Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Caroline Lucase koostatud raport (A6­0313/2008), mis käsitleb 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimist (11964/2007 – C6-0326/2007 – 2006/0263(CNS)), ja

– suuliselt vastatav küsimus (Q-0074/2008 – B6-0458/2008), mille esitas(id) Helmuth Markov rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel komisjonile: 2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu leping.

  Caroline Lucas, raportöör. − Härra juhataja, lubage mul kõigepealt tänada kõiki oma kolleege rahvusvahelise kaubanduse komisjonist ja õiguskomisjonist nende suurepärase koostöö eest seoses minu raportiga, mis käsitleb 2006. aasta rahvusvahelist troopilise puidu lepingut. Laialdane poliitiline konsensus on väga julgustav, arvestades metsade, puidu ja kauplemise küsimuse äärmist olulisust.

Võib-olla olete tähele pannud, et selle lepingu saatmisest Euroopa Parlamendile kuni tänaõhtuse aruteluni on kulunud peaaegu aasta. Kindlasti ei tähenda see, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon oleks alahinnanud selle küsimuse tähtsust; pigem tuleneb see meie seisukohast, et leping vajab Euroopa Parlamendi nõusolekut, mitte lihtsalt konsulteerimist, kuid ka sellest, et meil on lepingu suhtes mõningad kindlad ja konkreetsed seisukohad, mida meie arvates tuleks arvesse võtta.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees härra Markov selgitab lähemalt üksikasjalikke menetlusega seotud pingutusi, mida me tegime selleks, et Euroopa Parlamendil oleks selles küsimuses suurem roll, ning ma olen kindel, et ta kirjeldab ka nõukogu väga suurt pettumust valmistanud vastust seoses viivituse ja lõpliku tagasilükkamisega.

Ma ütlesin, et Euroopa Parlamendil on lepingu suhtes mõningad kindlad ja konkreetsed seisukohad. Kahtlemata täiustab see varasemat, 20 aasta tagust rahvusvahelist troopilise puidu lepingut, milles on vaatamata sellele, et seda kirjeldati kaubandust ja säästvust edendava lepinguna, tegelikult käsitletud väga palju kaubandust ja mitte eriti palju säästvust. Ehk see selgitab, miks Indoneesia, üks peamisi lepingu sõlminud riike, on umbes kolmveerandi oma metsadest pöördumatult kaotanud ja miks tehakse pool kogu metsaraiest sellistes piirkondades nagu Amazonas, Kongo nõgu ja Kagu-Aasia endiselt ebaseaduslikult.

Seega – kuigi uus leping täiustab varasemat lepingut ja me toetame seetõttu selle ratifitseerimist ühenduse poolt, tuleks seda tõlgendada ebarahuldava lepingu väga vastumeelse toetamisena. 2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu leping ei täida eriti ootusi selles osas, mida troopiliste metsade kadumise probleemi lahendamiseks vaja on. Näiteks nimetatakse selles endiselt üheks eesmärgiks edendada rahvusvahelise kauplemise laiendamist, enne kui hakatakse vaid mõne sõnaga säästvusest rääkima. Jällegi – kui heidate pilgu lepingu taga seisva organisatsiooni hääletamisstruktuurile, siis see annab lisahääli tootjariikidele, kes ekspordivad rohkem puitu, ja enam hääli ka palju importivatele tarbijariikidele. Teisisõnu on kogu säästvuseteemalisest ilukõnest olenemata süsteem kujundatud nii, et suurim mõjuvõim antakse nendele riikidele, kes kauplevad kõige rohkem.

Niisiis kutsume oma raportis komisjoni üles alustama juba rahvusvahelise troopilise puidu lepinguga seotud läbirääkimiste järgmise vooru ettevalmistamist eesmärgiga tagada palju parem järgmine leping. Euroopa Parlamendi heakskiit mis tahes tulevasele lepingule sõltub lepingu eesmärkide radikaalsest muutmisest troopiliste metsade kaitse ja säästva majandamise nimel, et troopilise puiduga kauplemine toimuks ainult nimetatud eesmärkidega kokkusobivas ulatuses. See tähendab, et komisjon peaks tegema ettepaneku kohaste rahastamismehhanismide loomiseks nende riikide jaoks, kes soovivad piirata oma puidueksporti, ja organiseerima oluliselt ümber Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni hääletamissüsteemi.

Ent meil on komisjonile ka teine nõudmine ja see puudutab kauaoodatud õigusloomega seotud ettepanekut täiendavate meetmete kohta ebaseadusliku raiega võitlemiseks. Me lihtsalt peame selle eest viivitamata hoolitsema. See oli väljatöötamisel aasta algul, komisjon pidi selle üle hääletama mais ja seda on korduvalt edasi lükatud – meie arvates tööstuse surve tõttu. Hoolimata sellest, et Euroopa Parlament on mitmel korral avaldanud ettepanekule laialdast poliitilist toetust. Viimane meile teadaolev info on see, et volinike kolleegium hääletab ettepaneku üle 15. oktoobril – ma oleksin tänulik, kui keegi kinnitaks seda infot –, ja ma kutsuksin volinikke tungivalt üles võtma oma kohustusi väga tõsiselt, sest raadamise küsimus on tohutult oluline; see küsimus puudutab tervet Euroopa Parlamenti. Ma ootan täna kannatamatult komisjoni väga kindlat ja optimistlikku vastust.

  Helmuth Markov, esitaja. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on hea meel, et meil on täna võimalus arutada rahvusvahelist troopilise puidu lepingut.

Troopiliste metsade kaitse ja säästev majandamine muutub üha olulisemaks, pidades silmas vajadust võidelda kliimamuutuste vastu, säilitada bioloogiline mitmekesisus ja kaitsta põliselanike õigusi. Seetõttu on rahvusvahelise kaubanduse komisjonis avaldatud rahvusvahelise lepingu kontseptsioonile laialdast toetust. Kuid nagu meie raportöör proua Lucas juba ütles – ja siinkohal tahaksin ma teda suurepärase raporti eest südamest tänada –, on siiski teatud kahtlusi selles, kas kõnealune leping on tõesti raadamise probleemi tõsiseks lahendamiseks piisav. Igal aastal hävib raie tõttu kolmteist miljonit hektarit troopilist metsa ja see võib põhjustada ligikaudu 20 % kasvuhoonegaaside heitest.

Põhjus, miks teksti Euroopa Parlamendile saatmisest kuni tänasel parlamendi istungil lepingu üle toimuva aruteluni on kulunud peaaegu terve aasta, ei ole üldsegi selles, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon tahtis seda arutelu edasi lükata või ei pidanud probleemi piisavalt oluliseks. Põhjus oli hoopis selles, et meie arvates – või pigem eelkõige õiguskomisjoni arvates – nõuab see leping Euroopa Parlamendi nõusolekut, mitte pelgalt konsulteerimist. Siinkohal sooviksin tänada eelkõige raportööri, proua Panayotopoulos-Cassiotoud ja õiguskomisjoni esimeest härra Garganit selge ja kiire õigusnõu eest seoses õigusliku alusega.

