

Milliseid meetmeid komisjon võtab, et toetada Euroopa tootjaid tõhusal üleminekul väikese energiatarbega lambipirnide keskkonnasõbralikule tehnoloogiale?

Millist mõju avaldaks see meede oma kõige ambitsioonikamas vormis Euroopa tööhõivele ning millised kaasmeetmed on selle jaoks kavandatud?

Seoses lambipirnide kasutuselt kõrvaldamise ajastusega: millal kavatseb komisjon muuta ökodisaini direktiivi (üldiselt, aga ka konkreetselt lambipirnide osas) ja direktiivi 98/11/EÜ⁽¹⁾ seoses majapidamislampide energiamärgistusega?

Komisjon töötab praegu võimaliku rakendusmeetme kallal üldvalgustusseadmete jaoks vastavalt ökodisaini raamdirektiivile⁽²⁾. Põhieesmärk on määrata minimaalsed energiatõhususe nõuded, millele peavad vastama üldvalgustuseks kasutatavad lambid (kaasa arvatud hõõglambid), et neid oleks võimalik ELi turule viia. Sellele ettepanekule eelnes ettevalmistav tehniline, majanduslik ja keskkonda käsitlev uuring, mis andis soovitusi võimalike parenduste tegemiseks üldvalgustustoodete keskkonnasõbralikkuse näitajates, arvestades lampide eluiga. Praegu on käimas mõju hindamine, mis peaks aitama hinnata erinevate poliitikavalikute mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele.

Kõik seni teadaolevad andmed näitavad, et tõhususnõuded tuleb kehtestada sellisel tasemel, mis tooks ka praktikas kaasa üldvalgustuses kasutatavate traditsiooniliste hõõglampide järk-järgulise kasutuselt kõrvaldamise. Mõju hindamisel uuritakse muu hulgas ka nõuete jõustumiseks sobivat aega ning meetme mõju Euroopa lambitööstusele ja tööhõivele, et säilitada Euroopa lambitööstuse konkurentsivõime, arvestades samal ajal vajadust kiireks tegutsemiseks kliimamuutustega võitlemise nimel.

Esialgu on komisjon kavandanud üldvalgustust käsitleva rakendusmeetme vastuvõtmise ajaks 2009. aasta kevade, pärast parlamendi kontrolli. Esialgu ei ole lõplikku otsust veel tehtud.

Komisjon peab kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse direktiivi⁽³⁾ uuendama 2010. aastal koos tõhususnõuete kehtestamisega. Lampe puudutava rakendusmeetme vastuvõtmiseks ei ole vaja ökodisaini direktiivi muuta.

Digitaalse tahhograafi kasutuselevõtmine on tekitanud praktikas probleeme ning pärast Euroopa ombudsmani 26. mai 2008. aasta otsust seoses kaebusega 284/2006/PB võib tekkida küsimusi selle kohta, kuidas komisjon on seda küsimust hallanud.

Mida tuleks komisjoni arvates teha, et vältida selles kaebuses kirjeldatuga sarnaste olukordade kordumist?

Oma vastuses kirjalikule küsimusele P-1488/08 tunnistab komisjon, et digitaalse tahhograafi tehniline kirjeldus ei ole enam ajakohane ning ta kavatseb seetõttu vastu võtta tehnika arengule vastava tehnilise kirjelduse.

Millisele etapile on selles ümberhindamise protsessis jõutud ja milline on tegevuste ajakava?

Komisjon on Euroopa ombudsmani otsuse seoses kaebusega 284/2006/PB, mis käsitleb digitaalse tahhograafi kasutuselevõtmist puudutavate ühenduse õigusaktide rakendamist, teadmiseks võtnud. Samuti on komisjon teadmiseks võtnud seda otsust toetavad kaalutlused.

Samas meenutab komisjon, et olukorra ainulaadsus nõudis kohest tegutsemist, et vältida digitaalse tahhograafi kasutuselevõtmisel veel suuremat viivitust, mis oleks toonud kaasa negatiivse mõju maanteetranspordi turu korrektsele toimimisele kogu ühenduses.

Komisjon leiab, et sellist olukorda saab ära hoida vastavate sätetega õigusaktides, mis võimaldavad edasi lükata keeruliste, tööstusharust ja ELi tasandil tõhusast koordineerimisest sõltuvate tehniliste meetmete jõustumist.

Nagu on öeldud vastuses austatud parlamendiliikme prioriteetsele küsimusele P-1488/08, kavatseb komisjon tehnika arengule vastava tahhograafi tehnilise kirjelduse vastu võtta 2009. aastal ning on tellinud uuringu, mis peaks selle uuendatud tehnilise kirjelduse välja töötama. Praegu toimub selle projekti raames konsulteerimine huvitatud osapooltega, sealhulgas veotööstuse, tahhograafide tootjate ja kontrolliasutuste ühendustega. Pikemas perspektiivis võib komisjon sõltuvalt nende konsultatsioonide tulemustest ja edasistest arengutest, eriti intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kontekstis, kaaluda parlamendile ja nõukogule ettepaneku esitamist määruse 3821/85 muutmiseks.

Kas komisjon vastaks järgmistele küsimustele seoses kütusehindade (bensiin ja diisel) tõusust tingitud süveneva sotsiaalmajandusliku kriisiga kalandussektoris ning hiljuti selle sektori poolt erinevates ELi riikides (sealhulgas Portugalis) korraldatud meeleavaldustega, kus nõuti erakorralisi meetmeid tõhusa toetuse andmiseks?

Milline on olukord nende ettepanekutega, mis kuulutati välja 17. juunil (eriti põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 23. ja 24. juuni istungi järelduste valguses)?

Komisjonil on hea meel austatud parlamendiliikmele teatada, et komisjon on 8. juulil 2008. aastal vastu võtnud 17. juunil 2008 kolleegiumis välja kuulutatud ettepanekutele vastava seadusandliku paketi. See pakett on juba edastatud parlamendile arvamuse avaldamiseks ning on saadetud ministrite nõukogule eesmärgiga võtta see vastu 15. juulil 2008.