Arvestades õiguskomisjoni arvamust, kirjutas president Pöttering jaanuaris nõukogu peasekretärile ning selgitas, et meie arvates kehtestatakse selle lepinguga spetsiifiline institutsiooniline raamistik ja seetõttu nõuab see EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu kohaselt Euroopa Parlamendi nõusolekut. Kahjuks ei vastanud nõukogu sellele kirjale enne kui 23. mail 2008. aastal. Vastus – tervelt neli lõiku – ei sisaldanud ühtki õiguslikku argumenti ega muud põhjendust Euroopa Parlamendi taotluse tagasilükkamise kohta. Sellega seoses võttis rahvusvahelise kaubanduse komisjon vastu proua Lucase raporti, esitatud suuliselt vastatava küsimuse ja vastava resolutsiooni, mille üle me siin arutame.

Seetõttu ei tahaks ma rõhutada mitte ainult lepingu enda ja kliimamuutuste vastase võitluse olulisust, vaid ka Euroopa Parlamendi õiguste ja eelisõiguste küsimust. Kehtivad asutamislepingud annavad Euroopa Parlamendile rahvusvaheliste kaubanduslepingute valdkonnas vaevalt mingit suurt pädevust, välja arvatud artikli 300 lõike 3 teises lõigus nimetatud lepingud. Sellise spetsiifilise institutsioonilise raamistiku kehtestamine on asutamislepingu kõnealuse sätte kohaldamise kõige sagedasem alus, samuti õigustab see nõusolekumenetluse kohaldamist ELi ja AKV-riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute sõlmimisel ning võimalike lepingute sõlmimisel Korea või India ja Kagu-Aasiaga – mis omakorda on väga oluline raadamise vastu võitlemisel.

Miks on nõusolekumenetluse kohaldamine meie jaoks nii tähtis? Meile valmistab muret arutelu läbiviimine Euroopa Parlamendis ja kontrolli teostamine Euroopa kodanike nimel ning seega lepingutele suurema õiguspärasuse ja avaliku tunnustuse andmine. Seega on nõukogu ja komisjoni huvides kaasata Euroopa Parlament sellesse kaasseadusandjana.

Arvestades üldsuse huvi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja kliimamuutustega võitlemise vastu, loodan, et komisjon täidab nüüd vähemalt meie taotluse esitada aastaaruanded rahvusvahelise troopilise puidu lepingu rakendamise ning selle ja kahepoolsete lepingute vastastikmõju kohta.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, palun lubage mul kõigepealt tänada proua Lucast raporti eest, milles tõmmatakse tähelepanu tohutule vajadusele astuda kindlalt vastu troopiliste metsade hävitamise probleemile.

Hoolimata oma puudustest on 2006. aastal sõlmitud leping oluline samm nimetatud suunas ja selle jõustumine võib üksnes aidata kaasa sellele, mida te üsna õigustatult oma raportis kaitsete. Kõnealusel lepingul on palju suurem keskkonnaalane ja sotsiaalne suunitlus kui selle eelkäijal, 1994. aasta lepingul. On arusaadav, et Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon (ITTO) ei saa üleekspluateerimist ja ebaseaduslikku raiet iseseisvalt lõpetada, sest nende peamised põhjused tulenevad väljastpoolt metsandussektorit. Need võivad olla näiteks alaline või ajutine metsade asendamine põllumaaga, metsahoolduse suhteliselt madal kasumlikkus muu maakasutusega võrreldes ja ka lihtsalt vaesus. Selles keerulises olukorras on kõnealune organisatsioon muutunud üheks tähtsamaks osaliseks, kes võtab praktilisi meetmeid, mille eesmärk on troopiliste metsade säästvat majandamist parandada. Seetõttu väärib ta ühenduse tähelepanu ja toetust.

Selle lepingu õigusliku aluse kohta on komisjon teinud analüüsi ja jõudnud järeldusele, mida nõukogu ja liikmesriigid toetavad – et ta peaks jääma oma esialgse ettepaneku juurde. Praegu on esmatähtis lõpetada uue rahvusvahelise troopilise puidu lepingu jõustamismenetlus 2009. aastal.

Selle asemel, et korrata kõnealuse otsuse aluseks olevaid õiguslikke argumente, oleks minu arvates kasulikum käsitleda muid teie raportis tõstatatud probleeme ja vastata härra Markovi asjakohasele suuliselt vastatavale küsimusele.

Ma tahaksin lihtsalt öelda, et rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ja muude lepingute, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitlevate kahepoolsete lepingute vahel puudub ametlik seos. Tegelikult on need lepingud allakirjutanute, sisu, kohaldamisala ja korralduse poolest väga erinevad. Nende erinevate lepingute omavaheline mõju põhineb sellel, mil määral ergutab selle protsessi raames saavutatud areng mujal toimuvaid arutelusid ja algatusi, ning samuti eri protsesside võimel luua sünergiat. Kõikide nende lepingute raames püüdleb Euroopa Liit oma põhieesmärgi poole – kasutada ära oluline panus, mille kauplemine võib säästvale arengule anda, näiteks tagades toetuse mitmepoolsetele lepingutele ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Loomulikult on komisjon valmis esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruandeid ITTO tegevuse kohta, kuid ma tahaksin siiski juhtida teie tähelepanu tõsiasjale, et see organisatsioon avaldab ise oma aastaaruandeid. Seetõttu saame neist järele vaadata ja vajaduse korral on komisjon valmis esitama lisateavet. Mis puudutab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT), on nõukogu määruses juba sätestatud, et komisjon peab esitama aastaaruanded litsentsisüsteemi toimimise kohta.

See on kogu teave, mille ma saan teile anda. Et volinik Michel viibib mujal ega saa täna õhtul meiega olla ja kuigi tema töötajad viibivad siin, on mulle isiklikult antud volitus edastada talle sel huvitaval arutelul tehtud märkused ja tähelepanekud, ajal, mil me mõtiskleme teatud riikide, eriti Aafrika riikide arengu üle.

Seetõttu sooviksin avaldada Euroopa Parlamendile ning proua Lucasele ja härra Markovile kogu nende raske töö eest siirast tänu. Nüüd kuulan ma tähelepanelikult sõnavõtjate kommentaare.

  Georgios Papastamkos, õiguskomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra juhataja, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees, härra Markov osutas proua Panayotopoulos-Cassiotoud asendades ja õiguskomisjoni nimel sõna võttes arutatava asja õiguslikele aspektidele. Nagu te teate, esitas see komisjon 19. detsembri 2007. aasta koosolekul oma arvamuse nõukogu resolutsiooni ettepaneku õigusliku aluse kohta. See resolutsioon võeti vastu Euroopa Ühenduse nimel seoses komisjoni esitatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimisega.

Kavandatav õiguslik alus hõlmab EÜ asutamislepingu artikleid 133 ja 175 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga.

Euroopa Parlamendi õiguskomisjon otsustas teha õigusliku aluse muutmise ettepaneku, nii et viidataks artikli 300 lõike 3 teisele lõigule. Selles nõutakse Euroopa Parlamendi nõusolekut, mitte lihtsalt konsulteerimist.

Komisjon reageeris teistmoodi ja jätkab enda kavandatud õigusliku alusega. Õiguskomisjon peab õigusliku aluse muutmise otsust õigeks. Tegemist on rahvusvahelise lepinguga, milles kehtestatakse koostöömenetluste korraldamisega spetsiifiline institutsiooniline raamistik.

  Zbigniew Zaleski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, puit on väärtuslik ehitusmaterjal; see on tervislik, praktiline, ehk vähe tulepüsiv, kuid üha nõutavam. Lühidalt, see on nõutav ja atraktiivne kaup ning sageli riigi peamine eksporttoode. Troopiline puit – s.t puit, mis piirdub kitsa geograafilise vööndiga – on veelgi atraktiivsem ning sellega kaubeldakse tihti ebaseaduslikult, metsasid ja kogu ökosüsteemi hävitades.

Seega on meie ees dilemma: ühest küljest me vajame puitu, vajame ehitusmaterjale, ent teisest küljest peame kaitsma troopilisi metsasid. Kui metsade ekspluateerimine ei ole enam hea ja ratsionaalse kontrolli all, ei lõpe see mitte üksnes keskkonnakatastroofi, vaid ka demograafilise katastroofiga. Kui ei ole metsasid, ei ole seal ka taimi, loomi ega inimesi. Vaja on rahvusvahelisi lepinguid, kuid esmatähtis on siin tõenäoliselt teadlikkus puidu ratsionaalsest majandamisest. Kui selline ratsionaalsus ei ole valdav, hävitame asendamatu looduse olulise osa. Arukate majandajate asemel oleksime hävitajad.

Seega toetan ma kokkuvõttes selle lepingu pikendamist (arvestades võimalust jätkata selle täiustamist), millega reguleeritakse, ehkki üksnes osaliselt, vaba ja õiglast ehk ausat kauplemist sellise puiduga ja mis võib samal ajal olla muudest piirkondadest – Siberist, volinik, millest me kuuleme viimasel ajal nii vähe, Amazonasest, millest me kuuleme veidi rohkem, ja muudest maailma tundlikest piirkondadest – pärit puidu ekspluateerimise mudel.

  David Martin, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, lubage mul kohe selle arutelu alguses öelda, et Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tänab Caroline Lucast raporti eest, toetab seda täielikult ja hääletab kõikide tema raportis tehtud muudatusettepanekute poolt.

Ma tunnen heameelt selle üle, et parandatud rahvusvahelise troopilise puidu lepingus pööratakse rohkem tähelepanu halvenenud seisundis metsade säästvale majandamisele – näiteks ebaseadusliku metsaraie suhtes meetmete võtmise teel – ning taastamisele ja säilitamisele. Nagu teised on öelnud, on troopiliste metsade hoidmine bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja meie kliimamuutuste vastases võitluses äärmiselt oluline, sest nagu me nüüd väga hästi teame, on troopilistel metsadel süsinikdioksiidi atmosfäärist kõrvaldamisel keskne roll. Praegu põhjustab nende metsade maharaiumine 20 % kogu maailma süsinikdioksiidi heitest.

Ma nõustun Caroline Lucase püüdlusega tagada, et parandatud lepingus peetaks tegelikult esmatähtsaks pigem sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi, mitte ei keskendutaks üksnes üha suuremale kauplemisele troopilise puiduga.

Loomulikult peab arengumaadel metsade kaitsmiseks, taastamiseks ja säästvaks majandamiseks ressursse olema. Lepingus sätestatakse peale projektide rahastamise ka rahastamine temaatiliste programmide alusel. Ma loodan, et temaatilistes programmides saab keskenduda sellistele teemadele nagu valitsemine ja vaesuse vähendamine ning et liikmesriigid saavad neisse programmidesse anda oma helde panuse.

Ma jagan pettumust, mida nii Caroline kui ka Helmuth Markov on väljendanud seoses sellega, et Euroopa Parlamendile ei ole selle lepingu puhul võimaldatud nõusolekumenetlust, ja ma jagan seisukohta, et meile oleks tulnud seda menetlust võimaldada.

Ma loodan, et me võime arvestada sellega, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile aastaaruande, milles lepingu rakendamist analüüsitakse – ja „analüüsimine” on võtmesõna. Ma mõistan seda, mida komisjon meile täna ütles – et Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon avaldab ise oma aastaaruande –, kuid me tahame kuulda komisjoni reaktsiooni sellele dokumendile.

Mis puudutab kahepoolseid lepinguid, siis Euroopa Liit sõlmis selle kuu alguses lepingu Ghanaga, et takistada ebaseadusliku puidu importi ELi turgudele. Teoreetiliselt tagab see leping, et täidetaks metsade säilitamise põhinõudeid – nt metsaraie usaldusväärne jälgimine valitsuse poolt –, ja tuleb märkida, et praegu langetatakse aastas peaaegu 2 % Ghana metsadest. Kui see kahepoolne leping toimib, võib ta tuua kasu mõlemale poolele. Ghanas, kus vihmamets on ebaseadusliku raie tõttu 50 aasta jooksul vähenenud kuni 25 % esialgsest suurusest, aitab leping kindlustada selle puidutööstuse – tulususe poolest riigi neljanda tööstuse – tulevikku.

Euroopa Liidus, kus tarbijad on üha keskkonnateadlikumad, saame tagada, et kogu Ghanast imporditav puit on sertifitseeritud ja seega puhas. Kuigi selle kokkuleppe täielikuks toimimahakkamiseks võib kuluda veel mõni aasta, on see minu arvates paljutõotav algus ja ma toetan komisjoni plaane sõlmida sarnased lepingud teiste Aafrika riikidega (nt Gaboni, Kameruni ja Libeeriaga).

Lõpetuseks tahan korrata Caroline’i mõtet: see leping on tagasihoidlik algus; see on parem kui mitte midagi, kuid selles ei minda piisavalt sügavuti, ning me vajame komisjonilt ja rahvusvaheliselt üldsuselt veel ettepanekuid.

  Magor Imre Csibi, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, ma tahaksin kiita raportööri tema raportis tehtud järelduste eest, mida ma täielikult toetan. Kuigi troopilise puidu lepingud on kehtinud üle 20 aasta, näib nende mõju troopiliste metsade säästvale majandamisele olevat piiratud. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul suurenes ainuüksi aastatel 2000–2005 troopiliste metsade raadamine 1990. aasta tasemetega võrreldes 8,5 %.

On kahju, et parlamendiliikmeid ja kodanikuühiskonda ei ole selliste lepingute kavandamisse rohkem kaasatud, et tasakaalustada kaubandushuve ja avaldada survet troopiliste metsade säästvamaks majandamiseks. Ent olenemata oma tõhususest, peab leping olema osa üldisemast käsitusest, kus iga piirkond teadvustab oma vastutust ja võtab kindlaid meetmeid metsade hävitamise peatamiseks.

Me võime siin Euroopas mõelda, et meil on olemas tõhusad mehhanismid bioloogilise mitmekesisuse ja tarbija kaitsmiseks, kuid tegelikkuses osutub see valeks. Iga päev saabub ELi sadamatesse suur kogus ebaseaduslikku puitu ja puidutooteid. Kui ebaseaduslik puit on pääsenud ühe liikmesriigi turule, saab seda hõlpsasti müüa ülejäänud 26 liikmesriigi turul, ilma et selle seaduslikkust rohkem kontrollitaks. Sel moel ostavad Euroopa tarbijad heas usus eeldatavasti seaduslikku päritolu mööblit või ehitusmaterjale, kuid satuvad hoopis metsakuritegude tahtmatuteks kaasosalisteks.

Euroopa Liit, kes on puidu peamine importija ja tarbija ning on oma kliimamuutuste vastase võitluse plaanide raames võtnud kohustuse vähendada raadamist poole võrra, vastutab ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemise ja ebaseaduslikult raiutud puidust tehtud toodetega kauplemise eest. Kui me tõesti tahame raadamise ja ebaseadusliku metsaraiega tõsiselt tegelda, peaksime kõigepealt süvendama oma tegevust kodumaal, jõustades Euroopa õigusakte, mis takistavad ebaseadusliku puidu ja puidutoodete turustamist ELis. Kahjuks on õigusloomega seotud ettepanekut selles osas pidevalt edasi lükatud, hoolimata 2006. aasta juulis vastu võetud ELi resolutsioonist ja komisjoni tööprogrammi teatavakstegemisest 2007. aasta oktoobris.

Selle arutelu puhul sooviksin ma kutsuda komisjoni üles selgitama metsapaketi avaldamise edasilükkamise põhjuseid. Peale selle nõuan tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata õigusakti, millega lubataks ELi turule tuua üksnes seaduslikult raiutud puitu ja sellisest puidust tehtud tooteid.

Ma kardan, et liiga palju aega on juba raisatud. Ma kutsun komisjoni üles kiirendama selle olulise õigusakti esitamise menetlust, et oleks võimalik saata see esimesele lugemisele enne selle parlamendikoosseisu ametiaja lõppu. Me peame tagama, et edastame õigeid sõnumeid ja teeme seda õigel ajal.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimine on kindlasti väga tähtis samm troopiliste metsade kaitse ja teatud liiki puiduga kauplemise tsiviliseeritumaks muutmise poole. Menetlusküsimused ei tohiks meid siiski meie põhieesmärkide suhtes pimedaks muuta. Ehk on oluline kehtestada õiguslik alus, ehk on oluline see, kas tegemist on nõuande- või nõusolekumenetlusega, kuid kas see võimaldab meil kaitsta troopilisi metsasid ja teha enamat?

Iga päev hävib korvamatult tuhandeid hektareid metsa, mitte ainult troopilist metsa. Allesjäänud maa muutub sooks või kõrbeks. Raadamist ei saa ära hoida uute taimede istutamisega, vähemalt mitte lähitulevikus. Vaestel Aafrika, Ameerika ja Aasia riikidel ei ole vahendeid metsade liigse ekspluateerimise ohjamiseks, selle tõkestamiseks ega ratsionaalseks majandamiseks. See kehtib ka Siberi metsade kohta. Me ei kaitse puid ega austa puitu. Mida vaesem riik, seda rohkem peab see paika. Hiina kultuurirevolutsiooni ajal langetati palju ruutkilomeetreid metsa. Puitu kasutatakse põhilise energiaallikana.

Seepärast on Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsioonil nii tähtis roll. Lubage meelde tuletada, et tehniline areng ja moodsad puudelangetamise ja ­lohistamise masinad kiirendavad seda protsessi ning ebaseaduslikult langetatud odavam puit on ettevõtjate jaoks ligimeelitav. Iga lõppenud võimalus kauplemisel eeskirjadest mööda hiilida, iga takistus, päritolu- ja kontrollisertifikaadid on kordaminek. Ma loodan, et see leping hakkab võimalikult kiiresti toimima.

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Härra juhataja, ma tahaksin tänada proua Lucast suurepärase raporti eest. Me oleme selgeks teinud, et troopilise puiduga kauplemine Euroopa Liidus on häbiasi, ja selle seisukohaga nõustuvad kõik. Nagu täna õhtul on korduvalt öeldud, oleme väsinud sellest, et antakse üksnes pühalikke tõotusi, kuid meetmeid pole. Loodetavasti komisjon kuuleb, kui palju inimesi nõuab, et ta võtaks meetmeid, millega saaks asju muuta selliselt, et tulevik oleks veidi helgem.

Ebaseaduslik puit imbub Euroopa Liitu ja see iseenesest on täiesti naeruväärne. Kui tegemist oleks mõne muu tootega, nimetaksime seda varastatud kauba käitlemiseks. Vabatahtlikud märgistamiskavad on pisut veider samm. Ebaseaduslik tegevus peaks olema keelatud, kaasa arvatud Euroopa Liidus; seda ei tuleks piirata mitte märgistamise, vaid tegeliku keeluga. Ma usun, et paljudele inimestele tuleb üllatusena, et Euroopa Liidus saab üldse ebaseaduslikku puitu seaduslikult osta. Loomulikult on märgistamine parem kui mitte midagi.

Samuti on veider, kui ulatuslikult suured raiefirmad – millest mõned halvimad on pärit minu riigist Taanist – kontrollivad ELi õigusakte, või see, et niisugused õigusaktid puuduvad. Seetõttu toetan raportööri nõudmist, et komisjon alustaks praegu selle rahvusvahelise lepingu parandamist, samuti peame hakkama Euroopa Liidu tasandil tegutsema. Me peame tõhusust väga palju suurendama. Isegi kui halval valitsemisel ja korruptsioonil on puitu tootvates riikides suur roll, ei saa me tähele panemata jätta nõudlust, nagu on ka korduvalt öeldud, sest see on kõige tähtsam tegur.

Euroopa Liit kui maailma suuremaid puiduimportijaid peab võtma endale vastutuse. Me vajame tõhusaid õigusakte, millega tagatakse, et kõik ühenduses müüdavad puidutooted – kaasa arvatud töödeldud tooted – on seaduslikud ja säästvad. Me saame otsekohe alustada riigihangetega. Muu oleks mõeldamatu.

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja, troopiliste metsade hävitamine jätkub vaibumatult. Igal aastal kaob maailmast kolmteist miljonit hektarit metsa – üks jalgpalliväljak sekundis. See juhtub hoolimata sellest, et esimene puiduleping jõustus juba 20 aastat tagasi. 2006. aastal sõlmiti rahvusvaheline troopilise puidu leping. Kuigi lepingu kohaldamisala on üldine ja jätab mõnes osas soovida, sätestatakse selles meie jaoks vähemalt probleemi lahendamise vahend.

Proua Lucas on juhtinud sellele tähelepanu ja tema väga vajalikud muudatusettepanekud tagavad meile troopiliste metsade kaitsmiseks paremad vahendid. Ma tahaksin esitada küsimuse otse komisjonile. Proua Lucas ütles oma sissejuhatuses, et kogu Euroopa Parlament ootab komisjonilt õigusakti ebaseadusliku metsaraiega võitlemiseks. Millal me saame selle ebaseaduslikku metsaraiet käsitleva õigusakti? Kas vastab tõele, et komisjon on selles küsimuses käesoleva aasta mais juba hääletanud? Miks me siis pole midagi näha saanud? Te ei puudutanud seda oma sõnavõtus, kuid meie Euroopa Parlamendis tahaksime sellest teada. Mis on juhtunud õigusloomega seotud ettepanekuga? Palun selgitage meile seda.

Lisaks suur tänu proua Lucasele kogu puiduga kauplemise probleemi esiletõstmise eest. Kas on tõesti mõistlik nii suurt hulka metsa maha raiuda ja nii palju metsasaadusi eksportida? Minu riik Rootsi on Euroopa Liidu kõige tihedamalt metsastatud riik. Samas impordime kuuendiku kogu tarbitavast puidust. Miks? Ilmselt seetõttu, et puitu on maailmaturult väga odav osta. Proua Lucas soovib midagi selles küsimuses ette võtta ja palub Euroopa Liidul toetada neid riike, kes võtavad oma troopiliste metsade kaitsmiseks strateegiaid vastu. Täiesti õige, väga hea ettepanek.

Teine meede, mida proua Lucas puudutas, on kaubanduslepingutele tingimuste lisamine ja selle tagamine, et nii Euroopa ettevõtetel kui ka lõuna pool asuvatel tootjatel oleks kohustus, mida nad peaksid täitma, ning et järgitaks rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid. Mõte on selles, et rahvusvahelist kaubandust kui vahendit säästvuse ja arengu edendamiseks kogu maailmas tuleks ära kasutada.

Raadamise teine mõõde, mille üle on väga vähe arutatud, on lihatööstus. Suur osa maailmas tarbitavast lihast ja loomatoidust on pärit varem metsaga kaetud maalt. Liha tootmine on Amazonases üks metsade hävitamise peamisi põhjuseid. ÜRO Kliimamuutuste Nõukogu esimees Rajendra Pachauri nõudis hiljuti liha tarbimise vähendamist. Tal oli seda tehes täiesti õigus. Siinkohal on ka veel teine küsimus komisjonile: millal luuakse strateegia liha tarbimise vähendamiseks? Nagu ma varem mainisin, on proua Lucasel õigus ka suuremas osas sellest, mida ta oma raportis ütles. Seetõttu toetab Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete fraktsioon seda suurepärast raportit.

  Maciej Marian Giertych (NI). – (PL) Härra juhataja, kehtivad rahvusvahelised lepingud, mis käsitlevad troopilist dendrofloorat, on päris selgelt ebapiisavad. Troopiliste metsade geneetilised ressursid kahanevad ärevust tekitaval kiirusel liigse ekspluateerimise tõttu inimese poolt.

Selleks on kaks põhjust. Kõige huvitavamatel troopilise puidu liikidel on jõukates riikides endiselt turgu. Neid on üha rohkem otsitud ja langetatud. Vahepeal piiras nende viljelemise võimalusi korraldatud metsanduse tingimustes see, et puudusid viljelemist võimaldavad puukoolimeetodid. Seemned ei ole tavaliselt puhkeseisundis. Teisisõnu ei sobi nad säilitamiseks ega vedamiseks. Nad idanevad kohe pärast puult langemist. Seetõttu on seemnetootmisel, sordiaretuses ja puukoolide majandamisel vaja selliseid hukkuvate seemnete liike käsitlevaid eriuuringuid. Sellise puiduga kauplevaid inimesi tuleks maksustada, et saaks neid uuringuid toetada.

Teine põhjus on puude ja põõsaste liigne ekspluateerimine kohalike inimeste poolt, kes kasutavad neid küttepuudena ja toidu valmistamiseks. Sellist hävitamist ei saa peatada, korraldamata neile inimestele muid küttevarusid.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimine on äärmiselt positiivne sündmus. Peale selle peegeldab see 180 tootja- ja tarbijariigi valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide üksmeelt.

Seega on lepingus seatud eesmärgid kahtlemata olulised. Me peame mõtlema üksnes ebaseadusliku raie ja raadamise kahjulikest mõjudest, eriti sellest, kuidas need aitavad kaasa kasvuhoonenähtusele. Seetõttu on väga vaja toetada tootjariikide troopiliste metsade säästva kasutamise ja ekspluateerimise riiklikke tegevuskavasid ning tugevdada nende võimet rakendada metsaõigusnorme ja võidelda tõhusalt ebaseadusliku raiega.

Loomulikult on tähtis uue lepingu eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahastamise küsimus. Meid Euroopa Liidus kutsutakse üles tagama, et Euroopa turule imporditaks ja siin turustataks üksnes seaduslikult langetatud troopilist puitu. Me peame edendama tarbijate teavitamise ja nende teadlikkuse suurendamise meetmeid.

Lubagem siiski kaaluda, kas piisab vabatahtlikest programmidest või kas seaduslikule kauplemisele troopilise puiduga tuleb kehtestada õiguslikult siduvad eeskirjad ja spetsifikaadid. Selle eesmärgi poole ei tule püüelda mitte üksnes rahvusvahelisel tasandil, vaid ka FLEGTi programmiga hõlmatud kahepoolsete lepingute ja läbirääkimisel olevate kaubanduslepingute, teisisõnu vabakaubanduslepingute tasandil. ELi-Ghana leping näitab teed kahepoolsele koostööle.

  Francisco Assis (PSE). – (PT) Härra juhataja, see konkreetne juhtum on selge näide, et rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise probleem peaks olema tähtsamate eesmärkide, antud juhul keskkonna- ja sotsiaaleesmärkide järel teisel kohal. Troopiliste metsade hoidmine on planeedi ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohalt oluline ning me võime liialdamata märkida, et troopilised metsad on tegelikult inimkonna pärand ja et me kõik vastutame troopiliste metsade säilitamise eest. Eelkõige on arenenumatel ja jõukaimatel riikidel vastutus, millest nad ei või kõrvale hiilida. Need metsad asuvad riikides, mis on enamasti vaesed või tohututes raskustes, ning ükskõik millise ilukõnega me siin lagedale tuleme, on see täiesti kasutu, kui me ei suuda edendada neile riikidele suunatud arengumeetmeid.

On väga tähtis, et me aitaksime neid riike, ja on ülimalt hädavajalik, et maailma peamised tarbijad ja kõige arenenumad piirkonnad, nagu Euroopa Liit selgelt on, kohustuksid ühelt poolt tagama nende metsade kasutamise põhjalikud kontrollimehhanismid, kuid samal ajal on äärmiselt oluline, et need riigid võtaksid kohustuse tagada tootjariikidele toetus.

Kõnealused riigid sõltuvad troopilistest metsadest ja nende majandus on suuresti metsadega seotud. Kiirel raadamisel oleks dramaatilised tagajärjed igast vaatenurgast – meie jaoks üldisemal tasandil, keskkonnavaatenurgast, kuid nende riikide jaoks konkreetsemal tasandil, majanduslikust ja sotsiaalsest vaatenurgast, ning kiire raadamine seaks ohtu isegi nende püsimajäämise – seetõttu tuleb seal alustada kõigega, mida saab ära teha. Me peame toetama ja meil peavad olema meetmed, mis soodustavad nende riikide tootmisstruktuuri väljaarendamist ja ümberkujundamist, et neil võiks olla seos oma metsadega, oma ressurssidega, mis on paremini kohandatud nende huvidega ja rohkem kooskõlas inimkonna üleilmsete huvidega. See on Euroopa Liidu vastutus. Käesolev leping liigub õiges suunas: see on endiselt ebapiisav, kuid raportis tuuakse selgelt välja selle puudused ja meile antakse siiski tulevikuks veidi lootust.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, täna troopiline puit, sel nädalal finantskriis, suured pandeemiad, migratsioon, toidukriis… See kõik viib meid samale järeldusele: praegused suured poliitilised probleemid on üleilmsed ja vajavad üleilmset poliitilist reaktsiooni.

Loomulikult ei vaidlusta keegi põhimõtteliselt Indoneesia alalist suveräänsust oma troopiliste metsade suhtes ega tema õigust istutada palmiõli tootmiseks palmipuid, nagu ka Brasiilial on õigus asendada oma mets karjamaaga, samuti nagu Gabonil. Kuid näib, et territoriaalse suveräänsuse kasutamisel on negatiivsed tagajärjed suveräänsest territooriumist väljaspool. Raadamine, vaesus, loomastiku ja taimestiku väljasuremisoht ning odav puit tekitavad kahju kogu maailmas. Seetõttu ei ole probleem öelda: inimesed, kes teevad teistele halba, peavad need probleemid, mida nad põhjustavad, heastama. Probleem on nende küsimuste käsitlemises õiguslikul tasandil. Kuidas me selle probleemi lahendame? Kust me alustame? Kas Euroopas alustame puidu märgistamisega, millega kinnitatakse, et tegemist on õiglase kaubanduse puiduga, samamoodi nagu õiglase kaubanduse kohvi puhul, kahepoolsete kaubanduslepingutega? Kahtlemata on see oluline esimene samm, kuid lahendus peab hõlmama kogu maailma. Me vajame enamat kui mitmepoolset puidulepingut, sest ühenduste inimestel, sest aafriklastel, latiinodel ja asiaatidel on samuti õigus oma tegevuse eest tasu saada. Härra juhataja, seetõttu peame vaatlema neid probleeme poliitiliselt, üleilmsel tasandil, ning leidma kontseptsioonid ja mudelid, mis võimaldavad elul meie planeedil jätkuda.

  Juhataja. – Härra Martinez, tänan teid rahvusvahelise üleskutse eest.

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). - (NL) Härra juhataja, ka mina tahaksin siiralt tänada proua Lucast ja ka härra Zaleskit nende jõupingutuste eest selle resolutsiooni koostamisel. Kõigele vaatamata toimub Euroopas kahjuks siiski laialdane kauplemine puiduga, mis ei ole langetatud seaduslikult ega säästvalt.

Euroopa Komisjoni 2003. aasta FLEGTi tegevuskaval, mille konkreetne eesmärk on tõkestada ebaseaduslikult langetatud puiduga kauplemist Euroopas, on olnud üksnes väga piiratud mõju. Seetõttu on kahetsusväärne, et Euroopa Komisjon peab ikkagi uued ettepanekud esitama. Kuid kõigele vaatamata näib importijate vääriti käitumine end ära tasuvat, sest peaaegu mitte kunagi ei ole ebaseadusliku kauplemise vastu meetmeid võetud ja puuduvad sanktsioonid. Seetõttu maksavad vastutustundlikud puiduimportijad keskkonna- ja ohutusnõuete täitmise eest kõrget hinda – nii sõna otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses –, kuna endiselt kaubeldakse laialdaselt palju odavama ebaseadusliku puiduga.

Puidutööstus ise on juba mõned mõistlikud algatused teinud, näiteks sertifitseerimine. Me peame neid siduvate õigusaktidega WTO raamistiku kohaselt toetama. Seetõttu pooldan ma ka nende olemasolevate sertifitseerimissüsteemide tunnustamist, mille on osaliselt loonud sektor ise ja osaliselt valitsusvälised organisatsioonid. Sellega, mida proua Lucas soovib, nimelt ka uue Euroopa asutuse loomisega, kaasneks palju bürokraatiat ja meie arvates on see tarbetu.

Loomulikult tuleb ebaseadusliku raiega võitlemiseks võtta kohalikul tasandil piirkondades meetmeid, kuid me ootame ka seda, et Euroopa Komisjon esitaks sanktsioonide kehtestamise ettepaneku, millel peaks olema takistav mõju ka puiduimportijatele. Lõppude lõpuks, kui me ei kehtesta sanktsioone ebaseaduslikult kauplevatele ettevõtetele, on oht, et selline seadusevastane käitumine tasub end jätkuvalt ära, ja selle peame kõrvaldama.

  Rovana Plumb (PSE). - (RO) Ma sooviksin kiita raportöör Lucast ja tema kolleege töö eest käesoleva raportiga. Ma usun, et rahvusvaheline troopilise puidu leping aitab kaasa maailma metsade säästvale majandamisele, isegi kui 80 % neist on juba hävitatud või kahjustatud. Kõik me teame, et metsad on pelgupaik bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja et neil on kliimamuutuste vastases võitluses väga tähtis roll. Vabatahtlike lepingute alusel toimuv odava puidu ja mööbli import põhjustab maailmaturul tasakaalustamatust ja tööhõive vähenemist nii eksportivates kui ka importivates riikides. Seetõttu tahaksin veel kord rõhutada vajadust õigusloomega seotud meetmete järele, millega saaks kaitsta troopilisi metsasid ja ka muid metsasid ning takistada ebaseadusliku puiduga kauplemist. Mul on parandatud lepingu üle hea meel ja ma loodan, et komisjon esitab selle lepingu arengu kohta aastaaruande.

  Béla Glattfelder (PPE-DE). - (HU) Me saame peatada kliimamuutused üksnes siis, kui me peatame ka raadamise. Meie Euroopa püüdlused kaitsta keskkonda on jätkuvalt ebatõhusad, kui me lubame muudes maailmaosades keskkonda hävitada.

Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine ja üleilmastumine soodustavad mandrite keskkonna hävitamist. WTO eeskirju tuleb täiendada rangete keskkonnakaitsesätetega, vastasel juhul kaasneks edasise liberaliseerimisega isegi suurem keskkonna hävitamine. Praegu ei piisa sellest, et keelata kauplemine ebaseadusliku puiduga, vaid keelata tuleb ka ebaseaduslikult raiutud puidust tehtud toodete ja mööbli import.

Kas inimesed tõesti arvavad, et odava Hiina mööbli impordil ei ole raadamisega mingit seost? See raport on samm õiges suunas, kuid vaja on isegi järsemaid meetmeid, sest meie planeedi seisund nõuab meilt seda. Kuni rangemate eeskirjade valmimiseni peame kutsuma suuri rahvusvahelisi mööblimüüjaid (näiteks IKEAt) üles kasutama läbipaistvat piirangut ja mitte kauplema ebaseaduslikust puidust valmistatud mööbliga.

Lõpuks: raadamine ei erguta mitte ainult puidu ja mööbliga kauplemist, vaid tõstab ka põllumajandustoodete hindu ja suurendab nõudlust biokütuste järele. Kui me lubame kaubelda raadamise käigus toodetud biokütustega, siis peame olema teadlikud, et iga kord, kui me täidame oma autopaagi sellise kütusega, oleme aidanud kaasa ka mõne ruutmeetri vihmametsa langetamisele.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, troopiliste vihmametsade seisund on juba mitu aastat ärevust tekitanud ja meie planeedi biosfääri sellise määrava tähtsusega osa hoolimatu rüüstamise ees pole võimalik silmi kinni pigistada. Kurb, et Euroopas on troopilise puidu ebaseadusliku raiega võitlemist käsitlevad õigusaktid põrkunud vastu tõsiseid takistusi, kuigi igal aastal kaob väidetavalt 13 miljonit hektarit ürgmetsa, mis loomulikult aitab suuresti kaasa CO2 heite suurenemisele. Ma toetan täielikult nõuet lisada Euroopa Liidu ühisesse kaubanduspoliitikasse keskkonnakaitsenõuded. Mul on väga hea meel, et proua Lucase raportis pööratakse tähelepanu ka raadamise katastroofilisi tagajärgi käsitleva teabe levitamisele. Sellist tüüpi lepingu peaks ratifitseerima Euroopa Parlament ja on oluline, et me arutame igal aastal siin Euroopa Parlamendi istungisaalis selle komisjoni aruande üle, mis käsitleb kõnealuse rahvusvahelise lepingu rakendamist ja raadamise olukorda. Kahjuks oleme jäänud liiga hiljaks, et kliimamuutusi ära hoida või peatada, kuid meie kohus on neid vähemalt pidurdada. Kuigi käesolev leping pole piisav, on see samm õiges suunas.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hoolimata pühendumisest keskkonnakaitselistele hüüdlausetele, näib ühinenud Euroopa eiravat ürgmetsade kadumise kasvavat probleemi, mille peamine põhjus on metsade röövellik majandamine, millega vastatakse troopilise puiduga kauplemise nõuetele. Peaaegu 80 % selliste metsade kogupindalast on seni langenud raadamise ohvriks.

Euroopa Liit peab suurendama tootjariikidele ebaseadusliku raie takistamiseks ja metsade säästva majandamise edendamiseks antavat finantsabi. Teine tõeliselt hea idee on rakendada Euroopa turu jaoks puidu sertifitseerimist. Ametliku statistika kohaselt moodustab puiduimport Euroopa Liitu väikese osa kogutootmisest, kuid ärgem unustagem vahepeal Euroopasse töödelduna imporditud tohutut kogust puitu. Lahing järelejäänud ürgmetsade säilitamiseks on tegelikult lahing meie järgmiste põlvkondade tuleviku pärast.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, tänan parlamendiliikmeid, kes on sõna võtnud. Kõigepealt tahaksin lihtsalt kõigile meelde tuletada, et 2006. aasta lepingu eesmärk on edendada säästva majandamise teel saadud ja seaduslikult ekspluateeritud metsadest pärit troopilise puiduga rahvusvahelise kauplemise laiendamist ning edendada puitu tootvate troopiliste metsade säästvat majandamist.

Samuti tahaksin öelda, et see on ainus mitmepoolne rahvusvaheline vahend, mis hõlmab metsasid, eelkõige troopilisi metsasid, heakskiidetud õiguslikus raamistikus. See leping mõjutab kaudselt ka muid metsasid, kuigi see on vähem ilmne ja tähtsusetum.

Huvitav on see, et lepingus kehtestatakse kõiki metsandusega seotud algatusi ühendava koostöö raamistik. Loomulikult kavatseb komisjon selles lepingus aktiivselt osaleda – koos halduseelarves osaleva ühendusega – ning me sooviksime rahastada ka laiaulatuslikke meetmeid temaatiliste programmide kaudu.

Ent see ei tohiks välistada FLEGTi programmi raames sõlmitud kahepoolseid lepinguid, vaid hoopis vastupidi. Teil oli õigus seda rõhutada. Neis kahepoolsetes lepingutes, millega rakendatakse järjest enam üldisemat lähenemisviisi, lähtutakse põhimõttest, et troopilist puitu tuleb austada.

On tõsi, et täna õhtul arutatud leping on – üht siinset kõnelejat tsiteerides – tagasihoidlik algus, kuid see peaks olema varasemast palju tõhusama strateegia lähtekoht. Põhimõtteliselt on ebaseaduslikku raiet ja FLEGTi rakendusmäärust käsitlevad tekstid kavandatud oktoobriks. Ma usun, et nende tekstidega võib komisjon vastata ootustele, mida olete siin väljendanud.

Seetõttu sooviksin veel kord tänada proua Lucast ja muidugi sooviksin tänada küsimuse esitajat härra Markovit. Ma esitan kindlasti Euroopa Parlamendile kommentaarid ja nägemused selle probleemi suhtes, mis tegelikult on suur probleem, nagu te kõik olete rõhutanud. See on inimkonna oluline pärand tulevikule. Mulle meeldis väljend „bioloogilise mitmekesisuse häll”. On ilmne, et meie metsad on mitmekesisuse hällid.

Meie metsade kaitsmine on tõeliselt suur algatus, mis puudutab kogu planeedi tulevikku. Seetõttu tahaksin tänada Euroopa Parlamenti tõelise pühendumuse eest ja loodan, et koos komisjoniga saame järk-järgult vastata igaühe ootustele, sest nägime täna, kui olulised ja teravad need on. Ma tahaksin taas tänada kõiki parlamendiliikmeid ja eriti teie raportööri.

  Caroline Lucas, raportöör. − Härra juhataja, ma sooviksin tänada oma kolleege kommentaaride ja toetuse eest, kuid eelkõige tahan vahetada mõne sõna volinik Barrot’ga. Loodetavasti võtsite kuulda seda kannatamatust ja pettumust, mida täna parlamendis seoses selle kauaoodatud ebaseadusliku raiega võitlemise meetmeid käsitleva õigusloomega seotud ettepaneku lõputute edasilükkamiste pärast väljendati. Palun öelge oma kolleegidele edasi, et Euroopa Parlamendi arvates on täiesti lubamatu lükata õigusloomega seotud ettepanekut pidevalt edasi.

Mul on väga kahju, et te ei ole suutnud vastata küsimusele, mida inimesed teile siin täna vähemalt kolmel korral on esitanud selle kohta, millal me võiksime sellist ettepanekut oodata. Minu arvates võtaks ka üldsus selle väga halvasti vastu. Minu meelest on väga halb, et Euroopa Liit ei suuda enda sees korda luua. Meile meeldib rääkida poliitilisest juhtrollist ja mõelda, et meil on maailmas selline juhtroll. Kui see poliitiline juhtroll peaks midagi tähendama, siis seda, et me peatame ebaseadusliku puidu müügi ja impordi Euroopa Liitu, ning me soovime selle saavutamiseks näha palju kiiremaid meetmeid.

Oma sõnavõtus tahaksin lihtsalt tõstatada veel ühe probleemi. Mitmed kolleegid on maininud raadamise ja kliimamuutuste seost ning ma tahaksin lisada lõpliku seisukoha kliimapaketi kohta, mille üle kolleegid lähinädalatel hääletavad. Te teate, et raadamine on heitkogustega kauplemise süsteemist rääkides põhiprobleem, ja ma tahaksin tungivalt nõuda, et kolleege ei veenaks argumendid, mis on esitatud selle poolt, et nn heitkoguste krediit lisataks heitkogustega kauplemise süsteemi. Täna lõunaajal toimus meil selle üle arutelu, mille käigus rõhutasime, miks on raadamise lisamine heitkogustega kauplemise süsteemi halb mõte; sellel on hulk põhjusi, muu hulgas ka see, et nii koormataks kogu heitkogustega kauplemise süsteemi. Kontrolli-, järelevalve-, aruandlus- ja vastutussüsteemide puhul valitsevad suured probleemid. Kindlasti ei pea me püüdma lahendada raadamist kliimapaketi raames, kuid me väidame, et seda tuleks teha enampakkumise tulude abil, mis investeeritakse õigesti neis riikides, kus kõnealune probleem esineb.

Volinik, palun tehke nii, et alates sügisest hakkaks EL muutuma metsanduse valdkonnas tõeliselt usaldusväärseks. Palun lubage meile, et esitate selle ettepaneku võimalikult kiiresti.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Võib-olla proua Lucas ei kuulnud mind. Ma arvasin, et andsin selge vastuse. Ma kuulutasin välja, et tekst tuleb oktoobris. Kas see on tõlke pärast? Kas ma ei väljendanud end piisavalt arusaadavalt? Ma tahaksin seda täpsustada. Ma olen harjunud Euroopa Parlamenti ära kuulama. Ma riskin enda kordamise ja Euroopa Parlamendi pahameelega, kuid ma mainisin oktoobrit vaid mõni minut tagasi.

  Juhataja. – Hea küll. Oktoober on juba järgmisel nädalal, seega kohtume järgmisel nädalal. Tänan teid.

Ma olen saanud arutelu lõpetamiseks kooskõlas kodukorra artikli 108 lõikega 5 rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel esitatud resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Péter Olajos (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Enam ei saa keegi kahelda, et metsade kadumine ja hävitamine mõjutab kliimamuutusi ja bioloogilist mitmekesisust. Kui täpne olla, mõjutab raadamine praegu 13 miljonit hektarit kogu maailmas ja on kolmas suurim kasvuhoonegaaside heite allikas. Ebaseadusliku puidu tootmine põhjustab erosiooni, kahjustab kohalike kogukondade toimetulekut ja tekitab puitu tootvatele riikidele aastas 10–15 miljardit eurot kahju.

Loomulikult tunnen ma heameelt rahvusvahelise troopilise puidu lepingu koostamise üle, kuid isegi sellega ei ole me siiski eesmärgi lähedal. Me jõuame eesmärgi lähedale, kui meil õnnestub rakendada üldisemat lähenemist, mis hõlmab parasvöötme metsasid, vähemalt Euroopa Liidus; see lähenemine peab tagama nii selle, et puidutooteid tehakse ausalt, kui ka kogu müügiahela jälgitavuse. Üksnes selline leping võib metsade kaitsmisele ja puidu säästvale kasutusele tõeliselt kaasa aidata.

Muidugi puuduvad mul illusioonid, eelkõige seetõttu, et avaldusele, mille mina ja mitmed minu kolleegid käesoleva aasta kevadel ja suvel kirjutasime, on alla kirjutanud veerand kõikidest parlamendiliikmetest.

Ma usun, et varem või hiljem võib troopiliste metsade küsimus meile, Euroopale, tähelepanu tõmmata. Võib-olla tänu troopilisi metsasid käsitlevale lepingule tuleb komisjon välja õigusaktiga, milles sätestatakse, et Euroopa Liitu võib importida üksnes seaduslikult toodetud puitu ja puidutooteid.